15.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/19

(1)

2011. aastal sai komisjon ühelt kodanikult ja pressiteadetest teavet, et Madalmaad rakendasid abimeedet 's-Hertogenboschi professionaalse jalgpalliklubi FC Den Bosch kasuks. Komisjonile andsid kodanikud ka 2010. ja 2011. aastal teavet Madalmaade professionaalsete jalgpalliklubide, nimelt Tilburgi Willem II, Maastrichti MVV, Eindhoveni PSV ning Nijmegeni NEC kasuks võetud toetusmeetmete kohta. Madalmaad andsid komisjoni taotlusel 1. septembri 2011. aasta kirjaga teavet FC Den Boschiga seonduvate meetmete kohta.

(2)

Komisjon teatas 6. märtsi 2013. aasta kirjas Madalmaadele, et on otsustanud algatada aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse klubide Willem II, NEC, MVV, PSV ja FC Den Bosch kasuks võetud meetmete suhtes.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse meetme kohta märkusi.

(4)

Madalmaad esitasid menetluse raames 31. mai 2013. aasta ja 7. novembri 2013. aasta kirjas ja 13. oktoobril 2014. aastal peetud koosolekul tähelepanekud seoses FC Den Boschi kasuks võetud meetmetega. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi FC Den Boschi kasuks võetud meetmete kohta.

(5)

Pärast menetluse algatamise otsust ja kokkuleppel Madalmaadega viidi eraldi läbi uurimised eri klubide suhtes. FC Den Boschiga seotud uurimine registreeriti juhtuminumbriga SA.41614.

(6)

Rahvuslik jalgpalliliit Koninklijke Nederlandse Voetbal Bond (edaspidi „KNVB“) on professionaalide ja amatööride jalgpallivõistlusi korraldav katusorganisatsioon. Professionaalne jalgpall on Madalmaades korraldatud kahetasandilises süsteemis. Hooajal 2014/2015 kuulus sellesse 38 klubi, kellest 18 mängisid kõrgliigas (eredivise) ja 20 madalamas liigas (eerste divise).

(7)

FC Den Bosch mängib madalamas liigas alates hooajast 2004/2005, kui ta mängis viimast korda Hollandi kõrgliigas. Ta ei ole kunagi mänginud Euroopa turniiril. Vastavalt Madalmaade esitatud teabele on FC Den Bosch väikeettevõtja; hooajal 2011/2012 oli tal 31 töötajat. Tema kogukäive ja bilansi kogumaht olid mõlemal aastal ligikaudu kolm miljonit eurot. Seega on tegemist väikeettevõtjaga (3). Staadion, mida Den Bosch kasutab, kuulub 's-Hertogenboschi omavalitsusele (edaspidi „omavalitsus“), kes saab renti selle eest, et klubi seda kasutab.

(8)

Omavalitsus sai 2010. aastal teada, et FC Den Bosch seisis silmitsi tõsiste finantsraskustega, mis ohustasid klubi professionaalse jalgpalli mängimise litsentsi kehtivust ja isegi tema enda olemasolu. 30. juunil 2010. aastal oli FC Den Boschil 4,6 miljoni euro suurune negatiivne omakapital; aasta hiljem oli negatiivne omakapital 5,4 miljonit eurot. Vastavalt ühe sõltumatu raamatupidamisettevõtte tõenditele kandis klubi üha enam kahju (0,168 miljonit eurot 2009. aasta juunis, 0,612 miljonit eurot 2010. aasta juunis ja 0,744 miljonit eurot 2011. aasta juunis), tema käive kahanes (3,736 miljonilt eurolt 2,771 miljonile eurole ajavahemikus 2009 kuni 2011) ning tema võlg kasvas. Üks klubi võlausaldajaid oli omavalitsus, kellel oli 1,65 miljoni euro suurune allutatud nõue.

(9)

Toetajad, äriühingud ja sponsorid käivitasid 2010. aasta sügisel algatuse FC Den Boschi pankroti vältimiseks. Algatuse tulemusel koostati restruktureerimiskava, et parandada FC Den Boschi finantsolukorda ja muuta FC Den Bosch elujõuliseks professionaalseks jalgpalliklubiks, millel on uus õiguslik struktuur ja mis kuulub oma toetajatele. 2011. aasta juunis leppisid omavalitsus ja teised klubi võlausaldajad kokku ühisalgatuses vahetada oma laenud klubi osade vastu. Osana restruktureerimisest muudeti 30. juunil 2011. aastal FC Den Bosch, kelle õiguslik seisund oli ühendus (Vereniging), piiratud vastutusega äriühinguks (naamloze vennotschap) FC Den Bosch.

