This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32022R2068
Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2068 of 26 October 2022 imposing a definitive anti-dumping duty on imports of certain cold-rolled flat steel products originating in the People’s Republic of China and the Russian Federation following an expiry review pursuant to Article 11(2) of Regulation (EU) 2016/1036 of the European Parliament and of the Council
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2068, 26. oktoober 2022, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2068, 26. oktoober 2022, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes
C/2022/7456
ELT L 277, 27.10.2022, p. 149–194
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
27.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 277/149 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2068,
26. oktoober 2022,
millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/477 meetmete kohta, mida liit võib kohaldada seoses dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõjuga, (2) eriti selle artiklit 1,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed
(1) |
Euroopa Komisjon kehtestas määrusega (EL) 2016/1328 (3) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks. |
(2) |
Praegu HRV suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on 19,7 % valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt pärit impordi puhul, 20,5 % valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute puhul ja 22,1 % kõigi teiste äriühingute puhul ning Venemaa suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on vahemikus 18,7–34 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul ning kõigile teistele äriühingutele kehtib tollimaksumäär 36,1 %. |
1.2. Meetmete aegumise läbivaatamise taotlus
(3) |
Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (4) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse. |
(4) |
Läbivaatamistaotluse esitas 3. mail 2021 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu kordumise ning liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise. |
1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine
(5) |
Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 3. augustil 2021 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit külmvaltsitud lehtterastoodete liitu impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“). |
1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood
(6) |
Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
1.5. Huvitatud isikud
(7) |
Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, kõiki teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid HRV ja Venemaa tootjaid ning HRV ja Venemaa ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid aegumise läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema. |
1.6. Uurimise algatamise kohta esitatud märkused
(8) |
Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. Komisjon sai märkusi kolmelt Venemaa eksportivalt tootjalt, Venemaa valitsuselt, ühelt sõltumatult importijalt ja ühelt kasutajalt. |
(9) |
Oma märkustes algatamise kohta väitsid kolm Venemaa eksportivat tootjat, et taotluse esitaja ei esitanud piisavaid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et Venemaalt pärit impordist tuleneva kahjustava dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline. Lisaks väitsid Venemaa valitsus, Venemaa eksportivad tootjad, sõltumatu importija ja kasutaja, et liidu tootmisharule kahjuliku olukorra ning Hiinast ja Venemaalt pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi vahel ei ole põhjuslikku seost. Eri isikud väitsid, et kuna asjaomastest riikidest pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi mahud olid väheolulised, põhjustasid liidu tootmisharule tekkinud kahju, kui see üldse oli olemas, muud tegurid kui Venemaalt ja Hiinast pärit kahjustav import. |
(10) |
Nagu on aga märgitud algatamisteates, väitis taotluse esitaja, et „kahju kõrvaldamine tuleneb peamiselt meetmete olemasolust ning kui meetmetel lastakse aeguda, siis liidu tootmisharule põhjustatav kahju tõenäoliselt kordub, kui jätkub märkimisväärsetes kogustes dumpinguhinnaga toodete import asjaomastest riikidest“ (6). Läbivaatamise eesmärk oli kindlaks teha, kas meetmete aegumine toob tõenäoliselt kaasa asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkumise või kordumise. Teave, mille taotluse esitaja algatamisetapis esitas, oli piisav tõendamaks, et dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju korduks, kui dumpinguhinnaga import jätkuks suuremas mahus. Seetõttu lükkas komisjon isikute väited põhjusliku seose kohta tagasi. |
(11) |
Venemaa valitsus väitis, et taotluse esitaja ei esitanud normaalväärtuse arvutamisel piisavalt tõendeid dumpingu suurenemise kohta, nagu on sätestatud dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 2. Lisaks väitis Venemaa valitsus, et aegumise läbivaatamise taotluse avalikus versioonis esitatud teave ei olnud piisavalt üksikasjalik ega sisaldanud marginaali arvutamiseks kasutatud täpseid arve, sest transpordikulud, ekspordikulud, samuti hinnad Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete turul ja arvutused ise olid esitatud ligikaudsete arvudena. Venemaa valitsus palus komisjonil taotluses esitatud arvutusi uurida ja esitada tõendid selle kohta, et need arvutused on usaldusväärsed. Lisaks viitas Venemaa valitsus dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõikele 2, väites, et andmata võimalust konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust mõistlikult aru saada võttis taotluse esitaja nii Venemaa valitsuselt kui ka Venemaa tootjatelt ja muudelt huvitatud isikutelt võimaluse oma huve täielikult kaitsta, ning palus komisjonil ja Euroferil esitada dumpingumarginaali arvutuste kohta üksikasjalikumaid andmeid. |
(12) |
Mis puudutab väidet tõendite piisavuse kohta, siis nenditi läbivaatamistaotluses, et vaatlusaluse toote eksport Venemaalt liitu vähenes võrreldes esialgse uurimise uurimisperioodiga järsult. Seetõttu hinnati taotluses dumpingu kordumise tõenäosust, lähtudes hindadest, millega eksporditi muudesse kolmandatesse riikidesse, mitte liitu. Tõendite analüüs näitas, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta. |
(13) |
Taotluses arvutatud dumpingumarginaal kajastas Venemaa eksportivate tootjate hinnapoliitikat kolmandate riikide turgudel ega kajastanud tingimata uurimise käigus arvutatud dumpingu täpset astet. Samas esitas taotluse esitaja taotluses piisavalt tõendeid ekspordihinna ja normaalväärtuse kohta, mis näitavad dumpingu kordumise tõenäosust. Ka esitas taotluse esitaja dumpingu arvutamisel kasutatud metoodika piisavalt üksikasjaliku kirjelduse, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik mõistlikult aru saada. |
(14) |
Selleks et hinnata Venemaa eksportivate tootjate külmvaltsitud lehtterastoodete normaalväärtust, kogus taotluse esitaja avalikult kättesaadavat ja tellitavat teavet omamaiste müügihindade kohta, mida peamised tootjad külmvaltsitud lehtterastoodete eest riigisisesel turul võrdlusperioodil küsisid. Komisjon kontrollis ekspordihinda andmebaasis Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja kinnitas selle. |
(15) |
Kuna vaatlusaluse toote import Venemaalt liitu on pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist 2016. aastal olnud väheoluline, määras taotluse esitaja ekspordihinna kindlaks, kasutades mitut hinnateabe allikat, mis sisaldavad teavet Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete 2020. aastal kolmandatesse riikidesse toimunud ekspordi hindade kohta. Need külmvaltsitud lehtterastoodete ühe tonni ekspordihinnad määrati kindlaks Venemaa ekspordihindade turu-uuringu põhjal. Ekspordihinda kontrolliti ja kinnitati Venemaa kolme peamise ekspordisihtkoha keskmise GTA-põhise hinnana. |
(16) |
Seega võrdles taotluse esitaja Venemaalt pärit külmvaltsitud lehtterastoodete keskmise tehasehinna tasemel ekspordihinda Venemaa omamaistel hindadel põhineva normaalväärtusega. |
(17) |
Oma kohustuslikus analüüsis võttis komisjon arvesse ainult neid elemente, mille kohta oli piisavaid ja täpseid tõendeid. |
(18) |
Seepärast lükati Venemaa valitsuse väited tagasi. |
(19) |
Komisjon leidis, et taotluse mittekonfidentsiaalne versioon, mis oli huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus kättesaadav, sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsetest andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik nõuetekohaselt kasutada oma kaitseõigust. Seepärast lükati see väide tagasi. |
1.7. Väljavõtteline uuring
(20) |
Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17. |
1.7.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring
(21) |
Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud kolmest liidu tootjast esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon samasuguse toote tootmis- ja müügimahust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas üle 30 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja rohkem kui 20 % hinnangulisest müügi kogumahust. |
(22) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud ja seega esialgne valim kinnitati ning seda peeti liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks. |
1.7.2. Importijate väljavõtteline uuring
(23) |
Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate lisas nimetatud teabe. |
(24) |
Valimi moodustamisega seotud küsimustikule ei vastanud ükski sõltumatu importija. Seega otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. |
1.7.3. Venemaa ja Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring
(25) |
Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Venemaa ja Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina ja Venemaa ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
(26) |
Algatamise ajal tegi komisjon küsimustike koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. |
(27) |
Ükski Hiina eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega andnud nõusolekut enda kaasamiseks valimisse. Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi esindust Euroopa Liidu juures oma kavatsusest kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Ühtegi märkust ei laekunud. |
(28) |
Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, tehti järeldused HRVst pärit impordi kohta alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal, kasutades eelkõige importi ja eksporti käsitlevat kaubandusstatistikat (Eurostat, Global Trade Atlas (GTA) (7) ja OECD) (8). |
(29) |
Nõutud teabe esitasid ja valimisse kaasamisega nõustusid kolm Venemaa eksportivat tootjat, nimelt PJSC Magnitogorsk Iron and Steel Works (MMK) ja sellega seotud äriühingud (MMK Group), PJSG Novolipetsk Steel (NLMK) ja sellega seotud äriühingud (NLMK Group) ning PJSC Severstal (Severstal) ja sellega seotud äriühingud (SEVERSTAL Group). 6. septembril 2021 teatasid need kolm eksportivat tootjat siiski komisjonile, et nad on otsustanud individuaalse dumpinguvastase küsimustiku vastuseid mitte esitada, kuid teevad komisjoniga koostööd kõigis muudes aegumise läbivaatamise aspektides, nagu märkuste esitamine läbivaatamistaotluse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta. Seejärel esitasid kolm Venemaa eksportivat tootjat 13. septembril 2021 märkused aegumise läbivaatamise taotluse, kahjustava dumpingu väidetava jätkumise ja kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta. Nad kutsusid komisjoni üles valikuliselt kontrollima koos märkustega esitatud asjakohaseid äriühingupõhiseid andmeid, nagu tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine. |
(30) |
Pärast seda teadet teavitas komisjon 21. septembril ja 19. novembril 2021 eespool nimetatud eksportivaid tootjaid, et ta peab neid koostööst hoiduvateks isikuteks, ja teavitas neid kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ning kasutada uurimises järelduste tegemiseks kättesaadavaid fakte. Komisjon teavitas ka Venemaa ametiasutusi oma kavatsusest kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. |
(31) |
30. septembril ja 29. novembril 2021 sai komisjon kolmelt Venemaa eksportivalt tootjalt märkused alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta. Nad ei nõustunud komisjoni hinnanguga nende koostööstaatuse kohta ja kordasid oma kavatsust teha koostööd läbivaatamise muudes aspektides, nagu kahju jätkumine või kordumine, edasise kahjustava dumpingu tõenäosus ja liidu huvid. Nad palusid uuesti komisjonil kontrollida nende esitatud andmeid tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta. |
(32) |
Venemaa eksportivad tootjad ei esitanud oma küsimustiku vastustes nõutud vajalikku teavet. Komisjon leidis, et Venemaa eksportivad tootjad esitasid üksnes killustatud teavet, mis piirdus tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmismahuga, lisamata kinnitavaid tõendeid. Seega, kuna eksportivad tootjad ei esitanud komisjonile piisavat ja usaldusväärset teavet mõistliku ja täpse järelduse tegemiseks, kasutas komisjon toimikus olemasolevat teavet, nagu on selgitatud põhjenduses 30. Igal juhul kasutas komisjon järelduste tegemisel kolme Venemaa tootja esitatud teavet nii palju kui võimalik. |
(33) |
Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. |
(34) |
Komisjon saatis küsimustikud ka valimisse kaasatud liidu tootjatele. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (9). Lisaks saatis komisjon küsimustiku liidu tootjate ühendusele Eurofer. |
(35) |
Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja Euroferilt. |
1.7.4. Kontrollimine
(36) |
Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulemiseks võetud meetmete („COVID-19 teade“) (10) tõttu ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike valimisse kaasatud äriühingute valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teavet: |
liidu tootjad:
— |
Voestalpine Stahl GmbH, Austria; |
— |
ThyssenKrupp Steel Europe AG, Saksamaa; |
— |
ArcelorMittal Belgium, Belgia. |
1.8. Järgnenud menetlus
(37) |
