(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 17. veebruaril 2021. aastal alusmääruse alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Kuna alusmääruse artikli 14 lõikes 5a sätestatud tingimused ei olnud täidetud, ei kuulunud asjaomase toote import eelavalikustamise perioodil registreerimisele.

(3)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 17. septembril 2021 asjaomastele isikutele kavandatud ajutiste tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel (eelavalikustamine). Oma märkused esitasid kolm isikut. Need märkused olid aga oma laadilt üldised ega olnud seotud arvutuste täpsusega. Seega käsitleti neid märkusi alles lõplikus etapis.

(4)

Komisjon kehtestas 14. oktoobril 2021 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1812 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes.

(5)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitajad, valimisse kaasatud eksportivad tootjad, Hiina kaubanduskoda, mitu kasutajat, sealhulgas Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“), mitu importijat ja Hiina Rahvavabariigi valitus (edaspidi „Hiina valitsus“) ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud esildised, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(6)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Ära kuulati kaebuse esitajad, Eurofer, NLMK Europe (edaspidi „NLMK“), Misano S.p.A. (edaspidi „Misano“) ja Imerys France (edaspidi „Imerys“).

(7)

Komisjon jätkas kogu lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Sel eesmärgil ristkontrolliti kaugmeetodil täiendavalt kahte valimisse kaasatud liidu tootjat, nimelt äriühinguid GrafTech France S.N.C. (edaspidi „GrafTech France“) ja Showa Denko Europe GmbH (edaspidi „Showa Denko“), ning ühte eksportivat tootjat, nimelt äriühingut Nantong Yangzi Co., Ltd. (edaspidi „Yangzi kontsern“).

(8)

19. jaanuaril 2022 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada teatavate Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada teatava aja jooksul märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(9)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Ära kuulati kaebuse esitajad, Hiina kaubanduskoda ja äriühing Fangda Carbon New Material Co., Ltd. (edaspidi „Fangda kontsern“).

(10)

Huvitatud isikute esitatud märkusi arutati ja võeti käesolevas määruses vajaduse korral arvesse. Äriühingu Liaoning Dantan Technology Group Co., Ltd. (edaspidi „Liaoning Dantan“) esitatud märkuste põhjal vaatas komisjon läbi oma järeldused dumpingumarginaali arvutamise kohta ja avalikustas selle teabe kõnealusele isikule.

(11)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kaebuse esitaja tugines ülemääraselt konfidentsiaalsetele arvandmetele, ja palus komisjonil võtta käesolevas menetluses ja tulevastes menetlustes vajalikud meetmed selle tagamiseks, et asjaomased isikud saavad esitada asjakohaseid ja mõtestatud märkusi.

(12)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadav kaebuse versioon sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalseks märgitud andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik esitada põhjendatud märkusi ja kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse jooksul.

(13)

Samuti tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikkel 19 ja WTO dumpinguvastase lepingu punkt 6.5 võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus selle avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju teabe andjale või isikule, kellelt teabe andja kõnealuse teabe sai.

(14)

Seepärast lükati see väide tagasi.

(15)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitsid Misano, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 4 tuleks dumpinguvastased meetmed pärast uurimisperioodi lõppu turul toimunud muutuste tõttu peatada.

(16)

Ilma et see piiraks komisjoni ainuõigust teha otsus alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaldamise kohta, märkis komisjon selles etapis, et kõnealused isikud ei esitanud mingeid tõendeid, mis toetaksid järeldust, et liidu tootmisharule ei tekitata enam kahju. Selle asemel väitsid need isikud, et kahju jätkumine või kordumine ei ole tõenäoline, viidates kasvuootustele, hinnatõusule ja impordimahu eeldatavale vähenemisele. Nagu on selgitatud põhjenduses 138 allpool, leidis komisjon, et Hiinast pärit impordi hinna väidetav tõus ei tähenda tingimata, et kahju enam ei tekitata või edaspidi enam ei tekitata. Seepärast leidis komisjon, et selles etapis ei ole täiendavaid meetmeid vaja.

(17)

Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 12–17.

(18)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 24, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(19)

Teatavad huvitatud isikud, sealhulgas Trasteel International SA (edaspidi „Trasteel“), juhtisid tähelepanu sellele, et vaatlusalune periood hõlmas ajavahemikku, mil hinnad olid seoses põhitooraine tarneraskustega erakordselt kõrged (2017–2018), ja lõppes COVID-19 pandeemiast mõjutatud ajavahemikuga (2020). Nad taotlesid, et vaatlusalune periood hõlmaks ka aastat 2016, mil turgu peeti n-ö tavapäraseks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Trasteel oma väidet.

(20)

See taotlus jäeti rahuldamata. Vaatlusalune periood määrati kindlaks menetluse algatamise ajal ja hõlmas vastavalt väljakujunenud tavale uurimisperioodi ja sellele eelnevat kolme kalendriaastat. Selle perioodi analüüsi põhjal sai komisjon vajalikud andmed täpsete järelduste tegemiseks, mille kohaselt saab arvesse võtta kõiki erakorralisi asjaolusid.

(21)

Esialgses etapis laekus toote määratluse kohta neli väidet, mille esitasid liidu tootja (Sangraf Italy), kasutaja (NLMK), sõltumatu importija (CTPS Srl) ja Hiina kaubanduskoda. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 30–38, lükkas komisjon kolm väljajätmistaotlust tagasi, kuid nõustus jätma uurimise käsitlusalast välja eraldi imporditud niplid.

(22)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Hiina valitsus, Eurofer, NLMK, Imerys, Misano, Fangda kontsern ja Liaoning Dantan, et komisjon ei olnud täielikult arvesse võtnud grafiitelektroodi tooteliikide vahelisi erinevusi. Ühelt poolt on nende huvitatud isikute väitel enamik grafiitelektroode, mida Hiina liitu ekspordib, väikese läbimõõduga suure võimsusega (HP) või eriti suure võimsusega (SHP) elektroodid, mida kasutatakse koppahjudes, ja väiksem arv on suure läbimõõduga ülisuure võimsusega (UHP) elektroodid. Teiselt poolt toodab liidu tootmisharu peamiselt suure läbimõõduga UHP-elektroode, mida kasutatakse kaarahjudes. Need huvitatud isikud lisasid, et ühelt poolt HP-/SHP-elektroodid ja teiselt poolt UHP-elektroodid erinevad sisendmaterjali (koks), tootmistehnoloogia ja toodete kasutusotstarvete ja kvaliteedi poolest ning kuuluvad eri turusegmentidesse. Vastastikuse asendamise võimalus puudub. Nad taotlesid järgmiste (erinevate määratlustega) väikeste elektroodide toote määratlusest väljajätmist: läbimõõduga kuni 500 mm Euroferi puhul, läbimõõduga kuni 350 mm NLMK puhul, läbimõõduga kuni 500 mm Imerysi puhul, läbimõõduga 130–250 mm COMAPi puhul ning läbimõõduga kuni 450 mm Fangda kontserni ja Hiina kaubanduskoja puhul.

(23)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Eurofer, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda oma väiteid. Peale selle taotles CTPS Srl kuni 400 mm läbimõõduga elektroodide väljajätmist. Trasteel taotles aga kuni 450 mm läbimõõduga elektroodide väljajätmist. Nende väitel ei olnud kõnealuste väikese läbimõõduga elektroodide liidu toodang piisav. Lisaks väitsid nad, et suur osa suurema kui 350 mm läbimõõduga grafiitelektroode on koppahjudes kasutatavad HP-elektroodid, mis tuleks samamoodi toote määratlusest välja jätta. Allpool põhjendustes 27–31 esitatud järeldust arvesse võttes lükkas komisjon need väited tagasi.

(24)

Samal ajal olid liidu tootjad pärast lõplike järelduste avalikustamist vastu kuni 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide toote määratlusest väljajätmisele. Liidu tootjad väitsid, et nad suudavad suurendada 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide tootmist. Nende arvamuse kohaselt oli 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide liidu tootmise ja müügi vähenemine vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit madala hinnaga ebaõiglase impordi voo suurenemise tagajärg, mitte selle põhjus.

(25)

Komisjon märkis aga, et kuni 350 mm läbimõõduga grafiitelektroodide liidu tootmine hakkas vähenema 2018. aastal, mil liidu tootmisharu turuosa kasvas ja Hiina turuosa vähenes. Järgnevalt, kui Hiina turuosa hakkas 2019. ja 2020. aastal kasvama, vähenes igas suuruses grafiitelektroodide liidu tootmine. Need suundumused ei võimaldanud komisjonil kinnitada liidu tootjate väiteid selles küsimuses.

(26)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Henschke GmbH klassifikatsiooni RP/HP/SHP/UHP (tavapärane võimsus/suur võimsus/eriti suur võimsus/ülisuur võimsus) kasutamist ning RP-/HP-/SHP-grafiitelektroodide väljajätmist dumpinguvastaste meetmete kehtestamisalast. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 37, puudub ametlik tootmisharu standard, mis võimaldaks teha selget vahet grafiitelektroodide mitmesuguste klasside vahel, eelkõige HP-/SHP- ja UHP-klasside vahel.

(27)

Komisjon leidis, et väiksema läbimõõduga grafiitelektroodid on peamiselt HP-/SHP-klassi grafiitelektroodid, samas kui suuremad grafiitelektroodid kuuluvad UHP-klassi. Kuna mitmesuguseid klasse ei ole aga täpselt määratletud, tundus olevat kattuvus suuruste vahel, mille läbimõõt on 400–500 mm. Peale selle leidis komisjon samuti, et HP-/SHP-klassi grafiitelektroode kasutatakse tavapäraselt koppahjudes, kuid UHP-klassi grafiitelektroode kasutatakse peaaegu eranditult kaarahjudes. Kuigi kaebuse esitajad esitasid näiteid vastupidiste juhtude kohta, tundus siiski, et kõnealune vastastikune asendatavus on väga piiratud.

(28)

Samuti leidis komisjon, et väiksemate elektroodide tootmisprotsessis kasutatakse suurel määral madalama klassi naftakoksi, samal ajal kui suuremate UHP-elektroodide tootmisel kasutatakse kõrge kvaliteediga ja kallist nõeljat koksi. Samuti tundus, et kuigi tootmisprotsess oli tootjate lõikes erinev, oli see HP-/SHP-elektroodide puhul üldiselt lühem ja vähem keerukas kui UHP-elektroodide puhul (näiteks lühem grafiidistamisprotsess, väiksem arv immutamisi ja järelkuumutamisi). Seepärast järeldas komisjon, et väiksema ja suurema läbimõõduga grafiitelektroodide puhul on nii tehnilised omadused kui ka kasutusotstarbed teataval määral erinevad.

(29)

Mõned liidu kasutajad teatasid probleemidest liidu tootjatelt väiksema läbimõõduga grafiitelektroodide hankimisel ning väitsid, et liidu tootmisharu ei tootnud seda liiki elektroode piisavas koguses, sest ta keskendus suurema läbimõõduga/kõrgema klassi elektroodidele. Samuti väitsid nad, et peale Hiina on vaid üksikuid alternatiivseid piisava kvaliteediga elektroodide tarneallikaid. Komisjon märkis samas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine oli uurimisperioodil 55,8 % ja seega oli liidu tootmisharul vaba tootmisvõimsus kõikide läbimõõtudega elektroodide suuremate koguste tootmiseks.

(30)

Lisaks märkis komisjon, et liidu tootmisharu kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodide toodang oli minimaalne ja moodustas alla 1 % liidu grafiitelektroodide toodangust. Peale selle ilmnes uurimisest, et 400 mm või suurema nominaalläbimõõduga grafiitelektroode toodeti liidus suuremates kogustes.

(31)

Seepärast järeldas komisjon, et kuigi suuruse seisukohast ei ole HP-/SHP-elektroodide ja UHP-grafiitelektroodide vahel selgeid piire, tundusid kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodid olevat peamiselt, kui mitte ainult, HP-/SHP-elektroodid. Neil on erinevad kasutusotstarbed, tootmisprotsessid ja tehnilised omadused kui UHP-elektroodidel. Samuti on UHP-elektroodid need, mida toodab liidu tootmisharu ja millele dumpinguhinnaga impordil võib olla teatav negatiivne mõju.

(32)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes pidas komisjon asjakohaseks kuni 350 mm nominaalläbimõõduga grafiitelektroodid toote määratlusest välja jätta.

(33)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 32–33 esitatud järeldused jätta toote määratlusest välja niplid.

(34)

Nagu eespool selgitatud, otsustas komisjon peale selle jätta toote määratlusest välja kuni 350 mm (4) nominaalläbimõõduga grafiitelektroodid.

