1.

2.

3.

3.1.

3.2.

3.2.1.

3.2.2.

3.2.3.

3.3.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

1.

Suuniste selles peatükis on juhised üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide riikliku rahastamise hindamiseks riigiabi eeskirjade kohaselt.

2.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid võivad aidata väga palju kaasa Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) tööstuse ja majanduse kasvule, töökohtade loomisele ning konkurentsivõimele, sest neil on ülekanduv positiivne mõju siseturule ja ühiskonnale.

3.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid võimaldavad koondada kogu EMP teadmisi, kogemusi, finantsvahendeid ja ettevõtjaid, et kõrvaldada tõsiseid turutõrkeid ja süsteemseid vigu ning tegelda ühiskonnaprobleemidega, mis muidu jääksid lahendamata. Nende eesmärk on ühendada avaliku ja erasektori jõupingutused ulatuslikes projektides, mis annavad märkimisväärset kasu EMP-le ja lepinguosaliste riikide kodanikele.

4.

Üleeuroopalist huvi pakkuvate projektidega saab toetada kõiki poliitikavaldkondi ja meetmeid, mis täidavad Euroopa ühiseid eesmärke, eelkõige seoses strateegia „Euroopa 2020“ (2) eesmärkidega, Euroopa liidu juhtalgatustega ja majanduskasvu toetamiseks eriti oluliste valdkondadega, nagu peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad (3).

5.

Riigiabi ajakohastamise algatusega (4) nõutakse, et riigiabi oleks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidega suunatud üleeuroopalist huvi pakkuvatele eesmärkidele, et kõrvaldada turutõrkeid ja muid olulisi süsteemseid vigu, mis takistavad majanduskasvu ja töökohtade loomist ning ühtse, dünaamilise ja konkurentsivõimelise siseturu väljakujunemist. Üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide rakendamine nõuab tihti avaliku sektori asutuste märkimisväärset osalust, sest muidu turg selliseid projekte ei rahastaks. Et tagada võrdsete tingimuste säilimine siseturul, kehtestatakse käesoleva teatisega eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui selliste projektide riiklik rahastamine kujutab endast riigiabi.

6.

Riigiabi ajakohastamise algatus on hea võimalus olemasolevate juhiste ajakohastamiseks ja koondamiseks ühte dokumenti, et viia need kooskõlla strateegia „Euroopa 2020“ ja riigiabi ajakohastamise algatuse eesmärkidega ning laiendada neid ka muudele valdkondadele, kus neid saaks kohaldada. Seetõttu asendatakse käesolevate suunistega kõik olemasolevad sätted, kus käsitletakse üleeuroopalist huvi pakkuvaid projekte. Nii antakse suunistega lepinguosalistele konkreetsele valdkonnale suunatud ja mitut valdkonda hõlmavad juhised, mille eesmärk on edendada Euroopa ühiseid huve teenivaid olulisi koostööprojekte.

7.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b on sätestatud, et abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks võib pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Seepärast esitatakse käesolevates suunistes juhised kriteeriumide kohta, mida EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet“) kohaldab üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimise toetamiseks antud riigiabi hindamisel. Esiteks on siin määratletud kohaldamisala ning seejärel esitatud loend kriteeriumidest, mille abil järelevalveamet hindab selliste projektide olemust ja olulisust EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaldamise eesmärgil. Seejärel selgitatakse, kuidas järelevalveamet hindab üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide riikliku rahastamise sobivust, lähtudes riigiabi eeskirjadest.

8.

Suunistes ei välistata võimalust, et üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimiseks antud abi võib käsitada EMP lepingu toimimisega kokkusobivana selle muude sätete (eelkõige artikli 61 lõike 3 punkti c) ja nende rakenduseeskirjade alusel. Riigiabi raamistikku on ajakohastatud eesmärgiga pakkuda lepinguosalistele rohkem võimalusi selliste oluliste projektide toetamiseks, mis aitavad kõrvaldada eri valdkondade turutõrkeid ning sidususe probleeme, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Sellised sätted aga ei pruugi täielikult hõlmata üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide iseärasusi, mille kohta võib olla vajalik kehtestada abikõlblikkust, sobivust ja menetluskorda käsitlevad erisätted. Seda käesolevate suunistega tehaksegi.

