(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 18. veebruaril 2021. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „asjaomane riik“ või „Hiina“) pärit kaltsiumsilitsiidi impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 4. jaanuaril 2021. aastal Euroalliages (edaspidi „kaebuse esitaja“) liidu kaltsiumsilitsiidi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 17. septembril 2021 huvitatud isikutele kavandatud ajutiste tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitatud.

(4)

Komisjon kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1811 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit kaltsiumsilitsiidi impordi suhtes.

(5)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitasid kaebuse esitaja, Hiina Rahvavabariigi valitsus (edaspidi „Hiina valitsus“), koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad Ningxia Ketong New Material Technology Co., Ltd (edaspidi „Ketong“), Ningxia Shun Tai Smelting Co., Ltd ja temaga seotud kaupleja Overseas Metallurgy Co., Ltd (edaspidi „Shun Tai“), ja Shaanxi Shenghua Metallurgy-Chemical Co., Ltd (edaspidi „Shenghua“) ning üks kasutaja (täidisega traadi tootja Filo d.o.o) kirjalikke esildisi, milles andsid teada oma seisukohtadest esialgsete järelduste suhtes.

(6)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati Filo d.o.o. ja üks koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest – Ketong.

(7)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute esitatud märkusi ja vaatas vajaduse korral oma esialgsed järeldused läbi.

(8)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit kaltsiumsilitsiidi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuse lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(9)

Samuti anti isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. Ära kuulati Ketong.

(10)

Kuna pärast ajutiste meetmete kehtestamist algatatud uurimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 12 esitatud järeldused.

(11)

Kuna liidu tootjate, importijate ja HRV eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 15, 17 ja 19 esitatud järeldused.

(12)

Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 25 esitatud järeldused.

(13)

Kuna toote määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 26–29 esitatud järeldused.

(14)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid kaebuse esitaja, Hiina valitsus ja koostööd tegevad eksportivad tootjad märkusi dumpingu tuvastamist puudutavate ajutiste järelduste kohta.

(15)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Hiina valitsus ning Ketong ja Shenghua märkusi, milles nad muu hulgas vaidlustasid alusmääruse artikli 2 lõike 6a õiguspärasuse, samuti komisjoni kirjeldatud oluliste moonutuste esinemise. Neid märkusi käsitletakse üksikasjalikumalt allpool.

(16)

Esiteks märkis Hiina valitsus seoses aruandega, et puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon kiitis aruande heaks või kinnitas selle ja seepärast on kaheldav, kas aruanne saab esindada komisjoni ametlikku seisukohta. Hiina valitsuse hinnangul on aruanne faktide seisukohast ebaõige, ühekülgne ega vasta tegelikkusele. Samuti asjaolu, et komisjon on esitanud riigiaruanded üksnes mõne valitud riigi kohta, tekitab kahtlusi seoses enamsoodustusrežiimiga. Lisaks ei tohiks komisjon Hiina valitsuse arvates tugineda aruandes esitatud tõenditele, kuna see ei ole kooskõlas ausa ja õiglase õiguse mõttega, sest sisuliselt tähendab see juhtumi üle otsustamist enne kohtumenetlust.

(17)

Teiseks väitis Hiina valitsus, et normaalväärtuse arvutamine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a on vastuolus WTO dumpinguvastase lepinguga, eelkõige selle punktiga 2.2, milles on esitatud võimalike normaalväärtuse arvutamise olukordade ammendav loetelu, milles ei ole oluliste moonutuste esinemist nimetatud. Lisaks on Hiina valitsuse arvates sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli 6 lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud nõue kasutada normaalväärtuse arvutamisel päritoluriigi tootmiskulusid.

(18)

Kolmandaks väitis Hiina valitsus, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohased komisjoni uurimistavad on vastuolus WTO eeskirjadega, kuna komisjon rikkus dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 sätteid, kui ta jättis arvestamata Hiina tootja andmed, ilma et ta oleks teinud kindlaks, kas need on kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Sellega seoses tuletas Hiina valitsus meelde, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis DS473 ja vaekogu juhtumis DS494, et vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2.1.1 võib juhul, kui uuritava eksportija või tootja dokumendid vastavad – vastuvõetavates piirides – täpsel ja usaldusväärsel viisil kõigile vaatlusaluse toote konkreetse tootja või eksportija kantud tegelikele kuludele, öelda, et need „põhjendatult kajastavad vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid“, ning uurimisasutus peaks kasutama selliseid andmeid uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemiseks.

(19)

Neljandaks väitis Hiina valitsus, et komisjon peaks olema järjekindel ja põhjalikult uurima, kas võrdlusriigis esineb niinimetatud turumoonutusi. Hiina valitsuse arvates kujutab võrdlusriigi andmete varmas aktsepteerimine ilma sellise hindamiseta endast topeltstandardeid. Hiina valitsus viitas eelkõige Brasiilia elektrienergiaturu hinnakujundusmehhanismi küsimusele, mille olid tõstatanud koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad varasemalt uurimise käigus. Hiina valitsuse arvates kehtib sama ka ELi tootmisharu hinna ja kulude hindamise kohta. Hiina valitsus viitas sellega seoses laialt levinud olukordadele ELis, mis võivad tõstatada küsimusi seoses turumoonutustega.

(20)

Seoses väitega, mis käsitleb aruande staatust ELi õigusaktide alusel, tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete kindlat vormi ette kirjutatud, samuti ei ole selles sättes kindlaks määratud avaldamiskanalit. Aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast oli asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduse oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel. Seoses märkustega selle kohta, et aruanne on ühepoolne ja eksitav, märkis komisjon, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. Aruanne on olnud avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Komisjon märkis sellega seoses lisaks, et kuigi Hiina valitsus viitas aruande puudustele vaid üldsõnaliselt ja abstraktselt, ei ole ta kunagi püüdnud aruande tõendite sisu ümber lükata.

(21)

Vastuseks Hiina valitsuse väitele enamsoodustusrežiimi rikkumise kohta tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigi kohta aruanne üksnes juhul, kui komisjonil on põhjendatud viiteid oluliste moonutuste võimaliku esinemise kohta konkreetses riigis või mõnes selle sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a uute sätete jõustumisel 2017. aasta detsembris olid komisjonil sellised viited moonutuste kohta Hiinas olemas. Komisjon avaldas 2020. aasta oktoobris ka aruande moonutuste kohta Venemaal (4) ning vajaduse korral võidakse edaspidi koostada aruandeid ka teiste riikide kohta. Peale selle tuletas komisjon meelde, et aruanded ei ole artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt annab piisavalt alust uurimise algatamiseks see, kui kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta, olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi.

(22)

Seoses Hiina valitsuse teise ja kolmanda argumendiga alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava vastuolu kohta WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, samuti juhtumites DS473 ja DS494 tehtud järeldustega, kordas komisjon ajutise määruse põhjendustes 72 ja 73 väljendatud vaateid, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas WTO õigusest ELile tulenevate kohustustega. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduvat oluliste moonutuste mõistet ei ole loetletud üheski olukorras, kus on lubatud normaalväärtuse arvutamine vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2, tuletas komisjon meelde, et riigisiseses õiguses ei tule kasutada täpselt samu mõisteid nagu hõlmatud lepingutes, et need oleks asjaomaste lepingutega kooskõlas, ning ta leiab, et artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas dumpinguvastase lepingu asjakohaste eeskirjadega (ja eelkõige dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud normaalväärtuse arvutamise võimalustega). Lisaks tuletas komisjon seoses juhtumiga DS494 meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid vastu võtnud. Igatahes leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb tolle vaidluse piiridest välja.

(23)

Mis puudutab neljandat väidet, milles nõutakse, et komisjon teeks kindlaks, et komisjoni menetlustes kasutatud kolmanda riigi andmeid ei mõjuta turumoonutused, tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutab ta normaalväärtuse ekspordiriigi väliste hindade ja kulude alusel üksnes juhul, kui teeb kindlaks, et need andmed on moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks kõige sobivamad. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Sellega seoses palutakse huvitatud isikutel esitada uurimise algetappides märkusi allikate kohta, mida kavatsetakse kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, arvestatakse igati nende märkustega. Mis puudutab Brasiilia elektrituru olukorda, siis seda küsimust käsitleti juba üksikasjalikult ajutise määruse põhjendustes 132, 133 ja 152 ning käsitletakse ka allpool põhjenduses 45. Seoses Hiina valitsuse sooviga, et komisjon hindaks võimalikke moonutusi ELi siseturul, ei pidanud komisjon seda punkti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt oluliste moonutuste olemasolu hindamise kontekstis asjakohaseks.

(24)

Seega lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi.

(25)

Ketong väitis, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO lepingutega – sealhulgas Hiina WTOga ühinemise protokolliga ja dumpinguvastase lepinguga –, samuti WTO vaidluste lahendamise organi otsustega, eelkõige otsusega vaidluses DS473. Ketong tõi välja, et komisjon ei täpsustanud ajutises määruses alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavust WTO nõuetele muus osas, kui et esitas väga üldisi väiteid ilma asjakohast WTO õiguslikku alust täpsustamata. Viidates juhtumile DS473 väitis Ketong, et komisjonil ei olnud õigust jätta kõrvale tema kulud ja hinnad väidetavate oluliste moonutuste olemasolu tõttu, arvestades et asjaomaste moonutuste esinemine ei ole mingil juhul piisav, et järeldada, et tootja andmed ei kajasta põhjendatult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud toorainekulusid.

(26)

Lisaks esitas Ketong vastuväite sellele, et komisjon viitas oluliste moonutuste esinemise tõendamiseks mitmele Hiinas esinevale valdkonnaülesele tegurile. Eelkõige väitis Ketong, et 2020. aasta autonoomse piirkonna tehnoloogiakeskuse tunnustusega tunnustati kõigest tema pühendumist ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning see ei tähendanud riigi sekkumist Ketongi tegevusse. Samamoodi leidis Ketong, et eraomanduses oleva äriühinguna järgis ta täielikult kaasaegseid turupõhiseid äriühingu üldjuhtimiseeskirju ja vastutas oma tegevuses vastavalt HRV äriühinguõigusele üksnes äriühingu eraaktsionäride ees. Lisaks väitis Ketong, et riigi sekkumine ei võrdu oluliste moonutustega ning et komisjonil on juriidiline kohustus teha kindlaks väidetava riigi sekkumise moonutav mõju äriühingu hindadele ja kuludele.

(27)

Seoses väitega, mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla WTO lepingute ja vaidluste lahendamise organi lahenditega, viidatakse lisaks ajutise määruse põhjendustele 72 ja 73 ka põhjendusele 22 eespool, kus seda väidet käsitletakse.