19. augustil 2022 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses HRVst ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. |
(38) |
Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine. |
2. UURIMISALUNE TOODE, VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uurimisalune toode
(39) |
Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt teatavad lehtvaltstooted, rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata ja muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7209 15 00 (TARICi kood 7209150090), 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99 (TARICi kood 7209189990), ex 7209 25 00 (TARICi kood 7209250090), 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80 (TARICi koodid 7211238019, 7211238095 ja 7211238099), ex 7211 29 00 (TARICi koodid 7211290019 ja 7211290099), 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla (edaspidi „uurimisalune toode“). |
(40) |
Uurimisaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:
|
(41) |
Külmvaltsitud lehtterastooteid toodetakse kuumvaltsitud lehtterase rullidest. Külmvaltsimise protsessi määratletakse eelnevalt kuumvaltsitud ja peitsitud lehtede või ribade läbilaskmisena külmvaltspingist, st allpool metalli pehmenemistemperatuuri. Külmvaltsitud lehtterastooteid toodetakse konkreetsete tootespetsifikatsioonide või lõppkasutaja patenditud spetsifikatsioonide täitmiseks. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena. Külmvaltsitud lehtterastooted on tööstuslik sisend, mida lõpptarbijad ostavad mitmesugustel kasutusotstarvetel, peamiselt töötlevas tööstuses (üldtööstus, pakendamine, autotööstus jne), aga ka ehituses. |
2.2. Vaatlusalune toode
(42) |
Käesoleva uurimise vaatlusalune toode on HRVst ja Venemaalt pärit uurimisalune toode. |
2.3. Samasugune toode
(43) |
Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:
|
(44) |
Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Hiina Rahvavabariik
3.1.1. Sissejuhatavad märkused
(45) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete import HRVst, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (t1 April 2014 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015). Eurostati andmete kohaselt moodustas teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 1 % liidu turust võrreldes 10,3 %ga (11) esialgse uurimise ajal. Absoluutarvudes eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu ligikaudu 32 000 tonni, mis tähendab märkimisväärset vähenemist võrreldes ligikaudu 732 000 tonniga, (12) mille Hiina eksportis liitu esialgse uurimise uurimisperioodil. |
(46) |
Esialgse uurimise käigus leidis komisjon, et vaatlusalust toodet eksporditi Hiinast liidu turule märkimisväärse dumpinguga. Koostööd tegevate Hiina eksportijate dumpingumarginaalid olid 52,7–59,2 %. Väiksema tollimaksu reegli kohaldamise tõttu kehtestati Hiina impordile dumpinguvastased tollimaksud palju madalamal tasemel, vahemikus 19,7–22,1 %. |
(47) |
Nagu põhjenduses 27 märgitud, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja uurimise käigus koostööd. Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks. |
(48) |
Seega põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute avaldustes sisalduval teabel, koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat, GTA (13) ja OECD) (14), ning finantsandmete sõltumatud pakkujad, näiteks Global Financials, mida avaldab Dun & Bradstreet (15). |
3.1.2. Dumping
3.1.2.1. HRVst pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi normaalväärtuse kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a
(49) |
Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. |
(50) |
Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon 13. septembri 2021. aasta verbaalnoodiga Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. |
(51) |
Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt Hiina võimalik kolmandast riigist võrdlusriik praegusel juhul Brasiilia, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks märkis komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike. |
(52) |
24. novembril 2020 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel kasutatakse. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalikud võrdlusriigid, nimelt Brasiilia, Mehhiko, Venemaa ja Türgi, tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele. Komisjon ei saanud esimese teate kohta ühtegi märkust. |
(53) |
17. märtsil 2022 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat. Ühtegi märkust ei laekunud. |
3.1.2.2. Normaalväärtus
(54) |
Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“. |
(55) |
Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. |
(56) |
Nagu järgmistes alapunktides selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja Hiina eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane. |
3.1.3. Oluliste moonutuste esinemine
(57) |
HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (16) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. |
(58) |
Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (17). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (18) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (19). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (20). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (21). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses palgakulude moonutusi (22) ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses moonutusi finantsturgudel, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (23). |
(59) |
Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (24) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes. |
(60) |
Taotluses väideti, et Hiina valitsuse või muude ametiasutuste mitmesugused kõikehõlmavad sekkumised eri valitsustasanditel mõjutavad ulatuslikult Hiina majandust tervikuna, mille tõttu ei saa Hiina terasetööstuse omamaiseid hindu ja kulusid käesolevas uurimises kasutada. Selle seisukoha toetamiseks viidati taotluses komisjoni hiljutistele Hiina terasesektorit käsitlevatele uurimistele (25) või G20 terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi järeldustele (26). |
(61) |
Täpsemalt öeldes juhiti taotluses tähelepanu sellele, et arvestades Hiina Rahvavabariigi põhiseaduses sätestatud sotsialistliku turumajanduse doktriini, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) kohalolekut kõikjal ja valitsuse mõju majandusele strateegilise planeerimise algatuste, nt 13. ja 14. viisaastakukava kaudu, avaldub Hiina valitsuse sekkumine eri vormides, nimelt haldus-, finants- ja regulatiivsete meetmetena. |
(62) |
Taotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Viidates eelkõige komisjoni varasematele terasesektorit käsitlevatele uurimistele, aruandele, kolmandate riikide ametiasutuste (USTR) ja muude institutsioonide (IMF) aruannetele, väitis taotluse esitaja järgmist.
|
(63) |
Nagu on märgitud põhjenduses 50, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul. |
(64) |
Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimad külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad kuuluvad riigile, näiteks Hebei Iron and Steel, Handan Iron and Steel, Baoshan Iron and Steel, Shanghai Meishan Iron and Steel, BX Steel Posco Cold Rolled Sheet, WISCO International Economic and Trading, Maanshan Iron and Steel, Tianjin Rolling One Steel või Inner Mongolia Baotou Steel Union. Baosteel, teine suur Hiina ettevõte, mis tegeleb terase tootmisega, kuulub kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd. (varemalt Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel), mis on maailma suurim terasetootja (28) ja kuulub kokkuvõttes tervenisti (100 %) kesksele SASACile (29). Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (30). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (31). Hiina valitsus kordas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (32). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (33). Kuna Hiina uurimisaluse toote tootjad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik külmvaltsitud terase era- ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhtarvu välja selgitada. Ehkki konkreetne teave külmvaltsitud lehtterastoodete sektori kohta ei pruugi olla kättesaadav, on see sektor terasetööstuse allsektor ja terasesektorit puudutavaid järeldusi peetakse seetõttu kehtivaks ka vaatlusaluse toote puhul. |
(65) |
Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektoris sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusliku vundamendi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (34) või 14. viisaastakukava toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“ (35). Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest sektori arengut jälgida ja suunata võib näha provintsi tasandil, näiteks Shandongis, kus on ette nähtud nii „terasetööstuse ökoloogia ülesehitamine […], tootmisparkide rajamine, tööstusahela pikendamine ja tööstusklastrite loomine“ kui ka soovitakse, et terasetööstus „oleks meie provintsis ja isegi kogu riigis ümberkujundamise ja ajakohastamise […] eeskujuks“ (36). |
(66) |
Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad ei teinud koostööd, võimalik süstemaatiliselt kindlaks määrata isiklikke suhteid uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahel. Arvestades aga, et külmvaltsitud lehtterastooted esindavad terasesektori allsektorit, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka külmvaltsitud lehtterastoodete puhul. Näiteks Baowu direktorite nõukogu esimees töötab samal ajal parteikomitee sekretärina ja peadirektor on parteikomitee asesekretär (37). Samamoodi on Baosteeli direktorite nõukogu esimees parteikomitee sekretär, samas kui tegevjuht on parteikomitee asesekretär (38). Üldisemas plaanis, võttes arvesse äriühingutes HKP esindatust käsitleva õigusakti üldkohaldatavust, ei saa eeldada, et Hiina valitsuse võimalus sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes oleks teistsugune kui terasesektoris üldiselt. |
(67) |
Külmvaltsitud lehtterastoodete sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Järgmised näited ilmestavad eespool kirjeldatud suundumust, kuidas Hiina valitsus sekkub üha rohkem külmvaltsitud lehtterastoodete sektorisse. Paljud külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Näiteks märgib Baowu, et kontsernis on 301 parteikomiteed, kusjuures 84 571 Baowu töötajat on HKP liikmed (39). Lisaks märgib kontsern seoses partei tähtsusega ettevõttes järgmist: „Partei juhtpositsiooni tugevdamine ja äriühingu üldjuhtimise täiustamine, kaasaegse ettevõtluse süsteemi täiustamine. China Baowu rakendab täielikult dokumendi „Arvamused, milles käsitletakse partei juhtpositsioonide tugevdamist riikliku tähtsusega ettevõtete üldjuhtimise täiustamisel“ nõudeid, […]. Läbivaadatud ja täiustatud otsuste tegemise süsteem olulistes küsimustes täiustas veelgi enam parteikomitee, direktorite nõukogu, juhtide ja muude juhtimisorganite otsustusõigusi, direktorite nõukogu poolt volitatud otsustava tähtsusega küsimusi ja vorme […]. […] Baowu järgib ja rakendab partei tugevdamise ning ettevõtluse reformi üheaegset kavandamist, parteiorganisatsioonide ja toimivate institutsioonide üheaegset loomist, parteiorganisatsioonide juhtide ja parteitöötajate üheaegset ametisse määramist“ (40). |
(68) |
Pealegi on külmvaltsitud lehtterastoodete sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Kuigi külmvaltsitud lehtterastoodete sektor on spetsialiseerunud tootmisharu ja uurimise käigus ei tuvastatud konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad just nimelt külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu arengut, saab külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu valitsuselt juhiseid seeläbi, et valitsus sekkub terasesektoris ning külmvaltsitud lehtterastoodete sektor esindab üht selle allsektoritest. |
(69) |
Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (41). Seda kinnitavad paljud riigi, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodist märkimisväärse osa vältel kehtivad terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutati, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (42). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (43). Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas, (44) mis on kohaldatav läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, on ette nähtud kvaliteetterastoodete tootjatele toetuse andmine (45). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (46). Samamoodi on Hiina valitsus eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks 2021. aasta märtsis vastu võetud 14. viisaastakukava raames (47). |
(70) |
Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon) (48) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks. Teine oluline külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel kasutatav tooraine on rauamaak. Rauamaak oli suure osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul hõlmatud riikliku maavarade kavaga aastateks 2016–2020. Muu hulgas tuli kava kohaselt „tagada ettevõtete koondumine ning kujundada välja turul konkurentsivõimelised suured ja keskmise suurusega kaevandused“, „tagada kohalike ressursside suunamine, et koondada need suurte kaevanduskontsernide kätte“, „vähendada rauamaagisektoris tegutsevate ettevõtete koormust, suurendada omamaiste rauamaagisektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet“ ja „piisavalt kontrollida 1 000 meetri sügavuste kaevanduste ja madala kvaliteediklassi rauamaagi kaevanduste arendamist“. |
(71) |
Rauamaaki on nimetatud ka terasesektori 13. viisaastakukavas aastateks 2016–2020, mis kehtis olulise osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodist. Kavas on seoses rauamaagiga ette nähtud järgmine: „jätkata uuringute toetamist peamistes omamaiste maavarade valdkondades, […], toetada mitut olemasolevat ja väga konkurentsivõimelist rauamaagisektoris tegutsevat omamaist ettevõtet ulatuslikuma ja aktiivsema arendamise kaudu, […], ning tugevdada omamaiste maavarabaaside rolli (varustus)kindluses“. |
(72) |