(35)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt, Hiina valitsuselt, Hiina kaubanduskojalt ja kaebuse esitajalt kirjalikud märkused, mis käsitlesid dumpinguhinnaga müügi kohta tehtud esialgseid järeldusi.

(36)

Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 47–168.

(37)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist esitasid nii Hiina valitsus kui ka Hiina kaubanduskoda ja Liaoning Dantan märkused alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(38)

Hiina valitsus märkis esiteks, et Hiina RVd käsitlev esimene riigiaruanne (edaspidi „aruanne“) (5) on puudulik ning sellel põhinevatel otsustel ei ole faktilist ega õiguslikku alust. Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et ta kahtleb, kas aruanne võib esindada komisjoni ametlikku seisukohta. Hiina valitsuse hinnangul on aruanne faktide seisukohast ekslik, ühepoolne ega vasta tegelikkusele. Peale selle tekitab tõsiasi, et komisjon on avaldanud riigiaruanded mõne valitud riigi kohta, muret enamsoodustusrežiimi pärast. Lisaks ei ole Hiina valitsuse arvates ausa ja õiglase õiguse põhimõttega kooskõlas see, et komisjon tugineb aruandes esitatud tõenditele, kuna sisuliselt tähendab see juhtumi üle otsustamist enne kohtumenetlust.

(39)

Seoses esimese punktiga, mis käsitleb aruande staatust ELi õigusaktide alusel, tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete kindlat vormi ette kirjutatud, samuti ei ole selles sättes kindlaks määratud avaldamiskanalit. Komisjon tuletas meelde, et aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast oli asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduses oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel. Seoses väidetega, et aruanne on faktiliselt puudulik ja ühepoolne, märkis komisjon, et aruanne on terviklik dokument, mis tugineb ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele. Kuna see tehti avalikkusele kättesaadavaks 2017. aasta detsembris, oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või nende kohta märkusi esitada. Seni ei ole ükski isik esitanud tõendeid selle kohta, et aruandes kasutatud allikad oleksid valed.

(40)

Vastuseks Hiina valitsuse väitele enamsoodustusrežiimi põhimõtte rikkumise kohta tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigi kohta aruanne üksnes juhul, kui komisjonil on põhjendatud viiteid oluliste moonutuste võimaliku esinemise kohta konkreetses riigis või mõnes selle sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätete jõustumisel 2017. aasta detsembris olid komisjonil olemas sellised viited moonutuste kohta Hiinas. Samuti avaldas komisjon 2020. aasta oktoobris aruande moonutuste kohta Venemaal ning vajaduse korral võidakse edaspidi koostada aruandeid ka teiste riikide kohta. Peale selle tuletas komisjon meelde, et aruanded ei ole artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c on kirjeldatud tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt annab piisavalt alust uurimise algatamiseks see, kui kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta ja olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi põhimõtteid.

(41)

Teiseks väitsid Hiina valitsus ja Hiina kaubanduskoda, et normaalväärtuse arvutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepinguga, eriti selle punktiga 2.2, milles on esitatud ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja „olulised moonutused“ nende hulka ei kuulu. Peale selle on sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine Hiina valitsuse sõnade kohaselt vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud nõue kasutada normaalväärtuse arvutamisel päritoluriigi tootmiskulusid.

(42)

Kolmandaks väitsid nii Hiina valitsus kui ka Hiina kaubanduskoda ja Liaoning Dantan, et komisjoni uurimistavad, mis põhinevad alusmääruse artikli 2 lõikel 6a, on vastuolus WTO eeskirjadega, kuna komisjon jättis dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 rikkudes Hiina tootjate andmed arvesse võtmata, ilma et oleks kindlaks tehtud, kas need andmed on kooskõlas Hiinas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Sellega seoses tuletas Hiina valitsus meelde, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis „Euroopa Liit – Argentinast pärit biodiisli suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed“ (edaspidi „DS473“) ja vaekogu oma aruandes juhtumi „Euroopa Liit – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (edaspidi „DS494“) kohta, et vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2.1.1 võib juhul, kui uuritava eksportija või tootja andmed vastavad – vastuvõetavates piirides – täpsel ja usaldusväärsel viisil kõigile vaatlusaluse toote konkreetse tootja või eksportija kantud tegelikele kuludele, öelda, et „nendes on asjakohasel viisil esitatud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud“, ning uurimisasutus peaks kasutama selliseid andmeid uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemiseks.

(43)

Mis puudutab teist ja kolmandat argumenti alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava vastuolu kohta WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, ning juhtumites DS473 ja DS494 tehtud järeldustega, siis osutas komisjon ajutise määruse põhjendusele 54, milles juba lükati ümber huvitatud isikute sarnased väited. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a osutatud olulisi moonutusi ei ole loetletud olukorrana, mille puhul tohib normaalväärtuse arvutada dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 alusel, tuletas komisjon peale selle meelde, et selleks et siseriiklik õigus oleks kooskõlas asjaomaste lepingutega, ei pea sõnastus täpselt vastama nende lepingute sõnastusele, ning et tema hinnangul on artikli 2 lõige 6a täielikult kooskõlas dumpinguvastase lepingu asjaomaste eeskirjadega (ja eeskätt dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud võimalustega normaalväärtus arvutada). Igal juhul ei sisalda need väited uusi elemente ja seepärast lükati need tagasi.

(44)

Neljandaks väitis Hiina valitsus, et komisjon peaks olema järjekindel ja põhjalikult uurima, kas võrdlusriigis esineb niinimetatud turumoonutusi. Võrdlusriigi andmete kohene aktsepteerimine ilma sellist hindamist tegemata kujutab endast topeltstandardeid. Hiina valitsuse arvamuse kohaselt kehtib sama ka ELi tootmisharu hinna ja kulude hindamise kohta.

(45)

Mis puudutab neljandat punkti, milles nõutakse, et komisjon veenduks, et komisjoni menetlustes kasutatud kolmanda riigi andmeid ei mõjuta turumoonutused, siis tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutab ta normaalväärtuse ekspordiriigiväliste hindade ja kulude alusel üksnes juhul, kui ta teeb kindlaks, et need andmed on moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks kõige sobivamad. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Sellega seoses palutakse huvitatud isikutel esitada uurimise algetappides märkusi allikate kohta, mida kavatsetakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, võetakse neid märkusi täielikult arvesse. Mis puudutab Hiina valitsuse soovi, et komisjon hindaks võimalikke moonutusi ELi siseturul, siis ei pidanud komisjon seda punkti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt oluliste moonutuste olemasolu hindamise kontekstis asjakohaseks.

(46)

Viiendaks väitis Liaoning Dantan, et komisjon esitas ajutise määruse põhjenduses 54 väga üldise avalduse ega selgitanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise toetuseks sõnaselgelt WTO lepingutes, sealhulgas Hiina WTOga ühinemise protokollis sisalduvat õiguslikku alust. Kuna puuduvad väga selged põhjendused selle kohta, miks komisjon sellisele seisukohale asub, siis ei vasta komisjoni avalikustatud järeldused piisavat põhjendatust käsitlevatele õiguslikele normidele, mis põhjendaksid tema otsust kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(47)

Komisjon ei nõustunud Liaoning Dantani esitatud viienda argumendiga. Komisjon kirjeldas ajutise määruse artikli põhjenduses 54, miks on kehtivad ELi õigusaktid WTO eeskirjadega kooskõlas. Mis puudutab Liaoning Dantani argumenti Hiina ühinemisprotokolli kohta, siis tuletas komisjon meelde, et dumpinguvastastes menetlustes, mis käsitlevad Hiinast pärit tooteid, kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel jätkuvalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 veel kehtivaid osasid nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamisel, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Peale selle tundub, et Liaoning Dantan seob omavahel kokku kohustuse esitada alusmääruse artikli 2 lõike 6a sisulise kohaldamise põhjused ja väidetava kohustuse selgitada WTO õiguslikku alust, mis toetab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Komisjon selgitas ajutise määruse põhjendustes 57–113 üksikasjalikult alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise põhjuseid, täites seega täielikult oma õigusliku kohustuse põhjuseid piisavalt selgitada. Selle tulemusel lükati Liaoning Dantani argument tagasi.

(48)

Lisaks väidetele alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavuse kohta WTO eeskirjadele väitis Hiina kaubanduskoda ka seda, et Hiina viisaastakukavad on vaid suunavad dokumendid, milles on väljendatud poliitilisi seisukohti tuleviku kohta. Seega ei ole kavad Hiina kaubanduskoja arvates siduvad, arvestades ka seda, et neid ei võeta vastu samal viisil nagu seadusi või dekreete. Peale selle märkis Hiina kaubanduskoda, et sarnaseid dokumente võib leida ka Euroopas, muu hulgas komisjoni poliitikadokumentide seas.

(49)

Komisjon tuletas meelde, et Hiina planeerimissüsteemis määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandusharusid ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsemistasandil rakendatakse. Nagu aruandes on üksikasjalikult kirjeldatud, on planeerimisvahenditega seatud eesmärgid tegelikult siduvad, kuna planeerimissüsteemi tulemusel eraldatakse vahendeid sektoritele, mille valitsus on nimetanud strateegiliseks või muul viisil tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (6). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(50)

Peale selle vaidlustas Liaoning Dantan selle, et komisjon tugines oluliste moonutuste olemasolu tõendamisel paljudele Hiinas esinevatele valdkondadeülestele teguritele. Eelkõige väitis Liaoning Dantan, et Hiina Söetööstuse Liidu liikmeks ja alaliseks direktoriks olemise näol ei ole tegemist riigi sekkumisega Liaoning Dantani tegevusse, veel vähem tema äriotsuste mõjutamisega. Samamoodi väitis Liaoning Dantan, et eraomanduses oleva äriühinguna on kaasaegsed turupõhised äriühingu üldjuhtimise eeskirjad tema suhtes täielikult kehtivad ning oma tegevuses annab ta Hiina RV äriühinguõiguse alusel aru ainult äriühingu eraõiguslikele aktsionäridele. Lisaks väitis Liaoning Dantan, et riigi sekkumise olemasolu ei ole samaväärne oluliste moonutustega ja et komisjonil on õiguslik kohustus teha kindlaks riigi väidetava sekkumise moonutav mõju äriühingu hindadele ja kuludele.

(51)

Liaoning Dantani argumentidega oluliste moonutuste väidetava puudumise kohta, olenemata valitsuse sekkumise olemasolust, ei saanud nõustuda. Esiteks ei esitanud Liaoning Dantan mingit teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla komisjoni tähelepanekud (vt ajutise määruse põhjendus 90) selle kohta, et grafiitelektroode käsitatakse soodustatud sektorina ja seega kehtivad nende puhul moonutused. Sama kehtib uurimisaluse toote tootmiseks vajalike sisendite puhul (vt eelkõige ajutise määruse põhjendused 90 ja 110). Teiseks, kuigi Liaoning Dantan leidis, et Hiina Söetööstuse Liidu liikmeks ja alaliseks direktoriks olemise näol ei ole tegemist riigi sekkumisega, ei vaidlustanud ta ajutise määruse põhjenduses 86 esitatud tähelepanekut, et liidu põhieesmärk on „rakendada partei liini, põhimõtteid ja poliitikat“ ning et liit „austab Hiina Kommunistliku Partei üldist juhtrolli“. Kolmandaks kirjeldas komisjon seoses Liaoning Dantani väitega, et ta on eraomanduses olev nüüdisaegse üldjuhtimisega äriühing, ajutise määruse põhjendustes 57–111 valitsuse olulist sekkumist Hiina RVs, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega. Need moonutused mõjutavad kõiki ettevõtjaid, olenemata nende omandistruktuurist või juhtkonna korraldusest. Seepärast lükati need väited tagasi.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid nii Hiina valitsus kui ka Hiina kaubanduskoda, Liaoning Dantan ja Fangda kontsern täiendavad märkused alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(53)

Hiina valitsus kordas oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole dumpinguvastase lepinguga kooskõlas ning et aruanne sisaldab faktilisi ja õiguslikke puudusi.

(54)

Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et aruande sisu läheb kaugemale dumpinguvastaste uurimiste nõuetekohasest käsitlusalast ja selles on valesti tõlgendatud Hiina institutsioone ning käsitletud Hiina äriühingute õiguspäraseid konkurentsieeliseid ja Hiina ja ELi vahelisi tavapäraseid institutsioonilisi erinevusi alusena, mille põhjal järeldada, et Hiina majandust mõjutavad olulised turumoonutused. Sellega seoses kritiseeris Hiina valitsus komisjoni tava anda kõikidele asjaomastele isikutele võimalus aruanne ümber lükata, seda täiendada või selle kohta märkusi esitada. Hiina valitsus väitis, et selle asemel taotles Hiina algusest saadik, et komisjon peaks aruande tagasi võtma, mitte seda täiendama ega muutma, ning et Hiina valitsusel ei ole kohustust ega vajadust aruande kohta märkusi esitada.