(28)

Mis puudutab väidetavat oluliste moonutuste puudumist vaatamata olemasolevale valitsuse sekkumisele, ei saa Ketongi väidetega nõustuda. Esiteks ei esitanud Ketong teavet, mis seaks kahtluse alla komisjoni järeldused (vt ajutise määruse põhjendused 57 ja 58) selle kohta, et kaltsiumsilitsiidi peetakse soodustatud tootmisharuks, mistõttu seda mõjutavad moonutused. Sama kehtib uurimisaluse toote tootmiseks vajalike sisenditega seotud moonutustele (vt eelkõige ajutise määruse põhjendused 62 ja 63). Teiseks, kuigi Ketong pidas tunnustamist 2020. aasta autonoomse piirkonna tehnoloogiakeskusena üksnes oma teadus- ja arendustegevuse tunnustuseks, ei vaidlustanud ta Hiina ametiasutuste finantstoetuse ega muude tootmisharule antavate toetuste olemasolu, nagu on viidatud ajutise määruse põhjendustes 57 ja 58. Kolmandaks, mis puudutab Ketongi väidet, et tegemist on eraomanduses oleva äriühinguga, mis järgib kaasaegseid äriühingu üldjuhtimiseeskirju, on komisjon kirjeldanud ajutise määruse põhjendustes 40–63, et HRVs esineb olulist riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega. Need moonutused mõjutavad ettevõtjaid olenemata omandi- või juhtimisstruktuurist.

(29)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ketong esiteks, et komisjon ei esitanud ikkagi täiendavaid selgitusi konkreetse õigusliku aluse kohta ega õiguslikke põhjendusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO lepingutega ja WTO otsusega DS473. Ketong leidis, et üksnes komisjoni kinnitus, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas WTO õigusest ELile tulenevate kohustustega, ei taganud küsimuses täiendavat selgust. Teiseks kordas Ketong, et kolmanda riigi andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks väidetavate oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktidega 2.2 ja 2.2.1.1 ning WTO apellatsioonikogu otsusega DS473. Kolmandaks väitis Ketong, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on komisjonil juriidiline kohustus hinnata oluliste moonutuste esinemist iga eksportija ja tootja kohta eraldi ning teha individuaalselt kindlaks väidetava riigi sekkumise moonutav mõju tootja hindadele ja kuludele. Ketongi arvates ei ole äriühing kohustatud esitama tõendeid, mis näitavad, et üleriigilised moonutused teda ei hõlma ja sellega seoses ei ole komisjon täitnud oma juriidilist kohustust teha kindlaks väidetava riigi sekkumise moonutav mõju äriühingu hindadele ja kuludele.

(30)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Mis puudutab nõuet esitada täiendavaid selgitusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO õigusega, ütles komisjon selgelt välja oma juriidilise seisukoha, nimelt et normaalväärtuse arvutamine olukorras, kus alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, on kooskõlas WTO õigusega, sealhulgas dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 asjakohaste sätetega, samuti WTO vaidluste lahendamise aruannetega, eelkõige juhtumis DS473. Seetõttu kordas komisjon ajutise määruse põhjendustes 72 ja 73 väljendatud ning eespool põhjendustes 22 ja 27 uuesti väljendatud seisukohti. Seoses Ketongi väidetega kolmanda riigi andmete kasutamise kohta tõi komisjon välja, et samasuguse toote või selle sisenditega seotud turul valitsev olukord, nagu see on näiteks Hiinas, võib tekitada olukorra, kus eksportija samasuguse toote omamaine müük ei lubaks nõuetekohast võrdlemist vaatlusaluse toote müügiga eksportija poolt. Selline olukord esineb praegusel juhul, kus olulised moonutused Hiina turul võivad tekitada võrreldes eksporditurul valitseva olukorraga ebavõrdsust. Samuti märkis komisjon, et Ketong ei esitanud lisaks oma varasematele väidetele seoses kolmanda riigi andmete kasutamisega muid täiendavaid väiteid. Seega ei ole Ketongi väide komisjonil lasuva tõendamiskohustuse kohta asjakohane. Komisjon tuletas meelde, et kui tehakse kindlaks, et ekspordiriigi jaoks oluliste moonutuste olemasolu tõttu vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b ei ole ekspordiriigis asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon iga eksportiva tootja puhul normaalväärtuse arvutada moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal asjakohases võrdlusriigis kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. See on kindlaks tehtud ajutise määruse põhjendustes 40–63 esitatud analüüsi alusel ja seda on kohaldatud eraldi Ketongile. Komisjon tuletas veel meelde, et artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine lubatud vaid juhul, kui on kindlalt välja selgitatud, et need ei ole moonutatud. Ent ükski Ketongi esitatud väidetest (vt põhjendus 26) seda ei tõendanud.

(31)

Eespool öeldut arvesse võttes lükati Ketongi väited tagasi.

(32)

Shenghua viitas oma varasematele märkustele, korrates oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepinguga ja järeldades, et kuna komisjon ei ole põhjendanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla WTO lepinguga, on tulemuseks järelduste eelavalikustamine, mis ei vasta piisava põhjendatuse õigusnormidele, millega saab õigustada komisjoni otsust kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(33)

Teiseks tõi Shenghua välja, et isegi kui kolmanda riigi andmete kasutamist ei saa juhtumis DS473 tehtud otsust arvestades keelata, peab komisjon kasutama võrdlusaluseks valitud kolmanda riigi kuluandmeid, et saada tulemuseks tootmiskulusid Hiinas. Shenghua märkis, et komisjon seda ei teinud ja äriühing väitis sellega seoses, et võrdlusaluseks valitud kolmanda riigi tootmistegurite alusel arvutatud normaalväärtus ei peegelda mingil juhul ekspordiriigi hinna- ja kulutaset, mille tulemuseks on normaalväärtus, mis oluliselt erineb eksportiva tootja aruannetes kajastatud normaalväärtusest.

(34)

Kolmandaks väitis Shenghua, et ELi õigusaktiga võeti kasutusele põhimõte, mida ei ole dumpinguvastases lepingus olemas, kuivõrd sellega nähakse ette normaalväärtuse arvutamine juhul, kui on tuvastatud oluliste moonutuste esinemine, samas kui dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt tuleb normaalväärtus arvutada ainult juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimu.

(35)

Lisaks väitis Shenghua, et Hiina kaltsiumsilitsiidi sektoris puuduvad olulised moonutused, arvestades et: i) kuigi Shenghua on riigi omanduses olev äriühing, ei tähenda riigi osalus tingimata riigi sekkumist äriühingu äritegevusse turul; vastupidi, Shenghua poolne tootmistegurite ostmine põhines läbirääkimistel ja tarnijatega sõlmitud lepingutel ning Shenghua on turupõhine; ii) väidetav valitsuse sekkumine kaltsiumsilitsiidi turgu tehti kindlaks aruande alusel, mis ei ole Shenghua arvates objektiivne, on aegunud ja seda mõjutas ringtõestus, sest komisjon oli selle koostanud oluliste moonutuste järelduste alusena; iii) komisjon tugines viitamisel õigusaktidele, mis ei ole käesoleva uurimise puhul olulised – nagu asja- ja pankrotiõigus – või kõigest suunistele, mis ei ole õiguslikult siduvad – nagu 13. viisaastakukava – ning ta viitas teguritele, millel ei ole mingit seost Shenghua juhtimise ja tegevusega – näiteks sellele, et tegevjuht on samaaegselt ka parteisekretär.

(36)

Mis puudutab väidetavat põhjenduse puudumist ja piisava põhjendatuse õigusnorme, siis paistab, et Shaanxi Shenghua seob omavahel kokku alusmääruse artikli 2 lõike 6a sisulise kohaldamise põhjuste esitamise kohustuse ja väidetava kohustuse selgitada WTO õiguslikku alust, mis põhjendab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Komisjon on ajutise määruse põhjendustes 40–63 üksikasjalikult selgitanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise põhjuseid, mille alusel ta täidab täielikult oma juriidilist kohustust otsust piisavalt põhjendada.

(37)

Shenghua argumendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivuse kohta dumpinguvastase lepinguga ja vaidluste lahendamise organi järeldustega kattuvad suurelt osalt Hiina valitsuse ja Ketongi sarnaste väidetega ning neid käsitleti üksikasjalikult juba eespool põhjenduses 22.

(38)

Seoses Shenghua väitega oluliste moonutuste väidetava puudumise kohta tuletas komisjon meelde, et i) alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võib riigi omandiõigus olla tähtis näitaja oluliste moonutuste olemasolu kohta; isegi eraomandis olevad kaltsiumsilitsiidi tootjad tegutsevad keskkonnas, kus riik domineerib ja suunab kaltsiumsilitsiidi tootmisharu ja seotud tootmisharusid, nagu tooraine tootjad; ii) aruanne tugineb ulatuslikele erapooletutele tõenditele, nagu on üksikasjalikult selgitatud eespool põhjenduses 20; iii) pankroti- ja asjaõiguse ebapiisavast toimimisest tulenevad olulised moonutused, planeerimissüsteem, sealhulgas selle siduv olemus, samuti riigi esindatus äriühingutes, muu hulgas HKP üha kasvava mõju kaudu ettevõtjate äritegevuse üle, on olulised ka Shenghua puhul, sest need õigusaktid ja eeskirjad on Hiinas üldkehtivad ning mõjutavad kõiki äriühinguid, sealhulgas Shenghuad. Shenghua ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kogu riigi tasandil esinevad moonutused ei mõjuta äriühingut. Samuti ei tõendanud ta, miks on vale komisjoni see väide, et äriühingu tegevjuht, kes on samaaegselt parteisekretär, näitab HKP mõju äriühingu üle.

(39)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Shenghua alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldatavuse, väites, et komisjon esitas selle kohaldamise põhjendamiseks kõigest üldsõnalise avalduse, eirates seega asjaolu, et isegi kui alusmääruse puhul ei ole vaja kasutada täpselt samu tingimusi kui hõlmatud WTO lepingus, ei tohiks ELi õigus olla vastuolus WTO lepingutega. Seoses sellega leidis Shenghua, et komisjon ei esitanud piisavaid tõendeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks. Teiseks väitis Shenghua, et riigi omandiõigus ei aita kaasa olulistele moonutustele. Täpsemalt öeldes tõi Shenghua välja, et tema tegevus on turupõhine ja tema otsused vastavad turunõudlusele. Sellele vaatamata ei selgitanud komisjon pankroti- ja asjaõiguse ning oluliste moonutuste vahelist seost ega seda, miks asjaolu, et tegevjuht on ühtlasi parteisekretär, põhjustaks olulisi moonutusi. Shenghua viitas parteide olemasolule teistes riikides, sealhulgas ELis. Lisaks tuletas Shenghua meelde, et tal on kaks aktsionäri, kellest ainult üks on riigi omanduses – teine on füüsiline isik – ja et tema asutamisdokumentide kohaselt ei saa riigi omanduses olev aktsionär äriühingu tegevust ainuisikuliselt kontrollida. Ühtlasi viitas Shenghua Hiina riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitleva seaduse (5) artiklile 6, mille kohaselt tuleb avalikke haldusülesandeid eristada riigivarade investori ülesannetest. Shenghua arvates on Shenghua tegevus seega valitsusest sõltumatu ja riigi omanduses olemine ei aita kaasa olulistele moonutustele.

