LISA

Suunised liikmesriikidele eri tööpõhimõttega soojuspumpadest taastuvenergiast saadava energia arvutamiseks vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 5

1.   SISSEJUHATUS

Taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ (edaspidi „direktiiv”) VII lisas on sätestatud soojuspumpadest taastuvenergiast saadava energia arvutamise põhimeetod. VII lisas on sätestatud kolm näitajat, mida on vaja soojuspumpadest taastuvenergiast saadava energia arvutamiseks, et seda energiat taastuvenergia eesmärkides arvesse võtta:

a)	energiasüsteemi kasutegur η;

b)	soojuspumbast saadav hinnanguline kasulik energia Qusable;

c)	hooajalise toimivuse tegur SPF.

Energiasüsteemi kasuteguri η määramise metoodika lepiti kokku taastuvenergiaalase statistika töörühmas 23. oktoobril 2009 (1). Energiasüsteemi kasuteguri arvutamiseks vajalikud andmed kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta) (2) reguleerimisalasse. Energiasüsteemi kasutegur η valitakse 0,455 (45,5 %) kooskõlas viimaste andmetega aastast 2010 (3) ja seda väärtust kasutatakse 2020. aastani.

Seepärast täpsustatakse kõnealustes suunistes, kuidas liikmesriikidel tuleks leida kahe ülejäänud näitaja Qusable ja SPF väärtused erinevate kliimatingimuste, eelkõige väga külma kliima jaoks. Suuniste põhjal saavad liikmesriigid arvutada eri tööpõhimõttega soojuspumpadest taastuvenergiast saadud energia.

2.   MÕISTED

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„Qusable”– hinnanguline soojuspumbast saadav energia (GWh), mis võrdub soojendamise nimivõimsuse Prated ja soojuspumba aasta ekvivalenttundide HHP korrutisega;

„soojuspumba aasta ekvivalenttunnid HHP”– eeldatav soojuspumba töötundide arv (h), mil pump peab andma nimivõimsusega soojust kogu soojuspumbast saadava soojuse tootmiseks;

„nimivõimsus Prated”– seadme jahutamis- või soojendamisvõimsus auru kokkusurumise tsüklis või neeldumistsüklis standardsetel nimitingimustel;

„SPF”– tegur, mis iseloomustab hinnangulist keskmist hooajalist toimivust, mis on elektrit tarbivate soojuspumpade korral sesoonne netosoojustegur SCOPnet ja soojust tarbivate soojuspumpade korral aktiivse seisundi sesoonne netoprimaarenergia tegur SPERnet.

3.   TEGURITE SPF JA QUSABLE VÄÄRTUSE HINDAMINE

3.1.   Metoodika põhimõtted

Metoodikas järgitakse kolme põhimõtet:

a)	metoodika peab olema tehniliselt põhjendatud,

b)	käsitlus peab olema mõistlik, et täpsus ja kulutõhusus oleksid tasakaalus,

c)	soojuspumpadest taastuvenergiast saadud energia arvutamisel kasutatavate tegurite vaikeväärtused võetakse tagasihoidlikud, et vähendada taastuvenergia osakaalu ülehindamise ohtu.

Liikmesriikidel soovitatakse tagasihoidlike väärtuste asemel valida täpsemad vaikeväärtused vastavalt oma riigi või piirkonna tingimustele, sealhulgas kooskõlas täpsema metoodikaga. Sellised parendatud väärtused tuleb teatada komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks.

3.2.   Metoodika põhijooned

Vastavalt direktiivi VII lisale arvutatakse soojuspumbast taastuvenergiast saadud energia järgmise valemi abil:

ning

—	Qusable	kogu hinnanguline soojuspumbast saadav kasutatav soojus (GWh);
—	HHP	täisvõimsusega töö ekvivalenttundide arv (h);
—	Prated	paigaldatud soojuspumba võimsus, arvestades eri soojuspumbatüüpide tööiga (GW);
—	SPF	tegur, mis iseloomustab hinnangulist keskmist hooajalist toimivust (kas sesoonne soojustegur SCOPnet või sesoonne primaarenergiategur SPERnet);

HHP vaikeväärtused ning teguri SPF tagasihoidlikud vaikeväärtused on esitatud punkti 3.6 tabelites 1 ja 2.

