EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31979R0357

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79, 5. veebruar 1979, viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta

EÜT L 54, 5.3.1979, p. 124–129 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2011; kehtetuks tunnistatud 32011R1337

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1979/357/oj

31979R0357



Euroopa Liidu Teataja L 054 , 05/03/1979 Lk 0124 - 0129
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 10 Lk 0188
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 03 Köide 24 Lk 0225
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 10 Lk 0188
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 03 Köide 16 Lk 0025
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 03 Köide 16 Lk 0025


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79,

5. veebruar 1979,

viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse assamblee arvamust [2]

ning arvestades, et:

komisjon vajab täpseid ja ajakohaseid andmeid ühenduse viinamarjakasvatusalade tootmispotentsiaali ning tootmise ja pakkumise keskpika perioodi arengusuundade kohta, et täita talle asutamislepingu ja veinituru ühiskorraldust käsitlevate ühenduse sätetega pandud kohustused;

veinituru ühiskorralduse järkjärgulist kehtestamist käsitleva määruse nr 24 [3] artiklis 1 sätestatakse, et liikmesriigid peaksid hiljemalt 31. detsembriks 1964 koostama viinamarjakasvatuskatastri, mida tuleks seejärel jooksvalt ajakohastada;

komisjoni 28. veebruari 1964. aasta määruses nr 26/64/EMÜ, millega kehtestatakse täiendavad sätted viinamarjakasvatuskatastri koostamiseks, haldamiseks ja jooksvaks ajakohastamiseks, [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1456/76, [5] sätestatakse, et kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 1 nimetatud ühenduse viinamarjakasvatuskatastri täielik ülevaatus peaks toimuma iga 10 aasta tagant ja esimest korda 1979. aastal;

otseses mõttes katastriga kaasneb suur hulk haldusalast tööd seoses sellise nimekirja või registri koostamise, töötlemise ja pideva ajakohastamisega, mis sisaldab andmeid maatükkide omanike ja kõikide viinapuude all olevate maatükkide kohta ning piisavaid üksikasjalikke andmeid nende identifitseerimiseks; sellised viinamarjakasvatuskatastrid on seatud sisse ainult mõnes liikmesriigis, kes on suutnud neid ajakohastada ainult osaliselt ja ebakorrapäraselt; teatavate liikmesriikide teostatud viinamarjakasvatusalade vaatluste andmed käsitlevad erinevaid aastaid; seetõttu ei võimalda need siseriiklikud katastrid ja vaatlused tootmispotentsiaali ja pakkumise täpset, ühtset ja samaaegset vaatlust ühenduse veiniturgudel;

ühenduse veinituru olukorra ja arengusuundade hindamiseks tuleks viinamarjakasvatusmajandites teostada iga 10 aasta tagant kõiki viinamarjakasvatusalasid hõlmavad statistilised põhivaatlused ning põhivaatluste vahel ainult veiniviinamarjasortide kasvatusalasid hõlmavad väiksemad statistilised vaatlused;

majanduslikel ja tehnilistel põhjustel ning pidades silmas nende vähest tähtsust ühenduse veinituru seisukohalt, tuleks vaatlustest välja jätta välitingimustes viljeldavad viinapuud sellistes liikmesriikides, kus viinapuude all oleva maa kogupindala on vähem kui 500 hektarit, kasvuhoones viljeldavad viinapuud ja viinapuud, mida viinamarjakasvatajad viljelevad väga väikestel aladel ainult enda tarbeks;

veiniviinamarjade, lauaviinamarjade ja vegetatiivse paljundamise materjali tootmiseks mõeldud viinamarjakasvatusalade kasutamise ning viinamarjasortide ja viinapuude vanuse kohta on vaja üksikasjalikke andmeid; eriti lauaveini ületootmine võib põhjustada tõsiseid raskusi teatavate tootjamaade veinimajandusele; seetõttu on mpv-kvaliteetveinide ja lauaveinide tootmiseks mõeldud viinamarjakasvatusalad vaja eraldi märkida;

veinitootmispotentsiaali arengu pidevaks jälgimiseks tuleks igal aastal teostada vahevaatlusi veiniviinamarjade kasvatusaladel väljajuurimise, uusistutamise või taasistutamise tagajärjel toimuvate muutuste kohta;

