1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“).

2.   Amet abistab liikmesriike ja komisjoni nende liidu õigusaktide tõhusal kohaldamisel ja täitmise tagamisel, mis on seotud töötajate liikuvusega kogu liidus, ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus. Ameti tegevuse ulatus on piiratud lõikes 4 loetletud liidu õigusaktide kohaldamisalaga, sealhulgas kõigi nendel õigusaktidel põhinevate direktiivide, määruste ja otsustega ja tulevaste õiguslikult siduvate liidu õigusaktidega, millega ametile ülesandeid antakse.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õiguse või tavaga. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja tagada nende täitmist ega õigust kollektiivsele õiguste kaitsmisele vastavalt liikmesriikide õigusele või tavale.

4.   Ameti tegevuse ulatus hõlmab järgmisi liidu õigusakte, sealhulgas nende õigusaktide kõiki tulevasi muudatusi:

5.   Ameti tegevuse ulatus hõlmab käesoleva määruse sätteid, mis on seotud liikmesriikide vahelise koostööga deklareerimata tööga tegelemise valdkonnas.

6.   Käesolevas määruses austatakse liikmesriikide pädevust seoses lõikes 4 loetletud liidu õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamisega.

See ei mõjuta üksikisikute või tööandjate liidu õiguse või liikmesriikide õiguse või tava kohaseid õigusi või kohustusi ega nendest tulenevaid liikmesriikide ametiasutuste õigusi ja kohustusi ega sotsiaalpartnerite sõltumatust, nagu seda on tunnustatud ELi toimimise lepingus.

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikidevahelisi kehtivaid kahepoolseid lepinguid ja halduskoostöö kokkuleppeid, eelkõige neid, mis käsitlevad kooskõlastatud kontrolle ja ühiskontrolle.

1.   Amet on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis on juriidilistel isikutel vastavalt nende liikmesriigi õigusele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

1.   Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetuse kiirendamist ning toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas liidu õiguses.

Selleks teeb amet eelkõige järgmist:

2.   Ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel ja oma ülesannete täitmisel annab amet teavet, et toetada asjaomast liikmesriiki ameti pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide tõhusal kohaldamisel.

3.   Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi kasutamist.

4.   Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise tõhusaks ja tulemuslikuks piiriüleseks koostööks, ning edendab liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide ja andmebaaside kasutamise võimalust, et hõlbustada andmetele juurdepääsu reaalajas ja pettuste avastamist, ning võib anda soovitusi nende mehhanismide ja andmebaaside kasutamise parandamiseks. Amet esitab komisjonile aruanded elektrooniliste mehhanismide ja andmebaaside edasiseks arendamiseks.

1.   Ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel koordineerib amet kooskõlastatud kontrolle või ühiskontrolle ja toetab neid ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti võib amet teha omal algatusel asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teeksid kooskõlastatud või ühiskontrolli.

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide puhul on vaja asjaomaste liikmesriikide nõusolekut.

Riigi tasandi sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad ametit juhtumitest teavitada.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on

3.   Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega püüavad liikmesriigid osaleda kooskõlastatud kontrollides või ühiskontrollides.

Kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli tegemiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut ja sellisest nõusolekust antakse teada artikli 32 kohaselt määratud riiklike kontaktametnike kaudu.

Juhul kui üks või mitu liikmesriiki otsustavad kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis mitte osaleda, teevad teiste liikmesriikide ametiasutused kavandatud kontrolli üksnes osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes otsustasid mitte osaleda, hoiavad teabe sellise kontrolli kohta konfidentsiaalsena.

4.   Amet määrab kindlaks ja võtab vastu korra, et tagada asjakohased järelmeetmed, kui liikmesriik otsustab kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis mitte osaleda.

Sellisel juhul teatab asjaomane liikmesriik põhjendamatu viivituseta ametile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kirjalikult, muu hulgas elektroonilisel teel, oma otsuse põhjustest ning võimalusel meetmetest, mida ta kavatseb juhtumi lahendamiseks võtta, ning selliste meetmete tulemustest, siis kui need selguvad. Amet võib teha ettepaneku, et liikmesriik, kes ei osalenud kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis, teeb vabatahtlikult ise kontrolli.

5.   Liikmesriigid ja amet hoiavad kavandatavaid kontrolle käsitleva teabe kolmandate isikute eest konfidentsiaalsena.

1.   Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli tegemise lepingus on sätestatud nimetatud kontrolli tegemise tingimused, sealhulgas kontrolli ulatus ja eesmärk ning kui see on kohane, ameti töötajate kontrollis osalemise korraldamine. Kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud kooskõlastatud kontrolle või ühiskontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu kooskõlas liidu õigusega ning liikmesriigi õiguse või tavaga.

