This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0090
Council Regulation (EU) 2021/90 of 28 January 2021 fixing for 2021 the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks applicable in the Mediterranean and Black Seas
Nõukogu määrus (EL) 2021/90, 28. jaanuar 2021, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2021. aastaks
Nõukogu määrus (EL) 2021/90, 28. jaanuar 2021, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2021. aastaks
ELT L 31, 29.1.2021, p. 1–19
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2021: This act has been changed. Current consolidated version: 29/01/2021
|
29.1.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/90,
28. jaanuar 2021,
millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2021. aastaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruandeid. |
|
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kindlaks määramise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. |
|
(4) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude püügivõimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas kindlaks määratud reeglitega. |
|
(5) |
Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 (2) ning see jõustus 16. juulil 2019. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 tuleks kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud kalavarude püügivõimalused kehtestada nii, et selline kalastussuremuse tase, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, saavutataks võimaluse korral järk-järgult 2020. aastaks, ent hiljemalt 1. jaanuaril 2025. Kalapüügivõimalused tuleks esitada maksimaalse lubatud püügikoormusena ja kindlaks määrata vastavalt nimetatud määruse artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale. |
|
(6) |
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee jõudis järeldusele, et Vahemere lääneosa kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärkide saavutamiseks on vaja kiiresti tegutseda ja kalastussuremust on vaja reaalselt vähendada. Seepärast tuleks 2021. aastal maksimaalset lubatud püügikoormust vähendada võrreldes lähtetasemega 7,5 %, mis tuleb maha arvata nõukogu määrusega (EL) 2019/2236 (3) 2020. aastaks kehtestatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest. |
|
(7) |
Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis oma 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/1 Vahemerel kohaldatava euroopa angerja püügi mitmeaastane majandamiskava kohta, millega kehtestati Vahemere euroopa angerja (Anguilla anguilla) varude majandamise meetmed (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27). Nimetatud meetmete hulka kuuluvad püügi piirnormid või püügikoormuse piirangud ja iga-aastane kolme järjestikuse kuu pikkune püügikeeluaeg, mille iga liikmesriik peab kindlaks määrama kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (4) sätestatud kaitse-eesmärkidega, oma angerjavarude riikliku majandamiskavaga (riiklike majandamiskavadega) ning angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Kui riiklikud majandamiskavad, mille tulemusel vähendatakse püügikoormust või püüki vähemalt 30 %, on kehtestatud enne kõnealuse soovituse jõustumist, ei tohiks juba kehtestatud ja rakendatud püügi piirnorme või püügikoormuse piiranguid ületada. Kooskõlas kõnealuse soovitusega tuleks püügikeeluaega kohaldada Vahemere kõigil merealadel ning riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(8) |
GFCM võttis 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu ka soovituse GFCM/42/2018/8 Aadria merel kohaldatavate väikeste pelaagiliste liikide erakorraliste meetmete kohta aastatel 2019–2021 (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18). Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ning need ei piira muude tulevikus võetavate meetmete ega võimaliku liikmesriikide vahelise eraldamise kava kohaldamist. |
|
(9) |
GFCM võttis 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/3 Levandi meres kohaldatava hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) säästva traalpüügi mitmeaastase majandamiskava kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), millega kehtestati kalalaevade maksimaalne arv. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(10) |
GFCM võttis 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/4 Joonia meres kohaldatava hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) säästva traalpüügi mitmeaastase majandamiskava kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), millega kehtestati kalalaevade maksimaalne arv. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(11) |
GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/6 Sitsiilia väinas kohaldatavate hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) säästva traalpüügi majandamismeetmete kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), millega kehtestati kalalaevade maksimaalne arv. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(12) |
GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/5 Aadria meres (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) kohaldatava põhjalähedaste kalavarude säästva püügi mitmeaastase majandamiskava kohta, millega kehtestati teatavate põhjalähedaste kalavarude puhul püügikoormuse reguleerimise kord ja kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(13) |
Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripära ja selle marginaalset mõju väikeste pelaagilistele liikide ja põhjalähedaste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku jaoks juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele ning minimaalne püügikoormuse kvoot põhjalähedaste liikide puhul. |
|
(14) |
GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/4 Vahemeres (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27) kohaldatava punase vääriskoralli (Corallium rubrum) säästva kasutamise majandamiskava kohta, millega kehtestati punakoralli korjamise lubade maksimaalne arv ja korjamise piirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(15) |
GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/2 Alboráni meres (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–3) kohaldatava mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) säästva püügi majandamiskava kohta, millega kehtestati püügi piirnorm ja püügikoormuse piirang, lähtuvalt ajavahemikul 2010–2015 lubatud ja kasutatud keskmistest kogustest. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(16) |
GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/1 Vahemeres kohaldatavate hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püügil ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamise majandamismeetmete kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27), millega kehtestati harilikku kuldmakrelli püüdvate kalalaevade maksimaalne arv. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(17) |
GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/3, millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4 Mustas meres (GFCMi geograafiline alapiirkond 29) kohaldatava hariliku kammelja püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Selle soovitusega võetakse kasutusele hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodi eraldamise kava ning täiendavad kaitsemeetmed kõnealuse varu jaoks, eelkõige kahekuune püügikeeluaeg ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevani aastas. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(18) |
GFCMi teadusliku nõuande kohaselt on vaja kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere kiluvarude kestlikkus oleks tagatud. Seepärast on asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuse kalavaru autonoomne kvoot. |
|
(19) |
Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada olemasolevate teaduslike nõuannete põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades samuti silmas sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi. |
|
(20) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (5) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõigi selliste kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. |
|
(21) |
Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (6) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimiste kohta komisjonile andmete saatmisel. |
|
(22) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist. |
|
(23) |
Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2021. aastaks.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:
|
a) |
euroopa angerjas (Anguilla anguilla), punane vääriskorall (Corallium rubrum) ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemeres, nagu on määratletud artikli 4 punktis b; |
|
b) |
sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja harilik meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas, nagu on määratletud artikli 4 punktis c; |
|
c) |
euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d; |
|
d) |
euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja harilik meripoisur (Mullus barbatus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d; |
|
e) |
hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas, nagu on määratletud artikli 4 punktis e, Joonia meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis f, ja Levandi meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis g; |
|
f) |
mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis h; |
|
g) |
kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Psetta maxima) Mustas meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis i. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla; |
|
b) |
„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; |
|
c) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) –
|
|
d) |
„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
|
e) |
„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük on määramata; |
|
f) |
„analüütiline kvoot“ – liidu autonoomne kvoot, mille puhul analüütiline hinnang on olemas; |
|
g) |
„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta; |
|
h) |
„peibutuspüügivahend“ – merepinnal hõljuv ankurseade, mille eesmärk on kalu ligi meelitada. |
Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
|
a) |
„GFCMi geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (7) I lisas määratletud alad; |
|
b) |
„Vahemeri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed; |
|
c) |
„Vahemere lääneosa“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed; |
|
d) |
„Aadria meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed; |
|
e) |
„Sitsiilia väin“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 veed; |
|
f) |
„Joonia meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed; |
|
g) |
„Levandi meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed; |
|
h) |
„Alboráni meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–3 veed; |
|
i) |
„Must meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed. |
II JAOTIS
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
I PEATÜKK
Vahemeri
Artikkel 5
Euroopa angerjas
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja (Anguilla anguilla) siht-, juhu- ja harrastuskalapüügiga Vahemere kõigil merealadel, sealhulgas mageveekogudes ning ülemineku- ja riimvetes, nagu laguunid ja estuaarid.
2. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda euroopa angerjat Vahemere liidu ja rahvusvahelistes vetes kolme järjestikuse kuu pikkusel perioodil, mille iga liikmesriik kindlaks määrab. Püügikeeluaeg on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid teatavad enda poolt kindlaks määratud perioodi komisjonile hiljemalt üks kuu enne püügikeeluaja jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. jaanuaril 2021.
3. Liikmesriigid ei tohi ületada euroopa angerja puhul maksimaalset püügimahtu või püügikoormust, mis on kehtestatud ja mida rakendatakse nende riiklike majandamiskavadega, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklitega 2 ja 4.
Artikkel 6
Punane vääriskorall
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) siht- ja harrastuspüügiga Vahemeres.
2. Sihtpüügi puhul ei tohi liidu kalalaevade maksimaalne arv, liidu kalalaevade korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ja liidu püügitegevus ületada I lisas sätestatud tasemeid.
3. Liidu kalalaevadel, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, on keelatud punase vääriskoralli ümberlaadimine merel.
4. Harrastuskalapüügi puhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et keelata punase vääriskoralli korjamine ja pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine.
Artikkel 7
Harilik kuldmakrell
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse kaubandusliku tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mille puhul kasutatakse peibutuspüügivahendeid hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püüdmiseks Vahemere rahvusvahelistes vetes.
2. Hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on sätestatud II isas.
II PEATÜKK
Vahemere lääneosa
Artikkel 8
Põhjalähedased kalavarud
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste kalavarude püügiga Vahemere lääneosas.
2. Maksimaalne lubatud püügikoormus on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 9.
Artikkel 9
Andmete esitamine
Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 10.
Käesoleva artikli kohasel püügikoormuse andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid III lisas sätestatud püügikoormuse rühmade koode.
III PEATÜKK
Aadria meri
Artikkel 10
Väikesed pelaagilised liigid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria meres.