(55)

Peale selle leidis Hiina valitsus, et komisjoni uurimistava ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ning vaidluste lahendamist käsitlevate WTO aruannetega DS473 ja DS494, sest komisjon ei olnud täitnud oma kohustust tõendada, et oluliste moonutuste tulemusel ei ole Hiina ettevõtjate raamatupidamisaruannetes asjakohasel viisil esitatud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud, kuna kõnealuses analüüsis käsitletakse individuaalseid ettevõtjaid, mitte valitsusi ega institutsioone. Sellest tulenevalt ei saa selgitada selliseid konkreetseid küsimusi nagu ettevõtjate kuluandmete puudumine Hiina laia makromajandusliku poliitika või ettevõtja liikmesusega tööstusliidus.

(56)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks, mis puudutab aruande väidetavaid faktilisi puudusi, siis Hiina valitsus üksnes kordab varem tõstatatud argumenti, mida on käsitletud põhjenduses 39. Mis puudutab Hiina valitsuse taotlust aruanne tagasi võtta, selle asemel, et anda huvitatud isikutele võimalus esitada selle sisu kohta märkusi, siis tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt ei ole komisjon kohustatud mitte üksnes koostama ja tegema üldsusele kättesaadavaks avalikke aruandeid, milles kirjeldatakse asjaomast turuolukorda, kui on faktidel põhinevaid märke oluliste moonutuste kohta (mis Hiina RV puhul on olemas), vaid samuti peab komisjon andma huvitatud isikutele laialdase võimaluse neid aruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid tagasi lükata, täiendada või kasutada või nende kohta märkusi esitada. Komisjon võttis nõuetekohaselt arvesse Hiina valitsuse valikut seda võimalust mitte kasutada ning märkis järgnevalt, et Hiina valitsuse taotlust aruanne ilma selle sisu ja selles esitatud tõendeid käsitlemata tagasi võtta ei saa täita. Teiseks, mis puudutab komisjoni uurimistavade kooskõla WTO eeskirjadega, siis on komisjon juba ulatuslikult käsitlenud Hiina valitsuse argumenti põhjenduses 43 ja ajutise määruse põhjendustes 54, sealhulgas esitanud komisjoni seisukoha, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas liidu kohustustega WTO raames. Komisjon tuletas meelde, et oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad, ning WTO õiguse kohaselt, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis DS473, on põhimõtteliselt lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see on vajalik ja põhjendatud.

(57)

Hiina kaubanduskoda esitas oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta aruannet käsitlevad argumendid ja kordas oma varem esitatud seisukohti, mille kohaselt alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole dumpinguvastase lepinguga kooskõlas. See argument esitati ka Fangda kontserni esildises. Hiina kaubanduskoja liikmena kinnitas Fangda kontsern sõnaselgelt Hiina kaubanduskoja arvamust.

(58)

Mis puudutab aruannet, siis kordas Hiina kaubanduskoda, et aruandele tuginedes jätkas komisjon korduvat argumenteerimist seoses sellega, et eksportijad peavad aruandes esitatud väited ümber lükkama, samas kui aruanne on igal juhul koostatud konkreetse eesmärgiga võimaldada liidu tootjatel algatada kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimisi ja milles käesoleval juhul ei ole uuritavat sektorit isegi mainitud. Seepärast tuletas Hiina kaubanduskoda meelde, et tõendamiskohustus on uurimisasutusel.

(59)

Peale selle kordas Hiina kaubanduskoda oma argumenti, et viisaastakukavad on Hiinas vaid suunavad dokumendid, mitte seadused, määrused või dekreedid, mis on oma laadilt siduvad. Hiina kaubanduskoda osutas sellega seoses, et sarnased suunavad dokumendid on olemas ka Euroopas.

(60)

Mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivust WTO eeskirjadega, siis märkis Hiina kaubanduskoda esiteks, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduv mõiste „olulised moonutused“ ei esine üheski WTO dumpinguvastase lepingu ega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe eeskirjas. Täpsemalt ei kuulu mõiste „olulised moonutused“ ühessegi dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud kategooriasse. Kolmanda riigi andmete kasutamise kohta märkis Hiina kaubanduskoda, et kuigi apellatsioonikogu juhtumis DS473 tehtud järelduse kohaselt ei ole ekspordiriigist väljaspool asuvast allikast pärit andmete kasutamine keelatud, näib komisjon eiravat asjaolu, et apellatsioonikogu rõhutas ühtlasi, et „see aga ei tähenda, et uurimisasutus võib päritoluriigivälised kulud lihtsalt asendada päritoluriigi tootmiskuludega“, ning seda, et „kui päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramisel dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt kasutatakse mis tahes riigivälist teavet, peab uurimisasutus tagama, et sellist teavet kasutades jõutakse päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramiseni, ja selleks võib uurimisasutusel olla vaja seda teavet kohandada“. Hiina kaubanduskoja arvamuse kohaselt näib seetõttu, et komisjoni lähenemisviis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu punktist 2.2 tulenevate liidu kohustustega. Teiseks leidis Hiina kaubanduskoda, et alusmääruse artikli 2 lõikega 6a rikutakse dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 ja otsust juhtumis DS437, sest alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei pea komisjon pärast „oluliste moonutuste“ olemasolu kindlakstegemist kontrollima dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 kahe tingimuse täitmist, nimelt kas andmed vastavad eksportiva riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele ning kas nendes andmetes on asjakohasel viisil esitatud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud.

(61)

Lisaks kordas Hiina kaubanduskoda oma varem esitatud argumenti, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tuleb väidetavaid olulisi moonutusi hinnata iga eksportija ja tootja puhul eraldi ning et sellest tulenevalt peaks komisjon põhjendama oma hinnangut vähemalt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja kohta. Sama argumendi esitas ka Fangda kontsern.

(62)

Hiina kaubanduskoja argumendiga ei olnud võimalik nõustuda. Esiteks, mis puudutab komisjoni korduvat argumenteerimist ja tõendamiskohustust, siis tuletas komisjon meelde, et nagu on juba märgitud ajutise määruse põhjendustes 53 ja 55, sisaldab ajutise määruse punkt 3.3.1 komisjoni terviklikku hinnangut oluliste moonutuste olemasolu kohta. Komisjon ei näinud korduvust selle hinnangu läbiviimises, see tähendab – komisjon tugines kättesaadavatele tõenditele, sealhulgas aruandele, ja huvitatud isikutel oli võimalus esitada nende tõendite kohta märkusi. Teiseks märkis komisjon seoses viisaastakukavade laadiga, et kavandamisdokumentide olemasolu ja laad liidus ei ole käesoleva uurimise seisukohast oluline, ning tuletas meelde, et nagu on juba üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 49 ning ajutise määruse põhjendustes 73 ja 74, siis ei ole tööstuse planeerimine Hiinas mitte üksnes laiahaardeline, hõlmates põhimõtteliselt kogu riigi tööstustoodangut, vaid see mõjutab otseselt ka turuosaliste äriotsuseid finants- ja muude mehhanismide tõttu, millega sunnitakse neid turuosalisi viisaastakukavasid järgima. Näitena tuletas komisjon meelde, et 13. viisaastatukava kohaselt peavad „[k]õik kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused tegema tõsist tööd käesoleva kava rakendamise korraldamise, koordineerimise ja suunamise nimel. Jälgime ja hindame dünaamiliselt käesoleva kava rakendamist. […] Käesolevas kavas sisalduvate projektide ja algatuste heakskiitmise menetlusi kooskõlastatakse ning neid projekte ja algatusi prioriseeritakse asukohtade valimisel, maa kättesaadavaks tegemisel ja rahastamise korralduses. Tagame auditeerimisasutuste rolli rakendamise järelevalves.“ (7) Kolmandaks, mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetavat vastuolu WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, ning juhtumis DS473 tehtud järeldustega, siis kordas komisjon põhjenduses 56 ja ajutise määruse põhjenduses 54 väljendatud seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas ELi kohustustega WTO õiguse alusel ning et WTO õiguse kohaselt, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis DS473, on lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see on vajalik ja põhjendatud. Peale selle on väidet, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduvat oluliste moonutuste mõistet ei ole loetletud olukordade hulgas, mille puhul on dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt lubatud normaalväärtust arvutada, juba käsitletud põhjenduses 43. Neljandaks tuletas komisjon seoses oluliste moonutuste olemasolu individuaalse hindamisega iga eksportiva tootja puhul meelde, et kui on kindlaks tehtud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b osutatud oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon arvutada normaalväärtuse iga eksportiva tootja puhul, kasutades kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a moonutamata hindu või võrdlusaluseid sobivas võrdlusriigis. Selline järeldus tehti ajutise määruse põhjendustes 57–111 esitatud hindamise põhjal ja seda kohaldati individuaalselt iga eksportiva tootja suhtes. Lisaks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võib kasutada omamaiseid kulusid vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Toimikus puuduvad aga tõendid, mis seda näitaksid.

(63)

Liaoning Dantan esitas märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO eeskirjadega, samuti piisavat põhjendatust käsitlevate õiguslike normide kohta, mis õigustaksid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist.

(64)

Täpsemalt väitis Liaoning Dantan, et i) komisjon üksnes kordas, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on kooskõlas WTO eeskirjadega, ega esitanud seega täiendavaid selgitusi täpse õigusliku aluse kohta, millega on ette nähtud artikli 2 lõike 6a kooskõla WTO õigusega, ning ii) ei esitatud selgitusi selle kohta, millist osa Hiina WTOga ühinemise protokolli punktist 15 peetakse jätkuvalt kohaldatavaks, ega seda seisukohta toetavaid põhjendusi. Sellest tulenevalt asus Liaoning Dantan seisukohale, et normaalväärtuse arvutamiseks kolmanda riigi andmete kasutamine oluliste moonutuste väidetava olemasolu alusel ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktidega 2.2 ja 2.2.1.1 ega vaidluste lahendamist käsitlevate aruannetega juhtumis DS473.

(65)

Lisaks kordas Liaoning Dantan, et komisjonil on õiguslik kohustus teha kindlaks riigi väidetavate sekkumiste moonutav mõju ja seetõttu ei ole Liaoning Dantan kohustatud esitama tõendeid vastupidise kohta. Seepärast ei täitnud komisjon Liaoning Dantani arvamuse kohaselt oma kohustust hinnata kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a oluliste moonutuste olemasolu iga eksportija ja tootja puhul eraldi.

(66)

Liaoning Dantani väited tuleb tagasi lükata. Esiteks on argumenti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO eeskirjadega eelnevalt üksikasjalikult käsitletud. Seepärast kordas komisjon oma seisukohta, mida on juba väljendatud põhjendustes 43 ja 56 ning ajutise määruse põhjenduses 54. Mis puudutab Liaoning Dantani väidet seoses Hiina WTOga ühinemise protokolli punktiga 15, siis tuletab komisjon meelde oma seisukoha, mida on väljendatud põhjenduses 47. Teiseks, mis puudutab argumenti iga eksportiva tootja individuaalse hindamise kohta, siis osutas komisjon põhjendusele 62, kus on seda argumenti käsitletud.

(67)

Kuna muid märkusi ei esitatud, siis kinnitati ajutise määruse põhjendustes 57–113 esitatud järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta ning selle kohta, et käesoleval juhul ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(68)

Kuigi Hiina kaubanduskoda kordas oma kahtlusi seoses sellega, kas Mehhikot saab käsitada sobiva võrdlusriigina Hiina eksportivate tootjate puhul normaalväärtuse kindlaksmääramisel, tunnustas ta ka komisjoni jõupingutusi sellise müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud summa valimiseks, mis kajastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a nõudeid.

(69)

Kuna uusi argumente ja muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon Mehhiko valimise võrdlusriigiks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 114–148.

(70)

Komisjon esitas normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikate üksikasjad ajutise määruse põhjendustes 139–168. Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid mitu isikut märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud eri allikate kohta.

(71)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist kordas Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (edaspidi „ECGA“) oma väidet, et komisjon peaks tuginema normaalväärtuse arvutamisel naftakoksi (HS-kood 2713 12) võrdlushindadele ning et esialgses etapis kasutatud hinnad olid kunstlikult madalad, sest need hinnad hõlmasid peamiselt madala kvaliteediga materjale, mida ei saa grafiitelektroodide tootmiseks kasutada.