3.3.   Soojuspumba minimaalne toimivus, mille korral direktiivi kohaselt loetakse energia taastuvenergiaks

Vastavalt direktiivi VII lisale peavad liikmesriigid tagama, et arvesse võetaks ainult selliseid soojuspumpasid, mille SPF on vähemalt 1,15 * 1 / η.

Kui energiasüsteemi kasutegur η on valitud 45,5 % (vt punkt 1 ja joonealune märkus 3), loetakse direktiivi kohaselt elektrit tarbiva soojuspumba puhul energia taastuvenergiaks, kui SPF (SCOPnet) on vähemalt 2,5.

Soojusenergiat (otse või kütuste põletamise kaudu) tarbivatel soojuspumpadel on energiasüsteemi kasutegur η 1. Selliste soojuspumpade minimaalne SPF (SPERnet) peab olema vähemalt 1,15, et energia loetaks direktiivi kohaselt taastuvenergiast saadud energiaks.

Liikmesriigid peavad eelkõige õhusoojuspumpade puhul tegema kindlaks, kui suurel osal nende juba paigaldatud soojuspumpadest on SPF üle minimaalse toimivuse. Hindamisel võivad liikmesriigid tugineda katseandmetele ja mõõtmistele, kuigi paljudel juhtudel võib andmete puuduse tõttu jääda hinnang liikmesriigi tehtud eksperdihinnanguks. Sellised eksperdihinnangud peaksid olema tagasihoidlikud, st pigem soojuspumba panust ala- kui ülehindavad (4). Õhusoojusel töötavate veesoojendite SPF on üldiselt vaid erijuhtudel künnisest suurem.

3.4.   Süsteemipiirid soojuspumba energia mõõtmiseks

Mõõtmise seisukohast kuuluvad süsteemi piiresse külmutusagensi ahel, külmutusagensi pump ning adsorptsiooni ja absorptsiooni korral neeldumisahel ja lahustipump. Näitaja SPF määramine toimub sesoonse soojusteguri SCOPnet korral standardi EN 14825:2012 kohaselt ja primaarenergiateguri SPERnet korral standardi EN 12309 kohaselt. Seega tuleb võtta arvesse soojuspumba tööks ja külmutusagensi ringluseks vajalikku elektrienergia- ja kütusetarbimist. Seega on süsteemipiir SPFH2, mis on näidatud joonisel 1 punasega.

Joonis 1

Süsteemipiirid SPF ja Qusable mõõtmiseks

Allikas:

SEPEMO build.

Joonisel 1 on kasutatud järgmisi lühendeid:

ES_fan/pump	Külmutusagensi ringlema paneva tiiviku ja/või pumba tööks tarbitav energia
EHW_hp	Soojenduspumba tööks tarbitav energia
Ebt_pump	Ümbritsevast keskkonnast energiat ammutava aine ringlema paneva pumba tööks tarbitav energia (mitte kõikide soojuspumpade puhul vajalik)
EHW_bu	Täiendava kütteseadme tarbitav energia (mitte kõikide soojuspumpade puhul vajalik)
EB_fan/pump	Lõplikku kasutatavat soojust kandva aine ringlema paneva tiiviku ja/või pumba tööks tarbitav energia
QH_hp	Soojuspumba kaudu soojusallikast saadav soojus
QW_hp	Soojuspumba käitamiseks kasutatavast mehaanilisest energiast saadav soojus
QHW_hp	Täiendavast kütteseadmest saadav soojus (mitte kõikide soojuspumpade puhul vajalik)
ERES	Taastuvenergia õhu, maa või vee (soojusallikas) soojusenergiast, mida soojuspump ammutab
ERES
Qusable

Eespool sätestatud süsteemipiiride kohaselt ei sõltu soojuspumbast taastuvenergiast saadava energia arvutus küttesüsteemist, mille osa see soojuspump on, vaid üksnes soojuspumbast. Soojuspumbast saadava energia ebatõhus kasutamine on seega energiatõhususe küsimus ega tohi mõjutada soojuspumbast taastuvenergiast saadava energia arvutamist.