Rauamaagitööstus on liigitatud strateegiliseks kujunemisjärgus tööstusharuks ja seega on see hõlmatud strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude 13. viisaastakukavaga. Rauamaak ja kõik ferrosulamid on loetletud ka kataloogis. Veel on ferrosulameid nimetatud tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2018. aasta tööstuse arendamise ja ülemineku suuniskataloogis. Eespool toodud näited terasesektori kohta üldiselt ja eelkõige rauamaagiäri kohta, kusjuures rauamaak on oluline tooraine külmvaltsitud lehtterastoodete valmistamisel, näitavad, kui tähtsaks Hiina valitsus neid sektoreid peab. Seetõttu suunab Hiina valitsus ka külmvaltsitud lehtterastoodete sektori edasist arengut kooskõlas paljude poliitiliste vahendite ja direktiividega ning kontrollib peaaegu kõiki sektori arengu ja toimimise aspekte. Seega saab külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub külmvaltsitud lehtterastoodete peamiste toorainete, eelkõige raua valdkonnas. |
(73) |
Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et ärgitada ettevõtjaid täitma avaliku poliitika eesmärke toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel kasutatava peamise tooraine tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist. |
(74) |
Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 55 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine külmvaltsitud lehtterastoodete sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid. |
(75) |
Nagu eespool põhjenduses 55 samuti viidatud, mõjutavad külmvaltsitud lehtterastoodete sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses kapitali kättesaadavusega või sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (49). |
(76) |
Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et külmvaltsitud lehtterastoodete sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 55. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. |
(77) |
Lõpuks tuletab komisjon meelde, et külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks on vaja hulka sisendeid. Kui külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. |
(78) |
Seetõttu ei ole asjakohane kasutada külmvaltsitud lehtterastoodete omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. |
(79) |
Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist. |
(80) |
Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis. |
3.1.4. Võrdlusriik
3.1.4.1. Üldised märkused
(81) |
Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:
|
(82) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 52 ja 53, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Teadetes kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Nagu on öeldud kahes eespool nimetatud teates, ei saadud huvitatud isikutelt nende elementide ja asjakohaste allikate kohta ühtegi märkust. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a. |
3.1.4.2. HRVga sarnane majandusarengu tase
(83) |
Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates mainis komisjon, et HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uurimisalust toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmete kohaselt Brasiilia, Mehhiko, Venemaa ja Türgi (st Maailmapank on need kõik liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks). |
(84) |
Taotluses pakkus taotluse esitaja väidetavalt sobivaks võrdlusriigiks Brasiiliat, kuna Brasiilias asub mitu integreeritud terasetootjat ja see on peamine näide terasetoodete, sealhulgas uurimisaluse toote konkurentsivõimelisest siseturust. Taotluse esitaja märkis taotluses ka seda, et kõik sisendid, mida Brasiilias uurimisaluse toote tootmiseks kasutatakse, imporditakse tavaliselt mitmest kohast ja enamjaolt moonutamata allikatest. |
(85) |
Selles teates nimetatud riikide kohta märkusi ei saadud. |
3.1.4.3. Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis
(86) |
Esimeses teates märkis komisjon, et uurimisalust toodet tootvate riikidena tuvastatud riikides, st Brasiilias, Mehhikos, Venemaal ja Türgis, on avalike andmete kättesaadavust vaja veel kontrollida, eelkõige seoses uurimisaluse toote tootjate avalike finantsandmetega. |
(87) |
Mis puudutab Mehhikot, siis tegi komisjon kindlaks kaks äriühingut, mis esimeses teates tuvastati tootjatena. Üks neist kahest äriühingust oli aga alates 2016. aastast, sh 2020. aastal, kahjumis. Teise äriühingu kohta selgus, et tema 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne ei olnud kooskõlas tema eelmise aasta (2019) raamatupidamisaruannetega: näiteks leiti, et 2020. aastal oli müügitulu umbes seitse korda väiksem kui 2019. aastal. Teavet, mis põhjendaks sellist netokäibe erinevust (mis mõjutab ka puhaskasumit) aastatel 2020–2019, ei leitud. Seetõttu leiti, et kumbki äriühing ei sobi tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Komisjonil puudus muu teave uurimisalust toodet tootvate ettevõtjate kohta Mehhikos ja avalikult kättesaadavad finantsandmed, mistõttu ta järeldas, et Mehhikot ei saa enam pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
(88) |
Mis puudutab Venemaad, siis tegi komisjon kindlaks kaks äriühingut, mis esimeses teates tuvastati tootjatena ja mille finantsandmed olid avalikult kättesaadavad. Mõlemad äriühingud olid 2020. aastal ja sellele eelnevatel aastatel kasumis. Nagu aga põhjenduses 91, tuvastas komisjon seoses Venemaa kohta kättesaadavate andmetega mitu probleemi, kuna Venemaa ei importinud mitut olulist toorainet, näiteks veeldatud maagaasi, mida kasutatakse uuritava toote tootmiseks. Peale selle paistis, et Venemaal olid maagaasi hinnad moonutatud. Seetõttu järeldas komisjon, et Venemaad ei saa pidada selles uurimises sobivaks võrdlusriigiks. |
(89) |
Mis puudutab Türgit, siis tegi komisjon esimeses teates tootjatena kindlaks kaks äriühingut. Neist ühe puhul ei olnud aga hõlpsasti kättesaadavaid hiljutisi finantsaruandeid. Mis puudutab teist äriühingut, siis hoolimata asjaolust, et see oli 2020. aastal ja sellele eelnevatel aastatel kasumlik, pidas komisjon selle äriühingu müügi- ja üldkulude taset põhjendamatuks, kuna müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendina tootmiskuludest, olid väikesed (2020. aastal alla 2 %) või isegi negatiivsed. Seetõttu järeldas komisjon, et ta ei saa kasutada moonutamata normaalväärtuse kindlaksmääramiseks müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata ja mõistliku summana nende äriühingute andmeid. Selle tulemusel järeldas komisjon, et Türgit ei saa pidada selles uurimises sobivaks võrdlusriigiks. |
(90) |
Kõigele lisaks, mis puudutab Brasiiliat, tegi komisjon esimeses teates kindlaks viis külmvaltsitud lehtterastooteid tootvat äriühingut. Nendest viiest äriühingust kahe müügi- ja üldkulud, väljendatuna protsendina nende tootmiskuludest, olid aga negatiivsed, mistõttu ei saanud nende andmeid kasutada moonutamata normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Ülejäänud kolme Brasiilia äriühingu puhul olid olemas hiljutised avalikud finantsandmed, mis näitavad 2020. aasta kohta kasumit ning mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid. |
(91) |
Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Brasiiliasse, Mehhikosse, Venemaale ja Türki. Impordiandmete analüüs näitas, et Venemaa ei importinud mõnda olulist tootmistegurit. Peale selle paistis, et Venemaal olid maagaasi hinnad moonutatud. Lisaks näitas impordiandmete analüüs, et Türgi ei importinud veeldatud maagaasi (veeldatud maagaas HS-koodiga 2711 11) ja hapnikku (hapnik HS-koodiga 2804 40) importis ta vaid piiratud koguses. Seetõttu ei saa Venemaad ega Türgit sobivaks esindusriigiks pidada. |
(92) |
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ja kolme Brasiilia äriühingut (ArcelorMittal Brazil, CSN ja Usiminas). |
(93) |
Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Brasiilia sobivust võrdlusriigiks ja kolme äriühingu (ArcelorMittal Brazil, CSN ja Usiminas) sobivust võrdlusriigi tootjana. Teise teate järel komisjonile ühtegi märkust ei esitatud. |
3.1.4.4. Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase
(94) |
Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset. |
3.1.4.5. Järeldus
(95) |
Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastab Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu seda saab pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
3.1.5. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad
(96) |
Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uurimisaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. |
(97) |
Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata energiakulude kindlakstegemiseks järgmisi allikaid: elektrihind, mida küsis üks Brasiilia suurimaid elektritarnijaid, äriühing EDP Brasil, (52) arvestades, et komisjon kasutab andmeid – nagu on selgitatud põhjenduses 109 – maagaasi hinna väljaselgitamiseks. Peale selle märkis komisjon, et moonutamata tööjõukulude kindlakstegemisel kasutab ta Brasiilia palkade väljaselgitamiseks ILO statistikat. ILO statistika (53) annab teavet töötajate kuupalkade (54) ja nädala keskmise töötundide arvu kohta Brasiilia tootmissektoris (55) 2020. aastal. |
(98) |
Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei tee, siis arvestades, et mõne tooraine kaal tootmise kogukuludes on tähtsusetu, rühmitab ta need vähetähtsad tooted taotluse esitaja taotluses esitatud teabe põhjal kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele taotluse esitaja taotluses esitatud teabe põhjal kulumaterjalide kindlaksmääramiseks sobiva võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel. |
(99) |
Ühtegi märkust ei laekunud. |
3.1.6. Moonutamata kulud ja võrdlusalused
3.1.6.1. Tootmistegurid
(100) |
Komisjon palus taotluse esitajal esitada selgitused asjakohaste tootmistegurite kohta, mida kasutatakse tootmisprotsessides alates kuumvaltsitud pooltoodetest, ja esitada ajakohastatud teave kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi transpordikulude suuruse kohta. Taotluse esitaja esitas nõutud teabe 17. veebruaril 2022. |
(101) |
Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning taotluse esitaja hiljem esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. Tabel 1 Teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete tootmistegurid
|
3.1.6.2. Tooraine
(102) |
Taotluse esitaja taotluses antud teabe kohaselt kasutatakse teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete valmistamiseks kaht peamist tootmisprotsessi:
|
(103) |
Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete (esimese tootmisprotsessi puhul) ja kuumvaltsitud terastoodete (teise tootmisprotsessi puhul) moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (56). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 80, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline. |
(104) |
Mitu tootmistegurit moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla. Nagu on selgitatud põhjenduses 98, kohaldas komisjon kulumaterjalide koguse kindlaksmääramiseks taotluse esitaja taotluses esitatud protsendimäära asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel. |
(105) |
Imporditollimaksude kohta märkis komisjon, et Brasiilia importis oma kõige olulisemaid tooraineid (rauamaaki enam kui viiest riigist ning kivisütt ja koksi rohkem kui kümnest riigist). Võttes arvesse asjaolu, et aegumise läbivaatamisel ei ole vaja arvutada täpset dumpingumarginaali, vaid pigem teha kindlaks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus, arvutas komisjon iga tooraine imporditollimaksud piiratud arvust riikidest pärit impordi tüüpiliste mahtude põhjal, mis kõige olulisemate toorainete puhul (rauamaak, kivisüsi ja koks) moodustavad vähemalt 80 % koguimpordist. |
(106) |
Mis puudutab transpordikulusid, siis kuna koostööd ei tehtud, palus komisjon taotluse esitajal esitada ajakohastatud teave kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi riigisiseste transpordikulude suuruse kohta. Taotluse esitaja esitas küsitud teabe vastavalt 4. ja 17. veebruaril 2022. Komisjon väljendas toorainete tarne eest kantud riigisisese transpordi kulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet võiks kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata kulusid. |
3.1.6.3. Tööjõud
(107) |
Komisjon kasutas Brasiilia palkade kindlaksmääramiseks ILO statistikat. ILO statistika (57) annab teavet töötajate kuupalkade (58) ja nädala keskmise töötundide arvu kohta Brasiilia tootmissektoris (59) 2020. aastal. |
3.1.6.4. Elektrienergia
(108) |
Elektrihinna moonutamata väärtuse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Brasiilia ühe suurima elektritarnija, äriühingu EDP Brasil (60) teatatud elektritariifi. |
3.1.6.5. Maagaas
(109) |
Brasiilia maagaasihinna aluseks võeti andmed, mis näitavad imporditud gaasi hindu pärast tollimaksu tasumist, kombineerides GTAst võetud impordikoguseid ja väärtusi MacMapist saadud tariifiandmetega (61). |
3.1.6.6. Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja kulum
(110) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma. |
(111) |
Nagu põhjenduses 90 osutatud, kasutas komisjon võrdlusriigi tootjate, st kolme Brasiilia äriühingu (ArcelorMittal Brazil, CSN ja Usiminas) finantsandmeid. |
(112) |
Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja taotluses esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus. |
3.1.7. Normaalväärtuse arvutamine
(113) |
Eelöeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. |
(114) |
Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel. |
(115) |
Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi põhjenduses 112 märgitu kohaselt. Tootmise üldkulud määrati kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks kolme Brasiilia äriühingu (ArcelorMittal Brazil, CSN ja Usiminas) finantsandmete põhjal, nagu on märgitud põhjenduses 111. Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:
|
(116) |
Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Arvutatud normaalväärtus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olenevalt tootmisprotsessist 1 200–1 400 eurot tonni kohta või 1 500–1 700 eurot tonni kohta (vt selle kohta põhjendus 102). |