(10)

Lepiti kokku, et omavalitsuse nõue muudetakse uue piiratud vastutusega äriühingu FC Den Bosch osadest 60 % omamiseks. Ülejäänud 40 % klubi osadest saaksid endale teised klubi võlausaldajad, kes vahetasid võlad kapitali vastu, ent väiksema võla ja osa suhtega kui omavalitsus. Väiksemad võlausaldajad loobusid osaliselt nõuetest. Pärast sellist võlausaldajatevahelist kokkulepet loovutas omavalitsus oma 1,65 miljoni euro suurusest laenust tuleneva kapitalinõude 1 euro eest sihtasutusele Stichting Met Heel Mijn Hart. Sihtasutuse moodustasid FC Den Boschi toetaja-klubid ja üksiktoetajad ning sihtasutus ei tegele ühegi muu äritegevusega.

(11)

Samuti nõustus omavalitsus maksma 1,4 miljoni suuruse summa selle eest, et FC Den Bosch lahkub omavalitsusele kuuluval maatükil paiknevatest treeningurajatistest (4).

(12)

Menetluse algatamise otsuses tuli komisjon seoses FC Den Boschi kasuks võetud meetmetega esmasele järeldusele, et omavalitsus andis FC Den Boschile riigi vahendite kasutamisega valikulise eelise ning andis seega jalgpalliklubile abi.

(13)

Seoses otsusega müüa 1,65 miljoni euro suurune nõue ühe euro eest korraldatud toetajatele, leidis komisjon, et Madalmaad ei saa väita, et omavalitsus tegutses samamoodi, nagu oleks sarnases seisundis teinud eraisikust võlausaldaja. Komisjon märkis, et teised suured võlausaldajad kujundasid oma nõuded ümber osalusteks uues õiguslikus struktuuris, kusjuures omavalitsus müüs oma nõuded nulli eest. Komisjon märkis seoses treeningu- ja noortebloki soetamisega 1,4 miljoni euro eest, et nimetatud hind oli välise eksperdi hinnangul bloki asendusväärtus. Ta kahtles selles, et hoone asendusväärtus on sama, mis selle turuhind.

(14)

Komisjon asus ka seisukohale, et abimeetmed professionaalsetele jalgpalliklubidele moonutavad tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutavad kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(15)

Komisjon märkis menetluse alustamise otsuses seoses FC Den Boschile antud võimaliku abi kokkusobivusega, et jalgpalliklubi oli raskustes ajal, mil abi anti. Selleks et hinnata abi kokkusobivust suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (5) (edaspidi „suunised“), nõudis komisjon teavet kõigist suunistes sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta.

(16)

Nimelt ei suutnud komisjon kontrollida, kas suuniste punktides 34–37 esitatud tingimused restruktureerimiskava iseloomu ja täitmise kohta olid täidetud. Lisaks oli vaja näidata, et abi piirdus vajaliku miinimumiga, et abisaaja ise oli teinud selle ümberkorraldamisse piisava omafinantseeringu ja et peetakse kinni ühekordse abi põhimõttest.

(17)

Madalmaad ei nõustu komisjoni esialgse järeldusega, et FC Den Boschiga seonduvad meetmed kujutavad endast riigiabi. Madalmaade seisukohast tegutses omavalitsus, kellel oli allutatud nõue pankroti äärel oleva ettevõtte suhtes, 2011. aastal nõudest loobudes kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttega.

(18)

Vastavalt Madalmaade seisukohale ei oleks omavalitsus FC Den Boschi pankroti korral suure tõenäosusega midagi oma allutatud nõudest tagasi saanud. Madalmaad tõid oma 7. novembri 2013. aasta kirjas esile komisjoni otsuse seoses Belgia äriühinguga Sonaca, (6) milles ta leidis, et avaliku sektori laenu muutmine kapitaliks ei kujutanud endast riigiabi. Kui FC Den Bosch ei oleks suutnud oma finantsolukorda 2011. aasta juunis parandada, oleks ta vastavalt KNVB eeskirjadele jäänud ilma professionaalse jalgpalli mängimise litsentsist. Madalmaad väidavad seoses treeningurajatiste soetamisega, et kõnealune soetamine toimus välisekspertide kehtestatud väärtusega, mis kattis ka FC Den Boschi asendamiskulu. Madalmaad väidavad, et ta tegutses kooskõlas komisjoni maa müüki käsitleva teatisega (7) (edaspidi „maa müüki käsitlev teatis“).

(19)

Samuti väidavad Madalmaad, et isegi, kui meetmeid tuleks käsitleda kui selliseid, millega anti FC Den Boschile valikuline eelis, ei moonutaks need konkurentsi ega mõjutaks kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust. Madalmaad rõhutavad FC Den Boschi nõrka positsioon rahvuslikus professionaalses jalgpallis, mis muudab osalemise Euroopa tasandi võistlustel väga ebatõenäoliseks. Madalmaad on ka arvamusel, et komisjon ei tõendanud, et FC Den Boschile antud abi moonutaks konkurentsi või mõjutaks kahjulikult kaubandust mis tahes turgudel, mis on esitatud menetluse algatamise otsuses.

(20)

Lisaväitena märgivad Madalmaad, et isegi kui meetmeid tuleks pidada riigiabiks, oleksid need kooskõlas suunistega ja seega siseturuga.