9.

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõigi majandusharude üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide suhtes.

10.

Suuniseid ei kohaldata alljärgnevale:

11.

Selleks et kindlaks teha, kas projekt kuulub EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaldamisalasse, kohaldatakse järgmisi kriteeriume.

12.

Abi taotletakse üksikprojektile, mille eesmärgid ja elluviimise tingimused (sh osavõtjad ja rahastamine) on selgelt määratletud (7).

13.

Järelevalveamet võib lugeda abikõlblikuks ka integreeritud projekti, st rühma üksikprojekte, mis on koondatud ühise struktuuri, tegevuskava või programmi alla, millel on ühine eesmärk ja mis põhineb ühtsel süsteemsel lähenemisviisil. Integreeritud projekti üksikosad võivad olla seotud tarneahela eri tasanditega, kuid peavad üksteist täiendama ja olema vajalikud olulise üleeuroopalise eesmärgi saavutamiseks (8).

14.

Projekt peab aitama konkreetselt, selgelt ja äratuntavalt kaasa ühe või mitme euroopaülese eesmärgi saavutamisele ning sellel peab olema märkimisväärne mõju EMP konkurentsivõimele ja jätkusuutlikule kasvule, lahendades ühiskonnaprobleeme või luues väärtust kogu EMPs.

15.

Projekt peab aitama oluliselt kaasa Euroopa ühiste eesmärkide saavutamisele, näiteks olema ülitähtis strateegia „Euroopa 2020“, Euroopa teadusruumi, progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia, (9) Euroopa energiastrateegia, (10) 2030. aastani kehtiva energia- ja kliimapoliitika raamistiku, (11) Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia, (12) Euroopa elektroonikastrateegia ning üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude seisukohast või selliste liidu juhtalgatuste jaoks nagu „Innovaatiline liit“, (13) digitaalarengu tegevuskava, (14)„Ressursitõhus Euroopa“ (15) või „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika“ (16).

16.

Projektis peab tavaliselt osalema mitu lepinguosalisest riiki (17) ning sellest saadav kasu ei tohi piirduda rahastavate riikidega, vaid peab laienema olulisele osale EMP territooriumist. Projektist saadav kasu tuleb selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt määratleda (18).

17.

Projektist saadav kasu ei tohi piirduda asjaomaste ettevõtete või sektoriga, vaid sellel peab olema laiem tähtsus Euroopa majandusele ja ühiskonnale ülekanduva positiivse mõju kaudu (nt süsteemne mõju väärtusahela mitmele tasandile, eelnevatele või järgnevatele turgudele, alternatiivne kasutus muudes sektorites või üleminek ühelt transpordiliigilt teisele), mis on määratletud selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt.

18.

Projekt peab hõlmama abisaaja omaosalust.

19.

Projekt peab järgima keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise põhimõtet, mida on rõhutatud ressursitõhususe tegevuskavas (19).

20.

Lisaks punktis 3.2.1 sätestatud kumulatiivsetele kriteeriumidele võtab järelevalveamet leebema seisukoha, kui:

21.

Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid peavad olema tõeliselt uuenduslikud või looma sektori tehnika taset arvestades olulist lisaväärtust.

22.

Tööstusliku kasutuselevõtu projektid peavad võimaldama uue teadus- ja innovatsioonimahuka toote või teenuse väljatöötamist ja/või täiesti uudse tootmisprotsessi kasutuselevõtmist. Olemasolevate seadmete korrapärane ajakohastamine innovatsioonita ja olemasolevate toodete uute versioonide väljatöötamine ei sobi üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks.

23.

Keskkonna-, energeetika- või transpordiprojektid peavad olema kas väga tähtsad Euroopa Liidu keskkonna- või energeetikastrateegia (sh varustuskindlus) või transpordistrateegia seisukohast või mõjutama oluliselt siseturgu, hõlmates muu hulgas neid konkreetseid sektoreid.

24.

Et projekt sobiks üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks, peab see olema kvantitatiivselt või kvalitatiivselt tähtis. Projekt peab olema eriti suur kas mahu või ulatuse poolest ja/või sisaldama suurt tehnoloogilist või finantsriski.

25.

Hinnates üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimiseks antud abi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega lähtuvalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktist b, võtab järelevalveamet arvesse järgmisi kriteeriume (21).