3.1.8. Ekspordihind
(117) |
Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmete (62) alusel CIF-hinna tasemel. |
3.1.9. Võrdlus
(118) |
Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga. |
(119) |
Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Selleks et viia ekspordihind tehasehinna tasemele, kohandati taotluse esitaja esitatud teabe põhjal mere- ja riigisiseseid veo- ja mahalaadimistasusid, mis olid 140,44 eurot tonni kohta. |
3.1.10. Dumpingu jätkumine
(120) |
Selle põhjal tegi komisjon kindlaks, et toorainest algava esimese tootmisprotsessi puhul oli ekspordihind normaalväärtusest 29,7 % madalam, nagu on selgitatud põhjenduses 102, ja pooltoodetest algava teise tootmisprotsessi puhul 8,83 % madalam. |
(121) |
Kuna aga kõnealuse impordi maht oli väga piiratud, st see moodustas alla 0,5 % liitu suunatud koguimpordist ja vähem kui 1 % liidu turust, peeti hindu ebatüüpiliseks. Seepärast järeldas komisjon, et selline väike kogus ei ole piisav alus, mille põhjal teha järeldus dumpingu jätkumise kohta. Seetõttu uuris komisjon dumpingu kordumise tõenäosust. |
3.1.11. Dumpingu kordumise tõenäosus
(122) |
Dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsimiseks uuriti järgmisi lisaelemente: eksport kolmandatesse riikidesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus. |
3.1.11.1. Kolmandatesse riikidesse ja liitu suunduva ekspordi hindade võrdlus
(123) |
Komisjon analüüsis kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnamustrit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu uuris komisjon avalikult kättesaadavat teavet, näiteks andmebaasis Global Trade Atlas (GTA) esitatud Hiina ekspordistatistikat, ning võttis sealt välja HS-koodide 7209 15 90, 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 90, 7209 25 00, 7209 26 00, 7209 27 00, 7209 28 00, 7211 23 00, 7211 29 00, 7225 50 00 ja 7226 92 00 alla kuuluvate teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete ekspordikogused ja -väärtused. Kõikidesse riikidesse (kaasa arvatud Euroopa Liitu) eksporditud kogused on 3 253 368 tonni, millest 31 602 tonni ehk umbes 1 % eksporditi liitu. |
(124) |
GTAs esitatud Hiina ekspordistatistika näitas, et Hiinast teistesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine CIF-hind oli 629 eurot tonni kohta, mis kohandati tehasehinna tasemele (pärast mere- ja riigisisese kaubaveo ning mahalaadimistasude kohandamist), st 585 eurole tonni kohta. Viimane hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil isegi madalam kui ELi suunatud ekspordi hind. |
(125) |
Seepärast peeti tõenäoliseks, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkavad Hiina eksportivad tootjad müüma tooteid liitu kindlakstehtud normaalväärtusest madalamate hindadega. |
3.1.11.2. Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus
(126) |
Taotluse esitaja taotluse kohaselt on Hiinas üle 50 uurimisalust toodet eksportivat tootjat. GTAs sisalduva Hiina ekspordistatistika kohaselt eksportisid Hiina eksportivad tootjad mujale maailma.. |
(127) |
Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tegi komisjon oma järeldused teiste eksportivate tootjate tootmisvõimsuse kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tugines aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvale teabele ja muudele kättesaadavatele allikatele, nagu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1029, (63) 2021. aasta septembris avaldatud OECD dokument terase tootmisvõimsuse viimaste suundumuste (64) kohta 2021. aastal ja Maailma Teraseühenduse andmed 2021. aasta kohta (65). |
(128) |
Esiteks hinnati aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvas teabes, et Hiina kogutootmisvõimsus on enam kui 120 miljonit tonni, samas kui nii tootmine kui ka Hiina tarbimine olid 2020. aastal mõlemad hinnanguliselt 100 miljonit tonni. Selle põhjal hinnati Hiina vaba tootmisvõimsus 2020. aastal 20 miljonile tonnile, mis osutab vabale tootmisvõimsusele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ületab märkimisväärselt kogutarbimist liidu vabaturul (umbes 9,7 miljonit tonni) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Teiseks on rakendusmääruses (EL) 2021/1029 öeldud, et hoolimata „erandlikust tarbimise kasvust Hiinas“ (vt määruse (EL) 2021/1029 põhjendus 36) märgiti terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi (GFSEC) ministrite 2020. aasta aruandes, mis põhineb kuni 2019. aastani kogutud andmetel, et „vahetu mõju nõudlusele seisneb selles, et ülemaailmse tootmisvõimsuse ja nõudluse vahe, mis osutab ülepakkumise ohule teraseturul, suureneb 2020. aastal märkimisväärselt, ulatudes vähemalt 606 miljoni tonnini“. Samuti märgiti, et „selline vastupidine suundumus ülevõimsuse puhul võib põhjustada häireid kaubanduses, põhjustada terasehindade järsku langust ja kahjustada terasetööstuse jätkusuutlikku kasvu“. Kolmandaks kinnitati sellise olukorra olemasolu ka OECD dokumendis „Latest development in steelmaking capacities in 2021“. Dokumendis viidati nii „arvukatele uutele investeeringutele, mis on seotud Hiina meetmetega vananenud ja väikeste terasetehaste väljavahetamiseks, eriti Hiina ida- ja lõunapoolsetel rannikualadel“, kui ka asjaolule, et Hiina valitsus „on leidnud juhtumeid, kus mõned terasetehased on tootmisvõimsuse vahetamise kava raames oma tootmisvõimsust suurendanud“. Lisaks viidati OECD dokumendis investeeringutele, mida Hiina teraseettevõtted on teinud Lõuna-Aasia riikides, nagu Filipiinid ja Indoneesia. Isegi kui Maailma Teraseühenduse 2021. aasta andmed käsitlevad ainult toorterast, võib neid pidada vaatlusaluse toote kohta käivaks, kuna külmvaltsitud lehtterastoodete tootmine on kuumvaltsitud terase tootmise järel põhimõtteliselt teine terase tootmisprotsess. Sellega seoses näitasid 2021. aasta andmed toorterase tootmise kohta, et Hiina arvele jäi 52,9 % ülemaailmsest terasetoodangust, mis näitab ka vaatlusaluse toote tohutut tootmisvõimsust Hiinas 2021. aastal. |
(129) |
Lisaks kaitsevad mõnda peamist turgu, nagu USA ja India, uurimisaluse toote suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, mis vähendavad Hiina eksportivate tootjate juurdepääsu. |
(130) |
Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete aegumise korral kasutavad Hiina tootjad oma vaba tootmisvõimsust suures koguses dumpinguhindadega toodete liidu turule suunamiseks. |
3.1.11.3. Liidu turu atraktiivsus
(131) |
Liidu turg on üks maailma suurimaid külmvaltsitud lehtterastoodete turge. |
(132) |
Taotluse esitaja väitis oma taotluses, et liidu terasetööstuse kaitsemeetmetest, mida uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse, üksi ei piisa, et kaitsta liidu turgu märkimisväärsetes kogustes dumpinguhinnaga impordi eest. Kuna Hiina ei saanud uurimisaluse toote jaoks riigipõhist kvooti, on Hiina eksportivatel tootjatel juurdepääs suurtele jääkkvootide alla kuuluvatele mahtudele, mille alusel nad saaksid suunata oma ekspordi liidu turule, kui dumpinguvastased meetmed aeguvad. Seega, kui dumpinguvastased meetmed tunnistatakse kehtetuks, suurenevad Hiina ekspordimahud jääkvoodi piires tõenäoliselt märkimisväärselt ja ujutavad seega liidu turu üle, enne kui kaitsemeetme alusel hakatakse kohaldama kvoodivälist tollimaksu. |
(133) |
Importija Duferco S.A. teatas, (66) et Hiina ametiasutused tühistasid terase ekspordi, sealhulgas uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud 13 % käibemaksutagastuse eesmärgiga piirata terasetootmist Hiinas (et vähendada selle süsinikdioksiidi heitkoguseid), tagades samal ajal Hiina siseturu varustamise. Duferco S.A. märkis, et selle tõttu peaksid Hiinast pärit impordi hinnad tõusma, mis kahjustab liidu turu atraktiivsust. Siiski ei saanud komisjon seda väidet kinnitada, kuna mahtude ja hindade areng sõltub ka paljudest muudest teguritest, eelkõige näiteks olemasolevast liigsest tootmisvõimsusest ja liidu turu atraktiivsusest võrreldes muude kolmandate riikidega. |
3.1.11.4. Järeldus kordumise tõenäosuse kohta
(134) |
Liidu turg on väga atraktiivne, kuna see on üks maailma suurimaid. Lisaks, nagu on esitatud põhjenduse 202 tabelis 7, ulatusid valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu sõltumatutele klientidele liidu vabaturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 622 euroni tonni kohta, mis on rohkem kui Hiinast pärit ekspordi tehasehinna tasemele kohandatud keskmine hind 585 eurot tonni kohta (vt põhjendus 124). Seega on tõenäoline, et kui kehtivad dumpinguvastased meetmed aeguvad, kasutaksid Hiina tootjad oma vaba tootmisvõimsust ja suunaksid lisaks osa oma vähem kasumlikust ekspordimüügist kolmandatest riikidest liidu turule ümber. |
(135) |
Eespool esitatud kaalutluste põhjal järeldati, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis on dumpingu kordumine tõenäoline. |
3.2. Venemaa
3.2.1. Sissejuhatavad märkused
(136) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import Venemaalt jätkus, kuigi märkimisväärselt väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 2014. aasta 1. aprillist kuni 2015. aasta 31. maini). Comexti (Eurostat) statistika kohaselt oli külmvaltsitud lehtterastoodete import Venemaalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 3 000 tonni võrreldes ligikaudu 700 000 tonniga esialgsel uurimisperioodil. Venemaalt pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi turuosa nii liidu koguturul kui ka liidu vabaturul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 0 % võrreldes 9,8 % turuosaga esialgsel uurimisperioodil. |
(137) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 29, andsid algatamise ajal endast teada kolm Venemaa eksportivat tootjat ja väljendasid koostöövalmidust. Siiski teatasid nad hiljem komisjonile, et ei kavatse vastata eksportivate tootjate küsimustikule. |
(138) |
Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest. |
3.2.2. Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil
3.2.2.1. Normaalväärtus
(139) |
Nagu on osutatud eespool põhjenduses 138, kasutas komisjon Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte. Selleks kasutas komisjon taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud andmeid, mis põhinesid MEPS Internationali (67) Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete siseturu võrdlushindadel Volga piirkonna kohta. Selle põhjal kindlaks tehtud normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 702,97 eurot tonni kohta. |
3.2.2.2. Ekspordihind
(140) |
Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu pidi komisjon ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. |
(141) |
Ekspordihind tehti kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel. Seega kujunes ekspordihinnaks 755,65 eurot tonni kohta. |
3.2.2.3. Võrdlus
(142) |
Komisjon võrdles normaalväärtust ja uurimisaluse toote ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Selleks et viia ekspordihind tehasehinna tasemele, kohandati taotluse esitaja esitatud teabe põhjal mere- ja riigisiseseid veo- ja mahalaadimistasusid, mis olid 127,84 eurot tonni kohta. Selle põhjal oli liitu suunatud ekspordi kohandatud tehasehind 627,81 eurot tonni kohta. |
3.2.2.4. Dumpingu jätkumine
(143) |
Eespool esitatud võrdlus näitas, et liitu suunatud ekspordi hinnad, väljendatuna protsendina CIF-väärtusest, olid kindlaksmääratud normaalväärtusest 10 % madalamad. |
(144) |
Kuna aga kõnealune impordi maht oli väga piiratud, st alla 1 % kogu liidu impordist ja ligi 0 % liidu turust, uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust. |
3.2.3. Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral
(145) |
Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: eksport kolmandatesse riikidesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal ning liidu turu atraktiivsus. |
3.2.3.1. Eksport kolmandatesse riikidesse
a) Normaalväärtus
(146) |
Normaalväärtus arvutati nii, nagu on selgitatud eespool punktis 3.2.2.1. |
b) Ekspordihind
(147) |
Ekspordihind selgitati välja, võttes aluseks uurimisaluse toote teistesse kolmandatesse riikidesse ekspordi hinnad. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon selleks GTA andmebaasi. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine CIF-hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 536 eurot tonni kohta. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi CIF-hinda alandati tehasest hankimise tasandile, lahutades veo- ja kindlustuskulud ning Venemaa riigisisese transpordi kulud, mis olid 127,84 eurot tonni kohta, nagu on märgitud põhjenduses 141. Selle põhjal oli kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kohandatud tehasehind 408,72 eurot tonni kohta. |
c) Hindade võrdlus
(148) |
Komisjon võrdles punktis 3.2.2.1 kindlaks määratud normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda kolmandatesse riikidesse tehasest hankimise tasandil. |
(149) |
Eespool esitatud võrdlus näitas, et uurimisaluse toote Venemaalt kolmandatesse riikidesse ekspordi hinnad, väljendatuna protsendina CIF-väärtusest, olid kindlaksmääratud normaalväärtusest 55 % madalamad. |
(150) |
Kolm Venemaa eksportivat tootjat väitsid oma algatamise kohta esitatud märkustes, et ekspordihinnad kolmandatele turgudele ei ole tüüpilisemad kui liitu suunduva ekspordi hinnad, kuna kõnealune eksport, mis läheb peamiselt Türki, koosneb odavamatest külmvaltsitud lehtterastoodete liikidest, mis seletab nende madalamaid hindu. Nad osutasid, et Eurostati teatatud Venemaa kõrged ekspordihinnad on tüüpilised ja neid tuleb hindamisel kasutada. |
(151) |
Selle kohta märkis komisjon, et tooteliikide väidetavate erinevuste kohta ei esitatud ühtegi tõendit. Tegelikult kolm Venemaa eksportivat tootjat ei vastanudki küsimustikule, mis võimaldaks komisjonil liitu eksporditud tooteliike hinnata. Seega, nagu on selgitatud põhjenduses 138, tegi komisjon hindamise kättesaadavate faktide põhjal. Ta kasutas Venemaa kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna kindlaksmääramiseks GTA andmebaasi kui kõige sobivamat allikat. Igal juhul, isegi kui Venemaa liitu suunatud ekspordi hindu kasutataks nii, nagu kolm Venemaa eksportijat soovitasid, tegi komisjon eespool punktis 3.2.2.4 kindlaks, et Eurostatist saadud Venemaa liitu suunatud ekspordi hinnad, väljendatuna protsendina CIF-väärtusest, olid kindlaksmääratud normaalväärtusest 10 % väiksemad. Seepärast lükati see väide tagasi. |