(21)

FC Den Bosch oli 2010. aastal raskes finantsolukorras. 2011. aastal oli tal negatiivne omakapital koos 5,97 miljoni euro suuruse võlaga ning ligikaudu kolme miljoni euro suuruse käibe juures oli tal võlgu 7 miljoni euro suuruses summas. Klubil olid võlausaldajad ja võlad, nagu näidatud tabelis 1.

Tabel 1

FC Den Boschi võlausaldajad ja võlad

(22)

KNVB vihjas, et klubi kaotab professionaalse jalgpalli litsentsi juhul, kui tema omakapital 30. juuniks 2011. aastaks on ikka negatiivne. See tähendaks, et klubi langeks amatööri seisundisse.

(23)

Seepärast töötasid FC Den Bosch ja KNVB 2011. aasta juunis välja restruktureerimiskava. Kava kohaselt muudeti klubi piiratud vastutusega äriühinguks (NV). Erinevate suuremate võlausaldajate (tagamata) laenud muudeti klubi osadeks, nagu esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Võla omakapitaliks konverteerimise suhtarvud

(24)

Ülejäänud 0,1 % osadest jaotati jalgpalliklubi vanemliikmete vahel. See näitab, et omavalitsus pidas läbirääkimisi, et saada 54 % klubi osadest 38 % osa vastu klubi võlgade näol.

(25)

Lisaks toetati tagatisega ühelt kolmandalt isikult 100 000 euro suurust kaubanduslikku laenu; teised eraõiguslikud isikud andsid 300 000 euro suuruses värsket kapitali. Lühiajaline, 250 000 euro suurune laen muudeti pikaajaliseks laenuks. Võlad omavalitsuse staadionit haldavale äriühingule BIM staadioni rendi eest on tagatud BIMi õigusega arestida teleülekandeõigustest saadav tulu.

(26)

Omavalitsus pidas oma 1,65 miljoni euro suurust laenu tagastamatuks. Juba omavalitsuse 2010. aasta eelarves oli laen märgitud kui tagastamatu, sest FC Den Bosch selle laenu makseid enam ei teostanud. 2011. aasta juunis palus omavalitsus raamatupidamisettevõttel Ernst & Young, kes oli FC Den Boschi finantsolukorda analüüsinud juba 2011. aasta veebruaris ja märtsis, hinnata FC Den Boschile antud laenu tagastatavust. Ta leidis, et eelolevatel aastatel ei ole võimalik mõistlikult eeldada laenu tagasimaksmist või intressimaksete tasumist isegi, kui klubi restruktureeritaks tänu pikaajalistest võlgadest loobumisele tema suuremate võlausaldajate poolt. Nimetatud järeldus on loogiline ka juhul, kui arvatakse, et klubil ei ole kinnisvara ega masinaid, mida saaks võlgade tagasimaksmiseks müüa või likvideerida.

(27)

Omavalitsus otsustas võlausaldajate kokkuleppe kontekstis loovutada oma nõue 54 %-le osadest 1 euro eest sihtasutusele Met Heel Mijn Hart. Nii toimides sai sihtasutus omavalitsuse asemel, kes ei väljendanud mingit huvi klubi juhtimises osalemise vastu, klubi osanikuks samal viisil, nagu teised suured võlausaldajad, ja nagu oli kokku lepitud nende ja omavalitsusega restruktureerimist käsitlevas kokkuleppes kokku lepitud. Sihtasutus müüb nimetatud osade alusel 100 euro väärtusega sertifikaate.

(28)

Võrreldes teiste võlausaldajatega oli omavalitsuse eriline, suurem huvi vältida klubi likvideerimist või selle alandamist amatööri seisundisse see, et ta kaotaks vähemalt mõneks ajaks oma staadioni peamise kasutaja ja renditasu maksja. Seoses sellega oli omavalitsuse majanduslikes huvides, et klubi jätkaks professionaalse jalgpalli mängimist.

(29)

Mis puudutab treeningukompleksi alust maad – 36 000 m2 suurust maa-ala –, näitab Madalmaade esitatud teave, et maa kuulus juba omavalitsusele. Maad kasutas FC Den Bosch, kes oli ehitanud 2000. aastal omal kulul hoonete ja spordiväljakutega spordikompleksi ning muutnud seda 2006. ja 2007. aastal. Oli olemas omavalitsuse ja FC Den Boschi vaheline pikk rendiperiood (erfpacht) (8). Omavalitsus võis sellel valdusel ehitada maju ja kortereid. Seepärast oli tal igal juhul huvi, et klubi lahkuks valdustest, ning ta haaras kinni võimalusest, mis avanes, sest klubil oli vaja likviidseid vahendeid. Seepärast soovis ta hüvitada klubile valduste vabastamise, nagu hoonete vaidlustamatu sundvõõrandamise puhul, ja palus kohapealsete hoonete ja rajatiste hindamist vastavalt sundvõõrandamist käsitlevatele Hollandi õigusaktidele sellise juhtumi puhul.