(72)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 140 ja 145, otsustas komisjon esialgselt määrata võrdlusaluse kindlaks Mehhiko impordihinna põhjal, koondatuna riigi tasandil. Teave pärines andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). ECGA väitest lähtuvalt analüüsis komisjon seda küsimust ja leidis sama andmebaasi põhjal mida kasutati esialgses etapis (see tähendab GTA), üksikasjalikumat imporditeavet, milles on eristatud Mehhikosse suunatud impordi eri sisenemispunktid ning mille kohaselt imporditi naftakoksi (HS-kood 2713 12) Mehhikosse meritsi ja maismaa kaudu Ameerika Ühendriikidest. Andmebaasis GTA sisalduva Mehhiko tollistatistika põhjal oli impordihind Mehhiko piirilinna Nuevo Laredo kaudu toimuva impordi puhul (maismaa kaudu Ameerika Ühendriikidest) ligikaudu 2 144 USA dollarit/tonn, samal ajal kui Mehhiko muudesse osadesse suunatud impordi hind oli ligikaudu 200 USA dollarit/tonn. Avalikult kättesaadava teabe (8) põhjal leidis komisjon, et hind 200 USA dollarit/tonn ei saanud kajastada grafiitelektroodide tootmiseks vajalikku kõrge klassi naftakoksi hinda, vaid see kajastas oluliselt madalama kütuseklassi hinda, mida kasutatakse elektri tootmiseks ja tsemendiahjudes. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et Mehhiko grafiitelektroodide tootja GrafTech Mexico asub Nuevo Laredo läheduses ja tema peamine naftakoksi tarnija asub samuti selle linna läheduses Ameerika Ühendriikide poolel. Mehhiko tootja kinnitas, et tema naftakoksi imporditakse märkimisväärsetes kogustest Nuevo Laredo linna kaudu ja seda kasutatakse grafiitelektroodide tootmiseks. Seepärast otsustas komisjon tugineda naftakoksi võrdlusaluse kindlakstegemisel impordihinnale Nuevo Laredo puhul, mis on representatiivne konkreetselt grafiitelektroodide tootmisel kasutatava kõrge klassiga naftakoksi suhtes.

(73)

Oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta väitis Liaoning Dantan, et komisjon kasutas GTAst pärit Mehhiko FOB-tasandi impordiandmete suhtes vale FOB-/CIF-teisendustegurit. Eelkõige väitis see isik, et transpordikulusid on ülehinnatud ja et komisjon peaks kasutama Mehhiko impordi suhtes eritegurit, sest enamik arvesse võetud importi pärines Ameerika Ühendriikidest.

(74)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 151, määras komisjon toorainete moonutamata hinna kindlaks impordi kaalutud keskmise hinna (CIF-hinna) põhjal. Kui enamik riike teatab oma impordi väärtuse tollipiiri tasandil (näiteks mereveo puhul CIF-hind), siis Mehhiko teatab oma impordi väärtuse, milles ei ole võetud arvesse ookeaniveo kulusid (see tähendab FOB-tasandil). Seepärast kohandas komisjon esialgsete arvutuste tegemiseks Mehhiko teatatud väärtusi, et teha kindlaks tolliväärtus piiril (see tähendab CIF-tasandil).

(75)

Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et kasutatud FOB-/CIF-teisendusteguri puhul ei olnud põhjendatult kajastatud Mehhikosse imporditud kaupade päritolu. Seetõttu otsustas komisjon määrata FOB-/CIF-koefitsiendi kindlaks imporditud kauba tegeliku päritolu põhjal. Nuevo Laredo kaudu toimuva impordi puhul koefitsienti ei kohaldatud, sest kaup imporditi maismaa kaudu.

(76)

Seega asendati ajutise määruse põhjenduses 150 esitatud grafiitelektroodide tootmistegurite tabel järgmise tabeliga.

Tootmistegurid grafiitelektroodide puhul

(77)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist juhtisid Fangda kontsern ja Liaoning Dantan tähelepanu sellele, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 155 märgitule ei teinud komisjon elektrihinda kindlaks Mehhiko föderaalse elektrikomisjoni (Comisión Federal de Electricidad, edaspidi „CFE“) avaldatud hindade põhjal.

(78)

Komisjon nõustus selle väitega ja muutis elektrienergia võrdlushinda kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 155. Komisjon kasutas CFE andmekogumit DIT-nimelise kõrgepingevõrgu tööstuskasutajate kohta (10).

(79)

Lisaks kordas Liaoning Dantan oma väidet, mille ta juba esitas pärast teist teadet ja mille kohaselt Mehhiko elektrienergia hinnad on moonutatud kõrgemaks, sest Mehhiko uus valitsus on väidetavalt õõnestanud taastuvenergia tootmist ja sellesse investeerimist, soodustades 2019. aastal seeläbi riigi omanduses olevat energiatootjat CFE eraomandis olevate taastuvenergia tootjate arvelt. Samuti väitis see isik, et selle moonutuse otsesel tagajärjel on vaja elektrienergia võrdlushinnas kohandada ülekandetasusid, et kajastada moonutamata väärtust enne Mehhiko riigi sekkumist turule, see tähendab enne 2019. aastat, mil Mehhiko uus valitsus võimule tuli.

(80)

Komisjon täheldas, et see isik ei esitanud mingeid uusi tõendeid. Peale selle, nagu on juba osutatud ajutise määruse põhjenduses 157, viitas see isik varem üksnes mitmele pressis avaldatud artiklile, milles väideti, et Mehhikos väidetavalt õõnestatakse taastuvenergiat. Ei esitatud aga mingeid konkreetseid tõendeid, mis oleksid näidanud, et see vastab tõele ja, veelgi olulisemana, et Mehhiko valitsuse kõnealune väidetav poliitika on mõjutanud elektrienergia hindu Mehhikos. Seetõttu lükkas komisjon tagasi nii selle väite kui ka taotluse kohandada ülekandetasusid 2019. aastale eelnenud väärtuste põhjal.

(81)

Liaoning Dantan kordas oma väidet, et äriühingu GrafTech International Ltd 2020. aasta aruandest võetud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär ei olnud võrdlusalusena kasutamiseks sobilik, sest see tulenes erineva sissetulekuga riikides, sealhulgas sellistes suure sissetulekuga riikides nagu Ameerika Ühendriigid asuvate eri äriühingute konsolideeritud finantsandmetest.

(82)

Komisjon selgitas, et kirjeldatud metoodikat kohaldati ainsate tegelike finantsandmete põhjal, mis olid võrdlusriigis hõlpsasti kättesaadavad, ja miski toimikus ei osutanud, et kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude tase oleks põhjendamatu. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta. Seega oli äriühingul piisavalt võimalusi esitada tõendeid selle kohta, et äriühingu GrafTech International Ltd müügi-, üld- ja halduskulude tase ei ole põhjendatud, või pakkuda välja alternatiivne võrdlusalus moonutatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära asendamiseks, mida ta aga ei teinud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(83)

Samuti väitis sama isik, et teatavad äriühingu GrafTech International Ltd 2020. aasta aruandes teatatud kulud (see tähendab aktsiapõhine hüvitis ja turuhinnas hindamisel põhinev kohandus) tuleks eemaldada müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära kindlaksmääramiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude loetelust.

(84)

Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Seepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud pärast kõnealuste kulude eemaldamist tootmiskuludest lähtuvalt kindlaks tasemel 10,4 %.

(85)

Liaoning Dantan väitis, et komisjon oleks pidanud tegema kulumaterjalide ja tootmise üldkulude võrdlusaluse kindlaks eraldiseisvalt muudest sisenditest. Tema väitel oleks komisjon pidanud selle asemel kasutama tema tegelikke kulumaterjalide kulusid ja üldkulusid. Lisaks väitsid Liaoning Dantan ja Hiina kaubanduskoda, et sama küsimus tõstatus ka seoses toorainete tarnimise transpordikuludega, mille puhul komisjon väljendas kõnealuseid transpordikulusid protsendimäärana toorainete tegelikust kulust ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Need isikud väitsid, et kuna toorainete kulu arvutati moonutamata hindu kohaldades ümber, siis tähendas see transpordikulude sidumist ka toorainete väärtuse suurenemisega, mis nende väitel ei olnud õige, sest selline seos puudus.

(86)

Komisjon märkis, et iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul moodustasid kulumaterjalide alla koondatud kulud 0,01–2,1 % tootmise kogukuludest. Seepärast leidis komisjon, et kulumaterjalide mõju tootmiskuludele ja seega normaalväärtuse arvutamisele oli kokkuvõttes väga väike. Selle tulemusel otsustas komisjon mitte püüda kehtestada igale kulumaterjalile eraldi võrdusalust, vaid väljendada neid protsendimäärana tooraine kogukuludest, lähtudes eksportivate tootjate teatatud kuluandmetest, ning kohaldada seejärel seda protsendimäära ümberarvutatud materjalikulule kindlaksmääratud moonutamata hindade kasutamisel. Peale selle märkis komisjon, et ajutise määruse punktis 3.3.1 on tehtud kindlaks olulised moonutused. Sel juhul saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Asjaomased isikud ei esitanud kulumaterjalide alla koondatud tootmistegurite kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seepärast ei saanud komisjon Liaoning Dantani esitatud andmeid kasutada. Komisjon leidis, et tema kasutatav kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamise metoodika oli asjakohane, kuna toimikus puudus parem teave. Liaoning Dantan ei esitanud võrdlusriiki suunatud impordi kohta andmebaasis GTA sisalduvate väärtuste kasutamisele alternatiivi ega alternatiivset kulumaterjalide moonutamata võrdlusalust. Seepärast lükati kulumaterjale käsitlev väide tagasi.

(87)

Seoses Liaoning Dantani väitega, mis käsitleb komisjoni metoodikat määrata kindlaks äriühingu tootmise üldkulude moonutamata väärtus, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 166, märkis komisjon, et üldkulude andmed ei olnud võrdlusriigi tootja finantsaruannetes eraldi hõlpsasti kättesaadavad. Kui kindlaks on tehtud olulised moonutused, saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Liaoning Dantan ei esitanud üldkulude kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seepärast leidis komisjon, et tema kasutatav üldkulude moonutamata väärtuse arvutamise metoodika on asjakohane, kuna parem teave puudus. Liaoning Dantan ei pakkunud välja alternatiivset üldkulude moonutamata võrdlusalust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(88)

Seoses Liaoning Dantani ja Hiina kaubanduskoja väitega komisjoni kasutatud metoodika kohta Hiina toorainetarnete riigisiseste moonutamata transpordikulude kindlaksmääramisel, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 153, märkis komisjon, et Liaoning Dantan ja Hiina kaubanduskoda ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et transpordikulud Hiina RVs ei ole mõjutatud olulistest moonutustest, samuti ei pakkunud nad välja alternatiivset lähenemisviisi, kuidas komisjon peaks eraldi arvutama iga tooraine moonutamata transpordikulud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(89)

Ekspordihinna üksikasjalik arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 169 ja 170. Kuna märkusi ei saadud, siis kinnitati need põhjendused.

(90)

Liaoning Dantan väitis, et komisjon peaks ümber arvutama müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära, tuginedes kulude (nagu transpordikulud ja kõik lisakulud) üksikasjalikule jaotusele, mis võimaldab määrata kindlaks konkreetse müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära omamaise müügi puhul kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(91)

Komisjon selgitas, et kirjeldatud metoodikat rakendati seepärast, et võrdlusriigis kättesaadavad finantsandmed ei sisaldanud üksikasjalikku teavet müügi-, üld- ja halduskulude kohta, millest seega jäid välja transpordi- ja lisakulud. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta. Äriühingul oli seega piisavalt võimalusi, et pakkuda välja sobiv võrdlusalus väidetavalt moonutatud müügi-, üld- ja halduskulude asendamiseks. Seda ta aga ei teinud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(92)

Yangzi kontsern väitis, et komisjon ei kasutanud valitud võrdlusriigist, see tähendab Mehhikost pärit andmeid, vaid Ameerika Ühendriikide ekspordihindu. See isik väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on selgelt osutatud, et pärast võrdlusriigi valimist peab komisjon seda valikut järgima, välja arvatud väga erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Kasutades sobiva võrdlusalusena Ameerika Ühendriikide ekspordihindu, ei järginud komisjon seda eeskirja.

