(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 24. septembril 2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Brasiiliast (edaspidi koos „asjaomased riigid“) pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 13. augustil 2021 Euroopa Teraseühendus (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Kaebus esitati järgmiste liidu tootjate nimel: ArcelorMittal Atlantique et Lorraine (Prantsusmaa), ArcelorMittal Etxebarri S.A. (Hispaania) ja ThyssenKrupp Rasselstein GmbH (Saksamaa), kes moodustavad väidetavalt 100 % liidu tootmisharust. Uurimise käigus sai komisjonile teatavaks, et on olemas veel üks liidu tootja, kes toodab elektrolüütiliselt kroomitud terast, nimelt Acciaierie d’Italia. Kuna kaebuse esitajad moodustasid sellele vaatamata [85–95] % liidu tootmisharu tootmisest ja müügist, siis loeti kaebus kooskõlas alusmääruse artikli 5 lõikega 4 esitatuks liidu tootmisharu poolt.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, HRV ja Brasiilia teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Hiina raua- ja teraseühendus (edaspidi „CISA“) esitas pärast algatamist märkusi 5. novembril 2021. Lisaks taotles CISA koos äriühingutega Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Hiina ja GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd. komisjoni talitustelt ärakuulamist. Nad esitasid need taotlused ettenähtud tähtaja jooksul ja ärakuulamine toimus 24. jaanuaril 2022.

(7)

Nad väitsid oma märkustes ja ärakuulamisel muu hulgas, et kaebus põhines liialt konfidentsiaalsel teabel, eelkõige seoses kasutatud kuludega, ning et mittekonfidentsiaalne versioon oli seetõttu kaebuse aluseks olevate tõendite täielikuks mõistmiseks ebapiisav.

(8)

Komisjon leidis, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon, mis oli huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus kättesaadav, sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsetest andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik nõuetekohaselt kasutada oma kaitseõigust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(9)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(10)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kuid arvestades väikest tootjate arvu liidus, otsustas komisjon saata küsimustikud kõigile sel ajal teadaolevatele liidu tootjatele.

(11)

Järgmistel liidu tootjatel paluti täita liidu tootjatele mõeldud küsimustik ja nad osalesid uurimises:

(12)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 3, juhiti uurimise käigus komisjoni tähelepanu kolmanda liidu tootja olemasolule. Kuna koostööd tegevad liidu tootjad moodustasid uurimisperioodil uuritava toote kogutoodangust ja müügist [85–95] %, lisas komisjon 16. märtsil 2022 toimikusse teate, milles teavitas huvitatud isikuid sellest, et ta otsustas piirduda uurimises nende tootjatega kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(13)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(14)

Ainult üks sõltumatu importija esitas niisuguse teabe. Seetõttu ei olnud sõltumatute importijate väljavõtteline uuring vajalik. Kuid see sõltumatu importija otsustas hiljem küsimustikule vastuseid mitte esitada. Seega ei teinud ükski sõltumatu importija sellel uurimisel koostööd.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV ja Brasiilia teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures ja Brasiilia esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks teised eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

HRVst esitasid nõutud teabe neli eksportivat tootjat, kes olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kaks eksportivat tootjat, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valimi kohta ei laekunud märkusi.

(17)

Brasiiliast esitas nõutud teabe ainult üks eksportiv tootja, kelle toodang moodustab praktiliselt kogu Brasiiliast pärit impordi, ja kes oli nõus enda kaasamisega valimisse. Seetõttu otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(18)

Hiina eksportiv tootja (GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd.) taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist ja esitas tähtaja jooksul küsimustiku. Komisjon leidis, et selle taotluse kontrollimine uurimise esialgses etapis oleks olnud põhjendamatult koormav, eelkõige seepärast, et kahele riigile tuli korraldada kaugmeetodil ristkontrollid ja ühel valimisse kaasatud eksportival tootjal oli Euroopa Liidus mitu tütarettevõtjat. Komisjon otsustab uurimise lõppetapis, kas lubada individuaalset kontrollimist või mitte.

(19)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(20)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid uuritava tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, käsitles uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina valitsusele selle kohta lisaküsimustiku.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele liidu tootjale, kaebuse esitajale, ühele sõltumatule importijale ja teadaolevatele kasutajatele ning kolmele asjaomaste riikide eksportivale tootjale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (3).

(22)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka mitme kolmanda riigi kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (4).

(23)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

(24)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(25)

Vaatlusalune toode on rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, mis on pinnatud või kaetud kroomoksiididega või kroomi ja kroomoksiididega ning mis on pärit HRVst ja Brasiiliast ning kuuluvad praegu CN-koodide 7210 50 00 ja 7212 50 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(26)

Elektrolüütiliselt kroomitud terasel on palju kasutusalasid, tavaliselt kasutatakse seda tarbijatele mõeldud ja tööstuslike pakendite puhul. Kõige sagedamini kasutatakse seda toiduainete pakendites, nt plekkpurkide kaaned ja põhjad, keeratavad kaaned ja korgid ning avamisrõngad jne. Teiste kasutusvaldkondade hulka kuuluvad kodumasinate välimised osad, fotofilmide ümbrised, optiliste kiudude kaitsematerjal või muud elektrilised ja elektroonilised osad.

(27)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(28)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis, et nende toodete puhul on tegemist samasuguste toodetega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(29)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon eelavalikustamise perioodil registreerima dumpinguvastase uurimisega hõlmatud impordi, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud.

(30)

Üks neist nõuetest, mis on märgitud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d, on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Nagu on näha tabelist 1, vähenes asjaomastest riikidest pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase import nelja kuu jooksul pärast algatamist 8 % võrreldes uurimisperioodiga, milleks oli periood 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.

(31)

Kõik näitajad on esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta kolme valimisse kaasatud liidu tootja (kellest kaks kuuluvad samasse kontserni) konfidentsiaalseid andmeid.

Tabel 1

(32)

Kuna toimikus puudusid tõendid selle kohta, et eespool põhjenduses 25 määratletud elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordis esines hooajalisi kõikumisi, ei pidanud komisjon vajalikuks võrrelda impordi taset 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta jaanuarini eelneva aasta samade kuude impordi tasemega. Algatamise järgseid impordiandmeid võrreldi asjaomastest riikidest pärit impordi kuu keskmise mahuga uurimisperioodi nelja kuu jooksul.

(33)

Allpool põhjenduses 140 märgitud põhjustel otsustas komisjon seoses eespool põhjendustes kirjeldatud analüüsiga asjaomastest riikidest pärit impordi kumuleerida. Nagu on näha eespool esitatud tabelis, ei olnud asjaomastest riikidest pärit kumuleeritud import pärast uurimisperioodi täiendavalt märgatavalt suurenenud.

(34)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaseid registreerimise nõudeid ei olnud täidetud.

(35)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule seoses HRVga alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(36)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete saamiseks kutsus komisjon seega algatamisteates kõiki HRV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kaks eksportivat tootjat.

(37)

Lisaks saatis komisjon küsimustiku Hiina valitsusele. Samuti kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(38)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(39)

12. novembril 2021 teavitas komisjon huvitatud isikuid toimikusse lisatud teatega (edaspidi „esimene teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisel kasutatakse. Lisaks tegi komisjon selles etapis moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele tuginedes võimalike asjakohaste võrdlusriikidena kindlaks Brasiilia, Colombia, Mehhiko, Tai ja Türgi. Komisjonile esitasid esimese teate kohta märkusi CISA ja Baosteel. Need märkused kinnitasid Brasiilia või Türgi sobivust võimalike asjakohaste võrdlusriikidena.

(40)

6. jaanuaril 2022 teavitas komisjon huvitatud isikuid toimikusse lisatud teise teatega (edaspidi „teine teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Brasiilia ainsa teadaoleva elektrolüütiliselt kroomitud terase tootja, äriühingu CSN kohta hõlpsasti kättesaadava teabe põhjal.

(41)

Komisjonile esitasid teise teate kohta märkusi CISA ja Baosteel. Kumbki ei nõustunud sellega, et võrdlushindadeks võiks valida Brasiilia kuumvaltsitud terase ja külmvaltsitud terase omamaised hinnad, sest need olid ebatavaliselt kõrged. Seda väidet on käsitletud põhjendustes 91 ja 92.

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(44)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(45)

HRV terasesektorit (teras on elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmises peamine tegur) käsitlevates hiljutistes uurimistes (5) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. Komisjon jõudis ka käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(46)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (6). Arvestades, et teras on peamine tooraine uuritava toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (7) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (8). Veel leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisenditega varustamisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Üldiselt toobki HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (9). Komisjon tegi ka järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (10). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses palgakulude moonutusi (11) ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses moonutusi finantsturgudel, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (12).

(47)

Antud juhul viidati kaebuses aruandele, eelkõige järeldustele seoses terasesektoriga üldiselt, riigile kuuluvate ettevõtete suurele arvule terasesektoris, tööstuse arengu riigipoolsele suunamisele (nt Hiina otsus terasetööstuse koondamise kohta 2025. aastaks), HKP rakukeste olemasolule terast tootvates ettevõtetes, ning terasesektorit käsitlevatele eri planeerimis- ja juhenddokumentidele. Lisaks loetleti kaebuses konkreetsed moonutused, mis esinesid seoses elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmiseks kasutatavate toorainetega: kuumvaltsitud lehtteras, kroom, rauamaak ja koks. Need hõlmasid seoses kuumvaltsitud lehtterasega viidet hiljutise sektorit käsitleva subsiidiumivastase uurimise järeldustele (13) ja terase liigset tootmisvõimsust käsitleva G20 juhtide ülemaailmse foorumi ministrite aruande järeldustele. Kroomi puhul täpsustati kaebuses, et maavarade 13. viisaastakukava (2016–2020) reguleerib kroomi, mis on loetletud „strateegilise“ elemendina. Lisaks selgitatakse kaebuses, et Hiina Rahvavabariigi kaubandusministeeriumi ekspordilitsentside alla kuuluvate kaupade kataloog sisaldab ekspordilitsentside alla kuuluvate toodete loendis ferrokroomi, survetöötlemata kroomi, kroomipulbrit, kroomijääke ja muud kroomi ja sellest valmistatud tooteid. Lisaks sisaldas kaebus teavet kroomile, rauamaagile ja koksile kohaldatavate eksporditollimaksude kohta, mis avaldavad hindadele moonutavat mõju.