3.2.3.2. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal
(152) |
Arvestades Venemaa eksportivate tootjate koostööst keeldumist, tehti Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta saadud teabe alusel. |
(153) |
Taotluse esitaja esitatud andmete kohaselt ületas uurimisaluse toote kogutootmisvõimsus Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12 000 000 tonni. Taotluse esitaja hinnangul on Venemaa tootjate vaba tootmisvõimsus umbes 2 miljon tonni, mida siseturg ei suuda vastu võtta. Lisaks väitis taotluse esitaja, et 2016.–2021. aastal suurendasid Venemaa tootjad külmvaltsitud terase tootmisvõimsust ligikaudu 1 150 000 tonni võrra. |
(154) |
Venemaa eksportivad tootjad vaidlustasid taotluse esitaja Venemaa vaba tootmisvõimsuse kohta antud hinnangu. Algatamise kohta esitatud märkustes esitasid nad andmeid Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete kogutootmisvõimsuse, üldise tootmismahu ja tootmisvõimsuse rakendusastme kohta. Nad väitsid, et 2020. aastal oli Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete tööstuse vaba tootmisvõimsus [1,8–2,3] miljonit tonni, mis oli vaid [4–8] % liidu kogutarbimisest (32,4 miljonit tonni). Lisaks väitsid nad, et võttes arvesse külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimise ja tootmise prognoositavat kasvu Venemaal ja Euraasia Majandusliidus (EAEU), väheneb Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete tööstuse vaba tootmisvõimsus eeldatavasti veelgi. |
(155) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 32, ei saatnud Venemaa eksportivad tootjad küsimustiku vastuseid ja komisjon leidis, et nad esitasid tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmismahu kohta üksnes ilma kinnitavate tõenditeta killustatud teavet, mida komisjon ei saanud kontrollida. Seega, kuna eksportivad tootjad ei esitanud tootmisvõimsuse ja tootmismahtude kohta piisavat ja usaldusväärset teavet, kasutas komisjon toimikus olemasolevat teavet. |
(156) |
Lisaks esitasid Venemaa eksportivad tootjad andmeid tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta ainult tundlikku teavet sisaldavas piiratud versioonis ilma mittekonfidentsiaalse kokkuvõtteta. Nagu on märgitud algatamisteates, võib komisjon juhul, kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida. Arvestades, et teave tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta esitati ainult tundlikku teavet sisaldavas piiratud versioonis ja et seetõttu ei saanud teised huvitatud isikud selle kohta märkusi esitada, ei olnud võimalik teabe õigsust rahuldavalt kontrollida. |
(157) |
Igal juhul ei olnud Venemaa eksportivate tootjate ja taotluse esitaja esitatud kõnealuste andmete vahel olulisi lahknevusi. Seetõttu leidis komisjon, et Venemaa eksportivate tootjate esitatud andmetel põhinev hinnang ei oleks viinud teistsugusele järeldusele. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi. |
(158) |
Pärast järelduste avalikustamist vaidlustasid nii Venemaa valitsus kui ka eksportivad tootjad komisjoni järeldused, et ekspordivad tootjad ei teinud uurimises täielikku koostööd ja et sisulist avalikku versiooni ei ole esitatud (nagu on selgitatud põhjenduses 156). Seega väitsid eksportivad tootjad, et komisjon väärkasutas sellega seoses oma kaalutlusõigust. |
(159) |
Esiteks märkis komisjon, et eksportivad tootjad andsid iga äriühingu tootmisvõimsuse kohta teavet ainult indekseeritud kujul, mis ei võimaldanud osalistel esitada märkusi täpse ülesseatud tootmisvõimsuse kohta (vahemikke ei esitatud). Avalikus versioonis ei esitatud andmeid ei tootmise ega tootmisvõimsuse rakendamise kohta. Seega kordas komisjon oma järeldust, et teised huvitatud isikud ei saanud uurida tootmist, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist käsitleva teabe avalikku versiooni. Teiseks ei esitatud seda teavet küsimustiku vastustes ja seda ei saanud ristkontrollida, võrreldes teavet küsimustiku teiste osade ja alusdokumentidega, mille ettevõtjad peavad esitama küsimustiku vastuses esitatud teavet kinnitava tõendina. Kõigele lisaks, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 157, tegi komisjon kindlaks, et isegi kui esitatud andmeid oleks arvesse võetud, ei oleks need muutnud vaba tootmisvõimsuse kohta tehtud järeldusi. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi. |
(160) |
Taotluse põhjal on uurimisaluse toote Venemaal olemasolev vaba tootmisvõimsus umbes 21 % liidu kogutarbimisest vabaturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja kui võtta arvesse Venemaa eksportivate tootjate esitatud teavet, siis on see ligikaudu 20 %. |
(161) |
Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida. |
3.2.3.3. Liidu turu atraktiivsus
(162) |
Komisjon tegi kindlaks, et Venemaa eksportivad tootjad eksportisid uurimisalust toodet kolmandatele turgudele umbes 14 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Venemaa eksportijate jaoks potentsiaalselt atraktiivsem kui eksportimine kõikidesse teistesse riikidesse. |
(163) |
Liidu turg on atraktiivne ka selle geograafilise läheduse ja suuruse tõttu, nimelt on kogutarbimine 33 579 173 tonni, sealhulgas tarbimine vabaturul, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 677 020 tonni. |
(164) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi kolmandatesse riikidesse 580 000 tonni, st 6 % liidu vabaturu tarbimisest. See kujutab endast külmvaltsitud lehtterastoodete lisakogust, mille võiks meetmete aegumise korral liidu turule suunata, arvestades selle atraktiivsust. |
(165) |
Pärast järelduste avalikustamist väitsid eksportivad tootjad ja Venemaa valitsus, et sanktsioonide tõttu ei ole liidu turg eksportivate tootjate jaoks enam atraktiivne ning et „kaubavood, taristu ja tarneahelad olid hävitatud juba“ enne sanktsioone ning nende taastamine võtaks aastaid. |
(166) |
Kuigi väidet sanktsioonide kohta käsitletakse allpool põhjendustes 167 ja 172, märkis komisjon, et väidet, mille kohaselt kuluks liitu eksportimise taastamiseks aastaid, ei kinnitatud ühegi tõendiga. Samal ajal, arvestades oluliselt madalamaid hindu, millega Venemaa eksportijad jätkavad eksporti ülejäänud riikidesse, liidu turu geograafilist lähedust ja suurust ning märkimisväärses mahus eksporti kolmandatesse riikidesse, mille võiks liitu ümber suunata, kordas komisjon oma järeldust, et liidu turg on Venemaa eksportijate jaoks atraktiivne. |
(167) |
Hiljutised sündmused seda järeldust kahtluse alla ei sea. Komisjon märkis selle kohta, et pärast uurimise algatamist kohaldas liit Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu Venemaa suhtes järjestikuseid sanktsioonide pakette, mis samuti mõjutasid terasetooteid ja/või uurimisalust toodet tootvaid ning eksportivaid teraseettevõtteid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Kõige hiljutisem sanktsioonide pakett, mis hõlmab uurimisalust toodet ja/või eksportivaid tootjaid, sisaldab külmvaltsitud lehtterastoodete impordikeeldu. See keeld jõustus 16. märtsil 2022 (68). Arvestades, et asjaomased sanktsioonid on seotud sõjalise agressiooni ja selle aluseks oleva geopoliitilise olukorraga, on nende ulatus, muudatused ja/või kestus ennustamatud. Lisaks on dumpinguvastaste meetmete kestus viis aastat. Arvestades eespool nimetatud teadmatust ja asjaolu, et nõukogu võib sanktsioonide täpset ulatust ja kestust igal ajal täiendavalt muuta, leidis komisjon, et asjaomased sanktsioonid ei saa käesolevas menetluses tema järeldusi mõjutada. |
3.2.3.4. Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta
(168) |
Komisjon tegi kindlaks, et Venemaa eksportivad tootjad müüvad kolmandatesse riikidesse normaalväärtusest madalamate hindadega. |
(169) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 161, oli vaba tootmisvõimsus Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne, ligikaudu 21 % liidu kogutarbimisest vabaturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja 2016.–2021. aastal see suurenes. |
(170) |
Kõigele lisaks osutab liidu turu atraktiivsus selle suuruse, geograafilise läheduse ja hindade poolest tõenäosusele, et Venemaa eksport ja vaba tootmisvõimsus suunatakse juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, (ümber) liitu. |
(171) |
Pärast järelduste avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et dumpingu kordumise tõenäosus on olematu, kuna impordi maht on olnud tähtsusetu ja sanktsioonide tõttu on Venemaa tootjad lõpetanud pikaks ja määramatuks perioodiks liitu ekspordi täielikult. |
(172) |
Mis puudutab eksporti liitu, tuletas komisjon meelde, et ta tegi dumpingu kordumise tõenäosuse kindlaks eespool kirjeldatud elementide alusel, mis ei hõlma liitu eksportimise praegust mahtu, mida peetakse ajutiseks olukorraks, mis võib igal ajal muutuda. Mis puudutab kehtivaid sanktsioone, siis nagu on selgitatud põhjenduses 167, leidis komisjon, arvestades, et nende ulatus, tase ja/või kestus on ettearvamatud ja neid võidakse igal ajal muuta, et neil ei saa olla mõju käesolevas menetluses tehtavatele järeldustele. Seetõttu ei saa hiljutised sündmused, mis ajutiselt mõjutavad liitu importi Venemaalt, muuta käesoleval juhul järeldusi dumpingu kordumise kohta ning need väited lükati tagasi. |
(173) |
Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline. |
4. KAHJU
4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
(174) |
Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet 21 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
(175) |
Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 30,5 miljonit tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete, näiteks taotluse esitaja esitatud teabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 21, valiti valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas üle 30 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. |
(176) |
Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ja külmvaltsitud lehtterastooteid käsitatakse esmase materjalina mitmesuguste lisaväärtusega järgmise etapi toodete tootmisel, analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabal turul. |
(177) |
Tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele ja seepärast ei ole need usaldusväärsed. Seevastu konkureerib vabale turule suunatud toodang otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad. |
(178) |
Selleks et anda liidu tootmisharust võimalikult terviklik ja esialgses uurimises tehtuga sarnane ülevaade, hankis komisjon andmeid kogu külmvaltsitud lehtterastoodetega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang on suunatud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabale turule. Komisjon leidis, et ligikaudu 78 % liidu tootjate kogutoodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks. |
(179) |
Komisjon vaatas teatavad liidu tootmisharu käsitlevad majandusnäitajad läbi üksnes vabaturgu käsitlevate andmete alusel. Need näitajad on müügimaht ja müügihinnad liidu turul; turuosa; ekspordimaht ja -hinnad ning kasumlikkus. Muude näitajate puhul, nagu toodang, tootmisvõimsus, tootlikkus, tööhõive ja palgad, seostuvad allpool esitatud arvud kogu tegevusega ning arvude eristamine ei ole seega asjakohane. |
4.2. Liidu tarbimine
(180) |
Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks a) Euroferi esitatud andmete põhjal, mis käsitlevad liidu tootmisharu samasuguse toote müüki liidus ja mida on võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate andmetega, ja b) uurimisaluse toote impordi põhjal kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele. |
(181) |
Liidu tarbimine muutus järgmiselt. Tabel 2 Liidu tarbimine (tonnides)
|
(182) |
Võrreldes esialgse uurimise uurimisperioodil (1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015) tarbitud 7 122 682 tonniga on tarbimine vabaturul suurenenud. Vaatlusalusel perioodil vähenes aga tootmisharusisene tarbimine liidu turul ligikaudu 15 %, samas kui tarbimine liidu vabaturul vähenes ligikaudu 13 %. Aastatel 2018–2019 püsis tarbimine tootmisharusisesel turul stabiilsena, samal ajal kui vabaturu tarbimine vähenes 7 %. Peamine langus toimus aastatel 2019–2020, mil nii vabaturu kui ka tootmisharusisene tarbimine vähenesid oluliselt, vastavalt 11 % ja 20 %. Langus algas 2019. aastal majanduskasvu üldise aeglustumise tõttu liidus, kuid süvenes veelgi COVID-19 pandeemia põhjustatud üldise majanduskasvu aeglustumise tõttu. Majanduskasvu aeglustumine üldiselt ja konkreetselt tootmissektoris on mõjutanud üldist nõudlust terase järele. Eelkõige avaldas see mõju autotööstusele, mis moodustab olulise osa külmvaltsitud lehtterastoodete kasutajatest. Alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas nii tootmisharusisene kui ka vabaturu tarbimine 5 %, kuid ei jõudnud tagasi 2018. aasta tasemele. |
4.3. Import asjaomastest riikidest ja ülejäänud riikidest
4.3.1. Asjaomastest riikidest ja ülejäänud riikidest pärit impordi maht ja turuosa
(183) |
Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud eespool tabelis 2. |
(184) |
Asjaomastest riikidest ja ülejäänud riikidest pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 3 Impordi maht (tonnides) ja turuosa
|
(185) |
Kui esialgsel uurimisperioodil moodustas asjaomastest riikidest pärit import 20 % turuosast ehk 1,4 miljonit tonni, siis praeguseks on see Eurostati andmetel liidu turult sama hästi kui kadunud. Tegelikult vähenes import asjaomastest riikidest vaatlusalusel perioodil jätkuvalt, 14 367 tonnilt 9 713 tonnini. Kuigi mõlemast asjaomasest riigist pärit impordi mahud suurenesid 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal taas mõnevõrra, kooskõlas tarbimismahtude suurenemisega samal perioodil, oli nende turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski vaid 0,1 %. |
