EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017D0427

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/427, 8. märts 2017, millega muudetakse rakendusotsust 2012/535/EL seoses erakorraliste meetmete võtmisega Bursaphelenchus xylophilus'e (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus (teatavaks tehtud numbri C(2017) 1482 all)

C/2017/1482

ELT L 64, 10.3.2017, p. 109–115 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2017/427/oj

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/109


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/427,

8. märts 2017,

millega muudetakse rakendusotsust 2012/535/EL seoses erakorraliste meetmete võtmisega Bursaphelenchus xylophilus'e (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 1482 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pidades silmas männi nematoodiga seotud kriitilist olukorda Portugalis ning mõningaid leide Hispaanias, moodustati 2014. aasta septembris mitme liikmesriigi ekspertidest koosnev rakkerühm, et toetada Portugali männi nematoodi piiramisel ja Hispaaniat selle tõrjumisel oma territooriumidel ning takistada samas selle levikut ülejäänud liidu territooriumile.

(2)

22. juunil 2016 avaldas männi nematoodiga tegelev rakkerühm aruande, milles anti mitmeid soovitusi. Lisaks on projekti REPHRAME (2) raames saadud täiendavaid teaduslikke andmeid.

(3)

On vaja määratleda mõiste „tulekahjust või tormist kahjustatud taimed“, et teha kindlaks vastuvõtlikud taimed, mille suhtes vastavaid meetmeid kohaldada.

(4)

Euroopa taimekaitseorganisatsioon on seoses situatsiooniplaanidega välja töötanud rahvusvahelised standardid. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste standarditega (3) ja parandada situatsiooniplaanide selgust ja tõhusust, tuleks situatsiooniplaane käsitlevates eeskirjades üksikasjalikumalt sätestada vastutavate ametiasutuste, laborite ja käitajate ülesanded.

(5)

Selleks et vähendada halduskoormust ja võttes arvesse olukorra paranemist, millele osutavad Portugalis ja Hispaanias seni tehtud kontrollimiste tulemused, tuleks komisjoni rakendusotsuse 2012/535/EL (4) artikli 11 lõike 3 alusel tehtavate kontrollimiste tulemusi esitada igal aastal ja mitte enam kord kuus. Kõnealuse otsuse artiklite 6 ja 7 alusel võetud meetmete tulemustest tuleks teatada iga aasta 30. aprilliks, et tagada vektori lendlusperioodi algusele eelnevat perioodi käsitleva asjakohase teabe õigeaegne esitamine.

(6)

Nii Portugalis ja Hispaanias saadud kogemused kui ka tehnilised ja teaduslikud uuringud on näidanud, et männi nematoodi avastamine terve välimusega männi peal on äärmiselt ebatõenäoline. Samas aga on männi nematoodi avastamiseks piirkondades, kus männi nematoodi sümptomeid ei eeldata, väga oluline võtta proove lõigatud tüvedelt, metsaraiejääkidelt ja looduslikult puidurisult, millel on näha vektorputukate tegevuse märke. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2012/535/EL I ja II lisa vastavalt muuta.

(7)

Rakkerühma esitatud tõendid kinnitavad, et vektori lendlusperioodil esinev metsatulekahju tõmbab kohe ligi vektoreid kauge maa tagant ja veel mõnda aega pärast tulekahju. Taimede viivitamatu kõrvaldamine tulekahjust kahjustatud piirkonnast ja nende hävitamine ei vähenda piirkonna ligitõmbavust ning võib tegelikult hoopis põhjustada vektorite edasise leviku riski. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada jätkata vastuvõtlike taimede langetamist ja kõrvaldamist tulekahjust kahjustatud piirkondades enne järgmise vektorite lendlusperioodi algust.

(8)

Kogemused on näidanud, et olemasolevate ressursside optimaalse kasutamise tagamiseks tuleks rakendusotsuse 2012/535/EL II lisa 2. punktis osutatud vaatluste tegemisel saastunud vööndites keskenduda saastunud vööndite nendele osadele, mis külgnevad puhvertsoonidega, et saaks võtta asjakohaseid meetmeid männi nematoodi esinemise ohjeldamiseks saastunud vööndite nendel osadel, kus see teadaolevalt juba esineb, ning hoida ära selle levikut puhvertsooni.