(48)

Käesolevas uurimises uuris komisjon, kas HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine on asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(49)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on uuritava toote tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimad terasetootjad on riigi omandis. Näiteks valimisse kaasatud eksportiv tootja Baosteel on suur Hiina riigile kuuluv ettevõte, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) ning kuulub kokkuvõttes 100 % riiginõukogu riigi omandis olevate varade järelevalve ja haldamise komisjonile (SASAC) (14). Praegu kuulub Baowule ka 62,7 % teise suure riigile kuuluva teraseettevõtte Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „TISCO“) aktsiatest, mistõttu on riiginõukogu riigi omandis olevate varade järelevalve ja haldamise komisjon (SASAC) tema kontrolliv aktsionär selle tulemusena, et Shanxi provintsi SASAC kandis 2020. aasta augustis 51 % oma osalusest TISCOs tasuta Baowule (15). Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (16). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (17). Hiina valitsus on seda kavatsust kinnitanud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (18). Selline konsolideerimine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (19).

(50)

Lisaks viidatakse terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 konkreetselt paljudele suurimatele tootjatele. Näiteks märgib TISCO oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine“ (20).

(51)

Seoses sellega, et Hiina valitsus võib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes mõjutada terasesektori hindu ja kulusid, näitas uurimine isiklike sidemete olemasolu asjaomase toote tootjate ja HKP vahel, näiteks HKP liikmed peamiste elektrolüütiliselt kroomitud terase tootjate, nimelt Baosteeli ja Jintai kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogu liikmete hulgas. Ka CISA juhatuse liikmete seas esineb isiklikke sidemeid HKPga (täitevesimees on ühtlasi parteisekretär). Konkreetse näitena võib tuua selle, et Baowu direktorite nõukogu esimees on ühtlasi parteikomitee sekretär ja peadirektor on parteikomitee asesekretär (21). Samamoodi on Baosteeli direktorite nõukogu esimees parteikomitee sekretär, samas kui tegevjuht on parteikomitee asesekretär (22). See suundumus kehtib ka eraettevõtete puhul. Jintais on juhatuse esimees samal ajal Hebei provintsi rahvakongressi liige. Arvestades õigusakti üldist kohaldatavust HKP esindatuse suhtes äriühingutes võib kindlalt järeldada, et Hiina valitsuse võime mõjutada oma esindatuse tõttu ettevõtetes hindu ja kulusid on kogu terasesektoris märkimisväärne, samuti ka konkreetselt käesoleva uurimisega hõlmatud eksportivate tootjate puhul.

(52)

Elektrolüütiliselt kroomitud terase sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Järgmised näited ilmestavad eespool kirjeldatud suundumust, kuidas Hiina valitsus sekkub üha rohkem elektrolüütiliselt kroomitud terase sektorisse. Uuritava toote tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimine näitas, et Baosteelis tehakse parteitööd. Ametliku veebisaidi andmetel on China Baowu Groupis (23) (Baosteeli valdusettevõte) 301 HKP komiteed ja 85 437 HKP liiget. Lisaks märgib kontsern seoses HKP tähtsusega ettevõttes järgmist: „Partei juhtpositsiooni integreerimise tugevdamine koos äriühingu üldjuhtimise täiustamisega, kaasaegse ettevõtluse süsteemi täiustamine. China Baowu rakendab täielikult dokumendi „Arvamused, milles käsitletakse partei juhtpositsioonide tugevdamist riikliku tähtsusega ettevõtete üldjuhtimise täiustamisel“ nõudeid, [...] Läbivaadatud ja täiustatud otsuste tegemise süsteem olulistes küsimustes täiustas veelgi enam parteikomitee, direktorite nõukogu, juhtide ja muude juhtimisorganite otsustusõigusi, direktorite nõukogu poolt volitatud otsustava tähtsusega küsimusi ja vorme [...]. [...] Baowu järgib ja rakendab partei tugevdamise ning ettevõtluse reformi üheaegset kavandamist, parteiorganisatsioonide ja tegevusüksuste üheaegset loomist, parteiorganisatsioonide vastutavate isikute ja parteitöötajate üheaegset ametisse määramist.“ (24) Äriühing Baosteel kirjeldab partei tugevdamise tegevusi järgmiselt: „Võtta põhivastutus partei rangeks ja igakülgseks juhtimiseks, juhtida äriühingu ideoloogilist ja poliitilist tööd ning ühise rindena töötamist, tuginedes spirituaalsele tsivilisatsioonile, ehitada üles äriühingu kultuur ja selline massitöö nagu ametiühingud ja kommunistlike noorte liiga, suunata partei stiilis ausa juhtimise ülesehitamist, toetada distsiplinaarkomisjone nende järelevalveülesannete tõhusal täitmisel (25).“

(53)

Pealegi on elektrolüütiliselt kroomitud terase sektoris kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohane poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil.

(54)

Hiina valitsus peab terasetööstust, kus toodetav teras on elektrolüütiliselt kroomitud terase peamine komponent, võtmetähtsusega tootmisharuks (26). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (27). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (28).

(55)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (29) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (30). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (31).

(56)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon), (32) mis kiideti heaks Hiina Rahvavabariigi riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. augusti 2019. aasta dekreediga nr 29 ning mis jõustus 1. jaanuaril 2020 (edaspidi „kataloog“), nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(57)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (33). Praegune ülevõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(58)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas terase kui elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(59)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 46 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine elektrolüütiliselt kroomitud terase sektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(60)

Nagu eespool põhjenduses 46 samuti viidatud, mõjutavad elektrolüütiliselt kroomitud terase sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (34).

(61)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et elektrolüütiliselt kroomitud terase sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu viidatud ka eespool põhjenduses 46. Seega mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. Lisaks näitas uurimine, et mõlemal valimisse kaasatud eksportival tootjal oli uurimisperioodil suures summas Hiina laenuandjatelt võetud tagasimaksmata laene.

(62)

Tegelikult ilmnes uurimise käigus, et elektrolüütiliselt kroomitud terase tootjad saavad riigi täiendavast toetusest kasu. Näiteks üks valimisse kaasatud äriühingutest, Jintai, on Hebei provintsi 2020. aasta kõrgtehnoloogiaettevõtete loendis (teine rühm). Nimelt on see äriühing loendis (35) neljandal kohal, mis tähendab, et äriühing saab riigilt erikohtlemist ja toetust. Lisaks oli Hebei provintsi 13. viisaastakukavas (2016–2020) mitu terasesektorit toetavat sätet: „Edendada arendus- ja innovatsioonisambaid: [Hebei] loob tootmisharu valdkonnas mitu uuenduslikku juhtettevõtet, [Hebei] keskendub sajale juhtivale ettevõttele ja kasutab maksimaalselt ära nende uuenduslikku edasiviivat jõudu konkurentsivõimelistes sektorites, toetab nende jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse sisendi suurendamiseks, […]. [Hebei] toetab juhtivaid ettevõtteid niisugustes sektorites nagu teras, seadmed, ehitusmaterjalid, ravimid, kemikaalid, toiduained“. 14. viisaastakukavas (2021–2025) (Jintai Packaging asub Hebeis) on sätestatud järgmist: „Tugevdada konkurentsivõimeliste tootmisharude juhtpositsiooni: terasetööstus: […] edendada terasetehaste ümberkujundamist ja ajakohastamist peamises linnapiirkonnas. […] tugevdada rahvusvahelise tootmisvõimsuse alast koostööd, keskenduda Tangshani, Handani kvaliteetsete terasetööstuste klastrite ülesehitamisele“. Lisaks sisaldab Hebei strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude 14. viisaastakukava (2021–2025) terasetööstust toetavaid sätteid: „Jõuliselt arendada edasiarenenud terasmaterjale kvaliteetsete toodete valmistamiseks, nt põhikomponentide valmistamiseks kasutatav teras, tööriistade ja vormide valmistamiseks kasutatav teras, kõrgefektiivne merenduses kasutatav teras, laagrites kasutatav teras, magistraaltorudes kasutatav teras, kihtlisandustootmisel kasutatav metallipulber“.

(63)

Lõpuks tuletas komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on lisaks terasele vaja mitmeid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad neid sisendeid, sh terast, ostavad või tellivad, mõjutavad nende makstavaid (ja tootjate kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks sisendite tarnijad värbavad tööjõudu, mille puhul esineb eespool nimetatud moonutusi; nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ning nende suhtes kohaldatakse planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(64)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti mõjutab kõigi sisendikulude (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) hinnakujundust riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta.

(65)

CISA esitas oma esimeses teates mitu märkust, mida oma märkustes toetas ja kiitis heaks ka Baosteel. Esiteks väitis CISA, et WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei tunnustata oluliste moonutuste mõistet ning et selle kohaselt on võimalik normaalväärtust kindlaks määrata ainult juhul, kui müük ei toimu tavapärastes kaubandustingimustes. CISA märkis, et asjaomases punktis ei mainita olulisi moonutusi, mis võimaldaksid kindlaks määrata normaalväärtust. Teiseks väitis CISA, et arvestuslik väärtus tuleks arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ja WTO apellatsioonikogu tõlgendusega, mis anti vaidluses „EL – biodiisel“ ning samuti WTO vaekogu tõlgendusega vaidluses „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS494), milles ei mainita oluliste moonutuste mõistet ega võimalust eksportiva tootja andmeid kõrvale jätta.