(93)

Nagu on selgitatud põhjenduses 72, määras komisjon naftakoksi võrdlusaluse kindlaks Mehhiko impordistatistika põhjal, mis käsitles importi Nuevo Laredosse, mitte Ameerika Ühendriikide ekspordistatistika põhjal. Seepärast lükati see väide tagasi.

(94)

Samuti väitsid Yangzi kontsern ja Liaoning Dantan, et komisjon ei peaks teabeallikate puhul piirduma ühe Mehhikosse sisenemise punktiga ning et impordisadamat ja transpordiviisi ei saa käsitada objektiivse kriteeriumina, sest selle tulemusel on naftakoksi hind väga moonutatud ja mitterepresentatiivne.

(95)

Artikli 2 lõike 6a punktis a on märgitud, et tootmiskulude kindlaksmääramiseks võib komisjon kasutada vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis, tingimusel et asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Seega, kui teave on hõlpsasti kättesaadav, siis on komisjonil teatav kaalutlusõigus sobivas võrdlusriigis võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutatava teabe kõige sobilikuma allika valimisel. Komisjon leidis, et miski ei takista äriühingupõhiste impordiandmete kasutamist (näiteks kasumi või müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks) ega ühte sisenemispunkti käsitleva impordistatistika kasutamist, kui see on kõige asjakohasem. Seepärast lükati see väide tagasi.

(96)

Yangzi kontsern väitis, et komisjon ei teinud kindlaks, et GrafTech Mexico on ainus grafiitelektroodide tootja Mehhikos, ning et teised äriühingud võivad toota madalama kvaliteediga grafiitelektroode, kasutades madalama kvaliteediga imporditud naftakoksi.

(97)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et GrafTech Mexico on ainus uurimisaluse toote tootja Mehhikos. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu, mis käsitlesid normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikaid ja millele on osutatud ajutise määruse põhjendustes 43 ja 44, ning neid kutsuti esitama märkusi. Märkusi ei esitatud ei pärast esimest ega teist teadet. Peale selle täheldas komisjon, et huvitatud isikud ei esitanud mingeid tõendeid teiste grafiitelektrooditootjate olemasolu kohta Mehhikos. Igal juhul leidis komisjon, et grafiitelektroodide tootjate arv ei mõjuta grafiitelektroodide tootmisel kasutatava naftakoksi võrdlusaluse kindlaksmääramist, sest võrdlusalus määratakse kindlaks impordistatistika, mitte tootja tasandil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(98)

Yangzi kontsern väitis, et komisjonil ei olnud toetavaid tõendeid, mis näitaksid, et hinnad ligikaudu 200 USA dollarit/tonn oleksid seotud naftakoksi muude klasside ja kasutusotstarvetega kui asjaomase toote tootmisel kasutatava naftakoksi puhul. Peale selle väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et energia tootmiseks kasutatav naftakoks ei ole esitatud mitte HS-koodi 2713 12, vaid HS-koodi 2713 11 all.

(99)

Tuleb märkida, et Yangzi kontsern ei esitanud oma väite põhjendamiseks mingeid tõendeid. Komisjon osutas ECGA esitatud väitele, et esialgses etapis kasutatud naftakoksi (HS-kood 2713 12) hinnad olid kunstlikult madalad (see tähendab ligikaudu 750 USA dollarit/tonn) ja et need hinnad ei olnud representatiivsed hindade suhtes, mida eri äriühingud üle maailma grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi eest maksavad. Eelkõige väitis ECGA, et madalaim pakutud hind selle klassi eest oli uurimisperioodil alati oluliselt kõrgem kui 750 USA dollarit/tonn. Nagu on selgitatud põhjenduses 72, märkas komisjon seda väidet uurides, et andmebaasis GTA sisalduvast Mehhiko impordistatistikast ilmnesid olulised erinevused Mehhiko piirilinna Nuevo Laredo kaudu (maismaad mööda Ameerika Ühendriikidest) imporditava naftakoksi (HS-kood 2713 12) keskmise impordihinna ja muudesse Mehhiko osadesse suunatud impordi hinna vahel – viimase keskmine hind sama sisendi tonni kohta oli kümme korda madalam.

(100)

Komisjon võrdles impordihinda 200 USA dollarit/tonn uurimise käigus saadud tõenditega. Muu hulgas hõlmasid tõendid i) valimisse kaasatud Hiina tootjate imporditud naftakoksi ostude loetelu, ii) ECGA esitatud India tootjate ostuarvete koopiaid, mis näitasid, et naftakoksi hind ei ole alla 800 USA dollari/tonn, ja iii) teavet, mille ECGA esitas koos oma märkustega lõplike järelduste avalikustamise kohta ja milles nad osutasid impordistatistikat sisaldavale Hiina veebisaidile (11). Peale selle esitasid Fangda kontsern ja Liaoning Dantan pärast lõplike järelduste avalikustamist impordihinnad Hiina RVs sama Hiina veebisaidi põhjal, mille kohaselt jäid grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi klassi hinnad uurimisperioodil vahemikku 900–3 200 USA dollarit/tonn. Seega leidis komisjon, et madal hind 200 USA dollarit/tonn ei saa kajastada grafiitelektroodide tootmiseks vajaliku naftakoksi klassi kulusid. Nagu on osutatud põhjenduses 72, on see ühikuhind 200 USA dollarit/tonn lähedane üksnes energiatootmiseks kasutatavate naftakoksi madalamate klasside (kaltsineerimata naftakoks, HS-kood 2713 11) impordihinnaga (60 USA dollarit/tonn).

(101)

Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid selle kohta, et hinnaga 200 USA dollarit/tonn imporditud naftakoksi saab kasutada grafiitelektroodide tootmiseks. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi ja kinnitas oma otsuse jätta välja nende Mehhiko tolliasutuste kaudu toimunud import, kus kaalutud keskmine impordihind oli ligikaudu 200 USA dollarit/tonn.

(102)

Lisaks väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et komisjon ei esitanud otsest tõendusmaterjali ega põhjendatud selgitust selle kohta, miks Nuevo Laredo kaudu toimunud importi kasutati tegelikult sisendmaterjalina grafiitelektroodide tootmisel. Kuigi komisjonil on kaalutlusõigus selle tagamisel, et impordiandmed kajastavad täpsemalt eksportiva tootja tootmisolukorda, eesmärgiga „tagada selle teabe kasutamine „päritoluriigi tootmiskulude“ kindlaksmääramiseks“, peab impordiandmete selline valikuline kasutamine olema objektiivne ja õiglane ning seda peab toetama otsene tõendusmaterjal.

(103)

Peale selle väitis Hiina valitsus, et komisjoni tava hinnata täiendavalt kõikide asjaomaste isikute märkusi on tulemustele suunatud, eelkõige (kaltsineeritud) naftakoksi käsitlevate andmete puhul. Kui komisjon pidas vajalikuks Mehhikosse HS-koodi 2713 12 alusel suunatud impordi tolliandmeid täiendavalt jagada, siis oleksid komisjon või kaebuse esitajad pidanud pakkuma välja teadusliku jagamismeetodi ja aluse, mille põhjal eristada grafiitelektroodide jaoks kasutatavat (kaltsineeritud) naftakoksi muudest kasutusotstarvetest. Hinna või tollideklaratsiooni esitamise asukoha põhjal eristamine ei olnud usaldusväärne. Samuti väitis Hiina valitsus, et see lähenemisviis on vastuolus komisjoni otsusega kinnitusdetaile käsitlevas uurimises, (12) kus komisjon ei võtnud arvesse Hiina kaubanduskoja ja kinnitusdetailide tootjate tõendeid selle tõestamiseks, et teatavate riikide impordiandmed tuleks kõrvale jätta. Seepärast nõuab Hiina valitsus ELilt objektiivse neutraalsuse säilitamist ja juhtumite lõikes järjepideva käsitlusmeetodi vastuvõtmist, selle asemel et kasutada sellist meetodit, mille tulemuseks on suurim dumpingumarginaal.

(104)

Nagu on osutatud ajutise määruse põhjendustes 140 ja 145, otsustas komisjon määrata võrdlusaluse kindlaks andmebaasil GTA põhineva ja riigi tasandil koondatud Mehhiko impordihinna põhjal, sest võrdlusriigi kohta ei olnud muid kättesaadavaid teabeallikaid, samuti puudus hõlpsalt kasutatav rahvusvaheline võrdlusalus. HS-koodi 2713 12 puhul ei ole Mehhiko tariifitabelis klasside eri liike eraldi jaotatud ja ükski huvitatud isik ei esitanud metoodikat, mis võimaldaks eristada grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi klassi muudest klassidest. Komisjon tegi kindlaks, et import Mehhiko tollipunktide tasandil võimaldas eri liiki klasse piisavalt eristada ning Nuevo Laredosse sisenevad klassid kajastavad võimalikult täpselt sellist naftakoksi, mida saab kasutada grafiitelektroodide tootmiseks. Samal ajal oli import muudes sisenemispunktides ebaoluline (vt põhjendus 113) või oli selle hind 200 USA dollarit/tonn. Mis puudutab viimast, siis nagu on selgitatud põhjenduses 101, ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid selle kohta, et seda madalama hinnaga klassi saab kasutada grafiitelektroodide tootmiseks. Seega tegi komisjon kindlaks, et grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi võrdlushinna kindlaksmääramiseks saab arvesse võtta ainult Nuevo Laredo kaudu sisenevat importi. Peale selle uuris komisjon impordihindade taset Nuevo Laredos ja leidis, et kaalutud keskmine impordihind, mis määrati kindlaks märkimisväärse impordimahu põhjal, jäi vahemikku, mille eksportivad tootjad uurimisperioodil grafiitelektroodide tootmiseks kasutatud naftakoksi hindade kohta esitasid, nagu on selgitatud põhjenduses 108. Lisaks väitis uurimisaluse toote ainuke võrdlusriigis kindlakstehtud tootja GrafTech Mexico, et Nuevo Laredo kaudu toimuv import kattis enamiku tema vajadusi. Seepärast võttis komisjon sarnaselt kinnitusdetaile käsitleva uurimisega arvesse kõiki eespool kirjeldatud elemente ega lähtunud üksnes hinnaerinevustest Mehhiko eri tollipunktides. Seega lükkas komisjon tagasi väited, et naftakoksi impordihinnad Mehhikosse on mitterepresentatiivsed või põhjendamatud.

(105)

Fangda kontsern väitis, et äriühingu GrafTech International 21. detsembri 2021. aasta kiri äriühingu GrafTech Mehhikost pärit nõelja koksi impordi kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest GrafTech International ei olnud end huvitatud isikuna registreerinud. Peale selle esitati see kiri pärast märkuste esitamise tähtaega ning komisjon ei uurinud esitatud teabe täpsust ega piisavust.

(106)

Kooskõlas alusmäärusega ja eelkõige selle artikli 2 lõike 6a punktiga e kogub komisjon vajalikud andmed normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. See tähendab seda, et komisjonil on kohustus teavet aktiivselt küsida, mitte üksnes võtta arvesse huvitatud isikute esitatud teavet. Peale selle ja ilma et see piiraks alusmääruse artikli 19 kohaldamist, ei takista miski alusmääruses komisjonil kui uurimisasutusel tugineda teabele, mida ei esitanud mõni huvitatud isik, kuivõrd mis tahes teave, millele komisjon tugineb, sisaldub huvitatud isikutele kättesaadavas toimikus. Seepärast on komisjonil uurimisasutusena täielik volitus või isegi kohustus võtta arvesse ja uurida kogu teavet, mis tema kasutuses on. Komisjon leidis, et eelmises põhjenduses nimetatud kiri sisaldas asjakohast teavet ning vaidlustatud ei ole asjaolu, et kiri lisati mittekonfidentsiaalsesse toimikusse, millele huvitatud isikutel on juurdepääs. Peale selle kirjas sisalduv teave üksnes täiendas muid elemente, mida komisjon võttis arvesse järelduse tegemisel selle kohta, et impordi sisenemist Nuevo Laredosse tuleks kasutada kõnealuse sisendi võrdlusalusena, eelkõige et andmed on kooskõlas uurimisaluse toote tootmiseks kasutava sisendi kvaliteedi ja klassi kuludega võrdlusriigis ning et need on valitud võrdlusriigis hõlpsalt kättesaadavad.