(9)

Liikmesriigid võivad vähendada lageraie raadiust 500 meetrilt 100 meetrile, kui FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 4 (5) kohaselt tehtud vaatluse tulemuste alusel ja võttes arvesse vektorite levikuvõimet, ei ole territooriumi selles osas tõendeid vektorite esinemise kohta.

(10)

Kogemused on kinnitanud, et piiritletud alal vektori lendlusperioodil tuvastatud vastuvõtliku puidu töötlemine, nagu on ette nähtud rakendusotsuse 2012/535/EL I lisa punktis 8 ja II lisa punkti 3 alapunktis c, ei ole alati asjakohane männi nematoodi edasise leviku tõkestamiseks, kui vektorid on palgid asustanud juba seiretegevusele eelneval aastal. Seega võib liikmesriik otsustada sellise puidu kohapeal viivitamata hävitada.

(11)

Seepärast tuleks rakendusotsust 2012/535/EL vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2012/535/EL muudatused

Rakendusotsust 2012/535/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse punkt h:

„h)   „tulekahjust või tormist kahjustatud taimed“– kõik vastuvõtlikud taimed, mis on tule või tormi tõttu selliselt kahjustatud, et vektoritel on võimalik neile muneda.“

2)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Situatsiooniplaan sisaldab järgmist:

a)

üksikasjalik jaotis, milles esitatakse kokkuvõttev teave männi nematoodi riskihindamise kohta asjaomastes liikmesriikides koos taustteabega männi nematoodi bioloogia, eeldatavate sümptomite ja kahjustatud peremeestaimede kohta ning samuti avastamismeetodite, peamiste sisenemisteede ja edasise leviku kohta ning soovitustega, kuidas vähendada sisenemisriski, kohandumist ja levikut;

b)

situatsiooniplaani täitmisel osalevate asjaomaste asutuste rollid ja vastutusalad männi nematoodi ametlikult kinnitatud või kahtlustatava esinemise korral ning käsuliin ja tegevuskord vastutavate ametiasutuste, muude riigiasutuste, volitatud või füüsiliste isikute, laborite ja käitajate võetavate meetmete koordineerimiseks;

c)

vastutavate ametiasutuste juurdepääsu tingimused käitajate ja teiste isikute territooriumile;

d)

vajaduse korral vastutavate ametiasutuste juurdepääsu tingimused laboritele, seadmetele, töötajatele, välisekspertidele ning vahenditele, mida on vaja männi nematoodi kiireks ja tõhusaks tõrjumiseks või, kui see on asjakohane, piiramiseks;

e)

meetmed, mis võetakse seoses männi nematoodi kohta teabe andmisega komisjonile, teistele liikmesriikidele, asjaomastele käitajatele ja avalikkusele ning männi nematoodi vastu võetavad meetmed, kui selle esinemine on ametlikult kinnitatud või seda kahtlustatakse;

f)

männi nematoodi leidude registreerimise kord;

g)

visuaalse kontrolli, proovivõtu ja laboratoorse kontrolli meetodite kirjeldus;

h)

naaberliikmesriikidega ja vajaduse korral kolmandate naaberriikidega meetmete koordineerimise kord ning selle eest vastutavad isikud.

Situatsiooniplaanis võetakse arvesse kõnealuse organismi põhjustatud riski asjaomasele liikmesriigile.“

3)

Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile ja muudele liikmesriikidele iga aasta 30. aprilliks vastavalt artiklitele 6 ja 7 eelneva aasta 1. aprilli ja aruandlusaasta 31. märtsi vahel võetud meetmete tulemuste aruande.

Aruanne peab hõlmama kõiki järgmisi elemente:

a)

männi nematoodi esinemisjuhtude arv ja asukohad, sealhulgas kaardid, millel on asukohad märgitud saastunud vööndile ja puhvertsoonile eraldi;

b)

kindlaks tehtud surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud taimede arv koos täpsustusega metsatulekahju või tormi tõttu täielikult hävinud taimede arvu kohta;

c)

surnud, halvas seisukorras või tule või tormi tõttu kahjustatud taimede arv, millest oli võetud proove;

d)

proovide arv, mis võeti surnud, halvas seisukorras või tule või tormi tõttu kahjustatud taimedelt ja mida kontrolliti männi nematoodi esinemise suhtes;

e)

proovide arv, mille tulemused olid männi nematoodi suhtes positiivsed;

f)

surnud, halvas seisukorras või tule või tormi tõttu kahjustatud taimede arv, mis on hävitatud, koos täpsustusega enne asjaomase perioodi algust kindlakstehtud taimede arvu kohta;

g)

püüniste arv ja asukoht ning seireperiood ning püütud vektorite arv, asjaomane liik, männi nematoodi esinemise suhtes analüüsitud vektorite arv, männi nematoodi esinemise suhtes analüüsitud proovide arv saastunud vööndis ja puhvertsoonis eraldi, sealhulgas proovide arv, mille tulemus oli männi nematoodi suhtes positiivne, kui neid oli.