3.5.   Kliimatingimused

Keskmiste, külmemate ja soojemate kliimatingimuste määratlus järgib meetodit, mis on esitatud komisjoni veesoojendite energiamärgistamist käsitleva delegeeritud määruse eelnõus, (5) mille kohaselt keskmised, külmemad ja soojemad kliimatingimused iseloomustavad vastavalt Strasbourgi, Helsingi ja Ateena kliimatingimusi. Kavandatud kliimatingimustele vastavad piirkonnad on esitatud joonisel 2.

Joonis 2

Kliimatingimustele vastavad piirkonnad

Kui ühes liikmesriigis on mitu kliimatingimuste piirkonda, peab liikmesriik hindama asjaomastesse piirkondadesse paigaldatud soojuspumpade võimsust.

3.6.   Soojuspumpade näitajate SPF ja Qusable vaikeväärtused

Elektri jõul töötavate soojuspumpade näitajate HHP ja SPF (SCOPnet) vaikeväärtused on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 1

Elektri jõul töötavate soojuspumpade näitajate HHP ja SPF (SCOPnet) vaikeväärtused

		Kliimatingimused
		Soojemad kliimatingimused		Keskmised kliimatingimused		Külmemad kliimatingimused
Soojuspumba energiaallikas	Energiaallikas ja levikeskkond	HHP	SPF (SCOPnet)	HHP	SPF (SCOPnet)	HHP	SPF (SCOPnet)
Õhusoojusenergia	Õhk-õhk	1 200	2,7	1 770	2,6	1 970	2,5
	Õhk-vesi	1 170	2,7	1 640	2,6	1 710	2,5
	Õhk-õhk (reverseeritav)	480	2,7	710	2,6	1 970	2,5
	Õhk-vesi (reverseeritav)	470	2,7	660	2,6	1 710	2,5
	Ventilatsiooni heitõhk – õhk	760	2,7	660	2,6	600	2,5
	Ventilatsiooni heitõhk – vesi	760	2,7	660	2,6	600	2,5
Maasoojusenergia	Pinnas-õhk	1 340	3,2	2 070	3,2	2 470	3,2
	Pinnas-vesi	1 340	3,5	2 070	3,5	2 470	3,5
Veesoojusenergia	Vesi-õhk	1 340	3,2	2 070	3,2	2 470	3,2
	Vesi-vesi	1 340	3,5	2 070	3,5	2 470	3,5

Soojuse jõul töötavate soojuspumpade näitajate HHP ja SPF (SPERnet) vaikeväärtused on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2

Soojuse jõul töötavate soojuspumpade näitajate HHP ja SPF (SPERnet) vaikeväärtused

		Kliimatingimused
		Soojemad kliimatingimused		Keskmised kliimatingimused		Külmemad kliimatingimused
Soojuspumba energiaallikas	Energiaallikas ja levikeskkond	HHP	SPF (SPERnet)	HHP	SPF (SPERnet)	HHP	SPF (SPERnet)
Õhusoojusenergia	Õhk-õhk	1 200	1,2	1 770	1,2	1 970	1,15
	Õhk-vesi	1 170	1,2	1 640	1,2	1 710	1,15
	Õhk-õhk (reverseeritav)	480	1,2	710	1,2	1 970	1,15
	Õhk-vesi (reverseeritav)	470	1,2	660	1,2	1 710	1,15
	Ventilatsiooni heitõhk – õhk	760	1,2	660	1,2	600	1,15
	Ventilatsiooni heitõhk – vesi	760	1,2	660	1,2	600	1,15
Maasoojusenergia	Pinnas-õhk	1 340	1,4	2 070	1,4	2 470	1,4
	Pinnas-vesi	1 340	1,6	2 070	1,6	2 470	1,6
Veesoojusenergia	Vesi-õhk	1 340	1,4	2 070	1,4	2 470	1,4
	Vesi-vesi	1 340	1,6	2 070	1,6	2 470	1,6