(40)

Shenghua väide alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO õigusega sarnaneb Ketongi esitatule ja seda käsitleti põhjenduses 30. Seoses Shenghua väidetega riigi omandiõiguse, samuti pankroti- ja asjaõiguse ning oluliste moonutuste vahelise seose kohta tuletas komisjon meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimesele ja neljandale taandele on niisuguste ettevõtete olemasolu asjaomasel turul, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli või poliitilise järelevalve all, samuti pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse puudumine, selle kohaldamine diskrimineerivalt või selle täitmise ebapiisav tagamine elemendid, mis on oluliste moonutuste olemasolu hindamisel asjakohased. Sellega seoses märkis komisjon, et peale selle üldise seisukoha väljendamist ei seadnud Shenghua kahtluse alla üksikasjalikku analüüsi, mille komisjon esitas ajutise määruse põhjendustes 43, 44 ja 46 ning põhjenduses 38. Shenghua väited äriühingu sõltumatuse kohta valitsusest on üksikasjalikumad, kuid need ei saa muuta ajutise määruse põhjendustes 47 ja 48 esitatud komisjoni hinnangut. Esiteks, kuigi Shenghua viide teiste riikide parteidele on siinses kontekstis igal juhul ebaoluline, täheldas komisjon veelgi jõulisemat HKP kontrolli ettevõtete üle üldiselt (vt ajutise määruse põhjendus 41) ja konkreetselt kaltsiumsilitsiidi sektoris (vt ajutise määruse põhjendused 47 ja 48). Teiseks leidis komisjon seoses asjaoluga, et Shenghua tegevjuht on samaaegselt parteisekretär, et Shenghua mitte ainult ei vaidlustanud komisjoni analüüsi ajutise määruse põhjenduses 48, milles käsitleti partei tugevdamise tegevusi ja HKP rolli äriühingus, vaid vastupidi, äriühing kinnitas oma veebisaidil avalikult, et tugineb „valitsuse ja kõigi ühiskonna sektorite tugevale toetusele“ ja kavatseb „juhinduda 18. Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee kuuendast täiskogu istungjärgust ja peasekretär Xi mitmest olulisest kõnest“ (6). Sellega seoses tuletas komisjon meelde ka ajutise määruse põhjendust 41 ja vastavat hinnangut HKP mõju kohta Hiina majandusele, eelkõige aruande 2. peatükki. Seetõttu on Shenghua viide oma põhikirjale eksitav. Vähemusosanik, kes on samaaegselt äriühingu tegevjuht, on HKP liikmena sõnaselgelt kohustatud rakendama partei põhimõtteid ja poliitikat (7). Sellest tulenevalt ei tõenda põhikiri mitte Shenghua sõltumatust riigist, vaid hoopis partei/riigi poliitika ja äriühingu äritegevuse vahelisi selgeid seoseid. Kolmandaks on Shenghua Hiina riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitlevat seadust selgelt valikuliselt lugenud. Kuigi äriühing rõhutas, et vastavalt riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitleva seaduse artiklile 6 eristatakse ametlikult riigi haldus- ja omandirolle, jättis ta viitamata artiklile 1. Artiklis 1 on sätestatud seaduse üldine eesmärk, milleks on muu hulgas riigi omanduses oleva majandussektori juhtiva rolli toetamine riigi majanduses ja sotsialistliku turumajanduse arengu edendamine. Shenghua ei viidanud ka artiklile 7, mis kohustab riiki julgustama suuremate riigikapitali investeeringute tegemist peamistesse tootmisharudesse ja riigi majandusele olulistesse valdkondadesse; ega artiklile 36, mille kohaselt peavad riigi omanduses olevad ettevõtted järgima investeeringute tegemisel riigi tööstuspoliitikat.

(41)

Neil põhjustel lükati Shenghua väited tagasi.

(42)

Kaebuse esitaja märkused peegeldasid suures osas eespool esitatud komisjoni vastust Shenghua väidetele. Kaebuse esitaja leidis eelkõige, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas WTO õigusest liidule tulenevate kohustustega ning et Shenghua on tegelikult ideaalne näide oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina kaltsiumsilitsiidi sektoris, arvestades muu hulgas valitsuse kontrolli riigi omanduses oleva majanduse struktuuri üle ning samuti HKP mõju äriühingute juhtorganite üle. Lisaks väitis kaebuse esitaja aruandele ja hiljutisele ferrosiliitsiumi käsitlevale uurimisele (8) viidates, et kaltsiumsilitsiidi sektor on riigi sekkumise tõttu Hiinas tugevalt moonutatud. Selle alusel järeldas kaebuse esitaja, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks oli täielikult põhjendatud.

(43)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega võrdlusriigiks Brasiilia. Valimisel kasutatud metoodika üksikasjad esitati osalistele 7. mail 2021 ja 14. juunil 2021 avatud toimikus kättesaadavaks tehtud esimeses ja teises teates (edaspidi „esimene teade“ ja „teine teade“) ning ajutise määruse põhjendustes 86–139.

(44)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid Ketong ja Shenghua oma väiteid koos esimese ja teise teate kohta esitatud märkustega, et Brasiilia ei ole sobiv võrdlusriik. Ketong kordas, et Brasiilia elektriturul esineb olulisi moonutusi ja märkis, et Brasiilia ei ole seetõttu sobiv võrdlusriik ning et järjepidevuse tagamiseks peab komisjon kohaldama kandidaatvõrdlusriigile samu kriteeriume nagu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud kriteeriumid, mida ta kohaldas selleks, et hinnata, kas uurimisaluse riigi turg on moonutatud. Seda väitis ka Hiina valitsus. Lõpuks väitis Ketong, et Brasiilias puudusid sisulised avalikud andmed olulise sisendmaterjali kvartsiidi kohta ning kordas, et Venemaa on sobivam võrdlusriik.

(45)

Komisjon märkis, et ei Ketong ega Hiina valitsus ei esitanud tõendeid selle kohta, et komisjoni poolt ajutise määruse põhjenduses 152 sätestatud metoodika alusel kindlaksmääratud elektri võrdlushind oli Brasiilia valitsuse sekkumise tõttu moonutatud. Sellega seoses viitab komisjon ka ajutise määruse põhjendusele 133. EDP Brasil on üks suurimaid Brasiilia elektri kommunaalettevõtjaid, kelle puhul on tegemist eraettevõtjaga. Ta toodab, levitab ja müüb elektrienergiat eri liiki klientidele, sealhulgas tööstustarbijatele. Komisjonil puudusid toimikus tõendid selle kohta, et EDP Brasili määratud ja tema veebisaidil avaldatud elektrihinnad olid tegelikult moonutatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(46)

Seoses sellega, et Brasiilias puudusid sisulised avalikud andmed kvartsiidi kohta, märkis komisjon, et Ketong ei esitanud ühtegi teist argumenti peale nende, mis olid juba esitatud ja mida oli käsitletud ajutise määruse põhjendustes 94 ja 129. Seetõttu lükati väide tagasi.

(47)

Seoses väitega, et Venemaa on sobivam võrdlusriik, märkis komisjon, et Ketong kordas ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud argumente ilma uusi väiteid esitamata. Ajutise määruse põhjendustes 90, 115 ja 116 selgitatud põhjustel lükati väide tagasi.

(48)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Ketong oma väidet, et Brasiilia ei olnud sobiv võrdlusriik, sest väidetavalt puudusid kahe kõige olulisema sisendi (elekter ja kvartsiit) kohta moonutamata ja usaldusväärsed andmed. Ketong väitis, et Brasiilia elektriturg oli moonutatud ja komisjon oli seda asjaolu eiranud. Lisaks väitis ta, et komisjon ei selgitanud, miks sisuliste avalike andmete puudumine kvartsiidi kohta ei mõjutanud Brasiilia valimist võrdlusriigiks. Ketong kordas, et Venemaa oli sobivam võrdlusriik kui Brasiilia.

(49)

Komisjon märkis, et lisaks väidetele, mille Ketong esitas oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta, ei esitanud ta uusi väiteid, mis oleksid muutnud põhjendustes 45, 46 ja 47 esitatud järeldusi. Seepärast lükati Ketongi väide tagasi.

(50)

Shenghua kordas oma väidet, et Brasiilia ei olnud sobiv võrdlusriik ajutise määruse põhjendustes 96 ja 123 esitatud põhjustel ning et selle asemel oleks tulnud valida hoopis Kasahstan. Kuna Shenghua ei esitanud uusi väiteid, mis oleks muutnud ajutise määruse põhjendustes 118 ja 124 esitatud komisjoni järeldusi, lükati väide tagasi.

(51)

Kuna selle kohta, et Brasiilia valiti võrdlusriigiks, rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 139 esitatud järelduse.

(52)

Komisjon esitas normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikate üksikasjad ajutise määruse põhjendustes 140–141. Pärast ajutise määruse avaldamist sai komisjon ühelt eksportivalt tootjalt märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud eri allikate kohta.

(53)

Ketong väitis, et kvartsiidi moonutamata väärtus, mille komisjoni tegi kindlaks liidu tootmisharu poolt makstud keskmise ostuhinna alusel, ei vastanud artikli 2 lõike 6a õigusnormidele ja oli faktidega vastuolus. Esiteks väitis Ketong, et moonutamata väärtuse puhul tuleks lähtuda võrdlusaluseks valitud kolmandast riigist, millel on Hiinaga sarnane majandusliku arengu tase. Teiseks tõi Ketong välja, et võrdlushinna kindlakstegemiseks kasutatud algandmed olid saadud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustest ja seega ei olnud need avalikult kättesaadavad. Kolmandaks viitas Ketong teabele, mille ta esitas koos märkustega teise teate kohta, mis tõendaks, et komisjoni poolt kindlakstehtud võrdlushind erines kvartsiidi hinnast, mis oli esitatud ühe liidu tootja hinnakirjas sama materjali kohta.

(54)

Komisjon ei nõustunud Ketongi esimese väitega. Vastupidiselt Ketongi väitele ei ole alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud, et moonutamata hinnad või võrdlusalused peaksid pärinema üksnes sobivast võrdlusriigist, mille majandusliku arengu tase sarnaneb ekspordiriigi omale. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, võib ta artikli 2 lõike 6a punkti a teise taande kohaselt kasutada ka moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid. Selles sättes ei ole täpsustatud sobivate rahvusvaheliste hindade, kulude või võrdlusaluste valikut. Samuti puuduvad selles viited selle kohta, mille alusel peavad need võimalikud võrdlusalused olema võetud riigist, mille arengutase on samasugune nagu ekspordiriigis. Seepärast on komisjonil kaalutlusõigus valida asjakohane võrdlusalus nendes olukordades, kus ei ole võimalik kasutada valitud sobivas võrdlusriigis kehtivat impordiväärtust. Arvestades asjaolu, et Brasiilias puudusid asjakohased andmed kvartsiidi kohta ning et toimikus puudusid kvartsiidi kohta muud sobivad rahvusvahelised hinnad, kulud või võrdlusalused, pidas komisjon käesolevas uurimises asjakohaseks kasutada artikli 2 lõike 6a punkti a teise taande kohaselt selle asemel sobiva võrdlusalusena liidu turul kehtivat kvartsiidi hinda.