Liikmesriigid koguvad punktides b–f osutatud teabe järgmistel ajavahemikel: eelneva aasta 1. jaanuar – 31. märts, 1. aprill – 31. oktoober ja 1. november – 31. detsember ning aruandlusaasta 1. jaanuar – 31. märts.

Nimetatud teabe edastamisel peavad liikmesriigid viitama asjaomasele kogumisperioodile.“

4)

Artikli 11 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid edastavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele lõigetes 1 ja 2 osutatud ja eelneval aastal tehtud kontrollimiste aja ja tulemused.“

5)

I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. märts 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  Männi nematoodi avastamise, tõrje ja likvideerimise täiustatud meetodite väljatöötamine ELi taimetervise poliitika raames (REPHRAME) – ELi teadusuuringute projekt nr 265483.

(3)  2009 OEPP/EPPO, Bulletin OEPP/EPPO Bulletin 39, 471–474 „Generic elements for contingency plans“.

(4)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/535/EL erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus (ELT L 266, 2.10.2012, lk 42).

(5)  Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat (1995), rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4: „Requirements for the establishment of pest free areas“ („Kahjurivabade piirkondade kehtestamise nõuded“).


LISA

Rakendusotsuse 2012/535/EL lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kõigist taimedest, mis on surnud või halvas seisukorras, ja teatavast arvust terve välimusega taimedest, mis valitakse lähtuvalt männi nematoodi edasikandumise ohust konkreetsel juhul, võetakse pärast langetamist proovid. Proovid võetakse iga taime eri osadest, sealhulgas võrast, ja eelkõige taime nendest osadest, kus on näha vektorputukate tegevuse märke. Proove võetakse lõigatud tüvedelt, metsaraiejääkidelt ja looduslikult puidurisult, millel on näha vektorputukate tegevuse märke ning mis asuvad piiritletud alal, kus vastuvõtlike taimede närbumise sümptomeid ei eeldata või eeldatakse, et need ilmnevad hilisemas etapis. Kõiki proove analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes.“;

b)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Kui kohaldatakse punkti 3, kontrollitakse enne vektorputukate lendlusperioodi, selle ajal ja selle järel männi nematoodi esinemise märkide või sümptomite suhtes iga langetamisest välja arvatud taime, mis asub 100–500 meetri kaugusel vastuvõtlikest taimedest, milles on leitud männi nematoodi.

Kui taimel esineb nimetatud märke või sümptomeid, võetakse taimelt proov ja tehakse analüüs männi nematoodi esinemise suhtes. Proove võetakse vastuvõtliku taime mitmest osast, sealhulgas võrast. Asjaomane liikmesriik teeb vektori lendlusperioodil aktiivset vaatlust, võttes vektorputukatelt proove ja analüüsides neid männi nematoodi esinemise suhtes.

Nimetatud meetmeid kohaldatakse kuni artikli 6 lõikes 1 sätestatud tõrje lõpuleviimiseni või kuni artikli 7 lõikes 1 sätestatud piiramismeetmed on heaks kiidetud.“;

c)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Kui liikmesriigil on selliseid tõendeid vektori puudumise kohta asjaomasel territooriumil viimase kolme aasta jooksul, mis põhinevad FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 4 (*1) kohaselt tehtud vaatluste tulemustel, ning võttes arvesse vektorite levikuvõimet, määratakse vähimaks lageraie raadiuseks 100 m iga vastuvõtliku taime ümber, milles on leitud männi nematoodi.

Kõnealused tõendid lisatakse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud teabesse.