Tabelites 1 ja 2 esitatud vaikeväärtused on tüüpilised väärtused selliste soojuspumpade puhul, mille SPF ületab künnist, mis tähendab, et tüüpiliste väärtuste valimisel ei ole arvestatud soojuspumpasid, mille SPF jääb alla 2,5 (6)

3.7.   Märkused soojuspumpade kohta, mis ei tööta elektri jõul

Kui soojuspump ei tööta elektri jõul ning kompressori energiaallikas on kas vedel- või gaaskütus või kui soojuspumbas kulgeb adsorptsiooni- või absorptsiooniprotsess, mis tarbib kas vedel- või gaaskütusest saadavat energiat või maasoojuse, päikese või jäätmekütuse energiat, loetakse soojuspumba energia taastuvenergiast saadud energiaks, kui aktiivse seisundi sesoonne netoprimaarenergia tegur (SPERnet) on 115 % või sellest suurem suurus (7).

3.8.   Märkused soojuspumpade kohta, mis kasutavad energiaallikana ventilatsiooni heitõhku

Ventilatsiooni heitõhust energiat ammutavad soojuspumbad kasutavad ümbritseva keskkonna energiat, seetõttu käsitatakse selliseid soojuspumpasid taastuvenergiast soojust tootva soojuspumbana. Kuid sellised soojuspumbad kasutavad ühtlasi ventilatsiooni heitõhu energiat, mida direktiivi (8) kohaselt aga ei loeta õhusoojusenergiaks. Seetõttu loetakse taastuvenergiaks ainult õhusoojusenergiat. Seda võetakse arvesse punktis 3.6 sätestatud HHP arvu muutmisega selliste soojuspumpade jaoks.

3.9.   Märkused õhusoojuspumpade kohta

Tabelites 1 ja 2 esitatud HHP väärtused põhinevad HHE väärtustel, mis sisaldavad nii soojuspumba töötunde kui ka täiendava küttekeha kasutamise töötunde. Kuna täiendav küttekeha ei kuulu punktis 3.4 kirjeldatud süsteemipiiridesse, tuleb kõikide õhusoojuspumpade HHE väärtusi vastavalt parandada, et võtta arvesse vaid õhusoojuspumbast saadavat kasulikku soojust. Parandatud HHP väärtused on esitatud tabelites 1 ja 2.

Selliste õhusoojuspumpade korral, mille võimsus on esitatud võrdlustingimustel (mitte standardkatsetingimustel), tuleb kasutada HHE väärtusi (9).

Õhusoojuspumbad võivad ammutada energiat üksnes ümbritseva keskkonna õhust, st välisõhust.

3.10.   Märkused reverseeritavate soojuspumpade kohta

Reverseeritavaid soojuspumpasid paigaldatakse soojemate ja osaliselt ka keskmiste kliimatingimustega piirkondadesse selleks, et siseõhku jahutada, kuigi talvel kasutatakse neid ka soojendamiseks. Kuna suvine jahutamisvajadus on suurem kui talvine soojendamisvajadus, iseloomustab nimivõimsus pigem jahutamis-, mitte soojendamisvajadust. Et paigaldatud võimsust kasutatakse soojendamisvajaduse näitajana, ei väljenda paigaldatud võimsuse statistika soojendamiseks paigaldatud võimsust. Reverseeritavaid soojuspumpasid paigaldatakse sageli olemasolevale küttesüsteemile lisaks, mis tähendab, et neid pumpasid ei kasutata ilmtingimata soojendamiseks.