(186) |
Uurimisaluse toote koguimport muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide vähenes vaatlusalusel perioodil 5 % (2,28 miljonilt tonnilt 2,15 miljoni tonnini). See järgib liidu vabaturu tarbimises tekkinud samasugust langustrendi, nagu on märgitud tabelis 2, kuid vähemal määral. Lisaks säilitasid kolmandad riigid vaatlusalusel perioodil oma turuosa vabaturul (ja isegi suurendasid seda peaaegu 2 protsendipunkti võrra), samas kui liidu tootmisharu kaotas turuosast peaaegu 2 %. Külmvaltsitud lehtterastoodete pakkumine vabaturul oli aga killustatud ning ühegi teise kolmanda riigi turuosa liidu turul ei ületanud 4 % (69). |
4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.4.1. Üldised märkused
(187) |
Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist. |
(188) |
Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid Euroferi küsimustiku vastuses sisalduvate andmete põhjal, mis käsitlevad liidu tootmisharu samasuguse toote müüki, ja neid andmeid võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised. |
(189) |
Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. |
(190) |
Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.4.2. Makromajanduslikud näitajad
4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
(191) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 4 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(192) |
Tootmismahud on alates vaatlusaluse perioodi algusest oluliselt vähenenud. Vähenemise suundumus ja ulatus on üldjoontes sarnased sellega, mida täheldati liidu kogutarbimise vähenemise puhul. Tootmismahud vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 %. |
(193) |
Ka tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil veidi ja on palju madalamal tasemel kui esialgse uurimise ajal. Osaliselt on see tingitud sellest, et Ühendkuningriik oli esialgse uurimise ajal ikka veel liidu liikmesriik, samas kui praeguses läbivaatamises tema tootmisvõimsust enam arvesse ei võetud. Lisaks on liidu tootmisharu astunud samme, et oma tootmisvõimsust turu tarbimise järgi kohandada ja ratsionaliseerida. Seetõttu tootmisvõimsuse rakendamine võrreldes esialgse uurimisega esialgu paranes. Alates liidu majanduskasvu aeglustumisest 2019. aastal ja eriti COVID-19 pandeemia algusest on see aga vaatlusalusel perioodil taas oluliselt vähenenud, kuigi taastus mõnevõrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (kui langus oli 2020. aastal peaaegu 20 protsendipunkti võrreldes 2018. aastaga, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see –11 protsendipunkti võrreldes 2018. aastaga). |
4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa
(194) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 5 Müügimaht (tonnides) ja turuosa
|
(195) |
Kogumüük liidus oli vaatlusalusel perioodil languses, üldiselt vähenes müük 15 %. Sama ja sarnase ulatusega suundumust täheldatakse tootmisharusisesel ja vabaturul, mis on kooskõlas tabelis 2 näidatud tarbimise vähenemisega. |
(196) |
Liidu tootmisharu turuosa vabaturul püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üsna stabiilsena, kuid vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 2 %. See langeb kokku kolmandate riikide turuosa suurenemisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on näidatud tabelis 3. |
4.4.2.3. Kasv
(197) |
Väheneva tarbimise tingimustes ei kaotanud liidu tootmisharu mitte ainult müügimahtu ELis, vaid ka turuosa vabaturul. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud. |
4.4.2.4. Tööhõive ja tootlikkus
(198) |
Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 6 Tööhõive ja tootlikkus
|
(199) |
Liidu tootmisharu ei suutnud säilitada uurimisaluse toote tootmisega tegelevate töötajate arvu, mis vähenes 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kokku 3 %. |
(200) |
Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, oli vaatlusalusel perioodil languses (–13 %). Tootlikkuse märkimisväärne vähenemine on seletatav tootmismahu suurema vähenemisega, mis on seotud ka liidu tootmisharu toodete müügi ja nõudluse vähenemisega nii sise- kui ka eksporditurul, võrreldes töötajate arvu väiksema vähenemisega. |
4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine
(201) |
Kõik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaalid olid märkimisväärselt üle miinimumtaseme. Samal ajal oli impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike, vaid 0,1 % liidu tarbimisest. Pärast esialgset uurimist kehtestatud dumpinguvastased meetmed võimaldasid liidu tootmisharul varasemast dumpingust toibuda, nagu näitavad 2018. aasta andmed ja mida kinnitavad ka taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud andmed. |
4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid
(202) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja tootmiskulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)
|
(203) |
Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenesid müügihinnad sõltumatutele isikutele (vabaturul) 5 %. Üksikasjalik analüüs näitab, et aastatel 2018–2020 langesid müügihinnad 15 %, enne kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuesti tõusid (12 %). Samal perioodil tootmiskulud kõikusid, kuid olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 10 % suuremad kui 2018. aastal. Välja arvatud 2018. aasta, oli keskmine toodangu omahind kõigil aastatel keskmisest müügihinnast kõrgem. Kuigi müügihinnad tõusid 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt, ei olnud liidu tootmisharul veel õnnestunud tõsta müügihinda tasemeni, mis oleks piisav tootmiskulude katmiseks. |
4.4.3.2. Tööjõukulud
(204) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Keskmised tööjõukulud töötaja kohta
|
(205) |
Vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud kõikusid, kuid suurenesid üldjoontes 7 %. Samal ajal kui töötajate arv vähenes, vähenesid ka üldised tööjõukulud, kuid vähemal määral. |
4.4.3.3. Varud
(206) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Varud
|
(207) |
Vaatlusalusel perioodil on liidu tootmisharu varud pidevalt vähenenud. Tavaliselt muutuvad külmvaltsitud lehtterastoodete varud samade suundumuste järgi nagu tootmine, mis vaatlusalusel perioodil samuti vähenes, nagu on näidatud tabelis 4 (70). Vaatlusalusel perioodil toimusid aga ühes valimisse kaasatud äriühingus teatavad ümberkorraldused, millega kaasnes osaline jagunemine, sealhulgas puudutas see aktsiaid. Lisaks oli ühel valimisse kaasatud äriühingul teatava aja jooksul probleeme mitme seadmega, mistõttu tuli laost müüa arvatust rohkem. Samas, nagu tehti kindlaks ka esialgses uurimises, ei peeta varusid selle tootmisharu puhul oluliseks kahjunäitajaks, kuna liidu tootmisharu toodab enamikku samasuguse toote liike tarbijate eritellimuste alusel (71). |
4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
(208) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
(209) |
Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. |
(210) |
Tänu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele suutis liidu tootmisharu oma kasumlikkust alates esialgsest uurimisperioodist suurendada ja kõnealuses uurimises kehtestatud sihtkasumit isegi ületada (72). Pärast 2018. aasta haripunkti põhjustas aga tarbimise vähenemine liidu vabaturul koos müügihindade langusega järgnevatel aastatel, nagu on näidatud eespool esitatud tabelis 7, ühiku tootmiskulu suurenemise, nii et see ületas keskmist müügihinda. Külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimise vähenemine liidus ei võimaldanud liidu tootmisharul kehtestada müügihindu tasemel, mis kataks vähemalt tootmiskulud. |
(211) |
Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog arenes enamjaolt kooskõlas kasumlikkusega, nii et see oli haripunktis 2018. aastal, seejärel vähenes 2019. ja 2020. aastal oluliselt, taastus küll mõnevõrra uurimisperioodil, kuid jäi siiski alla 2018. ja 2019. aasta taset. |
(212) |
Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Kuigi vaatlusalusel perioodil investeeringud üldiselt suurenesid, jäid need 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2019. aasta tasemele alla. Investeeringutasuvuse areng oli negatiivne ja see järgis sama suundumust nagu kasumlikkust. |
4.5. Järeldus kahju kohta
(213) |
Kõigi makromajanduslike näitajate, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul (nii tootmisharusisesel kui ka vabaturul), turuosa, tööhõive ja tootlikkus, suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Samamoodi muutus vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas enamik mikromajanduslikke näitajaid, nagu müügihinnad liidu vabaturul, tootmiskulud, kasumlikkus, lõppvarud, rahavoog ja investeeringutasuvus. Positiivne oli vaid investeeringute suundumus. |
(214) |
Kuigi liidu tootmisharul õnnestus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindu tõsta, oli liidu tootmisharu kasumimarginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikkagi negatiivne, st –3,1 %. Samuti vähenesid rahavoog ja investeeringutasuvus, mis muudab kapitali kaasamise ja kasvamise liidu tootmisharu jaoks keerulisemaks. |
(215) |
Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et kuni 2018. aastani oli liidu tootmisharu toibunud Hiinast ja Venemaalt pärit impordi põhjustatud varasemast olulisest kahjust alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Vaatlusalusel perioodil kahju aga süvenes ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu taas majanduslikult ebakindlas ja kahjustavas olukorras. |
(216) |
Pärast järelduste avalikustamist ei nõustunud Venemaa valitsus komisjoni järeldusega liidu tootmisharu olukorra kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Venemaa valitsuse väitel olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes eelmise aastaga paranes, välja arvatud ühiku tootmiskulu. |
(217) |
Kuigi on õige, et mõned kahjunäitajad 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal mõnevõrra paranesid, nagu on osutatud ka eespool tehtud analüüsis (näiteks põhjenduses 193 või 211), halvenesid näitajad vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud paranemine ei olnud aga piisav, et tuua liidu tootmisharu välja majanduslikult ebakindlast olukorrast, milles see oli olnud alates 2018. aastast. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
(218) |
Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi maht oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tähtsusetu, järeldas komisjon, et Hiinast ja Venemaalt pärit import ei saanud olla liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjustaja. |
(219) |
Seetõttu uuris komisjon täiendavalt HRVst ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. |
5. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
(220) |
Komisjon järeldas põhjenduses 215, et liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil majanduslikult ebakindlas olukorras. Samuti järeldas komisjon põhjenduses 218, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud põhjustada HRVst ja Venemaalt pärit import, sest selle maht oli väga väike. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. |
(221) |
Sellega seoses uuris komisjon tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust asjaomastes riikides, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vahelist seost ning nendest riikidest pärineva võimaliku impordi ja sellise impordi hinnataseme mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. |
5.1. Vaba tootmisvõimsus HRVs ja Venemaal ning liidu turu atraktiivsus
(222) |
Nagu on juba kirjeldatud punktides 3.1.11.2 ja 3.2.3.2, on HRV ja Venemaa eksportivatel tootjatel märkimisväärselt palju vaba tootmisvõimsust, mis ületab summaarselt märgatavalt nende riikide praeguseid tootmismahte ja sisenõudlust. Meetme aegumise korral võidakse seda kasutada uurimisaluse toote liitu eksportimiseks. Kogused, mida Hiina ja Venemaa eksportivad tootjad võiksid eksportida, on liidu turu suurusega võrreldes märkimisväärsed. Vaba tootmisvõimsus on kaks korda suurem kui liidu kogutarbimine vabaturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. |
(223) |
Nagu on kirjeldatud punktides 3.1.11.1 ja 3.2.3.1, eksportisid Hiina ja Venemaa eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele hindadega, mis olid kindlaksmääratud normaalväärtusest oluliselt madalamad, ja olid lisaks madalamad kui liidu tootjate keskmised (siht)müügihinnad liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu on Hiinast ja Venemaalt muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes nende riikide eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem eksportida liitu. Seega võib mõistlikult eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkaksid Hiina ja Venemaa eksportivad tootjad uuesti uurimisaluse toote suuri koguseid liitu eksportima. Seda oletust kinnitab ka märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas Ja Venemaal. Nagu on märgitud põhjenduses 167, siis kuigi praegu kehtib teatavate Venemaalt eksporditavate terasetoodete, sealhulgas külmvaltsitud lehtterastoodete suhtes liidu impordikeeld, (73) on see tõenäoliselt ajutine meede ja selle kestust ei saa seoses kehtivate meetmete pikendamise kestusega kuidagi ette näha. Seetõttu ei mõjuta see järeldusi liidu turu atraktiivsuse kohta. |
(224) |
Kolm Venemaa eksportivat tootjat väitsid, et taotluse esitaja hindas taotluses liidu turu atraktiivsust Venemaa jaoks üle. Venemaa äriühingud märkisid, et kui nad peaksidki oma eksporti kolmandatesse riikidesse suurendama, läheks selline eksport pigem Venemaa sooduskaubanduspartneritele, mitte liitu. Samas, nagu märkis ka taotluse esitaja, ei ole põhjust, miks peaks Venemaa vaba tootmisvõimsust kasutatama ekspordi suurendamiseks Venemaa sooduskaubanduspartneritele. Kuna sellise ekspordi suhtes juba kehtib 0 % tollimaks, oleksid nad juba praegu võinud eksportida tollimaksuvabalt. Seevastu maksustatakse liitu suunduvat eksporti praegu tollimaksuga ning Venemaa ja Hiina kolmandatesse riikidesse müügi hindade võrdlus, lisaks liidu dumpinguvastane tollimaks, ei tooks kaasa sihthinna allalöömist, samas kui dumpinguvastase tollimaksu kaotamine tooks. Seega ei ole veenev väide, et eksport sellistele kaubanduspartneritele suureneks, kuna nad ei ole teinud kindlaks ühtegi muutust, mis võiks tekkida praegu või lähitulevikus ja mis suurendaks eksporti Venemaalt sellistesse riikidesse. Seepärast lükkas komisjon Venemaa eksportijate väite tagasi. |