2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada IV lisas sätestatud püügimahtu.
3. Aadria meres sardiini ja euroopa anšoovise sihtpüügiga tegelevate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei tohi ületada 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda kokku maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval euroopa anšoovist.
4. Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on sätestatud IV lisas.
Artikkel 11
Põhjalähedased kalavarud
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja hariliku meripoisuri (Mullus barbatus) püügiga Aadria meres.
2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus ja neid varusid püüdva laevastiku maksimaalne püügivõimsus on sätestatud IV lisas.
3. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
Artikkel 12
Andmete esitamine
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohasel püütud koguseid ja lossimisi käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid IV lisas esitatud kalavaru koode.
IV PEATÜKK
Joonia meri, Levandi meri ja Sitsiilia väin
Artikkel 13
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Joonia meres, Levandi meres ja Sitsiilia väinas.
2. Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite maksimaalne arv on sätestatud V lisas.
V PEATÜKK
Alboráni meri
Artikkel 14
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) püüdvate liidu kalalaevade õngejada ja ridvata õngega toimuva tööndusliku püügi suhtes Alboráni merel.
2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas sätestatud püügimahtu.
VI PEATÜKK
Must meri
Artikkel 15
Kilu püügivõimaluste eraldamine
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustas meres.
2. Liidu autonoomne kvoot kilu jaoks, sellise kvoodi eraldamine liikmesriikidele ning sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud VII lisas.
Artikkel 16
Hariliku kammelja püügivõimaluste eraldamine
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügiga Mustas meres.
2. Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes püüdvate kalalaevade suhtes, selle eraldamine liikmesriikidele ning sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud VII lisas.
Artikkel 17
Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine
Liidu kalalaevad, kellel on artikli 16 kohaselt lubatud püüda Mustal merel harilikku kammeljat, tohivad püügiga tegeleda, olenemata laeva üldpikkusest, mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.
Artikkel 18
Hariliku kammelja püügi keeluaeg
Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini keelatud hariliku kammelja püük, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.
Artikkel 19
Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul
1. Käesolevas määruse artiklites 15 ja 16 sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist ning |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohaseid mahaarvamisi. |
2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 20
Andmete esitamine
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohase, Musta mere liidu vetes püütud kilu ja kammelja koguste lossimist käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid, VII lisas esitatud kalavaru koode.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. jaanuar 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).
(3) Nõukogu 16. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2236, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks (ELT L 336, 30.12.2019, lk 14).
(4) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).
(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(6) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
I LISA
LIIDU KALALAEVADELE ANTUD PÜÜGIVÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi MITMEAASTASELE MAJANDAMISKAVALE, MIS KÄSITLEB PUNASE VÄÄRISKORALLI KORJAMIST VAHEMERES
Käesoleva lisa tabelites on sätestatud Vahemeres punase vääriskoralli korjamise lubade maksimaalne arv ja korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Corallium rubrum |
COL |
Punane vääriskorall |
Tabel 1
Korjamise lubade maksimaalne arv (1)
|
Liikmesriik |
Punane vääriskorall COL |
|
Kreeka |
12 |
|
Hispaania |
0( (*1) |
|
Prantsusmaa |
32 |
|
Horvaatia |
28 |
|
Itaalia |
40 |
Tabel 2
Maksimaalne korjatud kogus väljendatuna eluskaalu tonnides
|
Liik: |
punane vääriskorall Corallium rubrum |
Püügipiirkond: |
Vahemere liidu veed – geograafiline alapiirkond 1–27 COL/GF1-27 |
||
|
Kreeka |
|
1,844 |
|
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Hispaania |
|
0 |
|||
|
Prantsusmaa |
|
1,400 |
|
||
|
Horvaatia |
|
1,226 |
|
||
|
Itaalia |
|
1,378 |
|
||
|
Liit |
|
5,848 |
|
||
|
TAC |
Ei ole asjakohane / Kokku leppimata |
|
|||
(1) Punase vääriskoralli korjamise loaga laevade ja/või sukeldujate arv või ühest sukeldujast ja ühest laevast koosnevate paaride arv.
(*1) Vastavalt Hispaania vetes kehtestatud ajutisele punase vääriskoralli korjamise keelule.
(*2) Vastavalt Hispaania vetes kehtestatud ajutisele punase vääriskoralli korjamise keelule.
II LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU KULDMAKRELLI VARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS
Käesoleva lisa tabelis on sätestatud Vahemere rahvusvahelistes vetes hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.
Viide püügipiirkondadele on viide Vahemere rahvusvahelistele vetele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Coryphaena hippurus |
DOL |
Harilik kuldmakrell |
Rahvusvahelistes vetes tegutsevatele laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv
|
Liikmesriik |
Harilik kuldmakrell DOL |
|
Itaalia |
797 |
|
Malta |
130 |
III LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS
Käesoleva lisa tabelites on sätestatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) kalavarude rühmade kaupa, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/1022 artiklis 1, ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügiks ette nähtud traalerite (*1) kogupikkus.