(30)

Soetamise hind määrati kindlaks spordikompleksi hindamisega sõltumatu tunnustatud maa maksustamise valdkonna ekspert. Hindamine põhines kohandatud asendamisväärtusel, mida kirjeldatakse kui summat, mis on vajalik selleks, et omandada objekte, millel on sama väärtus liigi, kvaliteedi, seisundi ja vanuse mõttes. Seepärast ei ole nimetatud summa ainult spordikompleksi väärtus selle antud suuruses. Seda kohandatakse vastavalt selle tehnilisele seisundile ja vanusele. Selline hindamine on määratud Madalmaade sundvõõrandamisseaduse (Onteigeningswet) artikli 40b lõikega 3 (Onteigeningswet) seoses konsensusliku sundvõõrandamise juhtumitega, mis oli Madalmaade sõnul kohaldatav käesoleva olukorra suhtes. Seepärast on Madalmaad arvamusel, et komisjonil ei olnud õigus, kui ta arvas, et hindamisaruandes viidati üksnes asendamisväärtusele kui hindamise alusele. Hollandi hindamistava kohaselt hinnatakse ebaharilikke objekte, nagu kirikud, monumendid või spordikompleksid, kohandatud asendamisväärtusega, mida kirjeldatakse kui hinda, mida sõltumatu ostja oleks nõus sundvõõrandamise või tegeliku omaniku ümberpaigutamise korral maksma.

(31)

Seoses komisjoni tähelepanekuga, et hindamisel kindlaks määratud väärtus oli suurem kui bilansiline väärtus FC Den Boschi raamatupidamises, märgivad Madalmaad, et maatüki bilansiline väärtus ei kajasta tavaliselt selle tegelikku turuväärtust. See on kindlaks määratud erinevate muude teguritega kui selle väärtus kaubanduslikus tehingus, nagu ajalooline soetushind või väärtuse vähenemine.

(32)

Klubi jätkas oma treeningutegevust mujal, staadionil ja ühes linna teises jalgpallitreeningukompleksis, kus oli veel vaba ruumi. Madalmaad väidavad, et treeningukompleksi hind määrati kindlaks arvestamata FC Den Boschi võimalikku vajadust rahaliste vahendite järele. Klubi kasutas osa oma treeningukompleksi vabastamise eest saadud summast alternatiivsete treeningurajatiste majutamiseks. Sissetulekut kasutati ka BIMile staadionirendi võlgade maksmiseks.

(33)

Samuti väitsid Madalmaad, et isegi kui meede kujutaks endast abi, oleks see siseturuga kooskõlas. Seoses FC Den Boschi restruktureerimisega kirjeldasid Madalmaad klubi finantsolukorda, nagu esitatud põhjenduses 8.

(34)

Iga Hollandi professionaalne jalgpalliklubi vajab KNVB-lt litsentsi, mille ta saab üksnes juhul, kui ta täidab erinevaid kohustusi. Üks kohustustest selles süsteemis on seotud klubi finantsolukorraga. Kui see on ebapiisav, võib KNVB litsentsi ära võtta. Kui asutatakse tema õigusjärglasest klubi, ei võeta teda otse professionaalsetesse jalgpalliliigadesse vastu, vaid ta peab alustama tähtsuselt teises amatöörliigas. Oma raskustega riskis FC Den Bosch riskis ilmajäämisega loast võtta osa professionaalsetest võistlustest.

(35)

Madalmaad väitsid, et arvestades nimetatud raskusi, sõltus omavalitsuse otsus laenust loobuda ja maksta FC Den Boschile tema kasutuses oleva treeningukompleksi vabastamise eest hüvitist, mitmetest restruktureerimiskavas sätestatud tingimustest, milles olid kokku leppinud omavalitsus, teised võlausaldajad ja FC Den Bosch.

(36)

Restruktureerimiskava tõi kaasa FC Den Boschile uue õigusliku struktuuri. FC Den Bosch muudeti klubist piiratud vastutusega äriühinguks (naamloze vennootschap (NV)), vähendati personali ja mängijate arvu. Kava nägi ette, et lepinguliste mängijate arvu vähendatakse KNVB määratud miinimumini 16. FC Den Bosch ei osta mängijaid üleminekuturul, vaid võtab ühendust vabalt üleviidavate mängijatega. Sellega vähendati 17 % võrra personalikulusid ja kulusid mängijatele.

(37)

Nagu sätestatud põhjenduses 22, loobusid FC Den Boschi võlausaldajad võlgadest kapitali vastu kokku 5,337 miljoni euro väärtuses. Lisaks maksis omavalitsus klubile 1,4 miljonit eurot hüvitist selle eest, et ta lahkus treeningukompleksist, mida ta seni kasutanud oli. Nimetatud meetmetega muudeti klubi negatiivne omakapital mõõdukaks positiivseks omakapitaliks suurusega 0,63 miljonit eurot, mis võimaldas klubi muutmist piiratud vastutusega äriühinguks.