(66)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja CISA viidatud kohtupraktikaga. Esiteks ei ole WTO liikmetel vaja oma rakendusaktides kasutada WTO lepingute täpseid tingimusi. Seega ei piira „oluliste moonutuste“ mõiste kui sellise puudumine WTO dumpinguvastases lepingus liidul seda mõistet kasutamast. Lisaks leiab komisjon, et vastavalt WTO vaekogu ja apellatsioonikogu arvamusele juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (nt artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole ekspordiriigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, kus on sarnane arengutase kui ekspordiriigil). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(67)

Seoses vaidlusega „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS 494) tuletab komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsustega heaks kiitnud. Igatahes leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb selle vaidluse piiridest välja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(68)

Teiseks väitis CISA, et puuduvad tõendid väidetavate „oluliste moonutuste“ esinemise kohta Hiina elektrolüütiliselt kroomitud terase tööstuses. CISA arvates ei vastanud komisjoni kasutatud Hiina aruanne erapooletu ja objektiivse tõendi ning piisava tõendusjõuga tõendi standarditele. Lisaks väitis CISA, et kuna Hiina aruanne avaldati 2017. aastal, ei saanud see kehtida uurimisperioodi kohta, mis hõlmas perioodi 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta juunini. Lõpetuseks leidis CISA, et Hiina aruanne ei käsitle Hiina elektrolüütiliselt kroomitud terase tööstust kui sellist, vaid kõigest Hiina terasetööstust üldiselt.

(69)

Komisjon märkis, et Hiina aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See on avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel on olnud piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ei Hiina valitsus ega muud isikud ei ole esitanud märkusi ega tõendeid, mis lükkaksid ümber Hiina aruandesse lisatud allikad. Samamoodi märkis komisjon seoses väitega, et aruanne on aegunud, eelkõige seda, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sh asjakohased uuritava toote puhul kehtivad viisaastakukavad ja õigusaktid olid uurimisperioodil ikkagi enamjaolt asjakohased ning et ei CCCMC ega teised isikud ei ole tõendanud, et see enam nii ei olnud. Hiina hakkas uusi viisaastakukavasid avaldama alles 2021. aasta kestel ja neist paljud avaldati alles aasta teises pooles, seega pärast uurimisperioodi. Seda kinnitas lisaks komisjoni juhtumipõhine uuring, mis on kokku võetud eespool.

(70)

Seoses väitega, et Hiina aruanne ei sisalda eripeatükki elektrolüütiliselt kroomitud terase kohta, märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tinginud oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud asjaomast toodet hõlmava konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes on kirjeldatud HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed ja hõlmavad kogu Hiina majandust ning mõjutavad asjaomase toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Lisaks ei ole aruanne ainus tõendite allikas, mida komisjon oma otsuse tegemiseks kasutab, sest käesoleva määruse praeguses jaotises käsitletakse täiendavaid hiljutisi tõendeid moonutuste kohta, mis on seotud terasesektoriga, sh elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmise, elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmiseks kasutatavad toorainete ning samuti selle uurimisega hõlmatud elektrolüütiliselt kroomitud terast eksportivate tootjatega. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(71)

Kolmandaks märkis CISA, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleks oluliste moonutuste esinemist käsitlev hindamine teha iga eksportiva tootja kohta eraldi. Seetõttu pidi komisjon analüüsima iga valimisse kaasatud Hiina tootja olukorda ja otsustama, kas mõni tootmis- ja müügikulude teguritest on nende puhul moonutatud. CISA väitis, et riigiüleste või sektoriüleste järelduste tegemine ei tohiks olla lubatud ja kuna antud juhul oli olemas valim, oleks olnud vajalik moonutused kindlaks määrata vähemalt iga valimisse kaasatud tootja ja iga nende kasutatud tootmisteguri kohta eraldi.

(72)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu oli kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Nagu sellest punktist nähtub, analüüsis komisjon sellegipoolest ka eksportivate tootjate konkreetset olukorda ja tegi kindlaks, et need olulised moonutused mõjutasid tõepoolest iga valimisse kaasatud tootjat. Lisaks on alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud, et iga tootja omamaiseid kulusid saab kasutada siis, kui on tehtud kindlaks, et olulised moonutused neid ei mõjuta, kuid kõnealuses uurimises see nii ei olnud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(73)

Vastuseks teisele tootmistegurite teatele kordas CISA märkusi, mille ta oli esitanud esimese tootmistegurite teate avaldamise järgselt. Samuti lisas ta, et oluliste moonutuste mõistet ei tohiks uurimises eelnevalt kindlaks määrata. CISA väitis, et komisjon ei tohiks alustada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast menetlust, enne kui oluliste moonutuste olemasolu on tegelikult kindlaks tehtud. Seega ei tohiks komisjon CISA sõnul võtta selliseid meetmeid nagu artikli 2 lõike 6a kohaste küsimustike saatmine ning peaks alustama alternatiivsetest allikatest normaalväärtuse andmete otsimist, kuni oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud. CISA väiteid toetas ka Baosteel oma märkustes, mille ta esitas vastuseks teisele tootmistegurite teatele.

(74)

Komisjon selgitas, et kui oluliste moonutuste olemasolu tehakse kindlaks ja sellest tulenevat artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud meetodit kasutatakse üksnes ajutiste ja/või lõplike järelduste avaldamise ning sellele järgneva asjaomase õigusakti vastuvõtmise ajal, sätestatakse artikli 2 lõike 6a punktiga e kohustus koguda selle meetodi kohaldamiseks vajalikke andmeid, kui uurimine on algatatud selle alusel. Käesoleval juhul pidas komisjon kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta uurimise algatamiseks täiesti piisavaks. Algatamisteate punktis 3 täpsustati seda selgelt, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e sätestatud asjaomasele kohustusele. Seetõttu tegi komisjon kõik vajaliku, et ta saaks rakendada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast metoodikat, kui oluliste moonutuste olemasolu saaks uurimise käigus kinnitust. See menetlus hõlmab küsimustike saatmist eksportivatele tootjatele ja Hiina valitsusele ning ka võimalike asjakohaste võrdlusriikide otsimist. Lisaks kehtestatakse artikli 2 lõike 6a punktiga e komisjonile veel kohustus teavitada viivitamata pärast uurimise alustamist asjakohastest allikatest, mida komisjon kavatseb selleks kasutada. See on õiguslik alus teabele, mida nõutakse tootmistegureid käsitlevate teadetega seonduvates küsimustikes, nagu eespool üksikasjalikult kirjeldatud. Kõigi nende elementide alusel lükkas komisjon selle väite tagasi.

(75)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(76)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(77)

Nagu on selgitatud põhjendustes 39–40, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille huvitatud isikud said nende asjaolude ja allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teatas komisjon huvitatud isikutele oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(78)

Esimeses tootmistegurite teates mainis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmete kohaselt Brasiilia, Colombia, Mehhiko, Tai ja Türgi (st Maailmapank on need kõik liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks).

(79)

Esimese teate kohta esitatud märkustega kinnitati Brasiilia või Türgi sobivust võimalike asjakohaste võrdlusriikidena.

(80)

Esimeses teates kontrollis komisjon uuritavat toodet tootvate riikidena tuvastatud riikides, nimelt Brasiilias, Colombias, Mehhikos, Tais ja Türgis, vajalike andmete kättesaadavust, eelkõige seoses samasuguse toote tootjate finantsandmetega.

(81)

Komisjon tegi kindlaks kaks äriühingut, kes paistsid olevat uuritava toote tootjad ja olid 2020. aastal (uurimisperioodiga osaliselt kattuval perioodil) kasumlikud: Companhia Siderúrgica Nacional (CSN) Brasiiliast ja Ereğli Demir ve Çelik Fabrikaları (Erdemir) Türgist. Komisjon leidis, et nende kahe äriühingu kohta olid 2020. aasta konsolideeritud finantsandmed kontserni tasandil kohe kättesaadavad.

(82)

Huvitatud isikud tõid oma esimest teadet puudutavates märkustes välja, et äriühingu Companhia Siderúrgica Nacional (CSN) finantsandmed olid kättesaadavad mitte ainult kontserni tasandil, vaid ka konkreetselt „terase tootmise“ sektori kohta. Seevastu Türgi elektrolüütiliselt kroomitud terase tootja Ereğli Demir ve Çelik Fabrikaları (Erdemir) sektori tasandi finantsandmeid ei leitud. Seega leidis komisjon, et kõige asjakohasemad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed on hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed Brasiilia kohta.

(83)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ja äriühingut CSN.

(84)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Brasiilia sobivust võrdlusriigina ja äriühingu CSN sobivust võrdlusriigi tootjana.

(85)

Huvitatud isikutelt ei saadud märkusi, mis oleksid lükanud ümber Brasiilia sobivuse võrdlusriigina ja äriühingu CSN sobivuse võrdlusriigi tootjana.

(86)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(87)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastab Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu seda saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(88)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja kohe kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(89)

Seejärel teavitas komisjon teises teates huvitatud isikuid sellest, et ta kasutab enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (GTA). Kuid kuumvaltsitud terase ja külmvaltsitud terase puhul oli enam kui 90 % asjaomaste toodete impordist Brasiiliasse pärit Hiinast. Komisjon uuris seda küsimust ja täheldas, et asjaomaste toodete teistest kolmandatest riikidest Brasiiliasse imporditud kogused olid väikesed ega ole piisavalt tüüpilised. Seepärast vaatles komisjon asjaomaste Brasiilia toorainete hinna puhul teist võimalikku võrdlusalust ja kasutas esialgu Metal Bulletini avaldatud Brasiilia omamaist terasehinda käsitlevaid hinnanguid (Fastmarketsi hinnad).

(90)

Lisaks väitis komisjon, et ta kasutab moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) statistikat, (37) moonutamata elektrienergiakulude kindlakstegemiseks ühe Brasiilia suurima elektritarnija, äriühingu EDP Brasil hindu, (38) moonutamata gaasikulude kindlakstegemiseks maagaasi hindu, mida küsis Brasiilia suurim gaasitarnija, äriühing Comgas (39) ning moonutamata veekulude kindlakstegemiseks São Paulo osariigis veevarustuse ning reovee kogumise ja puhastamise eest vastutava äriühingu Sabesp hindu (40).

(91)

Pärast teist teadet väitis CISA, et Brasiilia lehtterastoodete omamaiseid hindu ei tohiks kasutada võrdlushinnana, sest need olid oluliselt kõrgemad kui teistel turgudel, näiteks Euroopas, Indias või Türgis. Selle asemel peaks komisjon kasutama GTA impordihindu või SSB / S&P Plattsi esitatud rahvusvahelist võrdlusalust.