Kõigi käesolevas lisas sätestatud maksimaalsete lubatud püügikoormuste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/1022 sätestatud reegleid ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Aristaeomorpha foliacea |
ARS |
Hiidlehthännak |
|
Aristeus antennatus |
ARA |
Sinipunakas aadelkrevett |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Mullus barbatus |
MUT |
Harilik meripoisur |
|
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
|
Parapenaeus longirostris |
DPS |
Roosa süvahännak |
Maksimaalne lubatud püügikoormus püügipäevades
|
a) |
Alboráni meri, Baleaari saared, Põhja-Hispaania ja Lioni laht (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7)
|
|
b) |
Korsika, Liguuria meri, Türreeni meri ja Sardiinia saar (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11)
|
(*1) TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP.
IV LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MERES
Käesoleva lisa tabelites on sätestatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, samuti väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.
Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Euroopa anšoovis |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Mullus barbatus |
MUT |
Harilik meripoisur |
|
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
|
Parapenaeus longirostris |
DPS |
Roosa süvahännak |
|
Sardina pilchardus |
PIL |
Sardiin |
|
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
|
1. |
Väikesed pelaagilised liigid – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides
Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Põhjalähedased kalavarud – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi kalavarusid püüdvate traalide liikide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri)
Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite ja piimtraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus
|
(1) Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta püügimahul kuni 300 tonni suuruse koguseni.
(2) Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.
(*1) Soovituse GFCM/42/2018/8 punkti 15 sätet ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit. Sellisel juhul võib aktiivse laevastiku püügivõimsus laevade arvu ja kogumahutavuse (GT) ja/või brutoregistermahutavuse (GRT) ja kilovattide arvestuses suureneda kuni 50 %.
(*2) Sloveenia lipu all sõitvad kalalaevad, mis kasutavad OTB püügivahendeid geograafilises alapiirkonnas 17, ei ületa seal püügikoormuse piirangut 3 000 püügipäeva aastas.
(*3) Soovituse GFCM/43/2019/5 punkti 9 alapunkti c ja punkti 28 sätteid ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, mis kasutavad OTB püügivahendeid ja püüavad vähem kui 1 000 päeva punkti 9 alapunktis c osutatud võrdlusperioodi jooksul. OTB püügivahendeid kasutava aktiivse laevastiku püügivõimsus ei tohi võrdlusperioodil suureneda rohkem kui 50 protsenti.
V LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JOONIA MERES, LEVANDI MERES JA SITSIILIA VÄINAS
Käesoleva lisa tabelites on sätestatud Joonia meres, Levandi meres ja Sitsiilia väinas põhjalähedaste kalavarude püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Aristaeomorpha foliacea |
ARS |
Hiidlehthännak |
|
Aristeus antennatus |
ARA |
Sinipunakas aadelkrevett |
|
a) |
Kalapüügiloaga põhjatraalerite maksimaalne arv Joonia meres (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21)
|
|
b) |
Kalapüügiloaga põhjatraalerite maksimaalne arv Levandi meres (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27)
|
|
c) |
Kalapüügiloaga põhjatraalerite maksimaalne arv Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)
|
VI LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED ALBORÁNI MERES
Õngejada ja ridvata õngega toimuva püügi maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides
|
Liik: |
mustlaik-besuugo Pagellus bogaraveo |
Püügipiirkond: |
Alboráni mere liidu veed – geograafilised alapiirkonnad 1–3 SBR/GF1-3 |
|
|
Hispaania |
|
225 |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
|
225 |
||
|
TAC |
Ei ole asjakohane / Kokku leppimata |
|||
VII LISA
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAS MERES
Käesoleva lisa tabelites esitatakse lubatud kogupüük ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ja asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.
Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.
Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
|
Scophthalmus maximus |
TUR |
Harilik kammeljas |
|
Liik: |
kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (SPR/F3742C) |
||
|
Bulgaaria |
|
|
8 032,50 |
Analüütiline kvoot Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Rumeenia |
|
|
3 442,50 |
||
|
Liit |
|
|
11 475 |
||
|
TAC |
Ei ole asjakohane / Kokku leppimata |
||||
|
Liik: |
harilik kammeljas Scophthalmus maximus |
Püügipiirkond: |
Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C) |
|
|
Bulgaaria |
75 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Rumeenia |
75 |
|
||
|
Liit |
150 |
|||
|
TAC |
857 |
|
||
(*1) Kalandustegevus, sealhulgas kala ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük, ei ole lubatud 15. aprillist kuni 15. juunini 2021.