26.

Kaalukriteeriumi kohaldades hindab järelevalveamet, kas abi eeldatav positiivne mõju kaalub üles selle võimaliku negatiivse mõju, nagu on kirjeldatud allpool.

27.

Projekti olemust arvesse võttes võib järelevalveamet leida, et kui projekt vastab eespool 3. jaos sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, eeldatakse turutõrke või muu olulise süsteemse vea olemasolu ja panust üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse.

28.

Abiga ei tohi subsideerida sellise projekti kulusid, mida ettevõtted teeks igal juhul, ja sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski. Projekti elluviimine ilma abita peaks olema võimatu või olema võimalik väiksemas mahus või ulatuses või muul viisil, mis märkimisväärselt vähendaks projektist oodatavat kasu (22). Abi peetakse proportsionaalseks ainult juhul, kui väiksema abiga ei ole võimalik saavutada sama tulemust.

29.

Lepinguosaline peab esitama järelevalveametile abi saava projekti kohta piisavalt teavet ja samuti põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mille puhul ei anna abi ükski lepinguosaline. Vastupidine stsenaarium võib olla alternatiivse projekti puudumine, abisaaja sisemises otsusetegemises selgelt määratletud ja piisavalt prognoositav alternatiivprojekt või osaliselt või täielikult väljaspool EMPd elluviidav alternatiivprojekt.

30.

Alternatiivse projekti puudumisel kontrollib järelevalveamet, et abisumma ei ületaks abi saava projekti piisavat kasumlikkust tagavat miinimumi, võimaldades näiteks saavutada sektoris või asjaomase ettevõtte puhul tavalise projekti sisemise tulumäära. Selleks otstarbeks võib kasutada ka tavalisi tulumäärasid, mida abi saav ettevõte muude sarnaste investeerimisprojektide puhul tavaliselt eeldab, äriühingu kui terviku kapitalikulu või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid. Arvesse tuleb võtta kõiki asjassepuutuvaid eeldatavaid kulusid ja tulusid projekti kestuse jooksul.

31.

Abi ülemmäära kindlaksmääramisel lähtutakse abikõlblike kuludega seotud rahastamispuudujäägist. Kui rahastamispuudujäägi analüüs seda lubab, võib abi osakaal olla kuni 100 % abikõlblikest kuludest. Rahastamispuudujäägi all mõistetakse asjaomase diskontoteguri alusel (mis kajastab tulumäära, mida abisaajal on vaja projekti läbiviimiseks, pidades eelkõige silmas sellega seotud riske) jooksvale väärtusele diskonteeritud positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeeringu eluea jooksul. Abikõlblikud kulud on sätestatud lisas (23).

32.

Kui näiteks äriühingu sisedokumentidega tõendatakse, et abisaajal on selge valik, kas viia ellu abi saav projekt või alternatiivne abita projekt, võrdleb järelevalveamet abi saava projekti investeeringu ja abi mitteandmise korral tehtava investeeringu eeldatavat nüüdispuhasväärtust, võttes arvesse erinevate äristsenaariumide tõenäosust.

33.

Järelevalveamet võtab analüüsimisel arvesse alljärgnevat:

34.

Rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste kõrvaldamiseks võib järelevalveamet eeldada, et väljaspool EMPd asuvad konkurendid on (viimase kolme aasta jooksul) kaudselt või otseselt saanud või hakkavad saama samaväärse osatähtsusega abi samalaadsete projektide jaoks. Kui aga rahvusvahelise kaubanduse moonutused ilmnevad tõenäoliselt enam kui kolme aasta pärast, võib vaatlusperioodi sektori iseloomu arvestades vastavalt pikendada. Võimaluse korral esitab lepinguosaline järelevalveametile piisava teabe, mille alusel hinnata olukorda ja eriti vajadust võtta arvesse kolmandas riigis tegutseva konkurendi konkurentsieelist. Kui järelevalveametil puuduvad tõendid antud või pakutud abi kohta, võib tema otsus põhineda ka kaudsetel tõenditel.

35.

Tõendite kogumisel võib järelevalveamet kasutada oma uurimisvolitusi (24).

36.