(92)

Komisjon kordas – nagu on mainitud teises tootmistegurite teates (vt põhjendus 89) –, et GTA impordihindu ei olnud võimalik kasutada. Samuti märkis komisjon, et kasutatud Metal Bulletini hinnad sarnanesid SBB / S&P Platts andmetele (erinevus alla 5 %). Seda arvestades otsustas komisjon CISA väite kõrvale jätta ja kinnitada Metal Bulletinis avaldatud Brasiilia terase omamaiste hindade kasutamise.

(93)

Võttes arvesse kogu komisjonile kättesaadavat teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 2

Tootmistegurid elektrolüütiliselt kroomitud terase puhul

(94)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (41). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast Hiinast ja mitteturumajanduslikest riikidest võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist leidis komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit peamiste toorainete import oli endiselt representatiivne.

(95)

Komisjon kaldus väikese arvu toorainete puhul eespool kirjeldatud metoodikast kõrvale.

(96)

Rauamaagi puhul tugines komisjon GTA ekspordihindadele Brasiiliast. Komisjon märkis, et GTA rauamaagi impordihinnad olid terase tootmiseks kasutatava rauamaagi puhul üldiselt täheldatud hindadest oluliselt madalamad. Sel põhjusel võrdles komisjon neid hindu ka GTA ekspordihindadega Brasiilia kohta (mis on üks maailma suurimaid rauamaagi tootjaid). See analüüs kinnitas, et impordihinnad ei olnud kooskõlas ekspordi puhul täheldatud hindadega, mis lubab arvata, et need olid põhjendamatult madalad, et olla Brasiilia hindade puhul tüüpilised. Ühtlasi võrdles komisjon kõnealuseid impordihindu valimisse kaasatud eksportivate tootjate makstud hindadega ning samuti Metal Bulletinis avaldatud hindadega, mis viisid sama järelduseni. Seega leidis komisjon, et Brasiiliasse imporditud rauamaagi hindu ei saanud kasutada representatiivse võrdlusalusena.

(97)

Hiina eksportiva tootja esitatud mitme söetoote (gaasisüsi, koksisüsi, rasvane gaasisüsi, rasvasüsi) puhul leidis komisjon, et sarnaselt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/58 (42) tehtud järeldustele ei ole GTA teatatud impordihinnad Brasiiliasse tüüpilised. Need impordihinnad jäid tõepoolest väljapoole asjaomaste toodete kohta toormehindade aruannetes (nt Bloombergi või Metal Bulletini aruanded) esitatud hinnavahemikku ja Hiina eksportiva tootja makstud hindade vahemikku. Komisjon leidis, et võrdlushinnana on asjakohane kasutada kõrgeima kvaliteediga kõva koksisöe hinda Metal Bulletini andmete põhjal. See vastab metallurgiasöe liigile, mida kasutatakse raua- ja terasetootmises. Kõnealust võrdlusalust kasutati eelmistes terasetoodetega seotud uurimistes nagu eespool mainitu.

(98)

Paljude tootmistegurite puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud eraldi võttes uurimisperioodil ebaolulise osa uuritava toote tootmiskuludest. Seepärast otsustas komisjon esialgses etapis arvesse võtta neid tegureid, mis kokku moodustasid vähem kui 4 % tootmiskuludest, nagu kulumaterjalid.

(99)

Omatoodetud tootmistegurid, millel on väga väike osakaal eksportivate tootjate tootmise kogukuludes ja tooteliigi tasandil, liigitati kulumaterjalide hulka. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulust ja kohaldas seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis olid ümber arvutatud kindlakstehtud moonutamata hindade põhjal.

(100)

ILO avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Brasiilia eri majandussektorites (43). Komisjon kasutas ILO statistikat töötleva tööstuse töötajate igakuise töötasu kohta ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta Brasiilias 2020. aastal. Lisati täiendavad tööjõuga seotud kulud (44) (tööandja makstavad sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlustusmaksed). Selle põhjal arvutati tunnitasu.

(101)

Brasiilias kehtiva elektrienergia hinna äriühingutele (tööstustarbijad) avaldab EDP Brasil 2020. ja 2021. aasta kohta. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid vastavas tarbimisvahemikus suhtes jüaani/kWh, mis oli avaldatud 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta juunini.

(102)

Gaasikulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Brasiilia energiaministeeriumi statistikat. Kasutatud hinnad on tööstustarbijate keskmine hind gaasiühiku kohta, mis on kättesaadav energiaministeeriumi igakuises teabelehes. Nendes teabelehtedes olid esitatud varasemad andmed alates 2018. aastast kuni 2021. aasta aprillini. Komisjon kasutas ajavahemikul 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta aprillini kehtinud keskmist hinda.

(103)

Kindlaks tuleb teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(104)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja mõistlik maht, tugines komisjon äriühingu CSN 2020. aasta finantsandmetele, mis oli avaldatud CSNi 2020. aasta integreeritud aruandes (45).

(105)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(106)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Tarbimist kontrolliti dokumenditöö ja kaugmeetodil tehtud ristkontrollide abil. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis (tabel 2 eespool).

(107)

Seejärel lisas komisjon tootmiskuludele tootmise üldkulud, mis määrati kindlaks põhjenduses 103 kirjeldatud viisil ja mis moodustasid kokku vähem kui 10 % tootmiskuludest, et selgitada välja tootmise moonutamata kogukulud.

(108)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon CSNi müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on märgitud põhjenduses 104. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes olid müügi-, üld- ja halduskulud 6,51 %. Kasum, mis oli väljendatud müüdud kaupade kulude protsendina ja mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 10,65 %.

(109)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(110)

Üks valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja Jintai eksportis uuritavat toodet otse liidu sõltumatutele klientidele. Sellise müügi puhul oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uuritava toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uuritavat toodet müüdi ekspordiks liitu.

(111)

Teine valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja Baosteel eksportis uuritavat toodet liidus asuvate seotud äriühingute kaudu, kes tegutsesid importijate ning müügiga tegelevate tütarettevõtjatena. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind sellise müügi puhul kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Tehtud kohandused olid seotud kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude, ning laekunud kasumiga.

(112)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(113)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, krediidikulude ning muude hüvitiste (ekspordikrediidikindlustus) puhul.

(114)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uuritava toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(115)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(116)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute puhul arvutas komisjon kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmise dumpingumarginaali. Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist uurimisperioodil, mis määrati kindlaks Comtexti kaubandusandmete ja koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste põhjal.

(117)

Käesoleval juhul on koostöö tase madal, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil ainult umbes pool koguekspordist liitu. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemel, mis vastab suurima dumpingumarginaali tasemele, mis tuvastati tooteliikide puhul, mida müüs võrdluskogustes valimisse kaasatud suurima individuaalse dumpingumarginaaliga eksportiv tootja.

(118)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(119)

Kõigepealt uuris komisjon, kas CSNi omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu tema uuritava toote eksportmüügi kogumahust. Sellest lähtuvalt oli CSNi kogumüük siseturul tüüpiline.

(120)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(121)

Järgmisena uuris komisjon, kas CSNi omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust. Komisjon tegi kindlaks, et väikese arvu uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliikide puhul ei toimunud mingit omamaist müüki või moodustas selle tooteliigi omamaine müük alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(122)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(123)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(124)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(125)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(126)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 91 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud.

(127)

Tooteliigi puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tootmiskuludele tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati tootmiskuludele kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(128)

Koostööd tegev eksportiv tootja eksportis uuritavat toodet liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uuritava toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uuritavat toodet müüdi ekspordiks liitu.

(129)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(130)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, pakendamiskulude, krediidikulude ja pangatasude, hinnavähendite ja muude hüvitiste puhul.

(131)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uuritava toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(132)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil peaaegu 100 % koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali koostööd tegeva äriühingu marginaali tasemel.

(133)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(134)

Samasugust toodet tootsid liidus uurimisperioodil neli tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(135)

Nagu on selgitatud põhjenduses 31, siis kuna kahju hindamiseks vajalikud andmed saadi peamiselt kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta esitatud andmete konfidentsiaalsust.

(136)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil [439 000–513 000] tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks vastus makromajanduslikule küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 12, moodustas kolme koostööd tegeva liidu tootja toodang [85–95] % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(137)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, millele liideti liitu suunatud kolmandate riikide import. Komisjon tegi liidu tootmisharu kogumüügi kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud andmete ja valimist välja jäetud tootja kohta Euroferi poolt esitatud teabe alusel. Impordimahud saadi Eurostati andmetest.

(138)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (tonnides)

(139)

Liidu tarbimine vähenes vahemikus 2018–2019 3 % ja oli pärast seda stabiilne kuni uurimisperioodi lõpuni. Nõudlus liidu turul kõikus vaatlusalusel perioodil marginaalselt ja seda võis pidada üldjoontes stabiilseks.

(140)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase importi tuleks alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnata kumulatiivselt.

(141)

HRVst ja Brasiiliast pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaal ületas alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumkünnise. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Turuosad olid uurimisperioodil vastavalt [12–13] % ja [2–3] %.

(142)

Konkurentsitingimused HRVst ja Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus toodetud elektrolüütiliselt kroomitud terasega, sest neid müüdi samade müügikanalite kaudu ja samadele kliendikategooriatele.

(143)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning HRVst ja Brasiiliast pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(144)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks selle alusel, kui suure osa moodustas see import liidu kogutarbimisest.

(145)

Import asjaomastest riikidest muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht (tonnides) ja turuosa (%)

(146)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 13 %, samas kui nende turuosa suurenes samal perioodil 17 %. Impordimaht suurenes järjepidevalt kuni 2020. aastani ja vähenes seejärel uurimisperioodil peamiselt Hiinast pärit impordiga seotud transpordi- ja logistikaprobleemide tõttu, mis esinesid uurimisperioodi teises pooles. Igal juhul oli asjaomastest riikidest pärit impordi maht uurimisperioodil võrreldes 2018. ja 2019. aastaga suurem.