Mõlemal juhul tuleb teha vajalikke kohandusi. Tabelites 1 ja 2 on võetud arvesse tagasihoidlikku 10 % vähendamist (10) soojemate kliimatingimuste korral ning 40 % vähendamist keskmiste kliimatingimuste korral. Tegelikud vähendused sõltuvad siiski väga palju sellest, kuidas ja milliseid kütteviise on eri riikides tavaks kasutada, mistõttu tuleb alati võimaluse korral kasutada vastavate riikide andmeid. Selliste andmete kasutamisest tuleb alati teatada komisjonile ja esitada aruanne kasutatud meetodi kirjelduse ja andmetega. Vajaduse korral tõlgib komisjon dokumendid ja avaldab need asjaomases portaalis.

3.11.   Soojuspumbaga hübriidsüsteemide osa taastuvenergias

Soojuspumbaga hübriidsüsteemides, kus soojuspump töötab koos muude taastuvenergiat kasutavate seadmetega (nt eelsoojendamiseks kasutatav päikesekollektor), on oht ebatäpselt arvestada taastuvenergia osa. Seega on liikmesriikide ülesanne tagada, et soojuspumbaga hübriidsüsteemides arvutataks taastuvenergia osa õigesti, ja eelkõige seda, et taastuvenergia osa ei võetaks mitu korda arvesse.

3.12.   Täpsema metoodika väljatöötamise juhised

Liikmesriike innustatakse ise hindama SPF ja HHP väärtusi. Kui on võimalik teha riigi või piirkonna kohta täpsemaid hinnanguid, tuleks lähtuda täpsetest eeldustest ja kasutada piisava suurusega esinduslikke valimeid, millega saadakse soojuspumpade kasutamise kohta märgatavalt asjakohasem taastuvenergia osa hinnang võrreldes käesolevas otsuses kirjeldatud meetodiga. Selline parandatud metoodika võib põhineda üksikasjalikul arvutusel, mille aluseks kasutatakse tehnilisi andmeid, kus võetakse arvesse lisaks muule ka seadme paigaldamise aastat, paigaldamise kvaliteeti, kompressori tüüpi, tööseisundit, soojuse jaotamise süsteemi, tasakaalutemperatuuri ja asjaomase piirkonna kliimatingimusi.

Kui mõõtetulemused on olemas teistsuguste süsteemipiiride kohta kui punktis 3.4 osutatud süsteemipiir, tuleb teha vastavad parandused.

Direktiivi kohaselt tehtavates taastuvenergia osa arvutustes tuleb võtta arvesse üksnes selliseid soojuspumpasid, mille energiatõhusus on direktiivi VII lisas sätestatud künnisest suurem.

Kui liikmesriigid võtavad kasutusele teistsuguse metoodika ja teistsugused näitajate väärtused, palutakse neil teatada sellest komisjonile ning esitada asjaomased aruanded meetodi kirjelduse ja kasutatud andmetega. Vajaduse korral tõlgib komisjon dokumendid ja avaldab need asjaomases portaalis.

4.   ARVUTUSNÄIDE

Järgmises tabelis on näide kujuteldava liikmesriigi kohta, mis asub keskmiste kliimatingimustega piirkonnas, kus on kasutusel kolme eri tööpõhimõttega soojuspumbad.

				Õhk-õhk (reverseeritav)	Vesi-vesi	Ventilatsiooni heitõhk – vesi
Arvutus	Kirjeldus	Muutuja	Ühik
	Paigaldatud soojuspumpade võimsus	Prated	GW	255	74	215
	sh pumbad, mille SPH ületab künnise	Prated	GW	150	70	120
	Täisvõimsusega töö ekvivalenttundide arv	HHP	h	852 (11)	2 010	660
	Kogu hinnanguline kasutatav soojuspumbast saadav soojus	Qusable	GWh	127 800	144 900	79 200
	Hinnangulise keskmise hooajalise toimivuse tegur	SPF		2,6	3,5	2,6
	Teatava soojuspumbatüübiga taastuvenergiast saadud energia	ERES	GWh	78 646	103 500	48 738
	Kokku soojuspumpadega taastuvenergiast saadud energia	ERES	GWh		230 885

---

(1)  Vt 23. oktoobri 2009. aasta protokolli punkt 4.5, mis on saadaval aadressil https://circabc.europa.eu/w/browse/be80a323-0f89-4ab7-b8f7-888e3ff351ed

(2)  ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.