2.   Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid tehakse kooskõlas nende liikmesriikide õiguse või tavaga, kus kontrolle tehakse. Selliste kontrollide järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õiguse või tavaga.

3.   Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid toimuvad operatiivselt. Selleks annavad liikmesriigid kontrollis osalevatele teise liikmesriigi ametnikele kontrollilepingus asjakohase rolli ja staatuse vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavale, kus kontrolli tehakse.

4.   Kui asjaomased liikmesriigid seda taotlevad, pakub amet kooskõlastatud kontrolle või ühiskontrolle tegevatele liikmesriikidele kavandamisega seotud, logistilist ja tehnilist tuge ning asjakohasel juhul õigusalast eksperdiabi, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

5.   Ameti töötajad võivad osaleda kontrollis vaatlejana ja pakkuda logistilist tuge ning osaleda kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad, ja kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguse või tavaga.

6.   Kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli tegeva liikmesriigi ametiasutus esitab ametile aruande kontrolli tulemuste kohta oma liikmesriigis ning kooskõlastatud või ühiskontrolli üldise toimumise kohta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kontrolli lõpuleviimist.

7.   Kooskõlastatud kontrollide või ühiskontrollide käigus kogutud teavet on võimalik asjaomastes liikmesriikides kohtumenetluses tõendina kasutada vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele või tavale.

8.   Teave ameti koordineerimisel tehtud kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide kohta ning artikli 8 lõigetes 2 ja 3 osutatud teave, mille liikmesriigid ja amet esitavad, lisatakse kaks korda aastas haldusnõukogule esitatavatesse aruannetesse. Sellised aruanded saadetakse ka sidusrühmade kogule, kui neist on tundlik teave nõuetekohaselt eemaldatud. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

9.   Juhul kui amet saab kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavast normide eiramisest liidu õiguse kohaldamisel, võib ta asjakohasel juhul teavitada arvatavast normide eiramisest asjaomast liikmesriiki ja komisjoni.

1.   Amet hindab koostöös liikmesriikide ja kui see on kohane sotsiaalpartneritega riske ning analüüsib tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist liidus. Riskihindamisel ja analüütilises töös käsitletakse selliseid teemasid nagu tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised probleemid ja korduvad probleemid ning amet võib läbi viia ka sihipäraseid süvaanalüüse ja uuringuid konkreetsete küsimuste käsitlemiseks. Riskihindamise ja analüüside läbiviimisel kasutab amet nii palju kui võimalik olemasolevatest uuringutest kättesaadavaid asjakohaseid ja ajakohaseid statistilisi andmeid ning tagab vastastikuse täiendavuse liidu ametite või talituste ja liikmesriikide ametiasutuste, ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas pettuste, ärakasutamise, diskrimineerimise, oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning lähtub nendest.

2.   Amet korraldab osalema nõustunud liikmesriikide vastastikuseid hindamisi, et:

3.   Kui riskihindamine või muu analüüs on lõpule viidud, teavitab amet oma hindamise tulemustest komisjoni ja liikmesriike, keda see otseselt puudutab, ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Amet lisab oma hindamise tulemuste kokkuvõtte ka Euroopa Parlamendile ja komisjonile esitatavasse aastaaruandesse.

4.   Kui see on kohane, kogub amet oma pädevuse piires liidu õiguse valdkondades liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades, et vältida andmete kogumise dubleerimist. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 15. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja asjakohasel juhul jagab oma andmekogumisel saadud tulemusi.

1.   Deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm (edaspidi „platvorm“), mis on loodud vastavalt artikli 16 lõikele 2, toetab ameti tegevust deklareerimata tööga tegelemise valdkonnas, tehes järgmist:

2.   Platvorm edendab liikmesriikide koostööd järgmiselt:

3.   Platvormi kuulub:

4.   Platvormi koosolekutel võivad vaatlejana osaleda järgmised sidusrühmad, kelle panust võetakse asjakohaselt arvesse:

Platvormi koosolekutele võib kutsuda ka muid kui esimeses lõigus osutatud vaatlejaid ning nende panust võetakse asjakohaselt arvesse.

Platvormi eesistuja on ameti esindaja.

1.   Amet võib kergendada lahenduse otsimist kahe või enama liikmesriigi vahelise vaidluse korral seoses liidu õiguse kohaldamise üksikjuhtumitega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu õigusi. Vahendamise eesmärk on lähendada vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide erinevaid seisukohti ja võtta vastu arvamus, mis ei ole siduv.