(*1)  Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat (1995), rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4: „Requirements for the establishment of pest free areas“ („Kahjurivabade piirkondade kehtestamise nõuded“).“;"

d)

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Liikmesriigid korraldavad vektori lendlusperioodil ja väljaspool seda perioodi piiritletud aladel vastuvõtlike taimede vaatlust, kontrollides neid taimi ja vektoreid männi nematoodi esinemise suhtes, võttes neilt proove ning analüüsides võetud proove. Samuti teevad nad männi nematoodi vektori vaatlusi selle lendlusperioodi ajal. Vaatluste tegemisel keskendutakse eelkõige nendele vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud. Proove võetakse iga vastuvõtliku taime mitmest osast, sealhulgas võrast. Vaatlusi tehakse ka lõigatud tüvedel, metsaraiejääkidel ja looduslikul puidurisul, millel on näha vektorputukate tegevuse märke ning mis asuvad piiritletud alal, kus vastuvõtlikel taimedel männi nematoodi sümptomeid ei eeldata või eeldatakse, et need ilmnevad hiljem. Vaatluste sagedus iga männi nematoodi kandva vastuvõtliku taime ümber 3 000 m raadiuses on vähemalt neljakordne võrreldes puhvervööndi välispiirist 3 000 m raadiuses asuva alaga.“;

e)

punkti 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.

Liikmesriigid tuvastavad ja langetavad kogu piiritletud alal kõik vastuvõtlikud taimed, milles männi nematoodi on leitud, ning kõik surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud taimed. Langetatud taimed ja raiejäägid eemaldatakse ja hävitatakse, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks, kuni langetamine on lõpetatud. Liikmesriigid peavad täitma järgmisi tingimusi:“;

f)

punktis 8 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Kui liikmesriik leiab, et koore eemaldamine, palkide töötlemine insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, ja palkide katmine sellise insektitsiidiga immutatud putukavõrguga, ei ole asjakohane, hävitatakse koorimata puit viivitamatult kohapeal.

Puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning mis jäeti langetamiskohta, ning koorimata puit, mis kohapeal hävitatakse, hakitakse tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm.“;

g)

lisatakse punkt 8a:

„8a.

Erandina punktist 7b, kui liikmesriik leiab, et tulekahjust või tormist kahjustatud vastuvõtlike taimede langetamine ja eemaldamine vektori lendlusperioodil ei ole asjakohane, võib asjaomane liikmesriik otsustada jätkata kõnealuste taimede langetamist ja eemaldamist enne järgmise lendlusperioodi algust.

Ilma, et see piiraks punkti 6 kohaldamist, teeb asjaomane liikmesriik vektori lendlusperioodil tihedalt vaatlusi tulekahjust või tormist kahjustatud alal, võttes vektoritelt proove ja analüüsides neid männi nematoodi esinemise suhtes, ning kui esinemine leiab kinnitust, teeb liikmesriik vaatlusi ümbritseva piirkonna vastuvõtlikel puudel, kontrollides selliseid taimi, millel on männi nematoodi või selle vektori esinemise märke või sümptomeid, võttes neilt proove ning analüüsides võetud proove.“

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Liikmesriigid korraldavad saastunud vööndites vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasi vaatlusi taimi ja vektorit männi nematoodi esinemise suhtes kontrollides ja proove võttes ning neid analüüsides. Vaatluste tegemisel keskendutakse eelkõige nendele vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud. Nad keskenduvad saastunud vööndite nendele osadele, mis külgnevad puhvertsoonidega, et hoida ära levikut viimastesse. Liikmesriigid langetavad kõik vastuvõtlikud taimed, milles männi nematoodi on leitud, ning eemaldavad ja hävitavad langetatud puud ja raiejäägid, rakendades kõik vajalikud ettevaatusabinõud männi nematoodi ja selle vektorite leviku vältimiseks.“;

b)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Liikmesriigid võtavad puhvertsoonis järgmisi meetmeid:

a)

Liikmesriigid korraldavad väljaspool vektori lendlusperioodi ja selle ajal puhvertsoonis vastuvõtlike taimede vaatlusi, kontrollides neid taimi ja vektoreid männi nematoodi esinemise suhtes, võttes neilt proove ning analüüsides võetud proove. Samuti teevad nad männi nematoodi vektori vaatlusi selle lendlusperioodi ajal. Nende vaatluste käigus pööratakse erilist tähelepanu vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud, ning vektoritele, mis asuvad piirkondades, kus männi nematoodi esinemine on tõenäoline või kus võib oodata sümptomite hilinenud esinemist. Proove võetakse vastuvõtliku taime mitmest osast, sealhulgas võrast. Selliseid vaatlusi tehakse ka lõigatud tüvedel, metsaraiejääkidel ja looduslikul puidurisul, millel on näha vektorputukate tegevuse märke ning mis asuvad piiritletud alal, kus vastuvõtlike taimede närbumise sümptomeid ei eeldata.