(3)  Kasuteguri η väärtus 2010. aastal on 45,5 % (2007. aastal 44,0 %, 2008. aastal 44,7 % ning 2009. aastal 45,1 %), millele vastab minimaalne SPFi väärtus 2,5 aastal 2010. See on tagasihoidlik hinnang, sest eeldatakse, et energiasüsteemi kasutegur aastaks 2020 muutub suuremaks. Arvestades seda, et kasuteguri η määramise aluseks olevat statistikat ajakohastatakse, on kindlam valida kasutegurile η püsiv väärtus, et ära hoida segadust SPFi miinimumväärtuse nõuetega (õiguskindluse loomiseks) ning et ühtlasi lihtsustada liikmesriikide jaoks metoodika väljatöötamist (vt punkt 3.10). Vajaduse korral võib η muuta artikli 2 kohaselt (suuniste läbivaatamine vajaduse korral hiljemalt 31. detsembriks 2016).

(4)  Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata reverseeritavatele õhusoojuspumpadele, kuna on olemas mitu ülehindamist põhjustavat asjaolu, nimelt: a) mitte kõiki reverseeritavaid soojuspumpasid ei kasutata soojendamiseks või kasutatakse vaid teataval määral ning b) vanemate (ja ka uute väiksema tõhususega) soojuspumpade SPF võib olla väiksem nõutavast künnisest 2,5.

(5)  2013. aasta jaanuari seisuga ei ole komisjon ettepanekut veel vastu võtnud. Ettepanek on saadaval WTO andmebaasis aadressil http://members.wto.org/crnattachments/2012/tbt/EEC/12_2119_00_e.pdf

(6)  Seega võivad liikmesriigid vaadelda tabelites 1 ja 2 esitatud väärtusi kui elektri jõul töötavatele soojuspumpadele vastavaid keskmisi väärtusi, kui sellistel soojuspumpadel on SPF suurem kui künnis 2,5.

(7)  Vt punkt 3.3.

(8)  Vt direktiivi artikli 5 lõige 4 ning õhusoojuse määratlus direktiivi artikli 2 punktis b.

(9)  Nimetatud suurused on 1 336, 2 066 ja 3 465 vastavalt soojemate, keskmiste ja külmemate kliimatingimuste jaoks.

(10)  Itaalias tehtud uuringus (viidatud dokumendi „Outlook 2011 – European Heat Pump Statistics” leheküljel 48) selgus, et soojuspumpa kasutati ainsa paigaldatud kütteseadmena vähem kui 10 % juhtudest. Et reverseeritav õhk-õhk-soojuspump on ainus kõige enam paigaldatav soojuspumbatüüp (60 % kõigist paigaldatud soojuspumpadest – peamiselt paigaldatakse Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal, aga ka Rootsis ja Soomes), on tähtis, et asjaomaste näitajate väärtused oleksid õigesti valitud. Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 206/2012 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega) (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7) mõju hinnangu kohaselt ei kasutata Euroopa Liidus 33 % reverseeritavatest soojuspumpadest soojendamiseks. Lisaks sellele võib arvata, et suurt osa ülejäänud 67 % reverseeritavatest soojuspumpadest kasutatakse soojendamiseks vaid osaliselt, kuna soojuspumbad paigaldatakse lisaks muule küttesüsteemile. Seega on pakutud väärtused ülehindamise ärahoidmise seisukohast asjakohased.

(11)  Selline kujuteldav liikmesriik on teinud paigaldatud reverseeritavate õhk-õhk-soojuspumpade kasutamise uuringu ja jõudnud järeldusele, et paigaldatud reverseeritavate soojuspumpade võimsusest on täielikult soojendamiseks kasutatud 48 %, mitte 40 %, nagu eeldatakse käesolevates suunistes. HHP väärtus tabelis 1 on seetõttu valitud 40 %-le vastava 710 tunni asemel 852 tundi, mis vastab hinnangule 48 %.