(147)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordist tulenev hindade allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevate eksportijate ja koostööd tegevate liidu tootjate esitatud andmete alusel.

(148)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(149)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %, kuigi peamiste toorainete (rauamaak ja kuumvaltsitud ribad) hind samal perioodil tõusis. Impordihinnad olid madalamad kui tabelis 9 esitatud liidu tootmisharu hinnad.

(150)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(151)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitas, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal Hiinas oli vahemikus 1,9–13,7 % ja Brasiilias 21,8 %.

(152)

Kasutaja Eviosys väitis, et HRVst pärit asjaomase toote hinnad ei olnud kvaliteediprobleemide tõttu otseselt võrreldavad liidu tootmisharu hindadega. Selle väite toetuseks tõendeid aga ei esitatud. Sellepärast lükati see väide esialgu tagasi.

(153)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(154)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(155)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid makromajanduslikule küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(156)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(157)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(158)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(159)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil.

(160)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine tootmisega samal määral, kui vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 9 %.

(161)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(162)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul jäi vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilseks ja 2020. aastal täheldati 6 %-list vähenemist. Liidu tootmisharu turuosa suurenes sellel perioodil veidi – 4 %.

(163)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(164)

Kui töötajate arv suurenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 13 %, siis tootlikkus vähenes 19 %. Tootlikkuse vähenemise põhjus on peamiselt tootmismahu vähenemine vaatlusaluse perioodi jooksul. Vähenenud tootlikkus viitab tööjõukulude suurenemisele iga tonni toodetud elektrolüütiliselt kroomitud terase kohta.

(165)

Nagu selgitatud punktides 4.4.2.1–4.4.2.3, vähenesid vaatlusalusel perioodil tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine 9 %, mille tulemuseks olid suuremad püsikulud toodanguühiku kohta ja vähenenud tootlikkus. See vähenemine ületas liidu tarbimise vähenemist, nagu on mainitud põhjenduses 139.

(166)

Kuigi müügimaht püsis liidu turul stabiilsena ja turuosa kasvas 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 4 %, halvenes kogu liidu tootmisharu finantstulemuslikkus. Nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3, tuli liidu tootmisharul silmitsi seista suuremate tootmiskuludega, suutmata samal ajal oma müügihindu vastavalt korrigeerida.

(167)

Seetõttu on liidu tootmisharu kasvuperspektiivid ohtu sattunud.

(168)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(169)

Käesolev on esimene uuritava toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(170)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus (eurodes tonni kohta)

(171)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad püsisid vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena, kuigi keskmised tootmiskulud kasvasid 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %. Liidu tootmisharu ei suutnud tõsta müügihindu, et katta suurenenud tootmiskulusid.

(172)

Liidu tootmisharu poolne samasuguse toote müük liidu turul põhines klientidega sõlmitud aastastel lepingutel, milles fikseeriti järgmiseks aastaks kogused ja hinnad. Kuigi liidu tootmisharul ei ole võimalik aastase lepingu kehtivuse ajal tooraine hindade tõstmise kontekstis müügihindu tõsta, peaks ta põhimõtteliselt suutma oma müügihindu tõsta järgmise aasta lepingutega seotud läbirääkimiste käigus. Kuid liidu tootmisharul ei õnnestunud seda impordi põhjustatud hinnasurve tõttu vaatlusalusel perioodil teha. See tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise, nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.4.

(173)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

(174)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu töötaja kohta püsis vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena, kasvades veidi 2019. aastal ja kahanedes 2020. aastal 4 %, mida põhjustasid peamiselt COVID-19 pandeemiast tingitud tootmisseisakud. Keskmine tööjõukulu jõudis uurimisperioodil tagasi 2018. aasta tasemele.

(175)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(176)

Varud suurenesid kõigepealt 2019. aastal 10 %, enne kui vähenesid 2020. aastal märkimisväärselt. Üldiselt varud vähenesid 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 172, iseloomustavad liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisharu tootjate ja klientide vahel sõlmitud aastased raamlepingud, milles fikseeritakse kogused ja hinnad. Neid raamlepinguid täidetakse vastavalt kliendi vajadustele esitatud ostutellimustele. Selle tulemusena saab liidu tootmisharu oma tootmist ja varusid planeerida. Seega ei ole varud liidu tootmisharu tulemuslikkuse hindamisel peamine näitaja.

(177)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(178)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(179)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes ja muutus alates 2019. aastast kahjumiks, mis suurenes uurimisperioodil veelgi. Kuigi liidu tootmisharu säilitas oma tootmismahu, et katta kõrgeid püsikulusid, ei suutnud ta müügihindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulusid ja hakkas seetõttu tootma kahjumit.

(180)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil netorahavoog vähenes ligikaudu 200 % ja oli uurimisperioodil negatiivne. Seetõttu vähenes liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada, mis annab veelgi enam tõestust tootmisharu halvenenud finantsseisundist.

(181)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See järgis samasugust negatiivset suundumust nagu kasumlikkus ja netorahavoog. Investeeringutasuvus alanes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt ja muutus uurimisperioodil negatiivseks. Seega ei suutnud liidu tootmisharu teenida oma investeeringute katmiseks piisavalt kasumit. Liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil oma investeeringuid järk-järgult, seda peamiselt seepärast, et vaja oli täita õiguslikke nõudeid ja tootmisharu ei suutnud tagada nende investeeringute tasuvust. Investeeringutasuvuse negatiivne areng vaatlusalusel perioodil näitas veel, et liidu tootmisharu üldine finantsolukord halvenes märkimisväärselt.

(182)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võimet mõjutas nende halvenenud finantsolukord. Kasumlikkuse ja netorahavoo oluline vähenemine viitas tõsisele murele, mis oli seotud liidu tootmisharu likviidsuse olukorraga ning tootmisharu suutlikkusega kaasata kapitali oma äritegevuse ja vajalike investeeringute rahastamiseks.

(183)

Nii makro- kui ka mikromajandusliku tasandi majandusnäitajad halvenesid vaatlusalusel perioodil.

(184)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli stabiilne, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %, mille tulemusena tõusis elektrolüütiliselt kroomitud terase fikseeritud hind tonni kohta. Kuigi liidu tootmisharu müügimaht oli üldiselt stabiilne ja tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, seda peamiselt muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vähenemise tõttu (turuosa arvestuses 21 %), vähenes tootmisharu tootmismaht samal perioodil 9 %.

(185)

Vaatamata asjaolule, et liidu tootmisharu säilitas üldiselt vaatlusalusel perioodil oma turupositsiooni, halvenes tootmisharu finantsolukord peamiselt tootmiskulude suurenemise tõttu, mida ei suudetud katta tootmisharu vastavate müügihindade tõusust.

(186)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed, kuigi keskmised tootmiskulud kasvasid samal perioodil 9 %. Dumpinguhinnaga impordi poolt hindadele põhjustatud märkimisväärse langussurvega kaasnes alates 2019. aastast kahjum, mis suurenes uurimisperioodil veelgi. Liidu tootmisharu kasumlikkus muutus negatiivseks, vähenedes [1–3] %-lt 2018. aastal kuni (–8)–(–10) %-ni uurimisperioodil, mis tähendab, et kasumlikkus vähenes kuus korda. Kuigi netoinvesteeringud suurenesid 78 %, muutus investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil negatiivseks, vähenedes [1–2] %-lt 2018. aastal [(–4)–(–5)] %-ni uurimisperioodil, mis tähendab, et investeeringutasuvus vähenes viis korda. Ka rahavoog muutus negatiivseks, mis mõjutas liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada. Töötajate arv suurenes samal perioodil 13 %, kuid tootlikkus vähenes 19 %, mille tulemusena olid tööjõukulud ühe tonni elektrolüütiliselt kroomitud terase kohta suuremad.

(187)

Nagu eespool märgitud, halvenesid majandusnäitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil oluliselt. See mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, teha vajalikke investeeringuid ja kaasata kapitali, takistades tootmisharu kasvu ja ohustades isegi selle püsimajäämist.

(188)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(189)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 7 ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, COVID-19 pandeemia, tootmiskuludega seotud arengud, liidu tootmisharu eksporditegevus ja iga-aastaste lepingute mõju.

(190)

Komisjon uuris asjaomastest riikidest pärit impordi mahtude arengut ja selle mõju liidu tootmisharule, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(191)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kogused suurenesid vaatlusalusel perioodil jätkuvalt, kuigi uurimisperioodil täheldati vähenemist, mida põhjustasid peamiselt häired rahvusvahelises transpordis ja seega ka elektrolüütiliselt kroomitud terase tarnetes 2021. aastal. Asjaomastest riikidest pärit impordi kumuleeritud mahud suurenesid [68 000–80 000] tonnilt 2018. aastal kuni [78 000–91 000] tonnini uurimisperioodil, mis tähendas 13,5 %-list suurenemist.

(192)

Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa suurenes 13,1 %-lt 2018. aastal 15,4 %-ni uurimisperioodil, st suurenes 17,5 %. Sellest tulenevalt kasvas dumpinguhinnaga import oluliselt alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses.

(193)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %, kuigi peamise tooraine (rauamaak või kuumvaltsitud ribad) hind samal perioodil tõusis. Keskmised impordihinnad jäid oluliselt alla liidu tootmisharu keskmistele müügihindadele liidu turul (715 eurot tonni kohta võrreldes 780–910 euroga tonni kohta uurimisperioodil). Nagu selgitatud põhjenduses 151, lõi asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu hinnad alla (Hiina import 1,9–13,7 % ja Brasiilia import 21,8 %). Olenemata hinna allalöömisest surusid märkimisväärsed madalate hindadega impordimahud liidu tootmisharu hinnad alla, mis ei suutnud katta tootmiskulusid, tuues nii kaasa kahjumi.