2.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide otsekontaktide ja dialoogi abil, algatab amet ühe või mitme asjaomase liikmesriigi taotluse alusel vahendusmenetluse. Amet võib soovitada vahendusmenetlus algatada ka omal algatusel. Vahendamine võib toimuda üksnes vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide nõusolekul.

3.   Vahendamise esimene etapp toimub vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide ja vahendaja vahel, kes võtavad ühisel kokkuleppel vastu arvamuse, mis ei ole siduv. Liikmesriikide, komisjoni ja ameti eksperdid võivad vahendamise esimeses etapis osaleda nõuandvas rollis.

4.   Kui vahendamise esimeses etapis lahendust ei leita, algatab amet vahendajate kojas vahendamise teise etapi, kui kõik vaidluse osapooleks olevad liikmesriigid sellega nõustuvad.

5.   Vahendajate koda, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid, välja arvatud vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide eksperdid, püüab lepitada vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide seisukohti ning kiidab heaks arvamuse, mis ei ole siduv. Komisjoni ja ameti eksperdid võivad vahendamise teises etapis osaleda nõuandvas rollis.

6.   Haldusnõukogu võtab vastu vahendamise töökorra, mis hõlmab töökorraldust ja vahendajate määramist, kohaldatavaid tähtaegu, liikmesriikide, komisjoni ja ameti ekspertide kaasamist ning vahendajate koja võimalust osaleda eksperdirühmades, millesse kuuluvad eksperdid mitmest liikmesriigist.

7.   Vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide osalemine vahendamise mõlemas etapis on vabatahtlik. Kui selline liikmesriik otsustab vahendusmenetluses mitte osaleda, teavitab ta ametit ja teisi vaidluse osapoolteks olevaid liikmesriike lõikes 6 osutatud töökorras kehtestatud ajavahemiku jooksul kirjalikult, sh elektrooniliselt, oma otsuse põhjustest.

8.   Vahendamisjuhtumi esitamisel peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on muudetud anonüümseks, nii et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Amet ei töötle vahendamise üheski etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

9.   Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada. Kui kohtumenetlus algatatakse vahendamise ajal, vahendusmenetlus peatatakse.

10.   Vahendamine ei piira halduskomisjoni pädevust ega tema otsuseid. Vahendamisel võetakse arvesse kõiki halduskomisjoni asjakohaseid otsuseid.

11.   Kui vaidlus on täielikult või osaliselt seotud sotsiaalkindlustusega, teatab amet sellest halduskomisjonile.

Selleks et tagada hea koostöö, koordineerida tegevust vastastikusel kokkuleppel ja vältida dubleerimist vahendamisjuhtumite puhul, mis on seotud nii sotsiaalkindlustuse kui ka tööõigusega, sõlmivad halduskomisjon ja amet koostöölepingu.

Halduskomisjoni taotluse alusel ja kokkuleppel vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikidega saadab amet sotsiaalkindlustusega seotud küsimuse edasi halduskomisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 74a lõikele 2. Vahendamine võib jätkuda küsimustes, mis ei puuduta sotsiaalkindlustust.

Vaidluses osaleva liikmesriigi taotluse alusel edastab amet sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud küsimuse halduskomisjonile. Seda võib teha igas vahendamise etapis. Vahendamine võib jätkuda küsimustes, mis ei puuduta sotsiaalkindlustust.

12.   Kolme kuu jooksul pärast mittesiduva arvamuse vastuvõtmist esitavad vaidluse osapoolteks olevad liikmesriigid ametile aruande arvamuse järgimiseks võetud järelmeetmete kohta või kui meetmeid ei võetud, põhjendused selle kohta, miks neid ei ole võetud.

13.   Amet esitab komisjonile kaks korda aastas aruande menetletud vahendamisjuhtumite tulemuste ja menetlemata jäetud juhtumite kohta.

1.   Ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

2.   Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide või komisjoni esindajad või valikumenetluse kaudu leitud väliseksperdid või nende kombinatsioon. Ta loob alalise töörühmana artiklis 12 osutatud platvormi ja artiklis 13 osutatud vahendajate koja.

Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast konsulteerimist komisjoniga.

1.   Haldusnõukogusse kuuluvad järgmised isikud:

Hääleõigus on üksnes esimese lõigu punktides a ja b osutatud liikmetel.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget tema puudumise korral.

3.   Lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud liikmed ja nende asendusliikmed nimetavad ametisse nende liikmeriigid.

Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlament.

Liidu tasandi sektoriülesed sotsiaalpartnerite organisatsioonid nimetavad ametisse oma esindajad ja Euroopa Parlament nimetab oma sõltumatu eksperdi, olles eelnevalt kontrollinud, et neil ei esine huvide konflikti.

Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest artiklis 1 osutatud valdkondades, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4.   Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui olukord huvide konflikti osas muutub. Amet avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5.   Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

6.   Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel ja aruteludel osaleda vaatlejatena.

7.   Eurofoundi esindaja, EU-OSHA esindaja, Cedefopi esindaja ja Euroopa Koolitusfondi esindaja võidakse kutsuda osalema haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada ametite tõhusust ja omavahelist koostoimet.

1.   Haldusnõukogu täidab eelkõige järgmiseid ülesandeid:

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja kehtestatakse tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

3.   Erandjuhtudel võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tegevdirektori poolt edasi ametisse nimetava asutuse delegeeritud volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe ja püüab saavutada soolise tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Kui esimesel hääletusel ei saada kahekolmandikulist häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor, kus esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

1.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2.   Esimees korraldab arutelusid päevakorras olevate punktide üle. Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punktides c ja d osutatud liikmed ei osale aruteludes punktide üle, mis on seotud üksikjuhtumeid puudutava tundliku teabega, nagu on täpsustatud haldusnõukogu töökorras.

3.   Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

4.   Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotluse alusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotluse alusel.

5.   Haldusnõukogu kutsub vähemalt kord aastas kokku sidusrühmade kogu koosoleku.

6.   Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku või organisatsiooni, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda, sh sidusrühmade kogu liikmeid.

7.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

8.   Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

1.   Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 punktide b ja t, artikli 19 lõike 1 ja artikli 31 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.   Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

4.   Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel ning mille korral võib hääletamiseks kasutada kirjalikku menetlust.

1.   Tegevdirektor juhib ametit ja püüab tagada ametis soolise tasakaalu. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile aru oma ülesannete täitmisest, kui Euroopa Parlament seda palub. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3.   Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.   Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise, eelkõige järgmise eest:

5.   Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat ja kas Brüsselis on vaja luua kontaktbüroo, et edendada ameti koostööd asjaomaste liidu institutsioonide ja asutustega. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku büroo või kontaktbüroo, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt, kuhu kohalik büroo luuakse, eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks büroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut selle liikmesriigiga, kuhu kohalik büroo või kontaktbüroo rajatakse.

1.   Asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks ja neilt oskusteabe saamiseks käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades luuakse sidusrühmade kogu. Sidusrühmade kogu luuakse ameti juurde ja tal on nõuandev pädevus.

2.   Sidusrühmade kogule antakse eelnevalt teavet ja ta võib ameti taotluse alusel või omal algatusel esitada ametile arvamusi järgmistes valdkondades:

3.   Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja see tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni taotluse alusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

4.   Sidusrühmade kogu koosneb kahest komisjoni esindajast ja kümnest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, kusjuures ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid on võrdselt, sealhulgas liidu tunnustatud valdkondlikud sotsiaalpartnerid nendest sektoritest, mida tööjõu liikuvuse probleemid iseäranis puudutavad.

5.   Sidusrühmade kogu liikmed ja asendusliikmed määravad nende organisatsioonid ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed ning asendusliikmed asendavad automaatselt iga puuduvat liiget. Võimaluste piires järgitakse asjakohast soolist tasakaalu ja VKEde piisavat esindatust.

6.   Amet osutab sidusrühmade kogule sekretariaaditeenust. Sidusrühmade kogu võtab oma kodukorra vastu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kodukorra peab heaks kiitma haldusnõukogu.

7.   Sidusrühmade kogu võib oma koosolekutele kutsuda eksperte või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

8.   Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused, nõuanded ja soovitused ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013 (28), milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid ning sidusrühmade kogu nõuandeid.

2.   Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandi vastu iga aasta 30. novembriks. Ta edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgmise aasta 31. jaanuariks programmdokumendi kavandi ja kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid.

Ühtne programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

3.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase programmiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

4.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles näidatakse ka iga tegevuse kohta indikatiivsed rahalised vahendid ja personal, mis on vajalikud seatud eesmärkide täitmiseks.

Strateegilist programmi ajakohastatakse vastavalt vajadusele, eelkõige artiklis 40 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 24 lõikes 3 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

3.   Haldusnõukogu võtab esialgse eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude eelarvestuse projekti ning esitab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

4.   Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka ametile.