(107)

Fangda kontsern, Hiina kaubanduskoda, Liaoning Dantan ja Yangzi kontsern väitsid, et impordihind Nuevo Laredos oli moonutatud ega olnud asjaomasesse klassi kuuluva kõrgekvaliteedilise naftakoksi suhtes representatiivsed. Need impordihinnad olid kõrgemad kui tavaline turuhind ja neid ei saanud käsitada turutingimustel kehtivate hindadena. Lisaks väitsid need isikud, et kõrge hind tulenes Ameerika Ühendriikide seotud tarnija stiimulist tõsta oma hindu Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vaheliste tulumaksumäära erinevuste tõttu. Impordihind võib kajastada ka eriti kõrge kvaliteediga naftakoksi hinda, samal ajal kui Hiina tootjad kasutavad madalamaid klasse. Liaoning Dantani ja Yangzi kontserni väitel kasutas GrafTech International oma 2020. aasta aruande kohaselt kõrgema kvaliteediga nõelja koksi segusid. Äriühingu GrafTech International aastaaruandes on märgitud, et „nõelja naftakoksi tootmine spetsiaalselt grafiitelektroodide jaoks võimaldab meil toota eriti kõrge kvaliteediga nõeljat naftakoksi“. See selgitaks (osaliselt) Ameerika Ühendriikidest Mehhikosse suunatud ekspordi äärmiselt kõrgeid hindu. Samuti täheldasid nad, et impordihinnad Mehhikos olid uurimisperioodil suhteliselt stabiilsed, samal ajal kui Hiina RVsse suunatud impordi hinnad langesid.

(108)

Komisjon leidis, grafiitelektroodide tootmiseks kasutatava naftakoksi võrdlusalus peaks kajastama kulusid võrdlusriigis, mitte impordihindu muudes riikides. Komisjon märkis, et kaalutud keskmine impordihind (2 144 USA dollarit/tonn) jäi selgelt Fangda kontserni ja Liaoning Dantani esitatud hinnavahemikku, nagu on täpsustatud põhjenduses 100.

(109)

Nagu on selgitatud põhjenduses 104 eespool, tegi komisjon kindlaks, et see võrdlusalus kajastab võimalikult lähedaselt grafiitelektroode eksportivate tootjate kasutatavaid sisendeid. Peale selle tegi komisjon vastupidiselt asjaomaste isikute avaldusele, millega nad toetasid hindade stabiilsust käsitlevat väidet, Nuevo Laredo puhul kindlaks ligikaudu 20 % erinevuse kõrgeimate ja madalaimate kaalutud keskmiste igakuiste impordihindade vahel. Samuti leidis komisjon, et äriühingu GrafTech International aastaaruanne ei sisaldanud tõendeid äriühingu GrafTech Mexico ostetud naftakoksi eri klasside osakaalu kohta ega selle kohta, et äriühingu GrafTech International toodetav klass on kõrgem kui grafiitelektroodide tootmisel kasutatav tavapärane kõrge klass. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon, et impordihind Nuevo Laredos oli sobilik võrdlushind võrdlusriigis.

(110)

Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et komisjon jättis selgitusi esitamata välja muudest riikidest pärit impordi.

(111)

Vastupidiselt sellele väitele võttis komisjon arvesse kõiki päritoluriike (see tähendab Ameerika Ühendriike ja Saksamaad). Saksamaa importi peeti aga ebaoluliseks, sest see moodustas ligikaudu 0,009 % Nuevo Laredo kaudu imporditud üldkogusest (13). Seepärast lükati need väited tagasi.

(112)

Peale selle väitis Liaoning Dantan, et komisjon ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitaksid, et import viies muus sisenemispunktis (14) ei ole grafiitelektroodide tootmiseks sobiva naftakoksi suhtes representatiivne.

(113)

Asjaomaste isikute nimetatud viie muu sisenemispunkti arvele langes kokku 255 tonni ehk 2,6 % Mehhiko koguimpordist. Seepärast leidis komisjon, et need kogused on liiga väikesed, et olla representatiivsed. Kui neid viit muud sisenemispunkti ka arvesse võtta, siis oleks võrdlushind igal juhul jäänud peaaegu samaks (vaid 0,1 % madalam). Seepärast lükati see väide tagasi.

(114)

Liaoning Dantan väitis, et komisjon ei oleks pidanud võtma arvesse ainult Nuevo Laredo kaudu toimuvat importi, sest äriühingu GrafTech International väitel imporditi Nuevo Laredo kaudu enamik naftakoksi, kuid mitte kõik.

(115)

Komisjon tuletas meelde, et ta ei määranud võrdlusalust kindlaks mitte äriühingu GrafTech Mexico impordihindade, vaid Mehhiko impordistatistika põhjal. Nagu eespool selgitatud, siis jäeti muud sisenemispunktid kõrvale, sest kaalutud keskmine impordihind tonni kohta ei kajastanud grafiitelektroodide tootmisel kasutatava kvaliteediklassi hinda ja imporditud kogused ei olnud representatiivsed. Seepärast lükati see väide tagasi.

(116)

Fangda kontsern, Liaoning Dantan ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et komisjon oleks pidanud moonutamata tootmiskulude kindlaksmääramisel võtma arvesse materjali laadi, omadusi või tehnilist kirjeldust ja kauba kasutusotstarvet. Eelkõige rõhutasid need isikud, et grafiitelektroodide tootmisel kasutataval kaltsineeritud naftakoksil on erinevad klassid ja eri klasside vahel on märkimisväärsed hinnaerinevused. Lisaks väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et Mehhiko kõrge kvaliteedi ja kõrgete hindadega impordi (keskmiselt 2 144 USA dollarit/tonn, mis on ligikaudu sama või isegi kõrgem kui kõrgekvaliteedilise naftakoksi turuhind) andmete kasutamisega jäeti tähelepanuta asjaolu, et Hiina äriühingud kasutavad nii tavalist kaltsineeritud naftakoksi kui ka kõrgekvaliteedilist kaltsineeritud naftakoksi.

(117)

Komisjon tuletas meelde, et asjaomastel isikutel on olnud mitu võimalust esitada kavandatud võrdlusaluste kohta märkusi ning et ükski asjaomane isik ei esitanud usaldusväärseid ja hõlpsasti kättesaadavaid andmeid võrdlushindade kohta võrdlusriigis, mis kajastaksid kaltsineeritud naftakoksi või kõrgekvaliteedilise naftakoksi väidetavalt erinevaid klasse. Komisjon täheldas, et selle väite esitanud huvitatud isikud ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitaksid, et naftakoksi väidetavalt erinevate klasside vahel on tehnilisi ja/või keemilisi erinevusi ega seda, kuidas need erinevused kajastuvad asjaomaste isikute teatatud ostudes. Nende väited põhinesid üksnes nende enda ostuhindade erinevustel. Lisaks jättis üks asjaomane eksportiv tootja esitamata teabe selle kohta, et ta kasutab muud liiki naftakoksi, mille ostuhind on kasutatud võrdlusalusest oluliselt kõrgem. Peale selle, nagu kõik huvitatud isikud tunnistavad, puudub selle sisendi kohta hõlpsasti kättesaadav rahvusvaheline võrdlusalus. Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes ja nagu on osutatud põhjenduses 104 eespool, määras komisjon naftakoksi kohta kindlaks usaldusväärse võrdlusaluse, mis on hõlpsasti kättesaadav ja kajastab võimalikult täpselt seda valitud võrdlusriigis grafiitelektroodide tootmisel kasutatavat tootmistegurit. Seepärast lükati see väide tagasi.

(118)

Fangda kontsern, Hiina kaubanduskoda ja Liaoning Dantan kordasid oma eespool põhjenduses 88 mainitud väidet seoses transpordikuludega Hiinas. Need isikud ei esitanud oma väite toetuseks aga mingeid uusi tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(119)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Liaoning Dantan, et komisjon oleks pidanud määrama kindlaks gaasi tarbimise kulud moonutamata hinna põhjal ja mitte lisama seda kulumaterjalide alla. Komisjon nõustus selle väitega ja vaatas arvutuse läbi. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 9, avalikustas komisjon lõpliku arvutuskäigu asjaomasele isikule ega saanud selle kohta märkusi.

(120)

Yangzi kontsern väitis, et pärast 2021. aasta detsembris toimunud täiendavaid kaugmeetodil ristkontrolle oleks komisjon pidanud kasutama erinevat teisendussuhet. Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et väljapakutud suhe ei põhinenud äriühingu grafiitelektroodide kogu tootmisprotsessil, vaid hõlmas paljudest tootmisetappidest üksnes piiratud arvu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(121)

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 35–90, võttis komisjon arvesse märkusi, mille huvitatud isikud esitasid pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja lõplike järelduste avalikustamist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 119, ning arvutas dumpingumarginaalid vastavalt ümber.

(122)

Nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 179, oli koostöö määr käesoleva juhtumi puhul madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas vaid ligikaudu 62 % uurimisperioodil liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, kõrgeima dumpingumarginaali tasemel, mis on kindlaks määratud tuvastatud kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja representatiivses koguses müüdud tooteliikide kohta. Sel viisil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli 74,9 %.

(123)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(124)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 181–185 esitatud järeldused.

(125)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu esitatud teabe ja Eurostati andmetes esitatud impordimahtude (TARICi koodide tasandil) alusel. Võttes arvesse toote määratluse muutmist (põhjendus 34), muudeti neid andmeid, kuid ajutises määruses kindlaks tehtud suundumused jäid samaks.

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(126)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes grafiitelektroodide tarbimine liidus 25 %. Aastatel 2017 ja 2018 oli tarbimine suur terasekriisist taastuva liidu terasetööstuse suure nõudluse tõttu. Lisaks suurendasid terasetootjad grafiitelektroodide järsu hinnatõusu tingimustes grafiitelektroodide varusid, kartes täiendavat hinnatõusu. Euroferi andmetel vähenes 2019. aastal kaarahjudes toodetava terase tootmine madalale tasemele (–6,6 %) võrreldes 2018. aastaga. Nõudlus grafiitelektroodide järele vähenes. Kuna grafiitelektroodide hind langes märkimisväärselt, ei olnud varude suurendamine järgmise etapi tootmisharu jaoks enam vajalik. Selle tulemusel kahandasid terasetootjad oma grafiitelektroodide laovarusid. COVID-19 puhangu tõttu vähenes nõudlus 2020. aastal veelgi.

(127)

Üks huvitatud isik, Misano, vaidlustas meetodi, mida komisjon kasutas TARICi koodi 8545110090 alla kuuluva impordi kohandamiseks, et jätta sellest impordist välja grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähem kui 1,5 g/cm3 või mille elektritakistus on üle 7,0 μ.Ω.m, mida käesolev uurimine ei hõlmanud. Misano ei pakkunud aga välja alternatiivset meetodit, mida komisjon oleks saanud kasutada. Komisjon kaalus sellest hoolimata võimalust kasutada 2019. aasta andmete asemel aastate 2017–2019 keskmist, kuid märkis, et erinevus algselt kasutatud metoodikaga võrreldes oleks ebaoluline ega muudaks üldist suundumust. Selle alternatiivse metoodika alusel tehtava kohanduse puhul arvataks kogu impordist 7,5 % asemel maha 8 % mahu puhul ja 3,3 % asemel 2,8 % väärtuse puhul. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon oma metoodika, mida kasutati ajutises määruses TARICi koodi 8545110090 alla kuuluva impordi kohandamiseks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 187.

(128)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete (Comexti andmebaasi) põhjal. Selleks et võtta arvesse väiksemate grafiitelektroodide toote määratlusest väljajätmist, arvas komisjon kogu Hiina impordimahust maha 9,1 %, nagu tehti kindlaks eelmises põhjenduses kirjeldatud metoodika põhjal. See hinnanguline osa (mahu poolest) nominaalläbimõõduga kuni 350 mm toodete Hiinast pärit impordist põhines valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(129)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis Fangda kontsern kahtluse alla Hiina impordi kogumahu kohandamise, mis pärast väiksemate grafiitelektroodide väljajätmist vähenes 9,1 %, ning palus komisjonil üksikasjalikumalt kaaluda Hiinast pärit asjaomase toote impordi tegelikku mahtu. Fangda kontsern ei täpsustanud aga, mil viisil oli komisjoni metoodika põhjendamatu või ebatäpne, ega pakkunud välja muud, täpsemat metoodikat. Tegelikult jäi ebaselgeks isegi see, kas Fangda kontserni arvamuse kohaselt oli komisjon väiksemate grafiitelektroodide importi üle- või alahinnanud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(130)

Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(131)

Impordi turuosa tehti kindlaks impordiandmete ja liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi andmete põhjal.

(132)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(133)

Kahaneva tarbimise tingimustes suurenes Hiina import liidu tootmisharu arvelt. Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 % ja selle turuosa kasvas 50 %, jõudes uurimisperioodil 33,8 %ni (+ 11,3 protsendipunkti). Liidu tootmisharu turuosa vähenes 5,9 protsendipunkti võrra, kahanedes 61,1 %-lt 2017. aastal 55,2 %-le 2020. aastal (tabel 5).