nii põhi- kui ka vahevaatluste tulemused tuleks edastada komisjonile nii kiiresti kui võimalik;

samuti tuleks arvesse võtta statistikat, mis tuleneb muude ühenduse sätete kohaldamisest, millega nähakse ette meetmeid ühenduse veinitootmise ümberkorraldamiseks;

kuna valikvaatluse meetodite abil on võimalik mõõdukate kuludega saada täpseid tulemusi suurtelt viinamarjakasvatusaladelt, peaks liikmesriikidel olema lubatud teostada nii põhjalikke kui ka valikvaatlusi, tingimusel, et kehtestatakse statistilise usaldusväärsuse standardid;

ühenduse veinitootmise hindamiseks on igal aastal vaja teavet hektarisaakide ning värskete viinamarjade, viinamarjavirde ja veini keskmise alkoholisisalduse kohta; pidades silmas asjaolu, et on olemas alasid, mille saagikus erineb suuresti, tuleks veiniviinamarjade kasvatusalad jaotada saagikusklassidesse;

komisjon peab esitama aruandeid, mille põhjal nõukogu saab uurida, kuivõrd teostatud vaatlused ja edastatav teave aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele; vajaduse korral peab komisjon tegema nõukogule ettepaneku kasutatavate meetodite ühtlustamiseks;

liikmesriigid ja komisjon peavad käesoleva määruse kohaldamisel tegema võimalikult tihedat koostööd; pärast konsulteerimist otsusega 72/279/EMÜ [6] asutatud alalise põllumajandusstatistika komiteega tuleb kehtestada käesoleva määruse rakenduseeskirjad;

tuleb kehtestada alalise põllumajandusstatistika komitee töökord;

statistiliste vaatluste abil on võimalik tootmispotentsiaali turunõudlusele õigeaegselt kohandada; selline kohandamine võib tunduvalt vähendada veinituru üha suurenevaid halduskulusid; seetõttu peaks ühendus rahaliselt vastutama kulude eest, mida liikmesriigid kannavad seoses esimese käesoleva määruse alusel teostava põhivaatlusega;

käesoleva määruse kohase vaatlussüsteemi loomiseks on vaja teha muudatusi teatavates veinisektorit reguleerivates ühenduse sätetes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid, kelle territooriumil välitingimustes viljeldavate viinapuude all oleva maa kogupindala on 500 hektarit või rohkem, teostavad:

- iga 10 aasta tagant põhivaatluse viinamarjakasvatusalade kohta; esimene põhivaatlus teostatakse 1979. aastal või hiljemalt enne 1. aprilli 1980 ja see käsitleb olukorda pärast 1978/79. veiniaastal toimunud väljajuurimist ja istutamist,

- igal aastal alates teisest aastast pärast põhivaatlusi vahevaatlused veiniviinamarjade kasvatusaladel toimuvate muutuste kohta; esimene vahevaatlus teostatakse 1981. aastal ja see käsitleb kahel veiniaastal, 1979/80 ja 1980/81, toimunud muutusi.

2. Veiniaasta on määruse (EMÜ) nr 337/79 artikli 5 lõike 4 alusel kindlaksmääratud aasta.

Artikkel 2

1. Põhivaatlused hõlmavad kõiki majandeid, kus viinamarjakasvatusala haritakse müügiks mõeldud viinamarjade, viinamarjavirde, veini või viinapuude vegetatiivse paljundamise materjali tootmiseks.

2. Põhivaatluste käigus märgitakse iga lõikes 1 nimetatud majandi kohta üles järgmised andmed:

A) põllumajanduskõlvik;

B) haritav viinamarjakasvatusala.

Haritav viinamarjakasvatusala tuleb jaotada sellelt saadava toodangu tavapärase kasutuse alusel:

a) veiniviinamarjade kasvatusalaks, mis jaotatakse omakorda:

- mpv-kvaliteetveinideks,

- muudeks veinideks:

- sealhulgas veinid, mis tuleb kasutada teatavate veinist saadavate, kontrollitud päritolunimetusega joogiks mõeldud piiritusjookide valmistamiseks;

b) lauaviinamarjade kasvatusalaks;

c) alaks, kuhu on istutatud pookealused edaspidiseks pookimiseks;

d) alaks, mida haritakse ainult viinapuude vegetatiivse paljundamise materjali tootmiseks ja mis jaotatakse omakorda:

- taimekoolideks,

- viinapuu emaistandikeks.