(38)

Kava oli välja töötatud selleks, et viia klubi 3 aasta jooksul stabiilsesse finantsolukorda. Sellega nähti ette kahju vähenemist eelarveaastatel 2011/2012 ja 2012/2013 ning väikest, 0,1 miljoni euro suurust väikest kasumit eelarveaastaks 2013/2014. See ei jätaks FC Den Boschile ruumi üleminekumängijate soetamiseks. Tegelikult suutis FC Den Bosch saavutada eelarveaastal 2011/2012 mõõduka kasumi 0,103 miljonit eurot samuti tänu prognoositutest parematele sponsorlepingutele.

(39)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu peavad selleks, et meede oleks kvalifitseeritav riigiabina, olema täidetud kõik need tingimused.

(40)

Komisjon hindab menetluse alustamise otsuse alusel omavalitsuse 21. juuni 2011. aasta otsust loobuda 1,65 miljoni euro suurusest allutatud nõudest FC Den Boschile ja maksta FC Den Boschile oma treeningurajatistest lahkumise eest1,4 miljoni euro suurust hüvitist. Komisjon märgib, et mõlemaid meetmeid tutvustati koos ning nende üle otsustati samal omavalitsuse koosolekul, ja et need on tihedalt seotud seoses oma eesmärgi ja FC Den Boschi toonase olukorraga.

(41)

Järelikult tuleks neid kahte meedet hinnata koos (9). Praegusel juhul selgub siiski järgnevast hindamisest, et mõlemad meetmed kujutavad endast riigiabi, kui neid eraldi arvestatakse. See viitab paratamatult sellele, et meetmed kujutavad endast riigiabi, kui neid hinnatakse koos kui üksikut meedet.

(42)

Mõlemate meetmete üle otsustas omavalitus ning neil on omavalitsuse jaoks finantstagajärjed, mis ulatuvad 3,1 miljoni euroni. Need hõlmavad seega riigi vahendite kasutamist ja on riigiga seostatavad. Riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis, näiteks otsetoetused, laenud, garantiid, osalus ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised. Riigi nõuetest loobumine kujutab endast samuti riigi vahendite üleandmist.

(43)

Kui ettevõtja finantsolukord paraneb riigi sekkumise tulemusel, on tegemist eelisega. Et seda hinnata, tuleks võrrelda ettevõtja finantsolukorda pärast meedet tema finantsolukorraga juhul, kui meedet ei oleks kasutusele võetud. On vaieldamatu, et FC Den Boschi finantsolukord paranes uuritava meetme abil märkimisväärselt.

(44)

Eelis on aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses mis tahes majanduslik kasu, mida ettevõtja poleks saanud tavalises turuolukorras, (10) st kui puudub riigi sekkumine, mis ei põhine kaubanduslikel põhimõtetel.

(45)

Madalmaad väidavad, et FC Den Boschi finantsolukorra paranemine on turuga kokkusobivate tehingute tulemus ning ei ole seetõttu põhjendamatu. Madalmaade sõnul tegutses omavalitsus kooskõlas turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttega (edaspidi „turumajanduslikult tegutseva investori põhimõte“).

(46)

Nagu sätestatud eespool, hõlmab otsus loobuda 1,65 miljoni euro suurusest allutatud nõudest võla vahetamist kapitali vastu, millele järgneb sellest tuleneva nõude loovutamine kapitali vastu 1 euro eest.

(47)

Seepärast tuleb esmalt määrata kindlaks, kas erasektori võlausaldaja oleks vahetanud võlgu kapitali vastu samal viisil nagu omavalitsus. Ettevõtja puhul, kes vastab pankrotitingimustele, on erasektori võlausaldajal kaks võimalust. Ta võib hakata ettevõtjat likvideerima, et vähemalt osa oma laenust tagasi saada, või ta võib konverteerida laenu osadeks/aktsiateks, et võimaldada ettevõtjal jätkata tegevust väljavaatega, et ta saab taas kasumlikuks, nii et osad/aktsiad tema väärtust tõstavad. Kui erasektori võlausaldajad tegutsesid samal viisil nagu omavalitsus ja FC Den Boschi võlgadest olulise osa puhul, võiks eeldada, et omavavalitsuse käitumise puhul järgitakse turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtet.

(48)

Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte järgimist saab kindlaks teha, kui tehing tehakse samadel tingimustel (ja seepärast sama riski- ja tulutasemega) ning samal ajal samade avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtjate poolt, kes on võrreldavas olukorras (võrdse kohtlemise põhimõtetel tehtav tehing). Sel juhul võib tavapäraselt järeldada, et selline tehing on turutingimustega kooskõlas (11). Samuti on oluline, kas erasektori ettevõtjate sekkumisel on tegelik majanduslik tähtsus ning see pole pelgalt sümboolne või marginaalne (12), ja kas kaasatud avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtjate lähtepositsioon on tehinguga seoses võrreldav. Teisest küljest, kui võrreldavas olukorras olevad avaliku sektori asutused ja erasektori ettevõtjad võtavad osa samast tehingust samal ajal, ent erinevatel tingimustel, viitab see tavaliselt sellele, et avaliku sektori asutuse sekkumine ei ole turutingimustega kooskõlas.