(194)

Asjaomastest riikidest pärit impordikoguste suurenemine koos nende madalate keskmiste müügihindadega mõjutas liidu tootmisharu finantsolukorda negatiivselt. Liidu tootmisharu ei saanud oma müügihindu tõsta, et kanda tooraine hinnatõus üle klientidele, sest tootmisharul tuli silmitsi seista asjaomase toote impordist tingitud ebaõiglase konkurentsiga. Liidu tootmisharu strateegia kohaselt tuli säilitada tootmismahud ja turuosa, et katta kõrgeid püsikulusid, mis kahjustas tootmisharu kasumlikkust. Seega takistas kolmandatest riikidest pärit madala hinnaga import liidu tootmisharu hinnatõusu alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses ja avaldas seeläbi hinnasurvet.

(195)

Kasutaja Eviosys väitis, et import avaldab liidu tootmisharule väga piiratud konkurentsivõimelist survet (kui üldse), viidates komisjoni otsusele ühinemise kohta (46). Sama otsuse alusel väitsid kasutaja ja CISA, et nimelt Hiinast pärit importi kasutati madalama kvaliteedi tõttu enamjaolt madalama hinnaklassi toodete puhul ning et liidu kliendid eelistasid hankida oma tooteid kohalikul tasandil, sest impordiga kaasnesid pikemad viitajad, suuremad transpordikulud, samuti madalam kvaliteeditase ja pikemad viitajad.

(196)

Komisjoni otsustes ühinemise kohta on eri eesmärgid ja need põhinevad eri liiki hinnangutel. Igal juhul puudutas kasutaja viidatud otsus palju laiemat toote määratlust kui elektrolüütiliselt kroomitud teras ja see hõlmas mitut teist terastoodet, millest mõnele juba kohaldati dumpinguvastaseid tollimakse. Lisaks tegi komisjon kasutaja viidatud otsuses ühinemise kohta valgeplekki ja elektrolüütiliselt kroomitud terast käsitleva ühise turuanalüüsi. Samuti hõlmas selles otsuses tehtud impordianalüüs vaatlusalusele perioodile eelnenud perioodi. Kokkuvõttes ei esitatud pikemate viitaegade, madalamate kvaliteeditasemete ja suuremate transpordikulude kohta käiva väite kinnitamiseks tõendeid. Seega lükkas komisjon esialgu väite tagasi.

(197)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgselt kindlaks, et asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(198)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(199)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu turuosa oli 2018. aastal 22,4 % ja uurimisperioodil 17,8 %. Impordimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 23 % ja selle turuosa järgis sama suundumust, vähenedes 21 %. Asjaomase impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil vähesel määral – 3 %. Kuid impordi hinnatasemed püsisid väga lähedal liidu tootmisharu keskmisele müügihinnale (822 eurot tonni kohta võrreldes 780–910 euroga tonni kohta uurimisperioodil) ja olid asjaomastest riikidest pärit impordi keskmisest hinnast oluliselt kõrgemad (822 eurot tonni kohta võrreldes 715 euroga tonni kohta uurimisperioodil). Ainus riik, kes suurendas vaatlusalusel perioodil oma importi liitu, oli Jaapan. Kuid Jaapani import vähenes uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga ja tema hinnatasemed olid asjaomaste riikide impordihindadest märkimisväärselt kõrgemad.

(200)

CISA väitis, et Ühendkuningriigist pärit import kõrvaldab põhjusliku seose HRVst pärit impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel, arvestades asjaomasest riigist pärit impordi kogust. Kuid Ühendkuningriigist pärit impordi hinnad olid palju kõrgemad kui HRVst või Brasiiliast pärit impordi puhul ja langesid vaatlusalusel perioodil 6 %. Seetõttu lükkas komisjon väite esialgu tagasi.

(201)

Seepärast järeldas komisjon esialgu, et import teistest kolmandatest riikidest ei ole liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud.

(202)

Kasutaja Eviosys ja CISA väitsid, et COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis, mille tulemuseks oli kulude loomulik suurenemine koos nõudluse vähenemisega, on põhjus, miks kulude ja hindade puhul täheldatud arengud on omavahel vastuolus. Ühtlasi väitis CISA, et COVID-19 pandeemiat tuleks pidada „põhjuslikku seost lõhkuvaks“ teguriks.

(203)

Sellega seoses avaldas COVID-19 pandeemia loomulikult liidu tootmisharule negatiivset mõju, seda eriti 2020. aastal, kui liidu tootmisharu tootmistehased tuli ajutiselt sulgeda. Seepärast on võimalik, et COVID-19 pandeemia võis suurendada liidu tootmisharu kantud kahju.

(204)

Kuid liidu tootmisharu olukorra halvenemine oli alanud juba enne pandeemiat ja jätkus pärast seda, kui liidu tootmisharu tootmine taastus uurimisperioodil. Tegelikult halvenes liidu tootmisharu finantsolukord uurimisperioodil veelgi. Kasumlikkus oli 2020. aastal (–7)–(–9) %, samas kui uurimisperioodil vähenes see (–8)–(–10) ]%-ni. Rahavoog ja investeeringutasuvus järgisid sama suundumust.

(205)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et COVID-19 pandeemia ei nõrgendanud piisavalt põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(206)

Nagu selgitatud punktis 4.4.3.1, jäi liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul stabiilseks, kuigi liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu suurenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %.

(207)

Eviosys ja CISA väitsid, et tooraine- ja transpordikulude kasv aitas kaasa liidu tootmisharu tulemuslikkuse halvenemisele. Eviosys juhtis tähelepanu hinna-kulu mõjule, mis on terasetööstusele iseloomulik toorainekulude kasvu ja müügihindade tõusu vahelise ajalise viivituse tõttu.

(208)

Sellega seoses, nagu on selgitatud põhjendustes 172 ja 194, ei suutnud liidu tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oma müügihindu kohandada. Sellist mustrit täheldati pika aja jooksul ja seetõttu ei saanud seda selgitada vaid toorainekulude suurenemisega. See suutmatus kohandada müügihindu langeb ajaliselt kokku asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisega olulistel hindade allalöömise tasemetel, surus liidu tootmisharu müügihinna alla ning vähendas kasumlikkust.

(209)

Seega järeldas komisjon esialgu, et kulude muutus ei saanud iseenesest olla liidu tootmisharu kahju põhjuseks.

(210)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(211)

Ekspordimüük sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil 22,5 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Vaatlusalusel perioodil ekspordimahud kõikusid – kõigepealt suurenesid need 2018. ja 2019. aasta vahelisel ajal 4 % ja seejärel vähenesid 2020. aastal ning uuesti uurimisperioodil. Üldiselt vähenes ekspordimüük vaatlusalusel perioodil 7 %.

(212)

Liidu tootmisharu andmetel tähistab ekspordimüük mahtusid, mida ei olnud võimalik müüa liidu turul. Tõepoolest, nagu on mainitud põhjenduses 194, peab liidu tootmisharu hoidma tootmismahud ja tootmisvõimsuse kõrgel tasemel ja stabiilsena, et katta kõrgeid püsikulusid.

(213)

Liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil oma toodangust rohkem kui 75 % liidu turul. Kuigi eksporditegevuse halvenemine võis aidata kaasa liidu tootmisharu kantud kahjule, järeldas komisjon esialgselt, et arvestades liidu müügi suurt osakaalu võrreldes ekspordimüügiga ei ole see piisav, et nõrgendada asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

(214)

Liidu tootmisharu poolne samasuguse toote müük liidu turul põhines klientidega sõlmitud aastastel lepingutel, milles fikseeritakse järgmiseks aastaks kogused ja hinnad. Liidu tootmisharul ei ole võimalik aastase lepingu kehtivuse ajal tooraine hindade tõstmise kontekstis müügihindu tõsta. Põhimõtteliselt peaks liidu tootmisharul olema võimalik müügihindu tõsta järgmise aasta lepingutega seotud läbirääkimiste käigus. Kuid nagu on selgitatud põhjenduses 208, ei suutnud liidu tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oma müügihindu tõsta. Sellist mustrit täheldati pika aja jooksul ja seetõttu ei saanud seda selgitada vaid toorainekulude suurenemisega.

(215)

Seega tundub, et toorainekulude kasvu ja aastastest lepingutest tingitud müügihindade tõusu vaheline ajaline viivitus ei takistanud liidu tootmisharul vaatlusalusel perioodil oma müügihindade kohandamist vastavalt tootmiskulude suurenemisele. Selle tulemusena järeldas komisjon esialgu, et müügihindade fikseerimine aastastes lepingutes ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

(216)

Eviosys ja CISA väitsid, et liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase turu kokkutõmbumine kahjustas liidu tootmisharu.

(217)

Nagu mainitud põhjenduses 139, vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil [17 000–20 000] tonni ehk 3 %. Sellele vaatamata jäid liidu müüginäitajad samaks. Seega tekitas liidu tootmisharule kahju pigem madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve ja mitte tarbimise vähenemisest tingitud mahtude vähenemine.

(218)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et turu nõudluse 3 %-list vähenemist ei saa pidada kahju põhjuseks, mis nõrgendas põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel. Seepärast lükati need väited esialgu tagasi.

(219)

Liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega samal ajal toimus asjaomastest riikidest pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase impordimahtude suurenemine, mida tehti dumpinguhindadega, mis langesid vaatlusalusel perioodil veelgi, nagu on mainitud punktis 5.1.

(220)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Teistest kolmandatest riikidest pärit impordi, COVID-19 pandeemia, tootmiskulude muutuse ja liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju ning pikaajaliste lepingute mõju liidu tootmisharu negatiivsetele arengutele seoses tootmismahtude, müügihindade ja kasumlikkusega oli kõigest piiratud.

(221)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei olnud ei eraldi ega koos vaadelduna piisavad, et nõrgendada põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(222)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(223)

Kaebuse esitaja väitis, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi. Seega selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme hindamiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Siis uuris komisjon, kas valimisse kaasatud eksportiva tootja (kelle peamist toorainet moonutused mõjutasid) dumpingumarginaal on kõrgem kui tema turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal (vt punkt 6.2 allpool).

(224)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste moonutuste puudumise korral. Käesoleval juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sealhulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(225)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavatest riikidest pärit impordi suurenemist ning kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(226)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Sellega seoses võttis komisjon arvesse kasumit, mida liidu tootmisharu teenis enne asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemist, ja mis oli [1–3] %. Kuna see kasum jäi alla 6 %, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c esialgu 6 %-list kasumit.