(134)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Selleks et võtta arvesse toote määratluse muutumist, arvas komisjon Hiina impordi koguväärtusest maha 6,5 %. See hinnanguline osa (väärtuse poolest) nominaalläbimõõduga kuni 350 mm toodete Hiinast pärit impordist põhines valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(135)

Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(136)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(137)

Märkides, et pärast toote määratluse kohandamist ei toimunud tabelis 3 kirjeldatud suundumustes märkimisväärset muutust, ja kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 194–196 esitatud järeldused.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et nende arvutuste kohaselt kasvasid Hiinast pärit impordi hinnad uurimisperioodist kuni 2021. aasta septembrini 37,5 %. Komisjon märkis aga, et järeldused dumpingu ja kahju kohta ei põhinenud uurimisperioodil. Peale selle ei tähenda hinnatõus iseenesest, et import ei toimunud enam dumpinguhinnaga või et kahju enam ei tekitata, eriti olukorras, kus, nagu tunnistavad ka Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, tõusid ülemaailmsete naftahindade tõusu tagajärjel peamise sisendmaterjali, nõelja naftakoksi hinnad, mis omakorda suurendas veelgi grafiitelektroodide tootmiskulu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(139)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 197–201 esitatud järeldused.

(140)

Seoses selle punktiga kohandas komisjon tootmismahte kooskõlas toote määratluse muutumisega. Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(141)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 202–205 esitatud järeldused.

(142)

Liidu kogutoodang oli vaatlusalusel perioodil järgmine.

Tabel 4

Toodang

(143)

Kooskõlas toote määratluse muutumisega kohandati liidu tootmisharu müügimahtu ja turuosa. See kohandus põhines liidu tootmisharu esitatud andmetel. Ajutises määruses kindlaksmääratud suundumused selle kohanduse tagajärjel ei muutunud.

(144)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(145)

Müük suurenes aastatel 2017–2018 ja vähenes seejärel aastatel 2018–2020. Üldine suundumus vastab tarbimise muutumisele. Müügi kahanemine (–32 %) oli vaatlusalusel perioodil siiski suurem kui tarbimise kahanemine (–25 %).

(146)

Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa 5,9 protsendipunkti võrra. Muude kolmandate riikide kui Hiina RV turuosa vähenes 5,4 protsendipunkti võrra. Liidu tootmisharu kaotas oma turuosa Hiina impordi tõttu, mille turuosa kasvas samal perioodil 11,3 protsendipunkti võrra (tabel 2).

(147)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et liidu tarbimine vähenes (2017. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 42 955 tonni) ja et absoluutnäitajates on liidu tarbimine suurem kui liidu tootmisharu müügimahu vastav vähenemine (2017. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 33 751 tonni). Komisjon leidis, et müügi vähenemist ei tuleks arvestada absoluutnäitajates, vaid käsitleda seda suhtena tarbimise vähenemisse. Siinkohal on turuosa asjakohane näitaja, mille kohaselt liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil turuosa. Seepärast lükati see väide tagasi.

(148)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 209 esitatud järeldused.

(149)

Toetamaks seisukohta, et liidu tootmisharu lähitulevikus kasvab, märkisid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda pärast lõplike järelduste avalikustamist, et vaatlusalusel perioodil tööhõive kasvas. Komisjon märkis aga, et tööhõive järgis tootmise ja tarbimise suundumusi liidu turul. Pärast esialgset kasvu aastatel 2017–2018 vähenes tööhõive alates 2018. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni. Selle tulemusel ei saa tööhõivet käsitlevate andmete põhjal järeldada, et liidu tootmisharu eeldaks tulevikus kasvamist, ning see väide lükati tagasi.

(150)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 210–212 esitatud järeldused.

(151)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 213–215 esitatud järeldused.

(152)

Toote määratluse muutmine ei mõjutanud mikromajanduslikke näitajaid. Selle põhjus on asjaolu, et ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei tootnud vaatlusalusel perioodil kuni 350 mm nominaalläbimõõduga elektroode. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 216–240 esitatud järeldused.

(153)

Seoses liidu tootmisharu olukorraga märkis komisjon kõigepealt, et toote määratluse kohandamise tagajärjel ei muutunud ajutises määruses kindlakstehtud suundumused.

(154)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkisid mõned huvitatud isikud, et teatavate näitajate (tootmisvõimsus, tööhõive, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog) puhul oli suundumus vaatlusalusel perioodil positiivne, ning väitsid, et liidu tootmisharu kui terviku kasumlikkuse taset arvestades kahju ei tekitatud. Seda väidet, mille kohaselt kättesaadavad makro- ja mikromajanduslikud andmed ei pakkunud õiguslikku alust leida, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, kordasid pärast lõplike järelduste avalikustamist Trasteel, Fangda ja Hiina kaubanduskoda.

(155)

Esiteks tuletatakse meelde, et vaatlusalusel perioodil esines märkimisväärselt negatiivne suundumus kõikide peamiste makromajanduslike näitajate puhul: turuosa (61,1 %-lt 55,2 %-le), müük ELis (–32 %) ja toodang (–28 %). Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajad ning märkis küll, et mitte kõigi kahjunäitajate suundumus ei olnud negatiivne, kuid järeldas, et kokkuvõttes tõendasid näitajad olulist kahju.

(156)

Teiseks, nagu on põhjalikult selgitatud ajutise määruse põhjendustes 216–218, peeti osa tootmisharust (äriühingut GrafTech) otsese turukonkurentsi eest ajutiselt teataval määral kaitstuks ja analüüsis eristati tootmisharu eri osi. Üldiselt ilmnes mikromajanduslikest näitajatest, mis ei hõlmanud äriühingut GrafTech, väga negatiivne olukord.

(157)

Mitu huvitatud isikut esitasid märkusi metoodika kohta, mida komisjon kasutas liidu tootmisharu majanduslikuks analüüsimiseks, mille puhul komisjon pööras eritähelepanu äriühingu GrafTech tulemustele.

(158)

Esiteks leidis üks asjaomane isik, Misano, et komisjon oli ekslikult pidanud äriühingu GrafTech France müüki „impordist tuleneva otsese konkurentsi eest kaitstuks“. Äriühingu GrafTech France müük pikaajaliste lepingute alusel ei toimunud tingimustel, mille puhul ei esinenud konkurentsi, vaid neid lepinguid pakuti äriühingu GrafTech France sõltumatutele klientidele ajal, mil need kliendid ostsid grafiitelektroode liidu tootmisharult ja ELi-välistelt tarnijatelt, sealhulgas Hiina eksportivatelt tootjatelt.

(159)

Komisjon leidis aga, et pikaajaliste lepingute eesmärk ja tulemus oli teatava müügimahu tagamine teatava hinnaga. Pikaajaliste lepingutega pakuti klientidele teatav kindlustunne seoses tarnete/hinnakujundusega ajal, mil nõudlus oli suur ja hinnad kõrged, samal ajal kaitsesid need äriühingut GrafTech nii nõudluse võimaliku tulevase vähenemise kui ka kolmandate riikide võimalike ebaausate tavade eest alates klientidega selliste pikaajaliste lepingute sõlmimise hetkest. Peale selle märkis komisjon, et võrreldes kahe muu valimisse kaasatud äriühinguga oli äriühingu GrafTech France kasumitase väga erinev, ning peamine tegur, millega see erinevus on selgitatav, on kõnealuste pikaajaliste lepingute olemasolu.

(160)

Teiseks väitsid teatavad isikud, nende hulgas Eurofer, et vastupidiselt ajutises määruses osutatule ei aegu need pikaajalised lepingud 2022. aasta lõpuks, sest osasid neist kas pikendatakse või uuendatakse.

(161)

Komisjon uuris seda küsimust lähemalt ja tõepoolest tundus, et GrafTech pikendas olemasolevaid pikaajalisi lepinguid oma teatavate klientidega pärast nendega arutelude pidamist üheks või kaheks aastaks. Kõnealuste pikendatud pikaajaliste lepingute olemasolu iseenesest ei osutanud sellele, et selle äriühingu jaoks uurimisperioodil esinenud soodustingimused jätkuksid, arvestades et klientidega peetud arutelude tulemusel lepinguid pikendamise käigus muudeti. Äriühingu GrafTech poolt kõnealuste pikaajaliste lepingute muutmise kohta konfidentsiaalselt esitatud lisateabe, sealhulgas üksikasjalike mahu- ja hinnaandmete detailne analüüs võimaldas komisjonil kinnitada oma esialgsed järeldused, mis on esitatud põhjendustes 253 ja 254, ning asjaolu, et pikaajaliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ajal avaldas dumpinguhinnaga import äriühingule GrafTech samasugust survet kui teistele liidu tootjatele. Lisaks hõlmasid pikendatud pikaajalised lepingud ainult väikest osa äriühingu GrafTech kogumüügist. Isegi kui pikendatud pikaajalisi lepinguid arvesse võtta, siis 2023. aasta lõpuks ei ole valdav osa müügimahust praeguste pikaajaliste lepingutega hõlmatud. See osakaal suureneb veelgi 2024. aasta lõpus. Komisjon märkis ka, et mõned pikaajalised lepingud aegusid 2021. aastal ja neid ei uuendatud. Samuti märkis komisjon, et uurimisperioodiga võrreldes langes äriühingu GrafTech keskmine müügihind 2021. esimeses pooles (isegi võttes arvesse pikaajaliste lepingute raames toimunud müüki), mis osutas sellele, et äriühingut GrafTech mõjutas Hiinast pärit madala hinnaga grafiitelektroodide import. Seepärast ei muutnud teatavate pikaajaliste lepingute pikendamine ja uuendamine kahju kohta tehtud järeldust.

(162)

Kolmandaks väitis üks asjaomane isik, grafiitelektroodide importija Trasteel, et käesoleva juhtumi puhul ei ole täidetud valdkondliku analüüsi analüütilise vahendina kasutamise tingimused ning et komisjon ei olnud läbi viinud „objektiivset uurimist“. Komisjoni analüüs põhines siiski objektiivsel kriteeriumil, nimelt pikaajaliste lepingute olemasolul.

(163)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Trasteel metoodika, väites, et kahjustatuks võib pidada ainult väiksema osa liidu tootjatest, mitte liidu tootmisharu tervikuna.

(164)

Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 218 kirjeldatud lähenemisviisiga ja nagu on selgitatud nimetatud määruse põhjendustes 253–254, leidis komisjon, et Hiinast pärit madala hinnaga import mõjutas ka äriühingut GrafTech ning et tootmisharu kasumlik osa ei suuda mõjutada seda osa, mis ei ole kasumis. Seega osutati komisjoni hinnangus liidu tootmisharule tervikuna. Trasteel ei selgitanud, miks see uurimine ei olnud objektiivne, ega pakkunud välja alternatiivset metoodikat. Seepärast lükati see väide tagasi.

(165)

Eespool kirjeldatu põhjal ja ajutise määruse põhjendustes 241–254 esitatud põhjustel järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(166)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist seadsid mõned isikud kahtluse alla põhjusliku seose, väites, et liidu tootmisharu ja Hiina tootmisharu toodavad erinevaid tooteid: esimene suuri/kõrge kvaliteediklassiga elektroode ja teine väikeseid/madala kvaliteediklassiga elektroode. Uurimisest nähtus aga, et Hiinast imporditud ja liidu tootmisharu toodetud grafiitelektroodisüsteemid on suurel määral kattuvad. Võttes arvesse, et tootmisharu standard puudub ja klassid on äriühingute enda esitatud, märkis komisjon siiski, et [80–90] % valimisse kaasatud Hiina tootjate ekspordist oli UHP-klassist. Samuti märkis komisjon, et [70–80] % valimisse kaasatud Hiina tootjate eksporditud grafiitelektroodide läbimõõt oli 500 mm või rohkem. Seega on Hiina import ja ELi toodang suurel määral kattuvad. Seepärast lükati tagasi väide, et puudub otsene konkurents ning et liidu ja Hiina tootmisharud toodavad erinevaid tooteid.

(167)

Peale selle jäeti toote määratlusest välja teatavad Hiinast imporditud tooted, mida liidu tootmisharu ei tooda või toodab üksnes väikestes kogustes. See kinnitab põhjuslikku seost veelgi.

(168)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist osutas Trasteel müügihinna tõusule liidus vaatlusalusel perioodil ja väitis, et turu tavapärane reaktsioon Hiina dumpingule eeldaks, et liidu tootmisharu langetab oma hindu, et mitte kaotada turuosa. Trasteeli arvamuse kohaselt näitas see, et kahju ei tekitatud. Kui liidu tootmisharu oleks kandnud kahju, siis oleks ta langetanud oma hindu, et mitte kaotada turuosa. Komisjon juba osutas uurimisperioodil toimunud hindade langusele ajutise määruse põhjendustes 219 ja 220. Nagu on kirjeldatud nimetatud määruse põhjendustes 221 ja 223, oli langus veelgi märkimisväärsem müügi puhul nn vabaturul, millele import konkurentsisurvet avaldas. Isegi oma müügihinda märkimisväärselt langetades kaotas aga liidu tootmisharu Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise tulemusel turuosa.

(169)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 256 ja 257 esitatud järeldused.

(170)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist kordasid mitu isikut oma märkusi seoste puudumise analüüsi kohta, eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga ja äriühingu GrafTech pikaajaliste lepingute mõjuga. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Trasteel, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda neid märkusi ja kinnitasid, et liidu tootmisharu raskused on seotud COVID-19 mõjuga ja sellest tuleneva grafiitelektroodisüsteemide nõudluse vähenemisega terasetööstuses.

(171)

COVID-19 pandeemiat on juba käsitletud ajutise määruse põhjenduses 258. Komisjon kordab, et hoolimata tarbimise vähenemisest ELis hakkas Hiina import kasvama enne pandeemiat ja et Hiina turuosa on alates 2018. aastast pidevalt suurenenud.

(172)

Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 258 esitatud järeldused.

(173)

Mõned asjaomased isikud väitsid, et äriühingu GrafTech pikaajalised lepingud, millega kinnistati tema teatavad kliendid, suurendas majanduslikku korratust ülejäänud tootmisharus. Teiste sõnadega takistasid need pikaajalised lepingud väidetavalt grafiitelektroodide nõudluse ülekandumist liidu eri tootjatele, eelkõige keerulises olukorras (nõudluse vähenemine seoses pandeemiaga).

(174)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Trasteel, et põhjusliku seose kindlakstegemise korral oleks see seotud ainult väiksema osaga liidu müügist (mis ei ole hõlmatud pikaajaliste lepingutega), mitte suurema osaga liidu tootmisharust.

(175)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks ei olnud „valdav enamik“ liidus uurimisperioodil toimunud müügist vastupidiselt Trasteeli väitele pikaajaliste lepingutega „kaitstud“. Vastupidi, liidu tootmisharu esitatud andmetel ei olnud suurem osa liidus uurimisperioodil toimunud müügist hõlmatud pikaajaliste lepingutega. Teiseks ei saa pikaajalisi lepinguid käsitada liidu tootmisharu kantud kahju allikana. Pigem ilmnes uurimisest, et tootmisharu kantud kahju põhjustas Hiina dumpinguhinnaga import. Lisaks märkis komisjon, et võrreldes 2019. aastaga vähenes uurimisperioodil märkimisväärselt äriühingu GrafTech müük sõltumatutele klientidele. Teiste valimisse kaasatud liidu tootjate müük, kellel pikaajalised lepingud puudusid, kahanes samal ajavahemikul vähem. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 161, langes uurimisperioodiga võrreldes äriühingu GrafTech keskmine müügihind 2021. esimeses pooles, mis osutas sellele, et äriühingut GrafTech mõjutas Hiinast pärit madala hinnaga grafiitelektroodide import.

(176)

Seepärast järeldas komisjon, et eespool nimetatud dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule vaatlusalusel perioodil olulist kahju ja et äriühingu GrafTech pikaajalised lepingud ei nõrgendanud põhjuslikku seost sel määral, et import olulist kahju ei tekitaks.

(177)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 261 ja 264 esitatud järeldused.

(178)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et suur osa liidu tootmisharu toodangust on suunatud ekspordiks, et see mõjutab liidu tootmisharu üldisi tegevustulemusi ja et eksporditegevus kõrvaldab põhjusliku seose. Komisjon võttis aga liidu tootmisharu eksporditegevust arvesse ja tuletas meelde, et nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 267, olid eksporditegevuse suundumused üldiselt sarnased liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi suundumustele, kuid suhteliselt vähenes eksportmüük vähem kui müük liidu turul.

(179)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 265 ja 267 esitatud järeldused.

(180)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 268 esitatud järeldused.

(181)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 269 esitatud järeldused.

(182)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et ükski teguritest ei nõrgendanud ei eraldi ega koos analüüsituna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel määral, mil see seos ei oleks enam tõeline ega oluline. Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 270–274 esitatud järeldused.

(183)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist väitis grafiitelektroodide importija Trasteel, et liidu tootmisharu ei vaja kaitset, sest asjaomase toote hinnad tõusevad. Uurimise käigus tehti aga kindlaks olulise kahju esinemine uurimisperioodil ja igal juhul ei põhjendatud seda väidet tõenditega, mis oleksid näidanud, et liidu tootmisharu majanduslik olukord on muutunud. Seepärast leiti, et see väide ei ole põhjendatud, ja see lükati tagasi.

(184)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 276–280 esitatud järeldused.

(185)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist väitsid Trasteel ja Misano, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks importijate olukorda turul, sest kliendid ei pruugi olla valmis kõrgema hinna eest ostma. Üks isik osutas, et 50 % tema käibest tuleb Hiinast imporditud grafiitelektroodide müügist.

(186)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 281, tehti uurimise käigus seoses importijatele avalduvate majanduslike tagajärgedega kindlaks, et valimisse kaasatud importijate äritegevus oli kasumlik – nende kaalutud keskmine kasum oli ligikaudu 4 % – ja meetmete kehtestamisel oleks nende kasumlikkusele vaid piiratud mõju.

(187)

Samuti märkis komisjon, et koostööd teinud Hiina äriühingute lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad on hindade allalöömise määrast madalamad. Seetõttu eeldatakse, et sõltumatud importijad ja kauplejad suudavad jätkuvalt importida Hiinast grafiitelektroode konkurentsivõimelise, ent õiglase hinnaga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(188)

Trasteel ja Misano esitasid märkusi ka importijate ja kauplejate huvide kohta seoses liidu tootmisharu tootmisvõimsuse puudumisega ja eeskätt väikese läbimõõduga elektroodide nappuse ohuga. Need märkused sarnanesid teatavate kasutajate märkustele ja neid on käsitletud allpool punktis 6.3.

(189)

Kuna sõltumatute importijate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 281–284 esitatud järeldused.

(190)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mõned isikud, et dumpinguvastased tollimaksud ohustaksid kasutajate kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Samuti väitsid nad, et ilma Hiinast pärit impordita ei saa järgmise etapi tootmisharu usaldusväärselt hankida grafiitelektroode, mida ta vajab oma tegevuse jätkamiseks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Eurofer, Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et esineb märkimisväärne tarnenappuse oht, eeskätt väikese läbimõõduga grafiitelektroodide puhul.

(191)

Kasutajad esindavad peamiselt terasetööstust, ent nagu osutas Imerys, ka teatavaid väiksemaid kasutajaid, nagu sulatatud mineraalsete oksiidide, näiteks sulatatud alumiiniumoksiidi ja sulatatud tsirkooniumoksiidi tootjad.

(192)

Seoses Imerysiga märkis komisjon, et suur osa äriühingu kasutatavaid elektroode on tavapärase võimsusega elektroodid, mis oma füüsikaliste omaduste tõttu ei kuulu käesoleva uurimise käsitlusalasse. Ühtlasi märkis komisjon, et Imerys kasutab väikeseid ja väga väikeseid elektroode, mis pärast kõikide esildiste, sealhulgas Imerysi esildise analüüsimist jäeti toote määratlusest välja, nagu on mainitud põhjenduses 32.

(193)

Eeldusel, et sulatatud mineraalsete oksiidide füüsikalisi omadusi arvesse võttes seisid sulatatud mineraalsete oksiidide tootjad sarnaste tootmisrajatiste tõttu silmitsi sarnaste piirangutega, eeldas komisjon seega, et nominaalläbimõõduga kuni 350 mm grafiitelektroodide toote määratlusest väljajätmine piirab võimalikke negatiivseid tagajärgi nendele kasutajatele.

(194)

Mis puudutab terasetööstust, siis kinnitati ajutise määruse põhjendustes 285–289 esitatud asjaomased järeldused, märkides samal ajal ära ka teatavate ELi terasetootjate praegused tarneraskused väiksema läbimõõduga grafiitelektroodisüsteemide puhul, mille kohta Eurofer tõi näiteid oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(195)

Komisjon märkis ka, et oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordasid kaebuse esitajad liidu tootjate kasutatava tootmisvõimsuse olemasolu väikese läbimõõduga grafiitelektroodide tootmiseks.

(196)

Samuti tuletas komisjon meelde, et meetmetega võimaldatakse üksnes uuesti luua aus konkurents liidu ja Hiina grafiitelektrooditootjate vahel ning nendega ei takistata kasutajatel jätkata tarnimist Hiinast.

(197)

Seepärast lükati tagasi väited, et dumpinguvastane tollimaks ohustab kasutajate kasumlikkust ja konkurentsivõimet ning et järgmise etapi tootmisharu ei suuda grafiitelektroode usaldusväärselt hankida.

(198)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 290 ja 291 esitatud järeldused.

(199)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palusid Fangda kontsern ja Hiina kaubanduskoda komisjonil kaaluda meetmete võimalikku kahjulikku mõju liidu keskkonnaeesmärkidele. Komisjon leidis aga, et meetmed ei ohusta varustuskindlust, nagu on selgitatud põhjendustes 196 ja 197 ning ajutise määruse põhjenduses 288, ja ei kahjusta seega liidu keskkonnaeesmärkide täitmist ega rohepööret. Vastupidi, meetmete eesmärk on taastada liidu tootjate võrdsed võimalused ja need aitavad tagada kasutajatele tarnete mitmekesisuse, millega soodustatakse kaarahjudes terase tootmist liidus.

(200)

Arvestades eespool esitatut, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 292 esitatud järeldused.

(201)

Komisjon hindas alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt impordimahtude muutumist eelavalikustamise perioodil, et võtta arvesse täiendavat kahju juhul, kui kõnealusel perioodil peaks uurimisega seotud import veelgi oluliselt suurenema. Andmebaasi „Surveillance 2“ kohaselt ei ilmnenud asjaomase toote impordimahu võrdlusest uurimisperioodil ja eelavalikustamise perioodil impordi edasist olulist suurenemist (kasv oli vaid 5,5 %). Seega ei olnud täidetud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohased kahjumarginaali kindlaksmääramise suurendamise nõuded ja kahjumarginaali ei kohandatud.

(202)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 168–177 esitatud järeldused, mida on muudetud vastavalt põhjenduses 206 esitatud tabelile.

(203)

Mis puudutab jääkmarginaali, siis pidades silmas asjaolu, et Hiina eksportijad tegid koostööd vaid vähesel määral, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 179, pidas komisjon asjakohaseks kehtestada jääkmarginaal kättesaadavate faktide põhjal. See marginaal määrati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurima marginaali tasemel, mis tehti kindlaks selle koostööd tegeva eksportiva tootja representatiivses kogustes müüdud tooteliikide kohta, kelle puhul tuvastati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurim marginaal. Sel viisil arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaal oli 187,1 %.

(204)

Kuna ajutise määruse põhjenduste 308–309 kohta märkusi ei esitatud ning kuna kahju kõrvaldamiseks piisavad marginaalid olid jätkuvalt suuremad kui ka lõplikus etapis kindlakstehtud dumpingumarginaalid, siis leidis komisjon, et alusmääruse artikli 7 lõige 2a ei ole käesoleval juhul kohaldatav ja selle asemel on kohaldatav artikli 7 lõige 2.

(205)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(206)

Eeltoodu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

(207)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need kõnealuste äriühingute puhul käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(208)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (15). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab äriühingul tõendada, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(209)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, mille suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(210)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, ei ole see ainus element, mida tolliasutustel tuleb arvesse võtta. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(211)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(212)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad.

(213)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (16) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(214)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist juhtis Nantong Yangzi Carbon Group tähelepanu asjaolule, et kontserni kuulub kolm tootjat, nimelt Nantong Yangzi Carbon Co., Ltd., Nantong Jiangdong Carbon Co. Ltd. ja Wulanchabu Xufeng Carbon Technology Co. Ltd. Seepärast tuleb muuta ajutist määrust, et märkida ajutise dumpinguvastase tollimaksu kogumise eesmärgil ära kõikide kontserni Nantong Yangzi Carbon Group kuuluvate tootjate nimed. Lisaks tuleb nende nimed ära märkida ka lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise eesmärgil.

(215)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,