(49)

Arutlusel olevas juhtumis oli avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtjate lähtepositsioon tehinguga seoses võrreldav. Kõigil tehingus osalevatel võlausaldajatel olid tagamata ja tagastamatud laenud. Erasektori osalus oli samuti märkimisväärne. Teised ettevõtjad ei ole siiski lihtsad turul tegutsevad ettevõtjad, nagu juba märgitud; tundub, et nad kõik on ühel või teisel moel klubiga seotud. Seega ei ole võimalik eeldada, et nad tegutsesid kasumi saamise eesmärgil; näiteks toetajad ei ole ratsionaalsed turul tegutsevad ettevõtjad, kes taotlevad kasumit.

(50)

Samuti on ilmne, et tehing toimus erinevatel tingimustel. Omavalitsus küsis vastutasuks võlast loobumise eest rohkem kui teised võlausaldajad. Ta sai, nagu näidatud tabelis 2, ühe osaga 26,7 euro kohta suhteliselt rohkem osasid kui teised kaubanduslikud või kasumit mitte taotlevad võlausaldajad. Lisaks võimaldas võla restruktureerimine FC Den Boschil maksta staadionirendi võlga staadionit haldavale äriühingule BIM, mis kuulub omavalitsusele. Teisest küljest sai võlausaldaja […] eelisosasid, mis võib anda talle eelise saada võimalikke hilisemaid dividende. See tähendab, et ei ole välistatud, et vähemalt üks erasektori osaleja sai paremad tingimused kui omavalitsus. Tõendid ei võimalda järeldada, et omavalitsus tegutses vahetusega nõustudes turumajanduslikult tegutsevate ettevõtjatega võrdse kohtlemise põhimõttel.

(51)

Samuti on ebatõenäoline, et erainvestor oleks nõustunud müüma oma tagastamatu laenu, mis on vahetatud kapitali vastu hinnaga 1 euro, sihtasutusele, kes kavatseb müüa nimetatud osade sertifikaadid hinnaga 100 eurot osa kohta. Ent osadest loobudes vabastas omavalitsus end ainsast kaubanduslikust põhjusest võla vahetamiseks kapitali vastu – lootusest või eeldusest (olgugi et ähmasest), et osade väärtus tõuseb. Ta andis kolmandale isikule võimaluse koguda rahalisi vahendeid osade sertifikaatide müümisega selle asemel, et teha seda ise või vähemalt nõuda, et ta saaks osa müügitulust (13). Sellel juhul jättis riik oma osad alles ega saanud mõistlikult tulevast kasumit eeldada.

(52)

Seepärast ei ole võimalik allutatud võlast loobumist pidada sarnaseks ratsionaalse turul tegutseva ettevõtja käitumisega, ning see andis FC Den Boschile eelise, mida ta turutingimustel ei oleks saanud.

(53)

Madalmaad väidavad seoses treeningukompleksiga, et 1,4 miljoni euro suurune hüvitis arvutati välja kooskõlas maa müüki käsitleva teatise ning komisjoni otsustega asendamiskulu hüvitise kohta ning et seega ei andnud see FC Den Boschile eelist. Vastavalt sellele teatisele ei kujuta riigiasutusepoolne maa ja hoonete müük endast abi esiteks, kui riigiasutus kiidab pärast tingimusteta pakkumismenetlust heaks kõrgeima või ainsa pakkumise, ja teiseks, kui sellise pakkumismenetluse puudumise korral määratakse müügihind vähemalt tasemel, mille on määranud sõltumatu ekspert.

(54)

Maa müüki käsitleva teatisega esitatud juhendis, nagu märgitud selle sissejuhatuses, „käsitletakse ainult riigi omandis maa ja hoonete müüki.“ Selles ei käsitleta maa ja hoonete riigi omandusse soetamist ega ametivõimude korraldatavat maa ja hoonete rendile andmist. Nendes tehingutes võib sisalduda ka riigiabi elemente.“

(55)

Igal juhul on maa müüki käsitlevas teatises sisalduvad mehhanismid ainsad vahendid tegemaks kindlaks, kas riik tegutses nagu turumajanduslik investor, ja on seepärast konkreetsed näited turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte testi kasutamise kohta avaliku ja erasektori asutuste vahelistes maaga seotud tehingutes (14). Seepärast ei ole oluline, kas maa hindamise ja soetamise hindamine viiakse läbi maa müüki käsitleva teatise alusel või sellele viitamata.

(56)

Spordikompleksi puhul, mille FC Den Bosch vabastas, põhines sõltumatu eksperdi teostatud maa hindamine kohandatud asendamisväärtusel. Vastavalt Madalmaade selgitustele on tegemist hinnaga, mida riik peaks omaniku ümberpaigutamise korral vastavalt juriidilistele eeskirjadele maksma vara hindamise eest vastavalt vaidlustamatu sundvõõrandamise teostamisele. See pole aga veenev. Kompleksi rajatised ja hooned, mille ehitas FC Den Bosch, olid juba omavalitsuse omand. FC Den Bosch kasutas neid ilma pika rendiperioodita. Seepärast ei oleks tohtinud hindamine toimuda sellise stsenaariumi põhjal, kus FC Den Bosch oleks olnud hoonete omanik. Lisaks võib kohandatud asendamisväärtus erineda suuresti vara turuväärtusest.