(227)

Sellest lähtudes on mittekahjustav hind [850–990] eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 6 % kasumimarginaali kohaldamisest valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(228)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon teise sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevikus tekkivaid kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetmete rakendusperioodil, lähtudes artikli 11 lõikest 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon esialgu kindlaks täiendava tulevase kulu [10–20] eurot tonni kohta. See täiendav kulu lisati põhjenduses 227 nimetatud mittekahjustava hinnale.

(229)

Need kulud hõlmasid järgmisi elemente.

(230)

HKSi poliitika on liidu poliitika nurgakivi Pariisi kokkuleppe (47) kohaste keskkonnakohustuste täitmiseks ja peamine vahend kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Lubade ostuga seotud lisakulud arvutati keskmiste hinnanguliste täiendavate ELi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) põhjal, mis tuleb meetmete kestuse perioodil osta. Arvutuses kasutatud LHÜd olid tasuta antavad saastekvoodid ning nagu kõiki tootmiskulusid, neid kontrolliti, et tagada nende õige jaotamine uuritavale tootele. LHÜde kulusid ekstrapoleeriti, et põhjendada eeldatavat hinnaerinevust meetmete rakendamise ajal. Komisjon kasutas kavandatavate HKSi ühikuhindade kindlakstegemiseks väljavõtet 10. veebruari 2022. aasta Bloomberg New Energy Finance’ist. LHÜde keskmine kavandatav hind selleks perioodiks on 71,3 eurot ühe tonni toodetud CO2 kohta.

(231)

Elektrienergia ostuga seotud tulevaste kulude puhul võttis komisjon arvesse elektritarbimisega seotud CO2-heite kulude tulevasi muutusi. Tulevase kulu arvutamisel võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse võimalikke liidu tootjatele makstud hüvitisi. Tulevase CO2 kulu kindlaksmääramiseks kasutas komisjon põhjenduses 231 mainitud ja Bloomberg New Energy Finance’i väljavõttest saadud kavandatavaid hindu.

(232)

Liidu poliitika CO2-heite vähendamiseks on samuti kooskõlas Pariisi kokkuleppega võetud liidu kohustustega. Tulevaste kulude arvutamisel võttis komisjon arvesse täiendavat tulevast kulu seoses asjaomaste investeeringute amortiseerumisega.

(233)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa. Komisjon jätkab nende investeeringutega seotud teabe analüüsimist, mis võib olla alusmääruse artikli 7 lõike 2c ja/või artikli 7 lõike 2d kohaselt oluline.

(234)

Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomaste riikide eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste tegemisel, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Teiste valimist välja jäetud koostööd tegevate HRV äriühingute puhul kasutas komisjon kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmisi marginaale.

(235)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et on vaja hinnata, kas uuritava tootega seoses esineb alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses moonutusi, mille tõttu dumpingumarginaalist madalam tollimaks oleks ebapiisav, et kõrvaldada uuritava toote dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju.

(236)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja piisavalt tõendeid selle kohta, et HRVs võib esineda uuritava tootega seoses toorainemoonutusi. Seega uuris komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(237)

Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldati Hiinas kuumvaltsitud lehtterase suhtes, mille arvele langeb oluline osa uuritava toote tootmiskuludest, käibemaksuvabastuse tühistamist.

(238)

Seega, nagu on teatatud algatamisteates, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a toorainemoonutuste mõju elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisele Hiinas.

(239)

Komisjon täheldas, et üks valimisse kaasatud Hiina tootja Jintai ostis kuumvaltsitud rulle, samas kui teisel, Baosteelil, sellised ostud puudusid. Komisjon keskendus hindamise esialgses etapis kuumvaltsitud rullidele lähtuvalt kaebuses esitatud toorainemoonutustest, kuid jätkab uurimist, seda ka seoses teiste võimalike toorainemoonutustega vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a.

(240)

Komisjon kinnitas, et kuumvaltsitud rullid moodustasid Jintai puhul rohkem kui 17 % tootmiskuludest. Selle arvutuse tegemisel kasutati esialgses etapis Brasiilia puhul kindlaks tehtud tooraine moonutamata hinda.

(241)

Seejärel uuris komisjon, kas mõni alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede põhjustas kuumvaltsitud rullide hinna moonutusi. Selleks kasutas komisjon Hiina Rahvavabariigi ekspordi käibemaksu ja tagasimaksemäärade andmebaase, samuti Hiina rahandusministeeriumi ja riigi maksuametiga seotud teadaannet. Komisjon tegi kindlaks, et kuumvaltsitud rullidele on vähemalt 2019. aastast alates kohaldatud käibemaksutagastuse tühistamist.

(242)

Seejärel võrdles komisjon kuumvaltsitud rullide hindu Hiinas hindadega tüüpilistel rahvusvahelistel turgudel. Komisjon võrdles esialgses etapis äriühingu Jintai makstud hindu Metal Bulletinis esitatud kuumvaltsitud rullide eri turgude hindadega, sh Brasiilia tehasehindadega, mida peeti esialgu vastavaks tüüpilistele rahvusvaheliste turgude hindadele. Selle põhjal leidis komisjon, et tüüpiliste rahvusvaheliste turgude hinnad olid [10–30]–[30–50] % kõrgemad kui asjaomases riigis, mida peeti märkimisväärseks.

(243)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et kuumvaltsitud rulle mõjutasid olulised moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(244)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b uuris komisjon, kas ta saab teha selge järelduse, et ajutise tollimaksu kindlaksmääramine ainult seoses Jintaiga oli liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas ekspordiriigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel.

(245)

Kaebuse esitajate hinnangul oli Hiina omamaine elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisvõimsus 2018. aastal umbes 990 000 tonni ja elektrolüütiliselt kroomitud terase toodang umbes 650 000 tonni (48). See tähendab hinnanguliselt tootmisvõimsuse 66 %-list rakendamist. Peale selle oli kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendamine keskmiselt [70–90] %. See on suurem kui kaebuse esitajate hinnang kogu riigi kohta. Isegi kui kahe valimisse kaasatud äriühingu keskmine vaba tootmisvõimsus (st [10–30] %) ekstrapoleeritaks asjaomasele riigile, moodustaks Hiina vaba tootmisvõimsus umbes [100 000–300 000] tonni, mis on oluline osa liidu tarbimisest uurimisperioodil.

(246)

Seepärast järeldas komisjon, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja et selle kasutamisel oleks vabal tootmisvõimsusel potentsiaal suurendada uuritava toote ülemaailmset varu, suruda hinnad kunstlikult madalale tasemele ja selle tulemusena kahjustada meetme tõhusust, kui seda ei kehtestata dumpingu tasemel.

(247)

Üldiselt on ülemaailmne terasesektor märkimisväärse vaba tootmisvõimsusega sektor, mis on suuresti põhjustatud Hiina tööstuspoliitikast. Terasetooted on laialdaselt saadaval nii ELi kui ka Hiina turul.

(248)

Komisjon tegi kindlaks, et kuumvaltsitud rullide hind Hiinas oli palju madalam kui kuumvaltsitud rullide hind tüüpilistel rahvusvahelistel turgudel (vt põhjendus 242). See paneb liidu tootmisharu võrreldes Hiina eksportivate tootjatega ebasoodsamasse olukorda. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et kuigi kuumvaltsitud rullid on liidu tootmisharule kättesaadavad, küsitakse nende eest kõrgemat hinda kui Hiina konkurentidelt. Seetõttu on liidu tootmisharu võrreldes Hiina eksportivate tootjatega ebasoodsas olukorras.

(249)

Nagu on selgitatud põhjendustes 262 ja 263, on liidu tootmisharul piisav tootmisvõimsus uuritava toote kogu liidu nõudluse katmiseks.

(250)

Ühtlasi võiksid liidu tootjad hankida uuritavat toodet muudest kolmandatest riikidest. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht vähenes vaatlusperioodi jooksul 23 %, samal ajal kui nende turuosa vähenes 21 %. Müük Lõuna-Koreast vähenes [11 600–13 600] tonnilt 2018. aastal kuni [4 700–5 500] tonnini uurimisperioodil, st 60 %. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi puudumisel suureneks import muudest kolmandatest riikidest, sest müügihinnad liidu turul oleksid palju atraktiivsemad.

(251)

Seega oleks kasutajatel elektrolüütiliselt kroomitud terasele piisav juurdepääs isegi juhul, kui import Hiinast kõrgema tollimaksumäära tõttu väheneks. Sellest tulenevalt võib eeldada, et liidu kasutajate väärtusahelate katkestusi ei esine.

(252)

Pärast kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe hindamist järeldas komisjon, et ajutise tollimaksu kindlaksmääramine äriühingu Handan Jintai Packing Material Co., Ltd suhtes on liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a.

(253)

Arvestades eespool esitatud analüüsi, järeldas komisjon, et kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a on ajutiste tollimaksude taseme kindlaksmääramine vastavalt dumpingu tasemele liidu huvides, võttes arvesse punktis 7.2 artikli 21 kontekstis esitatud täiendavaid tähelepanekuid.

(254)

Olles hinnanud liidu huvi vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2b, uuris komisjon seejärel, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei olnud meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(255)

Dumpinguvastaste meetmete mõju on liidu tootjate jaoks positiivne, sest meetmed võimaldavad liidu tootmisharul kohandada oma müügihindu, et katta suuremaid tootmiskulusid. Seega muutuks liidu tootmisharu finantsolukord jätkusuutlikuks, võimaldades teha tulevasi investeeringuid, eelkõige aga vastata keskkonna- ja sotsiaalsetele nõuetele.

(256)

Meetmete puudumisel kannatab liidu tootmisharu jätkuvalt olulist kahju ja tootmisharu finantsolukord halveneb eelkõige kasumlikkust, investeeringutasuvust ja rahavoogu arvestades tõenäoliselt veelgi, ohustades selle elujõulisust.