Sordid, mida liigitatakse samaaegselt nii veiniviinamarjasortideks kui ka lauaviinamarjasortideks, märgitakse üles vastavalt nende põhikasutusele kõnealustes geograafilistes üksustes.

3. Põhivaatluste käigus märgitakse veiniviinamarjade kasvatusalade kohta üles järgmised andmed:

A. Viinamarjasordid

Asjaomastes liikmesriikides märgitakse iga artikli 4 lõikes 3 nimetatud geograafilise üksuse kohta eraldi üles need viinamarjasordid, mis üheskoos moodustavad vähemalt 70 % kogu veiniviinamarjade kasvatusalast, ja igal juhul need sordid, mis katavad nimetatud alast 3 % või rohkem. Ülejäänud sordid võib rühmitada viinamarjade värvi alusel.

B. Viinapuude vanus

Viinapuude vanust arvestatakse alates sellest veiniaastast, mil need istutati või kohapeal poogiti. Iga asjaomase liikmesriigi suhtes kehtestatakse vanuserühmad kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

4. Käesolev määrus ei mõjuta ühtegi liikmesriikide õigusnormi, millega nähakse ette viinamarjakasvatusalade selliste vaatluste teostamine, mis sisaldavad lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele täiendavaid andmeid, mis on saadud näiteks sellise uuringu tulemusena, mis hõlmab laiemat kui lõikes 1 sätestatud valdkonda või mille käigus eritletakse viinamarjakasvatusalasid ja asjaomaseid majandeid käsitlevaid andmeid üksikasjalikumalt. Sellised täiendavad tulemused tuleb samuti komisjonile edastada.

Artikkel 3

1. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile enne eelnenud aasta 30. septembrit põhivaatlustes kasutatavate meetodite üksikasjaliku kirjelduse ja vajaduse korral ka valikukava.

2. Asjaomased liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et piirata ja vajaduse korral hinnata igaks artikli 2 lõike 2 punktis B nimetatud tootmisotstarbeks haritava kogu viinamarjakasvatusala vaatlusel tehtavaid vigu.

3. Põhivaatlused võivad olla, kas põhjalikud või põhineda juhuvalimil. Juhuvalimil põhinevate põhivaatluste tulemuste suhtes võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomastes geograafilistes üksustes ei oleks artikli 2 lõike 2 punktis B nimetatud vaatlusandmete valikuviga 68 % usaldusnivoo juures rohkem kui 1 %. Valimid hõlmavad igasuguse suurusega majandeid.

Artikkel 4

1. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile põhivaatluste tulemustest niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 15 kuud pärast välitöö lõpuleviimist.

2. Põhivaatluste tulemused esitatakse geograafiliste üksuste kaupa kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega koostatud tabelite kujul.

3. Käesoleva artikli lõikes 2, artikli 2 lõike 2 punktis B ja lõike 3 punktis A ning artikli 3 lõikes 3 nimetatud geograafilised üksused on järgmised:

- Saksamaa Liitvabariigis: kooskõlas kindlaksmääratud piirkondades toodetavaid kvaliteetveine käsitlevate erisätete kehtestamist käsitleva nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määruse (EMÜ) nr 338/79 [7] artikliga 3 määratletud viinamarjakasvatuspiirkonnad,

- Prantsusmaal: käesoleva määruse lisas loetletud departemangud või departemangude rühmad,

- Itaalias: provintsid,

- muudes asjaomastes liikmesriikides: kogu riigi territoorium.

4. Liikmesriigid, kes töötlevad oma põhivaatluse tulemusi elektrooniliselt, esitavad need tulemused masinloetaval kujul, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

Artikkel 5

1. Vahevaatlused hõlmavad artikli 2 lõikes 1 nimetatud majandites olevaid veiniviinamarjade kasvatusalasid ja käsitlevad muutusi, mis on toimunud kõnealustel aladel eelnenud veiniaasta jooksul; põhivaatlustele järgnevad esimesed vahevaatlused käsitlevad siiski muutusi kahe eelnenud veiniaasta jooksul.