(57)

Samuti ei paista, et omavalitsusel olid selle maa jaoks tehing tegemise hetkel konkreetsed plaanid. Tehing oli selgelt üks osa restruktureerimismeetmetest, mille otsustas omavalitsus, ning sellel oli ilmne põhieesmärk – anda FC Den Boschile likviidseid vahendeid. On ebatõenäoline, et omavalitsus oleks tol ajahetkel ilma nimetatud eesmärgita seda tehingut teinud. Samuti võiks väita, et jalgpalliklubi kadumisega pankroti korral oleks spordikompleks vabastatud ilma igasuguse hüvitiseta.

(58)

Seepärast tuleb seada kahtluse alla see, et mõni teine turul tegutsev ettevõtja oleks saanud veenda omavalitsust maksma 1,4 miljonit eurot mingi valduse vabastamise eest, millele nimetatud ettevõtjal ei olnud pikaajalist rendilepingut. Igal juhul oleks summa olnud palju väiksem.

(59)

Seepärast annavad meetmed FC Den Boschile valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(60)

Madalmaad on seadnud kahtluse alla võimaliku abi mõju siseturule seoses klubidega, kes ei mängi jalgpalli Euroopa tasemel. Professionaalseid jalgpalliklubisid peetakse siiski ettevõtjateks ning nende suhtes kohaldatakse riigiabi kontrolli. Professionaalne jalgpall pakub tasustatavat tööd ning sellega osutatakse töötasu eest teenuseid; see on arendanud välja professionaalsuse kõrge taseme ning tänu sellele suurendanud oma mõju majandusele (15).

(61)

Kuigi FC Den Bosch ei osale jalgpallivõistlustel, millel on rahvusvaheline mõõde, viib ta oma majandustegevust ellu mitmetel muudel turgudel, näiteks professionaalsete mängijate ülemineku turul, reklaamis, sponsorluses, kauplemises või meediakajastuses. Professionaalsele jalgpalliklubile antav abi tugevdab selle seisundit kõigil neil turgudel, millest enamik hõlmab mitmeid liikmesriike. Seega kui riigi vahendeid kasutatakse valikulise eelise andmiseks professionaalsele jalgpalliklubile olenemata sellest, millises liigas ta mängib, võib selline abi moonutada turgu ja mõjutada kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (16).

(62)

Komisjon peab hindama, kas abimeedet FC Den Bosch kasuks saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Ükski aluslepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud erand ei kehti kõnealuse abimeetme suhtes. Komisjon märgib seoses aluslepingu artikli 107 lõikes 3 sätestatud eranditega, et ühegi Hollandi piirkonna suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sisalduvaid erandeid. Kõnealune abimeede ei edenda Euroopa ühishuvides olevat olulist projekti ega kõrvalda tõsist häiret Hollandi majanduses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Ei ole ka võimalik öelda, et abimeede edendab kultuuri või säilitab kultuuripärandit aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses.

(63)

Seoses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva erandiga niisuguse abi kasuks, mida antakse teatud majandustegevuse soodustamiseks, on niisugune abi kokkusobiv, kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(64)

Abimeetmete hindamiseks vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c on komisjon andnud välja terve rea määrusi, raamistikke, suuniseid ja teatisi, milles käsitletakse abi vorme ning horisontaalseid või sektoripõhiseid otstarbeid, milleks abi antakse. Arvestades, et FC Den Bosch seisis finantsraskustega silmitsi ajal, mil meetmed võeti, ja et abi andis omavalitsus, et neid raskusi leevendada, on asjakohane hinnata, kas suunistes (17) sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(65)

2014. aasta juulis avaldas komisjon uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (18). Seda ei kohaldata siiski nimetatud teatamata abi suhtes, mida anti 2011. aastal. Vastavalt uute suuniste punktile 137 oleks see nii päästmis- või ümberkorraldusabi andmise korral ilma eelneva loata, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt uute suuniste punktile 138 lähtub komisjon ülejäänud juhtudel uurimise teostamisel abi andmise ajal kehtinud suunistest ning seetõttu käesoleval juhul nendest, mis kehtisid enne 2014. aastat.

(66)

Vastavalt suuniste punktile 11 võib äriühingut lugeda raskustes olevaks, juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive või kasvav võlg. Nagu sätestatud põhjenduses 8, esineb FC Den Boschi puhul mitmeid neist märkidest. Seepärast oli tegemist raskustes oleva äriühinguga ning riigiabi kokkusobivust hinnatakse vastavalt suunistele.