Abimeetme valimisel tuleb lähtuda turutõrkest või muust olulisest süsteemsest veast, mida abimeetmega soovitakse kõrvaldada. Näiteks kui probleem, mille leevendamiseks abi antakse, on rahastamise halb kättesaadavus, peaksid lepinguosalised üldiselt andma abi likviidsustoetusena (nt laen või garantii) (25). Kui ettevõttele on vaja pakkuda ka teatavas ulatuses riskide jagamist, tuleks abimeetmeks üldiselt valida tagasimakstav ettemakse. Tagasimakstavat abi võib üldjuhul pidada positiivseks näitajaks.

37.

Analüüsil tuleb vajaduse korral arvestada energiajulgeoleku ja energiatõhususe eesmärkidega.

38.

Järelevalveamet eelistab abisaaja olulise omaosalusega projekte või projekte, millesse on kaasatud sõltumatud erainvestorid. Osalust materiaalsete ja immateriaalsete varade ning maa kujul tuleb kajastada turuhinnaga.

39.

Positiivseks näitajaks peetakse abisaajate valimist konkurentsil põhineva, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusena.

40.

Lepinguosaline peab esitama tõendid selle kohta, et kavandatav abimeede on projekti eesmärgi saavutamiseks sobiv poliitikavahend. Abimeedet ei peeta sobivaks, kui muude, vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega on võimalik saada sama tulemus.

41.

Et abi oleks sobiv, peab abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja lepinguosaliste vahelisele kaubandusele olema tagasihoidlik ning väiksem kui positiivne mõju üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

42.

Järelevalveamet keskendub oma analüüsis abimeetme negatiivse mõju hindamisel abi tõenäolisele mõjule ettevõtetevahelisele konkurentsile asjaomastel tooteturgudel (sh eelmise ja järgmise etapi turgudel) ning liigse tootmisvõimsuse ohule.

43.

Järelevalveamet hindab turulepääsu piiramise ja turgu valitseva seisundi tekkimise ohtu, eriti kui uurimistulemused puuduvad või neid levitatakse piiratult. Taristuprojektid peavad tagama taristu (26) avatud ja mittediskrimineeriva kasutatavuse ning mittediskrimineeriva hinnastamise (27).

44.

Järelevalveamet hindab võimalikku negatiivset mõju kaubandusele, sealhulgas ohtu, et lepinguosaliste vahel tekib asukohavaliku tõttu toetuste andmise võistlus.

45.

Lepinguosalised tagavad riiklikul või piirkondlikul tasandil järgmise teabe avaldamise ülevaatlikul riigiabi veebisaidil:

46.

Sellisest nõudest võib vabastada alla 500 000 euro suuruse üksikabi puhul. Eelkirjeldatud teave tuleb avaldada pärast abi andmise otsuse tegemist, seda tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (29). Enne 1. juulit 2016 ei pea lepinguosalised seda teavet avaldama.

47.

EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt peavad lepinguosalised järelevalveametit eelnevalt teavitama mis tahes riigiabi (sh üleeuroopalist huvi pakkuvatele projektidele antava riigiabi) andmise või muutmise kavatsusest.

48.

Samas üleeuroopalist huvi pakkuvas projektis osalevatel lepinguosalistel on soovitatav esitada järelevalveametile võimaluse korral ühine teatis.

49.

Projekti käigus tuleb esitada korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral võib järelevalveamet nõuda järelhindamist.

50.

Suuniseid kohaldatakse vastuvõtmiskuupäevast 31. detsembrini 2020.

51.

Järelevalveamet kohaldab suunistes sätestatud põhimõtteid kõikide teatatud abiprojektide suhtes, mille kohta tal palutakse teha otsus pärast suuniste avaldamist järelevalveameti veebisaidil, isegi kui projektidest on teatatud enne avaldamise kuupäeva.

52.

Kooskõlas ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade peatükiga riigiabisuuniste II osas (30) kohaldab järelevalveamet teatamata abi suhtes suuniseid, kui abi anti pärast nende jõustumist, ning muudel juhtudel eeskirju, mis kehtisid abi andmise ajal.

53.

Järelevalveamet võib suuniseid muuta igal ajal, kui see on vajalik konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel, või selleks, et võtta arvesse muid poliitilisi strateegiaid ja rahvusvahelisi kohustusi, turumuutusi või mis tahes muul põhjendatud juhul.