b)

Liikmesriigid tuvastavad ja langetavad kõigis asjaomastes puhvertsoonides kõik vastuvõtlikud taimed, mis on surnud, halvas seisukorras või tulekahjust või tormist kahjustatud. Langetatud puud ja raiejäägid eemaldatakse ja hävitatakse, rakendades kõik vajalikud ettevaatusabinõud männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks enne langetamist ja selle ajal ning järgmistel tingimustel:

i)

vastuvõtlikud taimed, mis on sellistena määratletud väljaspool vektori lendlusperioodi, langetatakse ja hävitatakse enne järgmist lendlusperioodi kohapeal, veetakse ametliku kontrolli all saastunud vööndisse või eemaldatakse. Viimasel juhul kõnealuste taimede puitu ja koort kas töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis a sätestatule või vastavalt III lisa 2. osa punkti 2 alapunktis b sätestatule.

ii)

vastuvõtlikud taimed, mis on sellistena määratletud vektori lendlusperioodil, langetatakse ja hävitatakse viivitamata kohapeal, veetakse ametliku kontrolli all saastunud vööndisse või eemaldatakse. Viimasel juhul kõnealuste taimede puitu ja koort kas töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktis a sätestatule või vastavalt III lisa 2. osa punkti 2 alapunktis b sätestatule.

Langetatud vastuvõtlikest taimedest, välja arvatud neist, mis on metsatulekahjudes täielikult hävinenud, võetakse proove ning neid proove analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes valikuuringukava kohaselt, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealustes vastuvõtlikes taimedes leitud männi nematoodi tase jääb alla 0,02 %.

Erandina punktist ii, kui liikmesriik leiab, et tulekahjust või tormist kahjustatud kindlakstehtud vastuvõtlike taimede langetamine ja eemaldamine ei ole vektori lendlusperioodil asjakohane, võib asjaomane liikmesriik otsustada jätkata kõnealuste taimede langetamist ja eemaldamist enne järgmise lendlusperioodi algust. Sellise langetamise ja eemaldamise käigus asjaomased vastuvõtlikud taimed kas hävitatakse kohapeal või eemaldatakse ning nende puitu ja koort töödeldakse vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktile a või III lisa 2. osa punkti 2 alapunktile b. Selle erandi kohaldamise korral ja ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, teeb asjaomane liikmesriik vektori lendlusperioodil tihedalt vaatlusi tulekahjust või tormist kahjustatud alal, võttes vektoritelt proove ja analüüsides neid männi nematoodi esinemise suhtes, ning kui esinemine leiab kinnitust, teeb liikmesriik tihedaid vaatlusi ümbritseva piirkonna vastuvõtlikel puudel, kontrollides selliseid taimi, millel on männi nematoodi esinemise märke või sümptomeid, võttes neilt proove ja analüüsides võetud proove.

c)

Mis puutub puhvertsoonis vektori lendlusperioodil tuvastatud vastuvõtlikku puitu, nagu osutatud punktis b, eemaldavad liikmesriigid langetatud vastuvõtlikelt taimedelt koore või töötlevad neid palke insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, või katavad kohe pärast langetamist palgid putukavõrguga, mida on vastava insektitsiidiga immutatud.

Pärast koorimist, töötlemist või katmist veetakse vastuvõtlik puit ametliku kontrolli all viivitamata ladustamiskohta või tegevusloaga töötlemisrajatisse. Puitu, millelt koort ei eemaldatud, töödeldakse viivitamata selle ladustamise kohas või tegevusloaga töötlemisrajatises veel korra insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, või kaetakse see putukavõrguga, mida on sellise insektitsiidiga immutatud.

Puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning jäeti langetamiskohta, hakitakse tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm.

Erandina esimesest lõigust, kui liikmesriik leiab, et koore eemaldamine, töötlemine insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu, ja katmine sellise insektitsiidiga immutatud putukavõrguga ei ole asjakohane, hävitatakse koorimata puit viivitamata kohapeal. Kõnealuse erandi kohaldamise korral hakitakse puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning mis jäeti langetamiskohta, ning koorimata puit, mis kohapeal hävitatakse, tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm.“



Top