(67)

Suuniste jaotises 3.2 nõutakse, et abi andmine peab sõltuma restruktureerimiskava rakendamisest. Nagu esitatud põhjenduses 7, kvalifitseerub FC Den Bosch väikese ettevõtjana. Komisjon märgib vastavalt suuniste punktile 59, et Madalmaad on edastanud restruktureerimiskava, milles käsitletakse suuniste punktides 34–37 esitatud tingimusi.

(68)

Seoses sellega märgib komisjon, et omavalitsuse otsus loobuda oma laenust FC Den Boschile ja maksta see tema spordikompleksi vabastamise eest, järgnes FC Den Boschi raskuste iseloomu ja põhjuste analüüsile. Abi andmine olenes mitmetest tingimustest, mille eesmärk on taastada mõistliku aja – kolme kuu – jooksul ettevõtte pikaajaline elujõulisus ja täites KNVB nõudeid jätkata FC Den Boschi litsentsimisega osalemiseks professionaalsetel võistlustel. Restruktureerimiskava tõi kaasa uue juhtimise, personali ja mängijaterühma vähendamise. See hõlmab suurest treeningukompleksist loobumist. Seega näeb FC Den Bosch ette säästmist oma põhitegevuselt. Restruktureerimiskava ei põhine välistel teguritel, mida FC Den Bosch saab järgida, ent mitte täielikult kontrollida, näiteks uute sponsorite leidmine ja pealtvaatajate arvu suurendamine. Ette on nähtud nii klubi finantsolukorra jätkuv parandamine kui ka tema jätkuv tegutsemine professionaalse jalgpalliklubina, Nagu esitatud põhjenduses 35, näitab areng, et kava oli tõepoolest realistlik.

(69)

Suuniste punktides 38–42 nõutakse, et abisaaja võtaks kompenseerivad meetmed, et viia miinimumini abi moonutav mõju ja selle kahjulik mõju kaubandustingimustele. Nimetatud tingimust ei kohaldata siiski väikeste ettevõtjate suhtes. Nagu esitatud põhjenduses 7, on FC Den Bosch väike ettevõtja.

(70)

Komisjon märgib ka seda, et lisaks ettevõttesisestele säästudele rahastavad restruktureerimiskava märkimisväärses ulatuses eraõiguslikud välisüksused kooskõlas suuniste punktidega 43 ja 44. Mitmed erasektori ettevõtjad olid samuti nõustunud oma nõuetest loobuma. Võlausaldajate ja omavalitsuse kogupanus FC Den Boschi refinantseerimisse oli 6,737 miljonit eurot (5,337 miljoni euro väärtuses loobutud võlgu ning lisaks 1,4 miljonit treeningukompleksi jaoks juhul, kui treeningukompleksi kogusummat loetaks abiks). 25 % väikeettevõtjate puhul nõutavast omaosalusest oleks maksimaalselt 1,685 miljonit eurot. Muud üksused kui riik andsid oma panuse 3,687 miljoni euroga võlgadest loobumise vormis (5,337 miljonit eurot miinus omavalitsuse 1,65 miljoni euro suurune laen), nende hulgas üks kaubandusettevõtja 1,865 miljoni euroga, mis on rohkem kui nõutav 25 %.

(71)

Abisumma oli vajalik. Vastavalt restruktureerimiskavale peaks kahju olema hooaegadel 2011/2012 ja 2012/2013 väiksem ning hiljem peaks kava tagama mõõduka positiivse tulemuse. See ei oleks võimaldanud FC Den Boschil osta uusi mängijaid või tekitades neis suuremate palkadega huvi.

(72)

Suuniste punktis 49 nõutakse, et liikmesriik annab korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu teavet restruktureerimiskava nõuetekohase rakendamise kohta. Punktis 51 sätestatakse VKEde jaoks leebemad tingimused, mille kohaselt piisab aasta bilansi- ja kasumiaruande koopia edastamisest. Madalmaad on võtnud kohustuse esitada nimetatud aruanded.

(73)

Madalmaad täpsustasid kookõlas suuniste punktidega 72–77, et FC Den Bosch ei saanud kümne aasta jooksul enne praeguse abi andmist päästmis- ega restruktureerimisabi. Madalmaad kohustusid ka kümne aasta jooksul FC Den Boschile abi mitte andma.

(74)

Seepärast järeldab komisjon, et FC Den Boschiga seotud võla restruktureerimise meetmed kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ent omavalitsuse poolt FC Den Boschile antud restruktureerimisabi vastab juhendi tingimustele ega mõjuta seepärast kahjulikult kauplemistingimusi ühishuvile vastupidises ulatuses. Seetõttu on abi kooskõlas asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c.

(75)

Komisjon leiab, et Madalmaad on andud FC Den Boschile kõnealust abi ebaseaduslikult ja seega rikkunud aluslepingu artikli 108 lõiget 3. 1,65 miljoni euroni ulatuv riigiabi, mis anti FC Den Boschile 2011. aastal võlast loobumise ja 1,4 miljoni euro vormis, mida maksti kaalutlustel selle eest, et ta lahkus oma treeningukompleksist, vastab siiski suunistes esitatud restruktureerimistingimustele ning seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c,