(257)

Elektrolüütiliselt kroomitud terast kasutatakse peamiselt toidupakendite (nt konservikarpide) tootmisel.

(258)

Ainult üks kasutaja, nimelt Eviosys, esitas küsimustikule vastuse. Eviosys on liidu suurim toidupakendite tootja ja seega kõige olulisem uuritava toote kasutaja.

(259)

Lisaks, kuigi kuuest kauplejast ja kasutajast koosnev konsortsium ei esitanud küsimustikule vastuseid, esitasid nad kahju ja liidu huvi kohta märkusi ning väljendasid vastuseisu dumpinguvastaste meetmete kehtestamise suhtes.

(260)

Kasutajad ja kauplejad esitasid järgmisi väiteid.

(261)

Esiteks väitsid nad, et liidu tootjatel on raskusi piisavas koguses elektrolüütiliselt kroomitud terase tagamisel, eriti pärast Brexitit, mille tõttu jäi Tata Steel liidu tootmisharust välja. Lisaks väitsid nad, et liidu tootmisharu tundub eksportivat enamiku oma toodangust (umbes 50 %) kolmandatesse riikidesse, väites et ekspordimüük on liidusisesest müügist kasumlikum. Seetõttu häiriks meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes, mis moodustab poole koguimpordist, liidu kasutajate tarneahelat ning uued tarneallikad ei pruugi olla usaldusväärsed.

(262)

Uurimisperioodil oli elektrolüütiliselt kroomitud terase tarbimine liidus kokku [505 000–591 000] tonni. Liidu tootmisharu koguvõimsus oli [581 000–680 000] tonni. Liidu tootmisharu kogutoodang oli [439 000–513 000] tonni ja liidu tootmisharu ekspordimüük uurimisperioodil oli [98 000–115 000] tonni, samas kui asjaomastest riikidest pärit impordi maht oli [78 000–91 000] tonni. Need arvud näitavad, et liidu tootmisharul on piisav tootmisvõimsus, et katta kogu liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase nõudlus.

(263)

Seetõttu osutusid liidu kasutajate väited selle kohta, et elektrolüütiliselt kroomitud terase nappus liidu turul oli tingitud liidu tootmisharu ebapiisavast võimsusest või et pool liidu toodangust eksporditi, alusetuks.

(264)

Teiseks väitsid mõned kasutajad, et tollimaksude kehtestamisega suureneks nende tootmiskulud märkimisväärselt ja et nad ei saaks niisugust hinnatõusu oma klientidele üle kanda. Nad väitsid, et hind on järgneval turul oluline tegur ja et meetmed avaldaks seega tõsist mõju nende konkurentsivõimele. Konkurents, mida pakuvad kasutajad, kes asuvad kolmandates riikides, kust saaks hankida odavamat elektrolüütiliselt kroomitud terast, millele ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, mõjutaks liidu kasutajaid veelgi. Lisaks kaasneks Eviosysi arvates toidupakendite hinnatõusuga toidukaupade täiendav hinnatõus, mis mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga majapidamisi, kes tarbivad konserveeritud tooteid rohkem.

(265)

Liidu kasutajad ja kauplejad hangivad juba umbes 70 % vajaminevast elektrolüütiliselt kroomitud terasest liidu tootmisharult. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa moodustas liidu turul uurimisperioodil [14–16] % ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hind on väga sarnane liidu tootmisharu müügihinnale. Eviosysi kui ainsa küsimustikule vastanud kasutaja andmetest selgus, et ta suudab võimaliku kulude suurenemisega sammu pidada, arvestades oma praegust kasumlikkust, mis on seotud nende toodete müügiga, mille puhul on kasutatud elektrolüütiliselt kroomitud terast ja asjaomastest riikidest pärit impordi osakaalu oma hankeportfellis. Seetõttu lükati väide esialgu tagasi.

(266)

Arvestades võimalikku mõju toiduainete hindadele ei esitanud Eviosys oma väite kohta tõendeid, mis näitaksid, et elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnatõusuga tõuseksid toiduainete pakendite hinnad ja lõppkokkuvõttes toiduainete hinnad, või et selline võimalik tõus oleks proportsioonis elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnatõusuga. Lisaks kasutatakse elektrolüütiliselt kroomitud terast ainult konservipurkide põhjaosas, samas kui hinnalisemat valgeplekki kasutatakse konservipurkide kereosas. Viimaseks, nagu on selgitatud põhjenduses 265, suudab kasutaja meetmete tõttu võimaliku kulude suurenemisega sammu pidada. Seega ei mõjuta ainuüksi võimalik elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnatõus toiduainete pakendite hindu, ja kui, siis ainult minimaalsel määral. Seetõttu lükkas komisjon selle väite esialgu tagasi.

(267)

Kolmandaks väitsid Eviosys ja CISA, et liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase turgu iseloomustab duopol, kus dumpinguvastaste meetmete kohaldamine ohustab allkasutajate tootevalikut ja kauplemisjõudu ning nad viitasid põhjenduses 195 mainitud komisjoni otsusele ühinemise kohta.

(268)

Nagu on selgitatud põhjenduses 196, täidab komisjoni hinnang ühinemise kohta eri eesmärke. Igal juhul puudutas viidatud otsus palju laiemat toote määratlust kui elektrolüütiliselt kroomitud teras ja see hõlmas mitut teist terastoodet, näiteks valgeplekki, ning selles otsuses tehtud impordianalüüs hõlmas vaatlusalusele perioodile eelnenud perioodi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(269)

Lõpetuseks väitsid veel kaks kasutajat ja CISA, et terasetoodetele (sh elektrolüütiliselt kroomitud teras) kehtivad kaitsemeetmed kaitsevad liidu tootmisharu piisavalt ja et Hiinast pärit impordikvoote ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Lisaks väitsid nad, et 2020. ja 2021. aastal olid Hiinast pärit impordi hinnad väga sarnased liidu tootjate hindadele pärast hinnatõusu, mille tingisid suuremad transpordikulud ja 13 % käibemaksu hüvitamise kaotamine Hiinast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase ekspordi puhul.

(270)

Selles osas puudub kaitsemeetmetel eesmärk ja need ei suuda pakkuda kaitset dumpinguhinnaga impordi vastu. Kuigi Hiinast pärit impordi hinnad tõusid uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga 2,8 %, olid need võrreldes liidu müügihindadega liidu turul uurimisperioodi ajal ikkagi [7,5–20,7] % madalamad. Seega paistab, et transpordikulude suurenemine ja kasutajate väidetav 13 % käibemaksu hüvitamise kaotamine Hiinast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase ekspordi puhul ei kõrvaldanud dumpingut. Seetõttu lükati need väited esialgu tagasi.

(271)

Samuti palus CISA, et komisjon vaatleks uurimisperioodi järgseid arenguid. Sellega seoses esitas CISA 31. märtsil 2022 märkused uurimisperioodi järgsete arengute ja tagajärgede kohta, mida võimalikud meetmed võivad kaasa tuua ELi järgmise etapi tootmisharudele.

(272)

Märkused saadi pärast algatamisteates sätestatud märkuste esitamise tähtaja möödumist ja neid käsitletakse lõplikus etapis.

(273)

Meetmed avaldaksid liidu tootjatele positiivset mõju. Võimaliku negatiivse mõjuga kaasnevat ohtu kasutajatele ja sõltumatutele importijatele/hulgimüüjatele, eelkõige seoses tarnega, aitab maandada liidu tootmisharu vaba tootmisvõimsus ja import teistest riikidest. Ausa konkurentsi ja võrdsete tingimuste taastamine dumpinguhinnaga impordi puudumisel toetaks üldise turu tervislikku arengut ning võimaldab liidu tootmisharul hakkama saada kuludega, mis kaasnevad liidu ja liikmesriikide rahvusvahelistest lepingutest tingitud kohustustega.

(274)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon esialgu, et selles uurimisetapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et asjaomastest riikidest pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(275)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(276)

Eespool esitatud hinnangu põhjal kehtestatakse vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 ajutised dumpinguvastased tollimaksud äriühingute Baoshan Iron & Steel Co., Ltd. ja Companhia Siderúrgica Nacional kahjumarginaali tasemel.

(277)

Komisjon uuris äriühingu Handan Jintai Packing Material Co., Ltd puhul, kas kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. Olles tuvastanud seoses vaatlusaluse tootega toorainemoonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses, nimelt kuumvaltsitud rullidele käibemaksutagastuse tühistamise kohaldamise vormis, järeldas komisjon, et nagu on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2b, oleks tollimaksu kehtestamine dumpingumarginaali tasemel liidu huvides, sest dumpingumarginaalist väiksem tollimaks ei oleks liidu tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks piisav.

(278)

Teistele valimisse kaasamata koostööd tegevatele HRV äriühingutele kohaldatav ajutine tollimaks põhineb eespool kahe valimisse kaasatud HRV äriühingu kaalutud keskmisel kahjumarginaalil, mis on väiksem kui kahe valimisse kaasatud HRV äriühingu kaalutud keskmised dumpingumarginaalid.

(279)

Arvestades HRV tootjate vähest koostööd ja asjaolu, et Jintaile kohaldatav tollimaksumäär põhines vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a kindlaks tehtud dumpingumarginaalil, siis üleriigiline tollimaksumäär põhines Jintai poolt võrdluskogustes müüdavate tooteliikide puhul kindlaks tehtud suurimatel dumpingumarginaalidel. Komisjonil ei olnud alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud oluliste moonutuste kindlakstegemise tõttu vaja arvutada turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali või kahjumarginaali koostööst keeldunud äriühingute puhul.

(280)

Koostöö Brasiilias oli rohke ja selle tulemusena kehtestatakse jääktollimaks samal tasemel, mida kohaldatakse äriühingule Companhia Siderúrgica Nacional.

(281)

Üksikasjad on esitatud tabelis allpool. Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad (loetletud viimases veerus), väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(282)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(283)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(284)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(285)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(286)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(287)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon 25. aprillil 2022 huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. Pärast saadud märkusi tegi komisjon arvutustesse parandusi, kui need olid õigustatud.

(288)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon nad ära kuulaks. Huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist ka kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(289)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,