(1)

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, millele kirjutati alla 7. detsembril 1944 Chicagos ja millega reguleeritakse rahvusvahelist lennutransporti (edaspidi „Chicago konventsioon“), jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).

(2)

Liidu liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalised ja ICAO osalisriigid ning liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus.

(3)

Chicago konventsiooni artikli 54 kohaselt võib ICAO nõukogu võtta vastu lennundust käsitlevad rahvusvahelised standardid (edaspidi „standardid“) ja soovituslikud tavad ning määrata need Chicago konventsiooni lisadeks (edaspidi „ICAO lisad“), eelkõige tsiviillennundusohutuse osas.

(4)

Chicago konventsiooni artikli 90 kohaselt jõustub ICAO lisa või ICAO lisa muudatus selle ICAO osalisriikidele edastamisest kolme kuu jooksul või pärast ICAO nõukogu määratud pikemat perioodi, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul on enamus ICAO osalisriike teatanud oma mittenõustumisest.

(5)

Pärast vastuvõtmist ja jõustumist on standardid siduvad kõikide ICAO osalisriikide, sealhulgas kõikide liidu liikmesriikide jaoks kooskõlas Chicago konventsiooniga ja sellega ette nähtu piires.

(6)

Chicago konventsiooni artikli 38 kohaselt peab iga ICAO osalisriik, kes ei suuda järgida mõne standardi kõiki aspekte või viia oma norme ja tavasid täielikult kooskõlla standardiga pärast selle muutmist või kes peab vajalikuks vastu võtta norme või tavasid, mis mingis üksikasjas erinevad standardiga kehtestatud normidest või tavadest, viivitamata teatama ICAO-le oma normi või tava ja standardiga kehtestatud normi või tava erinevustest. Standardite muutmise korral peab riik, kes ei tee asjaomaseid muudatusi oma normides või tavades, teavitama sellest ICAO nõukogu kuuekümne päeva jooksul alates standardi muudatuse vastuvõtmisest või viitama, millise meetme ta kavatseb võtta.

(7)

ICAO sisereeglid, eelkõige tähtajad, mille ICAO on kehtestanud ICAO osalisriikidele erinevustest teatamiseks, ning lennundusohutuse valdkonnas igal aastal teatatavate erinevuste suur arv raskendavad liidu nimel võetava seisukoha õigeaegset kindlaksmääramist aluslepingu artikli 218 lõikel 9 põhineva nõukogu otsusega iga teatatava erinevuse kohta. Lisaks puudutavad ICAO nõukogu poolt lennundusohutuse valdkonnas vastu võetud standardid suures osas liidu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi. Seepärast on tõhus ja asjakohane kehtestada raamistik kriteeriumide ja korra jaoks, mida tuleb järgida liidu ainupädevusse kuuluvate lennundusohutuse valdkonna standarditega seotud erinevustest teatamiseks, ilma et see piiraks Chicago konventsioonist tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi.

(8)

Võttes arvesse lennundusohutuse valdkonna eripära võrreldes muude ICAO käsitletavate valdkondadega, eelkõige ICAO nõukogu poolt selles valdkonnas vastu võetud standardite suurt arvu ja igal aastal teatatavate erinevuste arvu, käsitleb käesolev otsus vaid lennundusohutuse valdkonda, et lihtsustada protsesse ja tegeleda tõhusalt suure hulga teadetega. ICAO tasandil sisalduvad lennundusohutusstandardid peamiselt ICAO 1., 6., 8., 14., 18. ja 19. lisas. Liidu tasandil kajastuvad kõnealustes standardites sisalduvad nõuded peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, (1) ning selle alusel vastu võetud rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides, eelkõige komisjoni määrustes (EL) nr 1178/2011, (2) (EL) nr 748/2012, (3) (EL) nr 965/2012, (4) (EL) nr 139/2014, (5) (EL) nr 452/2014, (6) (EL) nr 1321/2014 (7) ja (EL) 2015/640 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 2111/2005 (9) ja (EL) nr 376/2014 (10).

(9)

Käesolevas otsuses tuleks seejuures piirduda seisukohtadega, mis võetakse ICAOs liidu nimel liidu ainupädevusse kuuluvates valdkondades.

(10)

ICAO nõukogu vastu võetud standarditega seotud erinevused võivad tuleneda liidu õigusest, kui ICAO nõukogu on võtnud vastu uue või muudetud standardi või kui liidu õigusakte on muudetud. Liidu nimel võetav seisukoht selliste erinevuste suhtes peaks põhinema kirjalikul dokumendil, mille komisjon esitab aegsasti nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks.

(11)

ICAO nõukogu poolt lennundusohutuse valdkonnas vastu võetud standarditega seotud erinevused võivad tuleneda ka riiklikest meetmetest, mis on võetud määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 kohaselt kiireloomuliste ettenägematute asjaolude puhul, kui need meetmed erinevad standarditest ja eeldavad seega ICAO teavitamist erinevustest vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 38. Seepärast on samuti asjakohane määrata käesolevas otsuses kindlaks menetlus, mida tuleb selliste erinevuste määratlemisel järgida. Kõnealune menetlus peaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt sõltuma vastu võetud riiklike meetmete ulatusest ja kestusest ning peaks võimaldama liikmesriikidel täita viivitamata Chicago konventsiooni artiklist 38 tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi. Kõnealune menetlus ei tohiks piirata määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 sätestatud tingimuste ja menetluse kohaldamist.

(12)

ICAO-le teatatavad erinevused peaksid põhinema eelkõige teabel, mille Euroopa Liidu Lennundusohutusamet määruse (EL) 2018/1139 artikli 90 lõike 4 kohaselt vajaduse korral esitab. Erinevuste puhul tuleks järgida vormingut, mille ICAO on kindlaks määranud vastavusest või erinevusest teatamise vormil või erinevusest teatamise elektroonilises EFOD-süsteemis, kui ICAO seda nõuab. Kui käesoleva otsuse kohaselt määratakse liidu nimel võetav seisukoht kindlaks kirjalikus dokumendis, mille komisjon esitab nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks, tuleks sellises dokumendis vajaduse korral ja igal üksikjuhul eraldi märkida, kas kõnealustest erinevustest teatamisel tuleks liikmesriikidele võimaldada paindlikkust. Lisaks peaks komisjon püüdma alustada sellise dokumendi ettevalmistamist võimalikult kiiresti, et anda piisavalt aega selliseks ettevalmistuseks, sealhulgas asjakohasteks ekspertide tasandi konsultatsioonideks.

(13)

Käesoleva otsuse rakendamisega ei tohiks kaasneda liikmesriikide liidu õigusest tulenevate kohustuste ega nende Chicago konventsioonist tulenevate rahvusvaheliste kohustuste rikkumist, eelkõige ICAO-le erinevustest teatamise tähtajast kinnipidamise osas.

(14)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada piiratud ajavahemiku jooksul kuni ICAO järgmise assamblee järgse ICAO nõukogu istungini, et nõukogul oleks võimalik hinnata käesoleva otsuse tõhusust ja otsustada komisjoni ettepaneku põhjal selle kohaldamisaega pikendada või seda muul viisil muuta,