5.   Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava rahalise toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8.   Haldusnõukogu võtab ameti eelarve vastu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja kui see on vajalik, tehakse selles vastavad kohandused.

9.   Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

1.   Igal eelarveaastal koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2.   Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

4.   Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

1.   Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

1.   Ameti peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta (aasta n + 1) 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale eelarveaasta (aasta n) esialgse raamatupidamisaruande.

2.   Ameti peaarvepidaja esitab 1. märtsiks aastal n + 1 komisjoni peaarvepidajale ka konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

3.   Amet esitab 31. märtsiks aastal n + 1 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta n eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

4.   Olles kätte saanud kontrollikoja märkused aasta n esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ameti peaarvepidaja omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse asutuse aasta n lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.   Asutuse peaarvepidaja edastab 1. juuliks aastal n + 1 aasta n lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud ameti lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal n + 1.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta 30. septembriks aastal n + 1. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (29) artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja aasta n eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

1.   Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valitud kandidaadil palutakse esineda Euroopa Parlamendi ees avaldusega ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi tegevdirektori ametisse nimetamist põhjendamatult edasi lükata.

3.   Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

4.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja eesmärke.

5.   Võttes arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

6.   Kui tegevdirektori ametiaega on vastavalt lõikele 5 pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

7.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab otsuse tegemisel arvesse lõikes 4 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

8.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.   Iga liikmesriik määrab oma riikliku kontaktametniku, kes lähetatakse riikliku eksperdina ametisse tööle selle tegevuskohas vastavalt artiklile 33.

2.   Riiklik kontaktametnik aitab ametit tööülesannete täitmisel, sealhulgas hõlbustab artikli 7 kohast koostööd ja teabevahetust ning artiklis 8 sätestatud kontrollide toetamist ja koordineerimist. Nad tegelevad riiklike kontaktpunktidena ka oma liikmesriigi küsimuste või riiki puudutavate küsimustega, vastates kõnealustele küsimustele kas otse või riiklike ametiasutuste vahendusel.

3.   Riiklikul kontaktametnikul on õigus küsida ja saada oma liikmesriigist käesoleva määruse kohaldamisalas kogu asjakohast teavet täielikus kooskõlas oma liikmesriigi õiguse või tavaga, eelkõige andmekaitse ja konfidentsiaalsuse normidega.

1.   Lisaks riiklikele kontaktametnikele võib amet kõigis oma töövaldkondades kasutada muid lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide, sealhulgas kontaktametnike, ametisse lähetamise reeglid.

1.   Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (30).

2.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud normid määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

2.   Haldusnõukogu kehtestab meetmed määruses (EL) 2018/1725 sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses ameti andmekaitseametniku ametisse nimetamisega ja seoses andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamisega ning andmesubjektide õigustega.

3.   Amet võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Teabevahetusmeetmete jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklis 4 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Teabevahetus toimub kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

1.   Selleks et tõhustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt, ühineb amet kuue kuu jooksul alates selle toimima hakkamisest Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on liidu vahenditest rahastanud.

3.   OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (31) sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse kontrollikoda ja OLAFit, vastavalt nende pädevusele, tegema selliseid auditeid ja uurimisi.

1.   Ameti lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

1.   Hiljemalt 1. augustiks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel käsitletakse eelkõige artikli 13 kohase vahendusmenetluse käigus saadud kogemusi. Samuti hinnatakse seda, kas tuleks muuta ameti volitusi ja selle tegevuse ulatust, sealhulgas tegevuse ulatust laiendada, et see hõlmaks sektori erivajadusi, ning sellise muutmise finantsmõju, võttes arvesse liidu asutuste tehtud tööd kõnealustes valdkondades. Hinnatakse ka koostoimet ja tegevuse ühtlustamist tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutustega. Selle hindamise alusel võib komisjon asjakohasel juhul korral esitada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse kohaldamisala läbivaatamiseks.

2.   Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole selle eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.   Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

1.   Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib amet teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib amet haldusnõukogu loal ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist leppida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.   Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, sealhulgas sätted, milles käsitletakse ameti teostatavates algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

3.   Komisjon tagab, et amet tegutseb oma mandaadi piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus, leppides ameti tegevdirektoriga kokku asjakohase töökorra.

1.   Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist ja hiljemalt 1. augustiks 2021.

2.   Ameti asukohaliikmesriik peab tagama võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

1.   Amet hakkab toimima nii, et on võimeline oma eelarvet täitma, hiljemalt 1. augustiks 2021.

2.   Komisjon vastutab ameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet hakkab toimima. Selleks: