(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 193 on sätestatud, et maksuhalduritele käibemaksu tasumise eest vastutab üldiselt maksustatavaid kaubatarneid tegev või teenuseid osutav maksukohustuslane.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/789 (2) anti Ungarile luba sellise meetme kasutuselevõtmiseks, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 seoses käibemaksu tasumise eest vastutava isikuga teatavate tarnete puhul, mille on teinud maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse likvideerimis- või mis tahes muud menetlust, millega seaduslikult tuvastatakse tema maksejõuetus (edaspidi „erimeede“).

(3)

Komisjonis 18. veebruaril 2021 registreeritud kirjas taotles Ungari pikendada erimeetme kohaldamise luba 31. detsembrini 2026 (edaspidi „taotlus“). Ungari esitas koos taotlusega aruande, mis sisaldas erimeetme läbivaatamist.

(4)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teisele lõigule edastas komisjon 7. aprilli 2021. aasta kirjadega kõnealuse taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 8. aprill 2021. aasta kirjaga Ungarile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Ungari väidab, et maksukohustuslased, kelle suhtes on algatatud likvideerimis- või maksejõuetusmenetlus, jätavad tasumisele kuuluva käibemaksu maksuhaldurile tihtipeale maksmata. Samal ajal võib ostja, kes on mahaarvamisõigusega maksukohustuslane, endiselt arvata maha tekkinud käibemaksu, mõjutades seega negatiivselt eelarvet ja rahastades likvideerimist. Ungari on registreerinud ka pettusjuhtumeid, mille puhul väljastavad äriühingud, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, tegutsevatele äriühingutele fiktiivseid arveid, vähendades sellega oluliselt nende tasumisele kuuluvat maksu, kuid puuduvad tagatised, et sellise arve väljastaja tasumisele kuuluva käibemaksu ära maksaks.

(6)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199 lõike 1 punkti g kohaselt võivad liikmesriigid sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele läheb üle kinnisasi, mille kohtuotsuse alusel võlgnikuks tunnistatu on müünud sundvõõrandamismenetluse käigus (edaspidi „pöördmaksustamine“). Erimeede võimaldab Ungaril laiendada pöördmaksustamise mehhanismi muudele sellise maksukohustuslaste tarnetele, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, nimelt kapitalikaupade tarnetele ning muude kaupade ja teenuste tarnetele, mille turuväärtus ületab 100 000 forintit.

(7)

Ungari esitatud teabe kohaselt on pöördmaksustamise kohaldamine selliste tehingute suhtes hõlbustanud maksukogumist ja hoidnud ära maksudest kõrvalehoidmist. Erimeetme rakendamine on piiranud avaliku sektori tulude vähenemist ja toonud kaasa täiendavaid eelarvetulusid. Lisaks võib COVID-19 pandeemia majanduslik mõju lähitulevikus järsult suurendada likvideerimiste arvu, mis rõhutab erimeetme pikendamise vajadust.

(8)

Taotletud erimeede peaks olema ajaliselt piiratud, et maksuametil oleks aega kuni erimeetme kehtivusaja lõpuni võtta muid tavapäraseid meetmeid probleemi lahendamiseks ja vähendada kahju riigieelarvele, eelkõige pettustega seotud kahju, kaotades seega erimeetme pikendamise vajaduse. Erimeede, millega võimaldatakse kasutada pöördmaksustamist, antakse üksnes erandkorras konkreetsetes valdkondades, kus esineb pettusi, ning see on viimane abinõu. Seepärast tuleks luba pikendada ainult kuni 31. detsembrini 2024.

(9)

Erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(10)

Rakendusotsust (EL) 2018/789 tuleks seetõttu vastavalt muuta,