(225) |
Pärast avalikustamist väitsid kolm Venemaa eksportivat tootjat ja Venemaa valitsus, et Venemaalt pärit kahjustava dumpingu kordumine ei ole tõenäoline. Nende osaliste arvates „tõendavad ELi õigus ja praktika, et ELi sanktsioonid on pikaajaline poliitiline vahend“, samas kui „ELi dumpinguvastastel meetmetel ei ole eelnevalt kindlaks määratud kehtivusaega“ (74). Venemaa eksportivad tootjad väitsid, et miski ei viita Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamisele või tühistamisele. Ent isegi kui sanktsioonid tühistataks, ei ole ELi turg „rangete kaubanduspiirangute kehtestamise riski tõttu“ Venemaa eksportijatele atraktiivne. |
(226) |
Nagu on märgitud ka põhjendustes 165 ja 166, ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, miks oleks liidu turg sanktsioonideta stsenaariumi korral Venemaa eksportijatele vähem atraktiivne. Lisaks selgitatakse käesoleva määruse põhjendustes 172, 223 ja 248, miks komisjon leidis, et sanktsioonid ei saa mõjutada käesoleva menetluse järeldusi. Seega lükati need väited tagasi. |
5.2. Mõju liidu tootmisharu olukorrale
(227) |
Selleks et teha kindlaks, kuidas Hiinast ja Venemaalt pärit import mõjutaks liidu tootmisharu meetmete lõpetamise korral, tegi komisjon prognoositava ja võrdleva hinnaanalüüsi puhuks, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei ole. |
(228) |
Kuna asjaomaste riikide eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja arvestades nendest riikides liitu imporditud väga väikeseid koguseid, ei olnud võimalik läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta usaldusväärseid impordihindu kindlaks määrata. Seetõttu ei olnud selle põhjal võimalik hinna allalöömist täpselt kindlaks määrata. Arvestades neid asjaolusid, võrdles komisjon selleks, et prognoosida hinda, millega Hiina ja Venemaa tootjad müüksid eksportimise korral liidu turule, valimisse kaasatud liidu tootjate keskmist hinda (tehasehind) ja uurimisaluse toote vastavat kaalutud keskmist hinda, kui seda eksporditakse Hiinast ja Venemaalt kolmandatesse riikidesse (75). |
(229) |
Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Venemaa puhul näitas võrdlus peaaegu 13 % hinnaerinevust. Seetõttu leidis komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, lööksid Venemaa hinnad liidu hindu liidu turul alla sarnasel tasemel. |
(230) |
Hiina kohta leiti samas võrdluses, et Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad ei olnud liidu hindadest madalamad. Täiendav analüüs näitas aga, et need hinnad olid liidu sihthinnast ikkagi madalamad. Kasutades sama sihtkasumit nagu esialgses uurimises (9,9 %), (76) leiti, et Hiinast pärit impordi hind Hiinast kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade tasemel oli liidu sihthinnast 10 % madalam. Seega on tõenäoline, et kui meetmeid ei säilitata, põhjustaks Hiinast pärit import kahju. |
5.3. Järeldus
(231) |
Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et meetmete puudumise tagajärjel suureneks tõenäoliselt oluliselt Hiinast ja Venemaalt pärit kahjustava dumpinguhinnaga import, mis tooks tõenäoliselt kaasa olulise kahju kordumise. |
6. LIIDU HUVID
(232) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla selgelt vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. |
6.1. Liidu tootmisharu huvid
(233) |
Liidu tootmisharu paikneb 14 liikmesriigis (Saksamaa, Slovaki Vabariik, Itaalia, Sloveenia, Luksemburg, Kreeka, Belgia, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi, Portugal, Ungari ja Hispaania). Uurimisaluse tootega seoses annab see tööd 9 000 töötajale. |
(234) |
Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid suuresti Venemaalt ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, oli liidu tootmisharu olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebakindel, mida on kinnitanud ka teatavate kahjunäitajate negatiivsed suundumused. |
(235) |
Eespool toodu põhjal tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise korral oleks asjaomastest riikidest pärit impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosus suur. Suure hulga dumpinguhinnaga impordi sissevool Venemaalt ja Hiinast halvendaks liidu tootmisharu niigi väga ebakindlat majanduslikku olukorda ja ohustaks selle elujõulisust. |
(236) |
Seega järeldas komisjon, et Venemaa ja Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides. |
6.2. Kasutajate ja sõltumatute importijate huvid
(237) |
Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule. |
(238) |
Üks sõltumatu importija, Duferco S.A., ja üks kasutaja, ATS S.A., esitasid algatamise kohta märkusi. Duferco S.A. andmetel on terasehinnad märkimisväärselt tõusnud, mis on tekitanud tarneahelas nappuse. Ka Venemaa valitsus osutas külmvaltsitud lehtterastoodete hindade järsu tõusu all kannatavatele liidu kasutajatele ja tarbijatele. ATS S.A. ja kolm Venemaa eksportijat viitavad 2021. aasta esimesel poolel toimunud hinnahüppele, mis nende väitel kahjustas külmvaltsitud lehtterastoodete kasutajaid ja tarbijaid. Lisaks väitsid osalised, et terasetoodete impordi suhtes kehtestatud olemasolevad kaitsemeetmed on eraldiseisev kaubanduskaitsevahend, mis aitab kaasa hinnatõusule ning nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatusele (77). |
(239) |
Sellega seoses on kaitsemeetmete põhjused ja eesmärk teistsugused kui dumpinguvastastel meetmetel. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 132, ei ole kaitsemeetmed piisavad, et kaitsta liidu turgu märkimisväärsetes kogustes dumpinguhinnaga impordi eest. Lisaks on andmed, mille Duferco S.A. oma teabe kinnitamiseks esitas, pärit 2021. aasta aprillist ja juulist, hõlmates läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud suundumusi. Nagu näitas punktis 4.4.2 tehtud analüüs, oli liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste samal perioodil vaid 68 %, samas kui selle müügihinnad olid suhteliselt madalad. See näitas, et konkurentsivõimeliste hindadega tootmiseks oli ruumi küllaga. |
(240) |
ATS S.A. ega Venemaa eksportijad ei esitanud oma märkustes esitatud väidete põhjendamiseks mingeid tõendeid. Nagu näitab punktis 4.4.3 tehtud analüüs, ei kinnitanud andmed läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, mis hõlmab 2021. aasta esimest poolt, ATS S.A. väiteid. Tegelikult ei olnud liidu tootmisharu hinnad ebaharilikult kõrged. Hinnad olid ühikukulust väiksemad ja isegi madalamad mõne kolmanda riigi, sealhulgas Hiina ekspordihindadest, samuti liidu tootmisharu sihthindadest. |
(241) |
Kuna ükski põhjenduses 238 nimetatud huvitatud isik ega ükski teine kasutaja või sõltumatu importija ei vastanud küsimustikule ega esitanud lisaks eespool nimetatud teadetele muud teavet, ei olnud komisjonil piisavalt andmeid järeldamaks, et meetmetega jätkamine kahjustaks kasutajate või importijate huve. |
6.3. Järeldus liidu huvide kohta
(242) |
Eespool esitatud põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Venemaalt ja Hiinast pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist. |
7. NÕUDED MEETMED PEATADA/LÕPETADA
(243) |
Kolm Venemaa eksportijat ja üks kasutaja (ATS S.A.) väitsid, et kehtivad meetmed tuleks peatada. Lisaks oli samasuguse nõude esitanud ka Ühendkuningriigis asuv sõltumatu importija (Stemcor London Limited). |
(244) |
Eri isikute esitatud argumendid viitasid väidetavale hiljutisele suurele hinnatõusule liidus alates 2020. aasta lõpust, külmvaltsitud lehtterastoodete vähenevat importi asjaomastest riikidest ning nõudluse ja pakkumise väidetavale tasakaalustamatusele. Nende argumentide toetuseks esitatud tõendid ja andmed, olgugi et need on piiratud, käsitlesid peaaegu täielikult läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Ükski isik ei esitanud oma väidete tõendamiseks andmeid, mis on seotud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgse perioodiga, või tulevaste prognooside andmed, välja arvatud liidu müügihinnad 2021. aasta kolmandas kvartalis ja osutus mõõdukale langussuundumusele 2021. aasta lõpus. Kolm Venemaa eksportijat väitsid, et „turu tulevase arengu analüütiline prognoos aastateks 2022–2023 on ebakindel ja selles nähakse ette palju alternatiivseid, isegi vastuolulisi stsenaariume. Tulevasele arengule ei saa valgust heida isegi kõige keerukamad majandusnäitajad“. Seega on selle alusel praeguses etapis turutingimuste ajutise muutumise kohta keeruline järeldusi teha. |
(245) |
Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et liidu huvides võib dumpinguvastased meetmed peatada, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju peatamise tulemusena jätkuks. |
(246) |
Mis puudutab teist elementi ja nagu on sätestatud eespool kahju, kahju kordumist ja liidu huve käsitlevates punktides (põhjendus 174 jj), märkis komisjon, et liidu tootmisharu olukord oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt ebakindel ning et igal juhul oli väga tõenäoline, et kui meetmed aeguvad, siis oluline kahju, mille Hiinast ja Venemaast pärit kahjustavate hindadega import algselt põhjustas, kordub. Lisaks ei leidnud komisjon ühtegi liidu huvidega seotud kaalukat põhjust meetmete säilitamise vastu. Seetõttu ei saanud komisjon käesolevas uurimises kättesaadava teabe põhjal praeguses etapis järeldada, et peatamise korral kahju tõenäoliselt ei jätku ning et liidu huvides oleks meetmed alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt peatada. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. Komisjon jättis endale õiguse uurida meetmete peatamise vajadust õigel ajal edasi vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4 õigel ajal. |
(247) |
Lisaks väitsid NLMK Group, Severstal Group ja MMK Group, et kuna Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodete tarned liitu on sanktsioonide tõttu täielikult peatatud, ei ole mingit õiguslikku alust meetmete säilitamiseks kas käimasoleva aegumise läbivaatamise tulemusena või meetmete kohaldamise õigusaktides sätestatud perioodi jooksul. Eksportivad tootjad väitsid, et nende sanktsioonide põhjustatud kaubavoogude põhjalikud ümbersuunamised on püsivad. Selle väite kohaselt ei täidaks meetmed eesmärki kaitsta liidu tootmisharu ja turgu välismaiste eksportijate ebaõiglaste kaubandustavade eest ning seetõttu ei ole need alusmääruse artikli 11 lõike 1 kohaselt vajalikud. |
(248) |
Komisjon märkis, et pärast uurimise algatamist kohaldas liit Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu Venemaa suhtes järjestikuseid sanktsioonide pakette, mis samuti mõjutasid terasetooteid ja/või uurimisalust toodet tootvaid ning eksportivaid teraseettevõtteid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Vastupidiselt eksportijate väitele ei saa siiski praegust olukorda pidada püsivaks. Nagu on märgitud põhjendustes 167 ja 172, leidiski komisjon, et need sanktsioonid ei saa mõjutada tema käesolevas uurimises tehtavaid järeldusi. Eelkõige leidis komisjon, et hoolimata kehtivatest sanktsioonidest on meetmed siiski vajalikud alusmääruse artikli 11 lõigete 1 ja 2 tähenduses. |
8. DUMPINGUVASTASED MEETMED
(249) |
Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kordumise ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Venemaalt ja Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed. |
(250) |
Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks on vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu. |
(251) |
Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud. |
(252) |
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust. |
(253) |
Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra. |
(254) |
Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (78). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas. |
(255) |
Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (79) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval. |
(256) |
Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (80) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Uurimisalune toode on kaitsemeetmega hõlmatud üks tootekategooriatest. Kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoodid on ületatud, tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samal ajal rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon tõkestada kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastase tollimaksu ja kvoodi ületamisega seotud tariifi samal ajal kohaldamist. |
(257) |
See tähendab, et kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse uurimisalusele tootele ja see ületab käesoleva määruse kohase dumpinguvastase maksu taset, nõutakse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaksu. Kaitse- ja dumpinguvastaste tollimaksude samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 viidatud kvoodi ületamisega seotud tariifi ning see on väiksem kui selle määruse kohased dumpinguvastased tollimaksud, tuleb lisaks sellise tollimaksu ja selle määruse kohaselt määratud dumpinguvastase tollimaksu määra vahelisele erinevusele nõuda sisse ka määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 viidatud kvoodi ületamisega seotud tariif. Selle dumpinguvastaste tollimaksude osa, mida ei nõutud, sissenõudmine peatatakse. |
(258) |
Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit toodete impordi suhtes: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7209 15 00 (TARICi kood 7209150090), 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99 (TARICi kood 7209189990), ex 7209 25 00 (TARICi kood 7209250090), 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80 (TARICi koodid 7211238019, 7211238095 ja 7211238099), ex 7211 29 00 (TARICi koodid 7211290019 ja 7211290099), 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.
Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:
— |
lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised; |
— |
lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn „must raudplekk“); |
— |
muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega elektrotehnilisest räniterasest, ja |
— |
legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest. |
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:
Riik |
Äriühing |
Dumpinguvastane tollimaks (%) |
TARICi lisakood |
HRV |
Angang Steel Company Limited, Anshan |
19,7 |
C097 |
|
Tianjin Angang Tiantie Cold Rolled Sheets Co. Ltd., Tianjin |
19,7 |
C098 |
|
Teised lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud |
20,5 |
|
|
Kõik muud äriühingud |
22,1 |
C999 |
Venemaa |
Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC, Magnitogorsk |
18,7 |
C099 |
|
PAO Severstal, Tšerepovets |
34 |
C100 |
|
Kõik muud äriühingud |
36,1 |
C999 |
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele peab olema lisatud faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav (uurimisalune toode) (koguses) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.
4. Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohast kaalutud keskmise dumpinguvastase tollimaksu määra. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et
a) |
ta ei eksportinud uurimisperioodi ajal (1. aprill 2014 kuni 31. märts 2015) (esialgne uurimisperiood) Hiina Rahvavabariigist pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1; |
b) |
ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ja |
c) |
ta on uurimisalust toodet pärast esialgse uurimisperioodi lõppu tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet liitu märkimisväärses koguses pärast selle perioodi lõppu. |
5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Kui rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse järgmiste toodete suhtes: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise ja see ületab artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu taset, nõutakse sisse ainult rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaks.
2. Lõike 1 kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine.
3. Kui rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse järgmiste toodete suhtes: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise ja see kehtestatakse madalamal tasemel kui artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu tase, nõutakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaksu lisaks kõnealuse tollimaksu ja artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu vahelisele erinevusele.
4. Selle dumpinguvastase tollimaksu summa osa, mida lõike 3 alusel ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.
5. Lõigetes 2 ja 4 osutatud peatamine kehtib üksnes rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldamise ajal.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 26. oktoober 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT L 83, 27.3.2015, lk 11.
(3) Komisjoni 29. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1328, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 210, 4.8.2016, lk 1).
(4) ELT C 389, 16.11.2020, lk 4.
(5) Teade Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 311, 3.8.2021, lk 6).
(6) ELT C 311, 3.8.2021, lk 8, punkt 4.2.
(7) https://www.gtis.com/gta/
(8) https://qdd.oecd.org/subject.aspx?Subject=ExportRestrictions_IndustrialRawMaterials
(9) https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2538
(10) Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (2020/C 86/06) (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).
(11) Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes, põhjendus 113 (ELT L 37, 12.2.2016, lk 17), põhjendus 113.
(12) Vt eelmine joonealune märkus.
(13) https://www.gtis.com/gta/
(14) https://qdd.oecd.org/subject.aspx?Subject=ExportRestrictions_IndustrialRawMaterials
(15) https://ec.altares.eu/
(16) Komisjoni 16. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/191, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 36, 17.2.2022, lk 1); komisjoni 15. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2239, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit elektrit võrku tootvate terasest tuuleturbiinimastide impordi suhtes (ELT L 450, 16.12.2021, lk 59); komisjoni 16. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/635, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes (ELT L 132, 19.4.2021, lk 145), ning komisjoni 7. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/508, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes (ELT L 110, 8.4.2020, lk 3).
(17) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 149–150 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 158–159.
(18) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 115–118 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 122–127.
(19) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 119–122 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 128–132. Kui Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtkonna võtmeisikuid võib käsitada vastava omandiõigusena, siis nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed moodustavad veel ühe olulise kanali, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist. On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus. Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt kogu Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.
(20) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 123–129 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 133–138.
(21) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 130–133 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 139–142.
(22) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 134–135 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 143–144.
(23) Vt rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201, rakendusmääruse (EL) 2021/2239 põhjendused 67–74, rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 136–145 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 145–154.
(24) Komisjoni talituste töödokument SWD(2017) 483 final/2, 20.12.2017, kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf.
(25) Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68); komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/969, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 9.6.2017, lk 17), ja komisjoni 2. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/688, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 116, 3.5.2019, lk 39).
(26) Terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmne foorum, ministrite aruanne, 20. september 2018.
(27) Rakendusmäärus (EL) 2019/688, põhjendus 86.
(28) Vt https://worldsteel.org/steel-topics/statistics/top-producers/ (viimati vaadatud 4. augustil 2022).
(29) Vt näiteks: www.fitchratings.com/research/corporate-finance/china-baowu-steel-group-corporation-limited-05–03-2021 (viimati vaadatud 4. augustil 2022).
(30) Aruande 14. peatükk, lk 358. Tootmismahu järgi on 51 % eraettevõtted ja 49 % riigile kuuluvad ettevõtted ning tootmisvõimsuse järgi 44 % riigile kuuluvad ettevõtted ja 56 % eraettevõtted.
(31) Kättesaadav aadressil www.gov.cn/zhengce/content/2016-02/04/content_5039353.htm); https://policycn.com/policy_ticker/higher-expectations-for-large-scale-steel-enterprise/?iframe=1&secret=c8uthafuthefra4e ja www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 4. augustil 2022).
(32) Kättesaadav aadressil http://www.jjckb.cn/2019-04/23/c_137999653.htm (viimati vaadatud 4. augustil 2022).
(33) Nagu juhtus eraettevõtte Rizhao ja riigile kuuluva ettevõttega Shandong Iron and Steel, mis ühinesid 2009. aastal. Vt Pekingi terasearuanne, lk 58, ja China Baowu Steel Groupi poolt Magang Steelis 2019. aasta juunis omandatud enamusosalus, vt https://www.ft.com/content/a7c93fae-85bc-11e9-a028-86cea8523dc2 (viimati vaadatud 4. augustil 2022).
(34) Vt https://www.miit.gov.cn/gzcy/yjzj/art/2020/art_af1bef04b9624997956b2bff6cdb7383.html (viimati vaadatud 13. jaanuaril 2022).
(35) Vt kava IV jao 3. alajagu, kättesaadav aadressil https://www.miit.gov.cn/zwgk/zcwj/wjfb/tz/art/2021/art_2960538d19e34c66a5eb8d01b74cbb20.html (viimati vaadatud 13. jaanuaril 2022).
(36) Vt terasetööstuse arengu 14. viisaastakukava eessõna.
(37) Vt kontserni veebisait, mis on kättesaadav aadressil http://www.baowugroup.com/about/board_of_directors (viimati vaadatud 28. märtsil 2022).
(38) Vt äriühingu veebisait, mis on kättesaadav aadressil https://www.baosteel.com/about/manager (viimati vaadatud 28. märtsil 2022).
(39) Vt kontserni veebisait, mis on kättesaadav aadressil https://www.baosteel.com/about/manager (viimati vaadatud 28. märtsil 2022).
(40) Samas.
(41) Aruande III osa, 14. peatükk, lk 346 jj.
(42) Terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava sissejuhatus.
(43) Aruande 14. peatükk, lk 347.
(44) Hiina Rahvavabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava (2016–2020), kättesaadav aadressil https://en.ndrc.gov.cn/policies/202105/P020210527785800103339.pdf(viimati vaadatud 4. augustil 2022).
(45) Aruande 14. peatükk, lk 349.
(46) Aruande 14. peatükk, lk 352.
(47) Vt Hiina Rahvavabariigi 14. viisaastakukava riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ning pikaajaliste eesmärkidega 2035. aastaks, III osa artikkel VIII, kättesaadav aadressil
https://cset.georgetown.edu/publication/china-14th-five-year-plan/ (vaadatud 4. augustil 2022).
(48) Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloog (2019. aasta versioon), mis kiideti heaks Hiina Rahvavabariigi riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. augusti 2019. aasta dekreediga nr 29, kättesaadav aadressil
http://www.gov.cn/xinwen/2019-11/06/5449193/files/26c9d25f713f4ed5b8dc51ae40ef37af.pdf (viimati vaadatud 27. juunil 2022).
(49) Vt rakendusmääruse (EL) 2021/635 põhjendused 134–135 ja rakendusmääruse (EL) 2020/508 põhjendused 143–144.
(50) Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.
(51) Kui üheski sarnase arengutasemega riigis uurimisalust toodet ei toodeta, võib vaadelda uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.
(52) https://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/tarifas-aplicadas-a-clientes-atendidos-em-alta-e-media-tensao-(grupo-a) ja https://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/bandeira-tarifaria.
(53) https://ilostat.ilo.org/
(54) https://ilostat.ilo.org/data/. https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer36/?lang=en&segment=indicator&id=EAR_4MTH_SEX_ECO_CUR_NB_A.
(55) https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer38/?lang=en&segment=indicator&id=HOW_TEMP_SEX_ECO_NB_A
(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest ning pealekauba olid sellised impordiandmed ebaolulised.
(57) https://ilostat.ilo.org/
(58) https://ilostat.ilo.org/data/. https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer36/?lang=en&segment=indicator&id=EAR_4MTH_SEX_ECO_CUR_NB_A.
(59) https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer38/?lang=en&segment=indicator&id=HOW_TEMP_SEX_ECO_NB_A
(60) https://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/tarifas-aplicadas-a-clientes-atendidos-em-alta-e-media-tensao-(grupo-a) ja https://www.edp.com.br/distribuicao-es/saiba-mais/informativos/bandeira-tarifaria.
(61) www.macmap.org
(62) Artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas sisaldab 10-kohaliste TARICi koodide tasandil andmeid nende menetlusega seotud riikidest ja muudest kolmandatest riikidest pärit toodete impordi kohta, mille suhtes juba kohaldatakse registreerimis- või dumpingu- või subsiidiumivastaseid meetmeid.
(63) Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1029, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, et pikendada teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetme kehtivust (ELT L 225I, 25.6.2021, lk 1).
(64) https://www.oecd.org/industry/ind/latest-developments-in-steelmaking-capacity-2021.pdf
(65) https://worldsteel.org/steel-topics/statistics/world-steel-in-figures-2022/
(66) Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamine, Duferco S.A. nimel esitatud teave, 27.8.2021, punkt 4.1. „Hiina“, lk 6–7.
(67) Global Steel Prices, Indexes & Forecasts (Terase maailmaturu hinnad, indeksid ja prognoosid) | MEPS International
(68) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1), mida on muudetud määrusega (EL) 2022/428 (ELT L 87I, 15.3.2022, lk 13). Määruse (EL) nr 833/2014 konsolideeritud versioon, mis sisaldab kõiki sanktsioonide paketiga seotud muudatusi, on leitav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0833-20220413.
(69) India, Türgi, Ukraina ja Korea Vabariik olid ainsad riigid, mille turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 3 %, samas kui suurem kui 2 % turuosa oli ainult Taiwanil ja Ühendkuningriigil.
(70) Seda kinnitati ka esialgses uurimises, vt rakendusmäärus (EL) 2016/181, põhjendus 136.
(71) Rakendusmäärus (EL) 2016/181, põhjendus 136.
(72) Rakendusmäärus (EL) 2016/1328.
(73) Vt määrus (EL) 2022/428, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
(74) Venemaa eksportivate tootjate sõnul „tuleb kõik dumpinguvastased meetmed lõpetada, kui nende kehtestamise aluseks olnud tingimused lakkavad olemast“, samas kui komisjon kasutab dumpinguvastaseid meetmeid „kaubanduse pikaajalise kaitsevahendina“.
(75) See hind määrati kindlaks GTAs esitatud CIF-hinna alusel (https://www.gtis.com/gta/), kohandades asjakohaselt impordijärgseid kulusid.
(76) Rakendusmääruse (EL) 2016/1328 põhjendus 156.
(77) Komisjoni 23. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/978, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 167, 24.6.2022, lk 58).
(78) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.
(79) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(80) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).
LISA
Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse:
Riik |
Nimi |
TARICi lisakood |
HRV |
Hesteel Co., Ltd Tangshan Branch, Tangshan |
C103 |
HRV |
Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd., Handan |
C104 |
HRV |
Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai |
C105 |
HRV |
Shanghai Meishan Iron & Steel Co., Ltd., Nanjing |
C106 |
HRV |
BX Steel POSCO Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Benxi |
C107 |
HRV |
Bengang Steel Plates Co., Ltd, Benxi |
C108 |
HRV |
WISCO International Economic & Trading Co. Ltd., Wuhan |
C109 |
HRV |
Maanshan Iron & Steel Co., Ltd., Maanshan |
C110 |
HRV |
Tianjin Rolling-one Steel Co., Ltd., Tianjin |
C111 |
HRV |
Zhangjiagang Yangtze River Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Zhangjiagang |
C112 |
HRV |
Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd., Baotou City |
C113 |