2. Vahevaatluste käigus viinamarjakasvatusalad, mis:

- on välja juuritud või mida enam ei harita,

- on istutatud või taasistutatud,

märgitakse üles aladena, mida tavapäraselt kasutatakse selleks, et toota:

- mpv-kvaliteetveine,

- muid veine:

- sealhulgas veinid, mis tuleb kasutada teatavate veinist saadavate, kontrollitud päritolunimetusega joogiks mõeldud piiritusjookide valmistamiseks,

viinamarjasordi järgi ja igal juhul artikli 6 lõikes 2 nimetatud saagikusklasside alusel. Arvesse võetakse ka kõik viinapuude väljajuurimist ja istutamist käsitlevad arvud, mis on saadud muude ühenduse sätete rakendamise tulemusena.

3. Vahevaatlused võivad olla kas põhjalikud või põhineda juhuvalimil. Juhuvalimil põhinevate vahevaatluste tulemuste suhtes võtavad asjaomased liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomastes geograafilistes üksustes ei oleks tavapäraselt veiniviinamarjade tootmiseks mõeldud kogu haritava viinamarjakasvatusala vaatlusandmete valikuviga 68 % usaldusnivoo juures rohkem kui 3 %.

4. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile enne 30. juunit 1980 vahevaatlustes kasutatavate meetodite üksikasjaliku kirjelduse; kõikidest sellistes meetodites tehtavatest muudatustest teatatakse ette.

5. Asjaomased liikmesriigid esitavad vahevaatluste tulemused komisjonile enne asjakohastele veiniaastatele järgneva aasta 1. maid. Need tulemused jaotatakse artikli 4 lõikes 3 nimetatud geograafiliste üksuste kaupa ja esitatakse kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega koostatud tabelite kujul.

6. Liikmesriigid, kes töötlevad oma vahevaatluse tulemusi elektrooniliselt, esitavad lõikes 5 nimetatud tulemused masinloetaval kujul, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

Artikkel 6

1. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile iga veiniaasta kohta alates 1979/80. veiniaastast lõikes 2 nimetatud saagikusklassidesse jaotatuina veiniviinamarjasortide kasvatusaladelt saadud keskmised hektarisaagid, esitades need viinamarjavirde või veinina, kasutades ühikuna hektoliitrit hektari kohta, või toodetud viinamarjadena, kasutades ühikuna detsitonni hektari kohta.

2. Asjaomased liikmesriigid jaotavad põhivaatluste käigus haritavate veiniviinamarjasortide kasvatusaladena ülesmärgitud alad lõikes 1 nimetatud keskmise hektarisaagi põhjal saagikusklassidesse, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

3. Asjaomased liikmesriigid prognoosivad põllumajanduse ja majanduse arengusuundi arvesse võttes igas lõikes 2 nimetatud saagikusklassis toimuvaid muutusi keskmistes hektarisaakides viiel tulevasel veiniaastal.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud andmed jaotatakse artikli 4 lõikes 3 nimetatud geograafiliste üksuste kaupa, eritledes selliste viinamarjasortide kasvatusalad, milliseid kasutatakse tavapäraselt selleks, et toota:

- mpv-kvaliteetveine,

- muid veine:

- sealhulgas veinid, mida tuleb kasutada teatavate veinist saadavate, kontrollitud päritolunimetusega joogiks mõeldud piiritusjookide valmistamiseks.

5. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile iga veiniaasta kohta geograafiliste üksuste lõikes jaotatuina selliste värskete viinamarjade, viinamarjavirrete või veinide keskmise alkoholisisalduse prognoosid väljendatuna mahuprotsentides või Oechsle kraadides, mida toodetakse alates 1979/80. veiniaastast selliste veiniviinamarjasortide viinamarjakasvatusaladel, mida kasutatakse tavapäraselt selleks, et toota:

- mpv-kvaliteetveine,

- muid veine:

- sealhulgas veinid, mida tuleb kasutada teatavate veinist saadavate, kontrollitud päritolunimetusega joogiks mõeldud piiritusjookide valmistamiseks.