(55)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ketong, et liidu tootmisharu poolt makstud kvartsiidi ostuhind, mida komisjon kasutas võrdlushinnana, ei olnud sobiv võrdlusalus, sest see ei kajasta HRV turutingimusi oluliste moonutuste puudumisel. Ketongi väitel peab komisjon tagama, et teave, mida ta kasutab, sealhulgas rahvusvahelised hinnad, kulud või võrdlusalused, peab kajastama tootmiskulu ekspordiriigis, või vähemalt kohandama seda teavet nii, et see vastaks ekspordiriigi turutingimustele oluliste moonutuste puudumisel. Lisaks väitis Ketong, et komisjon ei esitanud tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu poolt kvartsiidi eest makstud keskmine ostuhind kujutab endast artikli 2 lõike 6a punkti a teises taandes viidatud „rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid“. Samuti väitis Ketong, et liidus makstud hind ei saa kuidagi tähistada rahvusvahelist hinnataset, sest kvartsiiti tarnivad ka paljud teised riigid, kelle andmeid tuleks samuti kasutada rahvusvahelises andmekogumis kvartsiidi moonutamata ja põhjendatud võrdlushinna kindlakstegemisel, mitte aga arvestada ainult liidu hinda.

(56)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks märkis ta, et Ketong ei olnud oma märkustes esitanud kvartsiidi rahvusvahelist hinda, mida komisjon oleks saanud kasutada kehtestatud võrdlusaluse alternatiivina. Teiseks ei esitanud Ketong ühtegi tõendit selle kohta, et komisjoni kehtestatud võrdlusalus oli moonutatud. Teiste alternatiivide puudumisel leidis komisjon, et liidu turul kehtiv kvartsiidi hind on sobiv moonutamata võrdlusalus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(57)

Seoses Ketongi väitega, et algandmed, mida komisjon kasutas võrdlusaluse kindlakstegemiseks, ei olnud avalikult kättesaadavad, märgib komisjon, et avatud toimik sisaldas liidu tootjate esitatud tegelikke koondatud algandmeid, millega anti nende eriluba kõnealuste andmete avalikustamiseks vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 5. Seetõttu loetakse andmeid kergesti kättesaadavaks. Komisjon märkis veel, et ta kontrollis asjaomaseid algandmeid ja leidis, et need peegeldavad vaatlusaluse toote tootmiseks sobiva kvartsiidiga seotud tegelikku kulu, ning on ühtlasi usaldusväärsed ja esindavad.

(58)

Seoses Ketongi kolmanda väitega paljastas komisjoni uurimine, et kvartsiidi hind asjaomase liidu tootja veebisaidil tähistas kõrvalejäetud kvartsi (jäätmeid), mis ei olnud kaltsiumsilitsiidi tootmiseks sobiv ning seetõttu ei olnud hind vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava kvartsiidi kulu puhul esindav.

(59)

Neil põhjustel lükati Ketongi väited tagasi.

(60)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Ketong, et komisjon ei oleks pidanud kasutama elektri moonutamata võrdlushinna asjakohase allikana EDP Brasili veebisaidil avaldatud väidetavalt reguleeritud elektrihinda, vaid pigem vabaturu hinda, sest see oleks hind, millega kaltsiumsilitsiidi tootjad elektrienergiat ostaksid.

(61)

Komisjon märkis, et Ketong kordas ajutise määruse põhjenduses 131 esitatud väiteid, mille komisjon lükkas tagasi ajutise määruse põhjendustes 132 ja 133 esitatud järeldustega. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(62)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ketong, et elektri võrdlushind peaks põhinema Brasiilias kehtivatel vabaturuhindadel ja mitte reguleeritud hindadel ning ta väitis veel, et tema väiteid ei olnud ajutise määruse põhjendustes 132 ja 133 piisavalt käsitletud.

(63)

Nagu on selgitatud põhjenduses 45, ei esitanud Ketong ühtegi tõendit selle kohta, et komisjoni arvutatud elektri võrdlushind oli Brasiilia valitsuse sekkumise tõttu moonutatud. Samuti ei täpsustanud Ketong seda, kuidas oleks komisjon saanud tema ajutise määruse põhjendustes 132 ja 133 esitatud väiteid piisavamalt käsitleda. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(64)

Shenghua väitis, et ajutise määruse põhjenduses 281 tegi komisjon esialgse järelduse, et elektrit ei mõjuta Hiinas esinevad moonutused ja seetõttu ei tohiks tema elektrihinda asendada võrdlusriigi elektrihinnaga.

(65)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 52, leidis komisjon, et HRVs kehtivad elektrihinnad ei ole turupõhised ja neid mõjutavad ka olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjoni esialgne järeldus elektri kohta, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 281, oli see, et elektrit ei mõjutanud ükski moonutus alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Normaalväärtuse arvutamine ja väiksema tollimaksu kohaldamise reegliga seotud hinnang olid erinevad analüüsid, mis tuginesid alusmääruse erinevatele artiklitele. Kuigi artikli 2 lõike 6 punkti b alusel tehtud järeldused põhinesid ekspordiriigi olukorral ning paljudel arvesse võetud teguritel, on artikli 7 lõike 2a kohane uurimine piiratum ja seda tehakse väiksema tollimaksu reegli kohaldatavuse väljaselgitamise kontekstis ja selles viidatakse asjaomases artiklis sisalduvale olukordade loetelule. Asjaolu, et elektrit ei mõjutanud Hiinas ükski moonutus alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses, ei tähenda seda, et asjaomast sisendit ei mõjuta olulised moonutused Hiinas, nagu tuvastati kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a. Seepärast lükati Shenghua väide tagasi.

(66)

Pärast ajutise määruse avaldamist märkis komisjon, et GTA andmed Brasiiliasse suunatud impordi kohta said CIF-tasemel kättesaadavaks. Kasutades seda uut andmestikku ja võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Kaltsiumsilitsiidi tootmistegurid

(67)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Ketong, et meetod, mida komisjon kasutas Brasiiliasse imporditud toodete CIF-hindade kindlaksmääramiseks, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 144, oli moonutav. Ketong väitis, et üksainus koefitsient ei saanud olla transpordi- ja kindlustuskulude puhul esindav, sest need kulud olid tõenäoliselt tooraine liigi ja tarniva riigi puhul erinevad, ning märkis, et komisjon peaks koefitsiendi kindlaks määrama iga sisendtoormaterjali ja iga tarniva riigi jaoks.

(68)

Nagu on selgitatud põhjenduses 66, avaldati GTA andmebaasis uus andmestik, mis sisaldas Brasiiliasse imporditud toodete andmeid CIF-tasemel. Komisjon kasutas seda uut andmestikku tabelis 1 nimetatud moonutamata hindade kindlaksmääramiseks. Seepärast Ketongi väidet edasi ei käsitletud.

(69)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Ketong, et metoodika, mida komisjon kasutas Brasiilia jaoks elektri võrdlusaluse arvutamisel, oli vigane. Ketong märkis, et komisjon kasutas EDP Brasili veebisaidil 2021. aasta kohta esitatud elektri- ja jaotustasude aritmeetilist keskmist, mida on korrigeeritud vastavalt inflatsioonile. Ketong väitis, et komisjon peaks kasutama uurimisperioodil kehtivaid kättesaadavaid elektritariifide andmeid ja mitte 2021. aasta andmeid korrigeerituna inflatsiooniga. Veel tõi Ketong välja, et komisjon peaks võtma arvesse ka tipptunnil ja väljaspool tipptundi kehtivaid tariife ning piirduma arvutamisel hindadega, mida kohaldatakse suure võimsusega tööstustarbijatele, näiteks kaltsiumsilitsiidi tootjatele.

(70)

Komisjon kaalus Ketongi väidet ja pidas seda mõistlikuks. Komisjon nõustus väitega ja arvutas elektrienergia võrdlusaluse uurimisperioodi kohta EDP Brasil veebisaidil (9) kättesaadavate tariifide andmete alusel uuesti, võttes arvesse tipptunnil ja väljaspool tipptundi kehtivaid tariife ning suure võimsusega tööstustarbijatele kohaldatud asjakohaseid hindu.

(71)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ketong, et EDP Brasili veebisaidil oli uurimisperioodi ajal saadaval värskem tariifide andmestik kui komisjoni kasutatud andmestik ning et komisjon oleks pidanud elektri võrdlushinna arvutamisel ka seda andmestikku arvesse võtma.

(72)

Komisjon märkis, et see väide oli põhjendamatu. Eelkõige ei olnud Ketongi viidatud tariifide andmestik EDP Brasili veebisaidil ega uurimisperioodi ajal kättesaadav, mistõttu ei olnud võimalik selle täpsust kontrollida ega käesolevas uurimises kasutada. Seetõttu komisjon seda väidet rohkem ei kaalunud.

(73)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Ketong, et metoodika, mida komisjon kasutas mikro-ränimulla moonutamata võrdlusaluse kindlaksmääramiseks, nagu oli sätestatud ajutise määruse põhjenduses 148, oli puudulik, sest selle puhul seoti kõrvalsaaduse väärtus kunstlikult sisendmaterjalide väärtusega, kuigi niisugune seos puudus. Ketong soovitas moonutamata võrdlusaluse arvutamiseks kasutada võrdlusriigi ekspordiandmeid, sest ta väitis, et see oli komisjoni juurdunud tava juhtudel, kui impordiga seotud võrdlusandmed ei olnud võrdlusriigis kättesaadavad.

(74)

Komisjon märkis, et see element avaldas materjalikulule tähtsusetut mõju (alla 0,1 %) ja seetõttu ei mõjutanud kõnealune asjaolu meetmete ulatust. Seega küsimust rohkem ei kaalutud.

(75)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Ketong, et komisjoni kasutatud metoodika oli moonutav. Kuid komisjon väitis, et Ketong ei esitanud ühtegi uut väidet, mis muudaks põhjenduses 74 esitatud järeldusi. Seetõttu lükati Ketongi väide tagasi.

(76)

Ketong väitis, et komisjon oleks pidanud kulumaterjalide ja tootmise üldkulude võrdlusaluse kindlaks tegema teistest sisenditest eraldi, mitte nende väärtust ekstrapoleerima, kasutades kulumaterjalide puhul arvutatud osakaalu protsenti toorainete kogukulus ja üldkulude puhul osakaalu protsenti Hiina tootjate tegelikult kantud kuludes. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud kasutama hoopis tegelikke kulumaterjalidega seotud kulusid ja tegelikke üldkulusid. Ketong väitis lisaks, et tema väide kehtis samamoodi toorainete tarnimisega seotud transpordikuludele, mille puhul komisjon väljendas seda transpordikulu protsendimäärana toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Ketong väitis, et võttes arvesse asjaolu, et toorainekulu uuesti arvutamisel kohaldati moonutamata hindu, siis seoti transpordikulu ühtlasi toorainete väärtuse suurenemisega, mis ei olnud tema arvates õige, sest asjaomane seos puudus.