6. Lõigetes 1–5 nimetatud iga-aastased andmed edastatakse enne igale veiniaastale järgneva aasta 1. aprilli. Lõikes 2 nimetatud saagikusklasse käsitlevad andmed esitatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Lõikes 3 nimetatud muutusi keskmistes hektarisaakides käsitlevad prognoosid esitatakse:

- esimest korda enne 1. oktoobrit 1981,

- seejärel iga viie aasta tagant enne 1. aprilli.

7. Käesolevas artiklis nimetatud andmed edastatakse komisjonile kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega koostatud tabelite kujul.

Artikkel 7

1. Komisjon uurib liikmesriikidega nõu pidades ja nendega pidevat koostööd tehes:

a) esitatud tulemusi;

b) tehnilisi probleeme, mis on tekkinud vaatluste ja edastatavate andmete kogumise käigus, eelkõige istutamist/taasisutamist ja viinamarjakasvatusest loobumist käsitlevaid ühenduse määratlusi;

c) vaatlustulemuste ja edastatud andmete olulisust.

2. Komisjon esitab nõukogule ühe aasta jooksul alates asjaomaste liikmesriikide edastatud tulemuste kättesaamisest need tulemused koos aruandega põhivaatluste käigus omandatud kogemuste kohta.

3. Komisjon avaldab vahevaatluste tulemused ja artiklis 6 nimetatud iga-aastased andmed osana nõukogu määruse (EMÜ) nr 337/79 artikli 31 lõikes 4 sätestatud aastaaruannetest.

Artikkel 8

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud menetlust, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral küsimuse alalisele põllumajandusstatistika komiteele, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Komitee teeb otsuse 41häälelise häälteenamusega, liikmesriikide hääli arvestatakse nii, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui ettepandud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui ettepandud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku esitamisest nõukogule, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 9

Olukorda pärast 1978/79. veiniaastat käsitleva põhivaatluse teostamiseks tehtavad vajalikud kulutused kaetakse Euroopa ühenduste eelarves kindlaksmääratava põhisumma ulatuses.

Artikkel 10

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks nõukogu 10. mai 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 978/78 viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta. [8]

2. Viiteid lõikega 1 kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub 2. aprillil 1979.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Mehaignerie

[1] EÜT C 276, 20.11.1978, lk 1.

[2] EÜT C 296, 11.12.1978, lk 58.

[3] EÜT 30, 20.4.1962, lk 989/62.

[4] EÜT 48, 19.3.1964, lk 753/64.

[5] EÜT L 163, 24.6.1976, lk 13.

[6] EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

[7] EÜT L 54, 5.3.1979, lk 48.

[8] EÜT L 128, 17.5.1978, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Artikli 4 lõikes 3 nimetatud departemangude või departemangude rühmade loetelu

PRANTSUSMAA

1. Aude

2. Gard

3. Hérault

4. Lozère

5. Pyrénées-Orientales

6. Var

7. Vaucluse

8. Bouches-du-Rhône

9. Gironde

10. Gers

11. Charente

12. Charente-Maritime

13. Ardèche

14. Aisne

15. Seine-et-Marne

16. Ardennes, Aube, Marne, Haute-Marne

17. Cher, Eure-et-Loir, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loiret

18. Côte-d’Or, Nièvre, Saône-et-Loire, Yonne

19. Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Vosges

20. Bas-Rhin, Haut-Rhin

21. Doubs, Jura, Haute- Saône, Territoire-de-Belfort

22. Loire-Atlantique, Maine-et-Loire, Sarthe, Vendée

23. Deux-Sèvres, Vienne

24. Dordogne, Landes, Lot-et-Garonne, Pyrénées-Atlantiques

25. Ariège, Aveyron, Haute-Garonne, Lot, Hautes- Pyrénées, Tarn, Tarn-et-Garonne

26. Corrèze, Haute-Vienne

27. Ain, Drôme, Isère, Loire, Rhône, Savoie, Haute-Savoie

28. Cantal, Allier, Haute-Loire, Puy-de-Dôme

29. Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Alpes-Maritimes

30. Corse-du-Sud, Haute-Corse

--------------------------------------------------

Top