(77)

Komisjon märkis, et oma üldise tava kohaselt ei arvuta ta kulumaterjalide puhul eraldi võrdlusalust, vaid väljendab neid tooraine kogukulude protsendina, võttes aluseks eksportivate tootjate esitatud kuluandmed ja seejärel kohaldab seda protsenti kindlaksmääratud moonutamata hindade kasutamisel ümberarvutatud materjalikuludele. Lisaks märkis komisjon, et eespool punktis 3.1.1 tehti kindlaks olulised moonutused. Sel juhul saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Ketong ei esitanud kulumaterjalide alla koondatud tootmistegurite kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seepärast ei saanud komisjon Ketongi esitatud andmeid kasutada. Komisjon leidis, et tema kasutatav kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamise metoodika oli asjakohane, muu hulgas seetõttu, et parem teave puudus. Ketong ei esitanud ka alternatiivset võrdlusalust, mille arvutamiseks oleks kasutatud võrdlusriigi GTA impordiväärtusi, samuti ei esitanud ta alternatiivset moonutusteta võrdlusalust kulumaterjalide jaoks. Seepärast lükati kulumaterjaliga seotud väited tagasi.

(78)

Komisjon märkis seoses Ketongi väitega komisjoni metoodika kohta, mida ta kasutas Ketongi tootmise üldkulude moonutamata väärtuse kindlakstegemiseks, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 154, et üldkulude andmed ei olnud võrdlusriigi tootja finantsaruannetes eraldi hõlpsasti kättesaadavad. Kui kindlaks on tehtud olulised moonutused, saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Ketong ei esitanud üldkulude kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seega leidis komisjon, et tema kasutatav üldkulude moonutamata väärtuse arvutamise metoodika on asjakohane, muu hulgas seetõttu, et parem teave puudus. Ketong ei ole pakkunud välja alternatiivset moonutamata võrdlusalust üldkulude jaoks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(79)

Komisjon märkis seoses Ketongi väitega komisjoni metoodika kohta, mida komisjon kasutas toorainete tarnimisega seotud transpordikulude kindlakstegemiseks, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 150, et Ketong ei esitanud soovitust selle kohta, kuidas komisjon peaks iga tooraine transpordikulud eraldi välja arvutama. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Ketong, et komisjoni poolt kulumaterjalide, tootmise üldkulude ja transpordikulude võrdlusaluste kehtestamiseks kasutatud metoodika oli moonutav. Kuid komisjon väitis, et Ketong ei esitanud ühtegi uut väidet, mis muudaks põhjendustes 77, 78 ja 79 esitatud järeldusi.

(81)

Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 156–160.

(82)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Ketong, et komisjon ei oleks pidanud normaalväärtuse arvutamisel kõrvale jätma teatavaid kõrvalsaadustega seotud kohandusi põhjusel, et Ketong ei olnud neid oma raamatupidamisarvestusse kandnud. Ketong märkis, et kehtiva õigusnormi kohaselt ei pea kõik kuluartiklid olema võetud raamatupidamisarvestusest, eelkõige artikli 2 lõike 6a kohaldamisel. Veel väitis ta, et tootmiskulu rekonstrueerimisel oli oluline, et kuluartiklid tähistasid tegelikult kantud kulusid ja need kajastusid äriühingu tavapärases majandustegevuses. Lõpuks väitis Ketong, et ta esitas asjaomaste kõrvalsaadustega seotud täiendavad kulud kulutabelites, mille ta esitas koos küsimustiku vastusega, ning et komisjon peaks need kulud arvutatud normaalväärtusest eemaldama.

(83)

Komisjon väitis, et vastupidiselt Ketongi väidetele ei esitanud Ketong oma kuluarvestuses ja küsimustiku vastusega esitatud kulutabelites asjaomaste kõrvalsaaduste kulu. Ketong esitas oma kulutabelites kõrvalsaaduste müügiväärtuse, mis tema väitel tuleks materjalikulust maha arvata, kuid ei kajastanud asjaomast müüki oma finants- ja kuluarvestuses. Tegelikult selgus uurimise käigus, et äriühing ei saanud asjaomaste kõrvalsaaduste müügist tulu, seega jäävad need kuluks. See väide lükati seega tagasi.

(84)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Ketong oma väidet, et asjaolu, et komisjon ei korrigeerinud normaalväärtust seoses kõrvalsaadustega, oli alusetu. Esiteks väitis Ketong, et äramärkimine äriühingu finants- ja kuluarvestuses ei ole artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse arvutamise eeltingimus. Teiseks väitis Ketong, et komisjon ei ole vaidlustanud asjaolu, et need kõrvalsaadused saadi äriühingu tootmisprotsessi käigus ja et nende müügitehingud toimusid äriühingu tavapärase majandustegevuse käigus. Ketongi arvates ei takista sissetuleku mittekajastamine finantsaruandluses kõrvalsaaduste kasutamist kulude kohandamiseks. Kolmandaks väitis Ketong, et kui komisjon ei arvestaks müügitulu asjaomase toote normaalväärtuse puhul kõrvalsaadustega seotud kulude kohandusena, tuleks vastav kulu, mida tegelikult kanti samade kõrvalsaaduste kogumisel, lugeda raamatupidamisarvestuses nende kõrvalsaaduste kuluks ja arvestuslikust normaalväärtusest vastavalt välja jätta.

(85)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Äriühingu kulude ja tulude esitamine raamatupidamisarvestuses tõendab nende olemasolu ja numbrilisi andmeid. Vastupidiselt Ketongi väitele ei olnud kaugmeetodil ristkontrolli ajal võimalik kindlaks teha, et kõrvalsaaduste müügitehingud leidsid aset tavapärase äritegevuse käigus, sest kaubandusdokumendid ei olnud saadaval ja tehingud olid raamatupidamisarvestusse kandmata. Kõrvalsaaduste arvestamine äriühingu raamatupidamisarvestuses kuludena näitab, nagu juba mainitud põhjenduses 83, et Ketong ei saanud asjaomaste kõrvalsaaduste müügist tulu. Seepärast lükati Ketongi väited tagasi.

(86)

Veel väitis Ketong, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud kasumimarginaal (18,96 %) oli liiga suur, arvestades komisjoni enda järeldust, et 9,7–12,5 % kasumimarginaali „peeti käesolevas uurimises baaskasumiks, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud“ (ajutise määruse põhjendus 269). Lisaks märkis Ketong, et komisjon ei selgitanud, miks oli 18,96 % kasumimarginaal seda järeldust arvesse võttes normaalväärtuse arvutamiseks mõistlik kasum. Seepärast märkis Ketong, et liidu tootjate puhul kindlaksmääratud taotletava kasumi tase on mõistlik ja moonutamata kasum, mida tuleb kasutada normaalväärtuse arvutamisel.

(87)

Komisjon täheldas, et taotletava kasumi ja võrdlusriigi kasumiga osutatakse eri mõistetele ja eri riikidele. Eelkõige on Ketongi viidatud taotletav kasum selline kasum, mille liidu tootmisharu on saanud liidu omamaise müügi eest tavapärastes konkurentsitingimustes, ning seda kasutatakse kahjumarginaali arvutamiseks. Võrdlusriigi kasumit kasutatakse normaalväärtuse arvutamisel asjakohase võrdlusriigi suhtes vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. See kasum peab peegeldama kasumit, mida teenis uurimisalust toodet või sarnast toodet tootev äriühing võrdlusriigis ja see ei ole võrreldav ELi tootmisharu taotletava kasumiga.

(88)

Veel väitis Ketong, et komisjon ei oleks pidanud lisama kasumi arvutusse finantstulu, sest komisjoni juurdunud tava kohaselt ei lisatud asjaomast tulu kasumi- või müügi-, üld- ja halduskulude marginaali arvutusse. Lisaks märkis Ketong, et kui komisjon jätaks finantstulu kasumi kindlaksmääramisel arvutusse alles, peaks ta selle samamoodi tasaarveldusena lisama ka müügi-, üld- ja halduskulude kogusummale.

(89)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Brasiilia äriühing esitas andmed müügi-, üld- ja halduskuludest väljapoole jäävate finantskulude kohta. Samal ajal kompenseerib ta finantskulud finantstuluga ja lisab vahe (tulu) kasumile. Puuduvad tõendid selle kohta, et asjaomane tulu ei olnud seotud vaatlusaluse tootega, mistõttu niisuguse tulu mahaarvamine Brasiilia äriühingu kohta esitatud kasumist oleks põhjendamatu. Igal juhul oleks selle väite mõju dumpinguarvutusele ebaoluline, sest finantstulu oli üsna väike ja tollimaks on lõpuks kehtestatud palju madalamate dumpingumarginaalide tasemel. Selle tulemusena lükati see väide tagasi.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei olnud Ketong jätkuvalt nõus komisjoni seisukohaga, et finantstulu tuleks kasumi arvutamisel arvesse võtta.

(91)

Komisjon tuletab meelde, et kõigi uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulude ning tulude arvessevõtmine on üldine ja järjepidev tava. Komisjon märkis, et Ketong üksnes nõudis, et komisjon jätaks teatava finantstulu arvestamata, ilma et oleks esitanud mingeid selgitusi, lisateavet või tõendeid, et niisugune tulu ei olnud uurimisaluse tootega seotud. Seetõttu ei saanud Ketongi väide muuta põhjenduses 89 esitatud järeldusi.

(92)

Ketong väitis, et võrdlusriigi müügi-, üld- ja halduskulud määrati kindlaks ilma üksikasjalikuma jaotuseta, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada otsemüügi kulusid, mis võivad mõjutada normaalväärtuse ning ekspordihinna õiglast võrdlust samal kaubandustasandil. Veel väitis Ketong, et komisjon peaks esitama asjaomase jaotuse ja tagama ekspordihindade võrdluse arvutatud normaalväärtusega samal kaubandustasandil.

(93)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Ta märkis, et väide, et võrdlusriigi tootja kohta esitatud müügi-, üld- ja halduskulud sisaldasid otsemüügi kulusid, ei ole põhjendatud. Veel märkis komisjon, et puudusid märgid selle kohta, et võrdlusriigi tootja müügi-, üld- ja halduskulude andmed sisaldasid elemente, mis tuleks õiglase võrdluse tagamiseks maha arvata. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud Ketong Brasiilia tootja kohta sobivamaid müügi-, üld- ja halduskulude andmeid, mis oleks võimaldanud komisjonil kvantifitseerida niisugused otsemüügi kulud, mis lisati väidetavalt müügi-, üld- ja halduskulude andmetele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ketong, et komisjon peaks uuesti selgitama, mille alusel ta järeldas, et võrdlusriigi tootja finantsaruandes esitatud müügi-, üld- ja halduskulud võimaldasid komisjonil määrata normaalväärtuse otseselt kindlaks tehasehindade tasemel ning näitama, et müüdud kaupade kuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud ei sisaldanud elemente, mille tõttu tuleks arvestuslik normaalväärtus kindlaks määrata muul kaubandustasandil. Ketong väitis, et komisjon kohandas transpordi-, kindlustus-, käitlemis-. laadimis- ja lisakulusid, pakendamiskulusid, krediidikulusid ning pangatasusid, et kindlaks teha tema ekspordihind tehasehindade tasemel, kuid ei esitanud teavet, mis oleks taganud, et neid elemente ei lisatud võrdlusriigi tootja müügi-, üld- ja halduskuludele.

(95)

Komisjon märkis, et vastavalt võrdlusriigi tootja esitatud müügi-, üld- ja halduskulude andmetele ei suutnud Ketong tõendada, et komisjon ei taganud arvestusliku normaalväärtuse ning ekspordihinna õiglast hinnavõrdlust. Lisaks märkis komisjon, et Ketong ei esitanud lisateavet, mis muudaks põhjenduses 93 esitatud järeldusi. Seepärast lükati Ketongi väide tagasi.

(96)

Ilma eespool esitatud kaalutlusi piiramata tuletab komisjon ühtlasi meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Ketong ei esitanud tõendeid selle kohta, et komisjoni kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud või kasumisummad olid normaalväärtuse arvutamiseks ebamõistlikud.

(97)

Komisjon esitas ekspordihinna üksikasjaliku arvutuskäigu ajutise määruse põhjendustes 161 ja 162. Kuna sellega seoses märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

(98)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Ketong, et komisjon korrigeeris seoses erineva kaudse maksustamise tasemega normaalväärtust valesti ülespoole, lisades normaalväärtusele käibemaksu, kuigi äriühingu ekspordihind ei sisaldanud asjaomast käibemaksu.

(99)

HRV kohaldas uurimisperioodil nii vaatlusaluse toote omamaisele kui ka ekspordimüügile 13 % käibemaksumäära, mida kinnitas asjaomane väide. Lisaks kohaldas HRV vaatlusaluse toote ekspordile käibemaksu mittetagastamise poliitikat. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlemine samal maksustamistasemel, tegi komisjon normaalväärtuse kindlaks tasutud käibemaksu alusel, kasutades ekspordile kehtivat käibemaksumäära.

(100)

Sellega seoses märgitakse, et komisjon tegi normaalväärtuse kindlaks üldkohtu kohtupraktika kohaselt (10). Seepärast lükati Ketongi väide tagasi.

(101)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Ketong, et tema esitatud netoekspordihind ei sisaldanud käibemaksu. Veel väitis Ketong, et käibemaksu mittesisaldava ekspordihinna võrdlemine normaalväärtusega, mille kindlaksmääramisel oli arvestatud käibemaksu, oli vigane ja ei taganud õiglast võrdlust. Ketong palus komisjonil see viga parandada.

(102)

Komisjon tegi kindlaks, et Ketong oli küsimustiku vastuses oma netoekspordihinna valesti esitanud, kui lahutas käibemaksu ekspordiarve brutoväärtusest, samas kui sellist mahaarvamist ei olnud ekspordiarvetel kajastatud. Ehk teisisõnu, Ketongi esitatud ja komisjoni kontrollitud ekspordiarvete puhul ei olnud mainitud bruto- ja netoekspordiväärtust. Komisjon asendas selle parandamiseks Ketongi esitatud arve netoväärtuse arvetel mainitud väärtusega, mis sisaldab käibemaksu, nii et normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi samal maksustamistasandil, nagu on nõutav alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt. Need parandused tehti Ketongile teatavaks.

(103)

Shun Tai vaidlustas lõplike järelduste kohta esitatud märkustes tema tellimuste ekspordihinnale alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud kohandused. Ta väitis, et kohanduse tegemisel tuleks aluseks võtta sõltumatu kaupleja tegelik kasum või alternatiivina müügihinna erinevus kauplejatele ja lõppkasutajatele omamaisel turul.

(104)

Vastupidiselt Shun Tai väidetule on tema hindade kohandamiseks kasutatud meetod komisjoni tavaga ja lõplike järelduste kohta esitatud märkustes mainitud kahe määrusega kooskõlas. Lisaks võttis komisjon Shun Tai hindade kohandamisel täielikult arvesse uurimise konkreetseid järeldusi seoses tema müügikorraldusega. Arvestades, et Shun Tai väide tugines valedele eeldustele, tuli see tagasi lükata. Kuna Shun Tai taotles oma müügikanalite käsitlemist konfidentsiaalsena, esitati komisjoni analüüsi täiendavad üksikasjad äriühingule kahepoolselt.

(105)

Kuna võrdluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 163 ja 164 esitatud järeldused.

(106)

Arvestades, et komisjon nõustus huvitatud isikute mõningate märkustega, mis esitati pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist, arvutas ta dumpingumarginaalid vastavalt ümber. Need muudatused ei mõjuta „kõigi muude äriühingute“ puhul arvutatud dumpingumarginaali. Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 168 ja 169 seoses koostöö taseme ja meetodiga, millega kehtestatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul kohaldatav dumpingu jääkmarginaal.

(107)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(108)

Individuaalsete dumpingumarginaalide arvutused, milles arvestati huvitatud isikutelt pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist saadud märkuste põhjal tehtud parandusi ja korrektsioone, edastati koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele.

(109)

Kaebuse esitaja ja täidisega traadi tootja (Filo d.o.o.) esitasid ajutise määruse põhjenduse 285 kohta märkusi seoses restruktureerimisega Ferroglobe’i kontsernis ning liidu tootmisharu poolse tootmise jätkamisega. Täidisega traadi tootja väljendas kahtlusi liidu tootmise toimumise üle.

(110)

Mõlemad kaebuse esitajad tegelesid uurimisperioodil tootmise ja müügiga, nagu kinnitas ajutiste meetmete kehtestamise määrus. Pärast uurimisperioodi jätkavad mõlemad igapäevast majandustegevust, mida on kinnitanud ja dokumenteerinud Euroalliages. OFZ on jätkanud tootmist ja müüki nagu varasematel aastatel. Ferropemi jätkuv restruktureerimisprotsess, mis on olulisel määral põhjustatud kahjustavast dumpingust, ei mõjuta äriühingu jätkuvat tegutsemist. Tõepoolest, äriühing jätkas tootmist ja müüki pärast uurimisperioodi lõppu kuni restruktureerimisprotsessi ametliku algatamiseni 2021. aasta märtsi lõpus. Sellest alates on ta säilitanud täielikult toimivad tootmisvarad ja on 15. novembril 2021. aastal otsustanud säilitada kaltsiumsilitsiidi tootmise Prantsusmaal, mis antakse üle uuele kaltsiumsilitsiidi tootmisliinile ühes tema teises Prantsusmaal asuvas tehases, mis alustab olulise tootmisvõimsusega tööd 2022. aasta septembris. Käesolevat otsust toetab Prantsuse valitsus. Vahepeal on Ferropem hankinud kaltsiumsilitsiidi Argentinast, et jätkata oma klientide teenindamist üleminekuperioodil, kuni uus liin on täielikult toimiv. Kokkuvõttes on mõlemad äriühingud jätkuvalt liidu tootjad. Tegelikult aitavad dumpinguvastased meetmed luua mõlemale äriühingule tegevuse jätkamiseks tingimusi, sest ebaausatest kaubandustavadest tingitud moonutused kõrvaldatakse.

(111)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta pärast esialgsete meetmete kehtestamist täiendavaid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 170–172 esitatud järeldused.

(112)

Kuna asjaomase liidu turu kindlaksmääramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 173–177 esitatud järeldused.

(113)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 178–180 esitatud järeldused.

(114)

Kuna HRVst pärit impordi mahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 181–184 esitatud järeldused.

(115)

Ajutise määruse põhjenduses 189 selgitati, et tuvastatud kaalutud keskmine hindade allalöömine oli 10,6 %. Üks eksportija, Shun Tai, väitis, et CIF-ekspordihinnad tuleks läbi vaadata, sest need ei olnud eurodesse täpselt konverteeritud. Selle väitega nõustuti ja läbivaadatud hindade allalöömise marginaaliks määrati 10,5 %.

(116)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 185–189 esitatud järeldused.

(117)

Kuna üldiste märkuste kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 190 ja 191 esitatud järeldused.

(118)

Kuna toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 192–201 esitatud järeldused.

(119)

Kuna müügimahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 202–204 esitatud järeldused.

(120)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 205 esitatud järeldused.

(121)

Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 206–208 esitatud järeldused.

(122)

Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 209 ja 210 sätestatud järeldused.

(123)

Kuna hindade ja neid mõjutavate tegurite kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 211–213 esitatud järeldused.

(124)

Kuna tööjõukulude kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 214 ja 215 esitatud järeldused.

(125)

Kuna laovarude kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 216–218 esitatud järeldused.

(126)

Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 219–224 esitatud järeldused.

(127)

Kuna selles jaotises käsitletud järelduste kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 225–230 esitatud järeldused.

(128)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Shenghua, et liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit impordi vahel puudus põhjuslik seos. Äriühing väitis, et Hiinast pärit impordimahu suundumus uurimisperioodil ei vastanud alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohasele olulise impordikasvu nõudele.

(129)

Lisaks väitis Shenghua, et teatavad majandusnäitajad (tootmismaht, tootlikkus, tööjõukulud, kasumlikkus, investeeringutasuvus) kahanesid peamiselt alates 2019. aastast ja samal ajal vähenes märkimisväärselt Hiinast pärit impordi maht, mistõttu ei olnud näitajate kahanemine kuidagi seotud impordiga Hiinast.

(130)

Need väited lükatakse tagasi. Nagu on välja toodud ajutise määruse põhjenduses 232, HRV turuosa kasvas alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini liidu tootmisharu turuosa arvelt 57 % võrra ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 50 % võrra. Seega dumpinguhinnaga import kasvas võrreldes liidu tarbimisega märkimisväärselt. Ajavahemikul 2019–2020 suurenes Hiinast pärit impordi turuosa 55 %-lt 61 %-le ja Hiina impordihinnad langesid 16 %, millel oli liidu tootmisharule oluline mõju, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 235.

(131)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Shenghua, et vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 7 tuleks lisaks dumpinguhinnaga impordile uurida ka muid teadaolevaid tegureid, millega liidu tootmisharu lisaks kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi omistada dumpinguhinnaga impordile.

(132)

Ta väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju tulenes mitmest muust tegurist, nagu terasetööstuse langus, import kolmandatest riikidest (import Brasiiliast ja selle turuosa kasvas rohkem) ja COVID-19 2020. aastal.

(133)

Seoses väitega, et import Brasiiliast tekitas tõenäolisemalt kahju kui import HRVst, märkis kaebuse esitaja, et esiteks suurenes Hiina impordi turuosa märkimisväärselt, teiseks lõid Hiina hinnad liidu tootmisharu hindu pidevat alla, põhjustades hindade alandamise survet ning Brasiiliast pärit impordi maht oli oluliselt väiksem kui Hiinast pärit impordi maht.

(134)

Komisjon analüüsis põhjuslikku seost ajutise määruse 5. jaotises kooskõlas artikli 3 lõikega 7. Kõiki Sheghua poolt põhjenduses 132 mainitud tegureid uuriti eraldi ja koos.

(135)

Esiteks seoses tema väitega, et kahju põhjustas terase nõudluse langus, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 240 ja 241, kasvas HRV turuosa väheneva tarbimise taustal 57 %, samal ajal kui liidu tootmine, müügimaht, turuosa, kasumlikkus, tööhõive ja investeeringutasuvus vähenes rohkem kui vähenes tarbimine alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini. Põhjuseks oli asjaolu, et turu hõlvamine Hiinast pärit madalate hindadega impordi poolt põhjustas nendele kahjunäitajatele olulist kahju. Seetõttu ei kõrvaldanud tarbimise vähenemine põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(136)

Teiseks, nagu on mainitud ajutise määruse põhjendustes 252 ja 254, oli Brasiiliast pärit impordi maht alati vähemalt viis korda väiksem kui Hiinast pärit impordi maht. Seega ei olnud see import piisavalt oluline, et nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit madala hinnaga kaltsiumsilitsiidi impordi märkimisväärsete koguste ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(137)

Kolmandaks, seoses väitega, et COVID-19 pandeemia põhjustas kahju, mille esitas ka Hiina valitsus, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 238–241, kujunes kahjustav olukord juba 2019. aastal, kui Hiina impordi tungimine põhjustas liidu tootmisharu tootmise ja müügi kukkumist tasemetele, mis ei võimaldanud katta kasvavaid ühikuhindu. Kuna COVID-19 pandeemia mõju avaldus alles 2020. aastal, tuleks COVID-19 pandeemiat vaadelda suurendava tegurina 2020. aastal. Igal juhul suurenes Hiina impordi turuosa vaatamata kahanevale nõudlusele, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 240. Seega COVID-19 ei nõrgendanud põhjuslikku seost Hiinast pärit madala hinnaga impordi ja põhjustatud kahju vahel.

(138)

Shenghua või Hiina valitsus ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mille tõttu oleks jõutud teistsugusele järeldusele.

(139)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Hiina valitsus veel seda, et komisjon põhjendas ELi tootmisharu suurenenud varude ja tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise probleeme Hiinast pärit kaltsiumsilitsiidi toodetega, kuid eiras asjaolu, et ELi tootmisharu ise suurendas ajavahemikul 2018–2019 kiiresti oma investeeringuid ja laiendas oma tootmisvõimsust, mis põhjustas varude suurenemist.

(140)

Selle väitega ei saa nõustuda, sest varude suurenemist ei põhjustanud investeeringud uude tootmisvõimsusesse, vaid pigem asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud müüa kõiki ajavahemikul 2018–2019 toodetud koguseid. Tegelikult sellel ajavahemikul tootmiskogused vähenesid, kuid olid siiski müügimahust suuremad. Seetõttu põhjustas suurenenud varusid dumpinguhinnaga impordi kasv.

(141)

Shenghua kordas lõplike järelduste kohta esitatud märkustes põhjenduses 132 esitatud väidet, et komisjon oli alahinnanud muude tegurite mõju, näiteks terasetööstuse langus ja COVID-19. Ta väitis eelkõige seda, et vastavalt Ferroglobe’i aastaaruandele (11) (Ferropemi emaettevõtja) möönis liidu tootmisharu, et tema tegevus oli terasetööstuse suhtes tundlik ja tugines sellele ning et terasetööstuse langus kahjustaks oluliselt (aruandes oli märgitud „võib kahjustada“) tema äritegevust. Ühtlasi märkis Shenghua, et Euroferi poolt 2021. aasta märtsis esitatud märkused toetasid tema seisukohta, et kaltsiumsilitsiidi tootmisharu tagasihoidlikumate näitajate peamine põhjus oli terasetööstuse langus, mitte aga Hiinast pärit import. Lisaks märkis ta, et Ferroglobe’i finantsaruandes on mainitud, et „COVID-19 on avaldanud meie äritegevusele ja finantstulemustele olulist negatiivset mõju“.

(142)

Käesoleva määruse põhjendustes 135 ja 137 märgitud põhjustel lükati need väited tagasi.

(143)

Lisaks märkis Shenghua, et märkimisväärne energiahindade tõus oli samuti oluliselt kahjustanud liidu tootmisharu tulemuslikkust. Esiteks viitas ta Fastmarkets MB (12) artiklile, millest ilmnes, et OFZ oli energiahindade hiljutise rohkem kui kuuekordse hinnatõusu tõttu vähendanud oma tootmist rohkem kui poole võrra. Teiseks viitas ta Nasdaqi avaldatud artiklile, milles märgiti, et „Ferroglobe tegutseb energiamahukas tootmisharus, mistõttu avaldab kehtiv energiahindade keskkond, eelkõige Hispaanias, meie äritegevusele märgatavat kahjulikku mõju.“ (13).

(144)

Komisjon märkis, et viide OFZ-le puudutas nelja ferrosulameid tootva ahju sulgemist (v.a kaltsiumsilitsiit) uurimisperioodile järgnenud perioodil, samas kui Nasdaqi artiklis viidati eelkõige Hispaaniale, samas kui Ferropem toodab kaltsiumsilitsiiti Prantsusmaal.

(145)

Seepärast leidis komisjon, et esitatud teave ei olnud konkreetselt seotud asjaomase toote impordiga vaatlusalusel perioodil ning see ei nõrgendanud põhjuslikku seost HRVst pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(146)

Kuna põhjusliku seose kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 261–265 esitatud järeldused.

(147)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 266, väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi. Seega selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuriti, kas koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal.

(148)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas põhjenduses 3 kirjeldatud eelavalikustamise perioodil toimus uurimisaluse impordi edasine oluline suurenemine, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel.

(149)

Andmebaasi „Surveillance“ andmete kohaselt oli HRVst pärit impordi maht neljanädalase eelavalikustamise perioodi jooksul 36 % väiksem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Komisjon järeldas selle põhjal, et eelavalikustamise perioodil ei suurenenud uuritav import märkimisväärselt.

(150)

Seetõttu ei kohandanud komisjon kahju kõrvaldamist võimaldavat taset selles suhtes.

(151)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist täheldas Ketong, et kuna kõiki liidu tootmisharu sihthinnaga seotud tooteliigi tasandi üksikasju käsitati konfidentsiaalse teabena, ei avaldatud asjaolusid otstarbekalt, mis võimaldaksid tal esitada seisukohti arvutuste täpsuse kohta.

(152)

Komisjon täheldab, et Ketongile 15. oktoobril 2021. aastal esitatud esialgsete järelduste 3. lisas (14) oli komisjon märkinud, et konfidentsiaalsuse põhjustel (ühe või kahe tootjaga seotud liidu tootmisharu hinnad) ei saa avaldada üksikasjalikku hinna allalöömist toote kontrollnumbri alusel. Komisjon kinnitab, et asjaomase tooteliikidega seotud üksikasjaliku teabe mitteavaldamine kehtib samamoodi ka liidu tootmisharu sihthinnale. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(153)

Eksportija Ningxia Shun Tai Smelting Co., Ltd väitis, et komisjon ei olnud eksportija kahjumarginaali arvutamisel konverteerinud tema CIF-ekspordihindu liidu piiril eurodesse õigesti. Komisjon nõustus selle väitega ja arvutas äriühingu kahjumarginaali selles osas uuesti.

(154)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 115, vaatas komisjon Shun Tai CIF-ekspordihinnad läbi. Selle läbivaatamise tulemusena saadi Shun Tai jaoks korrigeeritud lõplik kahjumarginaal ja „kõigi muude äriühingute“ marginaal. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „kõigi muude äriühingute“ puhul on kindlaks tehtud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal. Seepärast on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav tase koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul järgmine.

(155)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Euroalliages, et komisjon peaks uuesti läbi vaatama ajutise määruse põhjenduses 281 esitatud esialgse järelduse, et elektrienergia puhul ei esine moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Euroalliages väitis, et riigiaruande 10. jaos esitatud järeldused tõendasid oluliste moonutuste esinemist Hiina energiasektoris ja et Hiina valitsus ei olnud selle kohta märkusi esitanud. Veel väitis ta, et kaebuses leidus mitu viidet, mis kõik osutavad energiahinna moonutuste esinemisele. Euroalliages väitis, et tõendid, mis leiti Hiinas makstavate energiasubsiidiumide kohta ja isegi osalised dokumendid, mis käsitlesid HRVs esinevat energia suhtes kohaldatavat kahesugust hinnakujundussüsteemi, võib lugeda piisavaks tõendiks, et kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2a.

(156)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b ja samuti riigiaruande 10. jaos mainitud olulised moonutused erinevad alusmääruse artikli 7 lõikes 2a loetletud konkreetsetest meetmetest. Komisjon uuris alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, kas elektrihindade moonutamine on tingitud kahesugusest hinnakujundussüsteemist või mis tahes muust konkreetsest meetmest, mis on loetletud alusmääruse artikli 7 lõikes 2a. Käesolevas uurimises puuduvad tõendid asjaomaste meetmete esinemise kohta ja kaebuses esitatud väited ei leidnud kinnitust, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 276–281. Väide lükatakse tagasi ja komisjon kinnitab ajutise määruse põhjenduses 281 esitatud järeldused.

(157)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud:

(158)

Pidades silmas põhjenduses 110 välja toodud fakte ja järeldusi, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjenduses 289 oma järeldusi, et meetmete kehtestamine oleks liidu kaltsiumsilitsiidi tootmisharu huvides. Tõepoolest aitavad dumpinguvastased meetmed luua mõlemale äriühingule tegevuse jätkamiseks tingimusi, sest ebaausatest kaubandustavadest tingitud moonutused kõrvaldatakse.

(159)

Üks liidus asuv täidisega traadi tootja (Filo d.o.o.) märkis, et ajutiste meetmete kehtestamine on tekitanud tarneprobleeme, sest liidu tootmisharu ei müünud turul piisavaid koguseid ning dumpinguvastased meetmed olid tõstnud Hiina hindu turul. See huvitatud isik väitis, et kuna hinnad liidu turul olid oluliselt tõusnud, kaalus terasetööstus (peamine toodet kasutav tööstusharu) üleminekut või oli läinud üle puhtast kaltsiumist toodetele kui odavamale alternatiivile.

(160)

Euroalliages esitas samuti nende uurimisperioodi järgsete arengute kohta märkusi. Ta tõi välja, et liidu tootmisharul oli esinenud ajutisi tootmis- ja müügiprobleeme. Ferropemi puhul olid need probleemid seotud Ferroglobe’i kontserni restruktureerimise ja tootmise üleviimisega uude tootmiskohta Prantsusmaal, mis oli suuresti tingitud ajutises määruses kinnitust leidnud kahjulikust dumpingust. OFZ puhul olid need probleemid seotud elektrihindade tõusuga, mis oli ajutiselt katkestanud äriühingu tavapärase tootmiskampaania kavandamise. Veel märkis Euroalliages, et puhta kaltsiumi hinnad on liiga kõrged, et kaltsiumsilitsiidi asendamine oleks majanduslikult elujõuline. Samuti esitas Euroalliages konfidentsiaalse kirjavahetuse täidisega traadi valdkonnas tegutsevalt liidu kaltsiumsilitsiidi allkasutajalt. Selles kirjavahetuses väljendati toetust meetmetele, mille eesmärk on taastada liidu turul õiglane konkurents ja säilitada eri tarneallikad, sealhulgas liidu tootjatelt.

(161)

Komisjon märgib, et Filo d.o.o. väited on põhjendamatud ega tõenda võrreldes uurimisperioodiga kuidagi turutingimuste struktuurimuutuste esinemist. Tõepoolest, tarneahelas allpool tegutsejate puhul võivad dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel esineda mõned turumuutused. Kuid meetmed ei ole segav tegur, vaid tegur, millega taastatakse võrdsed tingimused, kindlustatakse jätkuv liidu tootmisharu tegevus sektoris ja tagatakse mitmest allikast pärit tarne stabiilsus. Lisaks ei olnud kaltsiumsilitsiidi impordihinnad kuni 2021. aasta oktoobrini näidanud täidisega traadi tootja väidetavat kasvu mastaapi, mis muudaks ülemineku puhtale kaltsiumile tasuvaks isegi meetmeid arvesse võttes.

(162)

Lõpetuseks leidis komisjon, et ükski uurimisperioodi järgne tarnesuundumus ei olnud struktuuriline. Oli selge, et meetmed olid olulised õiglase konkurentsi taastamiseks liidu turul. See võimaldaks liidu tootmisharul taastada kahjustavale dumpingule eelnenud positsiooni turul.

(163)

Hiina valitsus märkis, et komisjon ei ole hinnanud täit mõju terasetööstusele. Ta märkis, et komisjon leidis terasetoodete impordi suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete läbivaatamisel, et liidu terasetootjad vajavad eri liiki terasetooteid hõlmavate terasealaste kaitsemeetmete jätkuvat kaitset. Seega nende olulistele sisenditele täiendava tollimaksu lisamine on mitte ainult teraseettevõtete arengut kahjustav, vaid läheb ühtlasi vastuollu terasetoodete impordi suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete läbivaatamisel esitatud komisjoni põhjenduse loogikaga. Komisjon käsitles meetmete kehtestamise mõju terasetööstusele ajutise määruse põhjenduses 302, milles ta järeldas kasutajalt saadud teabe põhjal, et kaltsiumsilitsiidi kulu terasetööstusele on väga väike.

(164)

Veel väitis Hiina valitsus, et asjakohase konkurentsitaseme säilitamine liidu turul mitte ainult ei taga järgmise etapi tootmisharule ja tarbijatele rohkem valikuid ning paremaid tooteid, vaid ühtlasi aitab liidu tootmisharul oma konkurentsivõimet suurendada.

(165)

Ka Shenghua esitas turukonkurentsi kohta märkusi, väites et kaltsiumsilitsiidi tootjaid on liidus ainult kaks, kuid selle importijaid, kauplejaid ja kasutajaid on üle kuuekümne. Äriühing leidis, et meetmete kehtestamisega väheneks liidu turul kasutajate (nagu terasetööstus) jaoks konkurents ja tõuseksid hinnad.

(166)

Ent nagu mainitud põhjenduses 161, leiab komisjon, et konkurents liidu turul peaks olema kõigi poolte jaoks õiglane. Seetõttu oli oluline, et Hiinast pärit kaltsiumsilitsiidi impordihindadele kohaldati dumpinguvastaseid tollimakse, et taastada õiglane konkurents.

(167)

Shenghua tuletas veel meelde Euroferi märkusi, et liidu tootmisharu ei olnud kunagi rahuldanud rohkem kui 42 % liidu nõudlusest. Ta väitis, et kuna need kaks liidu tootjat ei suuda rahuldada liidu nõudlust, siis Hiinast lähtuva tarneahela katkemine kahjustaks oluliselt kasutajaid. Kuid komisjon leiab, et kasutajad saavad hankida sisendeid ka kolmandatest riikidest ja et meetmete eesmärk ei ole Hiinast lähtuva tarneahela katkestamine. Eesmärk on tagada Hiinast pärit impordi sisenemine liidu turule õiglaste hindadega.

(168)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Shenghua, et komisjon oli põhjendamatult keskendunud liidu tootmisharu huvidele ega pööranud piisavalt tähelepanu liidu importijate ja kasutajate huvidele. Eelkõige kordas ta vastavalt Euroferi ja Saksamaa terasetootjate ühenduse poolt kaebuse kohta esitatud märkusi, mille kohaselt omamaine tootmisharu ei olnud kunagi rahuldanud rohkem kui 42 % liidu nõudlusest ning et omamaine tootmisharu ei suuda vastata kaltsiumsilitsiidi nõudlusele. Lisaks viitas ta Filo d.o.o. poolt 2021. aasta septembris ja oktoobris esitatud märkustele, mille kohaselt ei paku liidu ning Brasiilia tootjad liidu turule kaltsiumsilitsiidi tarneid.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid ka Filo d.o.o. ja TDR Legure d.o.o. oma märkust, et liidu tootjad ei saa ajutiselt liidu turgu varustada.

(170)

Euroalliages vastas, et kaebuse esitamisel osalenud liidu tootjad soovivad säilitada müüki liidu turul ja esitas tõendeid hiljutiste pakkumiste kohta kaltsiumsilitsiidi tarnimiseks liidu turule.

(171)

Nagu on märgitud põhjenduses 161, leiab komisjon, et meetmed ei ole segav tegur, vaid tegur, millega taastatakse võrdsed tingimused, kindlustatakse jätkuv liidu tootmisharu tegevus sektoris ja tagatakse mitmest allikast (sh HRVst) pärit tarne stabiilsus. Tõepoolest, liidu huvide analüüsimise osana on alusmääruse artiklis 21 täpsustatud, et „erilist tähelepanu [pööratakse] vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents“. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(172)

Ühtlasi märkisid Filo d.o.o. ja TDR Legure d.o.o. pärast lõplike järelduste avalikustamist, et kui komisjon kehtestab meetmed, võib suurimaks probleemiks osutuda Hiinast pärit kaltsiumsilitsiidi import liitu, mille päritoluna deklareeritakse hoopis muu kolmas riik (Ukraina, India, Venemaa, Tai, Türgi jne). Komisjon pidas seda spekulatsiooniks ja liidu huvi analüüsimisel ebaoluliseks.

(173)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 303 tehtud järeldused, mille kohaselt puuduvad liidu huvide seisukohast kaalukad põhjused, miks käesoleva uurimise käigus ei tuleks kehtestada lõplikke meetmeid.

(174)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(175)

Nagu on mainitud põhjenduses 115, korrigeeriti lõplikus etapis veidi ühe tootja CIF-ekspordihindu. Selle väite kinnitamisel oli ka väike mõju tootja ja „kõigi muude äriühingute“ kahjumarginaalile.

(176)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(177)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need nende äriühingute puhul käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes.

(178)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (15). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(179)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(180)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(181)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(182)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(183)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks eksportiv tootja kooskõlas alusmääruse artikliga 8 hinnakohustuse pakkumise. Kuigi ta eksportis uurimisaluse toote mitut liiki, esitas ta ühe keskmise minimaalse impordihinna.

(184)

Komisjon hindas pakkumist uurimisaluse toote hinna volatiilsuse kontekstis. Vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal ilmnes, et mitmest allikast (Brasiiliast, Taist, Argentinast ja Hiinast) liidu turule imporditud kaltsiumsilitsiidi hind kõikus märkimisväärselt. Seistes silmitsi niisuguse volatiilsusega ei saa tagada, et üks keskmine minimaalne impordihind on piisav dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks meetmete kestuse ajal.

(185)

Lisaks tegi asjaomane eksportija ettepaneku indekseerida pakutud minimaalset impordihinda Brasiilia elektrihindade alusel. Kuid see kuluelement ei ole piisavalt suur, et tagada indekseerimisega niisugused hinnad, mis kõrvaldaksid kahju.

(186)

On väga oluline, et asjaomase eksportiva tootja poolt liitu müüdava uurimisaluse toote hinnaerinevuse ja sisendmaterjali hinnakõikumise vahel on olemas selge seos. Ükski toimikus sisalduv tõend ei viidanud niisuguse seose olemasolule ja asjaomane eksportija ei tõendanud, et niisugune seos on olemas. See näitab, et täheldatud hinnakõikumiste puhul on oma osa ka muudel teguritel.

(187)

Peale selle põhinevad pakutud meetmed kahjumarginaalidel (nimelt liidu tootmisharu kuludel) ja minimaalse impordihinna indekseerimine Brasiilia elektrihinna muutumise alusel ei suuda tagada, et niisugune minimaalne impordihind kõrvaldaks kahju. Liidu tootmisharu kulusid ja hindu ei määra vastava riigi elektrihindade muutumine.

(188)

Lõpetuseks, isegi kui Brasiilia elektrihinda saaks lugeda piisavaks, ei võimalda taotleja soovitatud avalikult kättesaadava teabe avaldamise sagedus elektrihinna kõikumisi usaldusväärselt kajastada.

(189)

Mittevastavus ühele eelnevatest nõuetest on piisav, et järeldada, et pakutud hinnakohustus ei ole piisav ja seda ei saa seega aktsepteerida.

(190)

Seoses kohustuse jälgimisega näitas uurimine, et taotleja raamatupidamisarvestus ei vasta rahvusvaheliselt heakskiidetud raamatupidamise põhimõtetele ning et eelkõige ei olnud raamatupidamisdokumendid või elektrooniline kliendinimekiri uurimise ajal kergesti kättesaadav. Ametlikus raamatupidamisarvestuses tuvastati ka muid olulisi probleeme. See muudab taotleja usaldusväärsuse küsitavaks ja viitab praktilistele raskustele lõpliku kohustuse usaldusväärsel jälgimisel.

(191)

Eespool kirjeldatud faktidele ja kaalutlustele tuginedes ning kooskõlas alusmääruse artikli 8 sätetega leiti, et pakkumine ei olnud dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamise tagamiseks piisav. Lisaks leiti vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 3, et selle jälgimine oleks teostamatu.

(192)

Seepärast lükati pakkumine tagasi.

(193)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesolevas määruses kehtestatud määradele.

(194)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 109, (16) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(195)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,