28.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/6

(1)

Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) kehtestanud teatava, muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Algmääruse artikli 20 kohase kiirendatud korras läbivaatamise lõplikud järeldused on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1645/2005 (3). Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (4) lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „viimati toimunud läbivaatamise uurimine”) tulemusena muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (5) tasakaalustavat tollimaksu. Tasakaalustavad meetmed on kehtestatud koguselise tollimaksuna. Individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 69,4 eurot tonni kohta.

(2)

Pärast seda kui üks India äriühing South Asian Petrochem Ltd muutis oma nime, märkis komisjon teates 2010/C 335/07 (6), et subsiidiumivastase uurimise käigus äriühingu South Asian Petrochem Ltd kohta tehtud järeldused peaksid kehtima ka äriühingu Dhunseri Petrochem & Tea Limited suhtes.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (7) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Seejärel viidi äriühingu South Asian Petrochem Ltd suhtes läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (8) artikli 11 lõike 4 kohane läbivaatamine (edaspidi „uut eksportijat käsitlev läbivaatamine”) ning selle lõplikud järeldused sätestati nõukogu määruses (EÜ) nr 1646/2005 (9). Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (10) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Dumpinguvastaseid meetmeid muudeti määrusega (EÜ) nr 1286/2008 pärast osalist vahepealset läbivaatamist. Need meetmed kehtestati kahju kõrvaldamise tasemel koguseliste dumpinguvastaste tollimaksudena. Individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 87,5–200,9 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 153,6 eurot tonni kohta (edaspidi „kehtivad dumpinguvastased meetmed”).

(4)

Pärast seda kui üks India äriühing South Asian Petrochem Ltd muutis oma nime, märkis komisjon teates 2010/C 335/06 (11), et dumpinguvastase uurimise käigus äriühingu South Asian Petrochem Ltd kohta tehtud järeldused peaksid kehtima ka äriühingu Dhunseri Petrochem & Tea Limited suhtes.

(5)

Otsusega 2005/697/EÜ (12) kiitis komisjon heaks äriühingu South Asian Petrochem Ltd pakutud kohustuse müüa minimaalse impordihinnaga (edaspidi „kohustus”). Pärast äriühingu nime muutmist esitas komisjon teates 2010/C 335/05 (13) järelduse, et äriühingu South Asian Petrochem Ltd pakutud kohustus peaks kehtima ka äriühingu Dhunseri Petrochem & Tea Limited suhtes.

(6)

Äriühing Dhunseri Petrochem & Tea Limited, India eksportiv polüetüleentereftalaadi tootja (edaspidi „taotluse esitaja”) esitas taotluse algmääruse artikli 19 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks. Taotluses piirduti taotluse esitajaga seotud subsideerimisega. Taotluse esitaja soovis ka, et samal ajal vaadataks läbi kehtivad dumpinguvastased meetmed. Taotluse esitaja toodetud toodete impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast jääktollimaksu ja tasakaalustavaid tollimakse ning kui taotluse esitaja müüb oma tooteid liitu, peab ta täitma võetud kohustust.

(7)

Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole tasakaalustatava subsiidiumi tagajärgede korvamiseks enam vajalik. Ennekõike esitas taotluse esitaja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema subsiidium on vähenenud selgelt alla tollimaksumäära, mida tema suhtes praegu kohaldatakse. Kõnealune subsiidiumi üldise taseme vähenemine olevat peamiselt seotud asjaoluga, et äriühingut ei käsitata enam ekspordisuunitlusega üksusena. Kiirendatud korras toimunud läbivaatamise käigus kehtestati subsiidiumide suuruseks 13,9 %; suurem osa neist subsiidiumidest, nimelt 13,5 % on arvutatud ekspordisuunitlusega üksuste kava alusel.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 2. aprillil 2011 teatega 2011/C 102/08 (14), et algatab vastavalt algmääruse artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „käesolev läbivaatamine”). Läbivaatamine piirdus taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega.

(9)

Komisjon teatas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, eksportiva riigi esindajatele ning liidu tootjate ühendusele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Üks huvitatud isik taotles ärakuulamist ja talle anti selleks võimalus.

(11)

Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale ja India valitsusele ning sai vastused selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud taotluse esitaja valdustesse Indias Kolkatas ja India valitsuse valdustesse New Delhis (väliskaubanduse peadirektoraat ja kaubandusministeerium) ja Kolkatas (kaubandus- ja tööstuskoda, Lääne-Bengali valitsus).

(13)

Subsiidiumi uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011 („läbivaatamise uurimisperiood”).

(14)

2. aprillil 2011 teatas komisjon teatega 2011/C 102/09 (15) praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel, läbivaatamisel piirduti taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

(15)

Samal ajal toimunud dumpinguvastaste meetmete uurimise käigus leiti, et tegemist ei ole püsiva iseloomuga muutustega. Seepärast lõpetati läbivaatamisega seotud uurimine ilma kehtivaid meetmeid muutmata.

(16)

Läbivaatamisele kuuluv toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem, ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(17)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et Indias toodetud ja liitu müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutusotstarve kui Indias toodetud ja sealsel siseturul müüdaval tootel. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealuseid siseturul ja eksportturul müüdavaid tooteid tuleb käsitada samasuguse tootena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(18)

India valitsuse ja taotluse esitaja esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

(19)

Põhjenduse 18 punktides a–d nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika (Foreign Trade Policy – FTP) dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi puhul on olulised kaks FTP dokumenti: FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014. Viimane jõustus 2009. aasta augustis. Lisaks sellele kirjeldab India valitsus „FTP 2004–2009” ja „FTP 2009–2014” reguleerivat korda menetlusjuhendi I köites („Handbook of Procedures, Volume I”; edaspidi „HOP I 2004–2009” ja „HOP I 2009–2014”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(20)

Punktis e nimetatud kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad Reserve Bank of India’l (RBI) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(21)

Punktis f nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(22)

Punktis g nimetatud kava haldab Lääne-Bengali valitsus ja selle on sätestanud Lääne-Bengali valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 580-CI/H, mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I.

(23)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktis 4.3 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis.

(24)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(25)

Kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda DEPBS-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Krediidimäärad on kindlaks määratud sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote DEPBS-määr oli praeguse uurimise läbivaatamise uurimisperioodil 8 % FOB-väärtusest ja maksimaalne väärtus oli INR 58/kg. Seega on maksimaalne võimalik kasu INR 4,64/kg.

(26)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on märgitud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi lastimisloa. See dokument näitab muu hulgas DEPBS-krediidi summat, mis on selle eksporditehingu jaoks ette nähtud. Ekspordi saatearve väljastamisel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPBS-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamise aluseks on DEPBS-määr, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seepärast ei saa toetuse taset tagasiulatuvalt muuta.

(27)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPBS-krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Niisugust krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPBS-krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(28)

DEPBS-krediidi taotlused täidetakse elektrooniliselt ja neis esitatud eksporditehingute arv ei ole piiratud. Tegelikult puuduvad DEPBS-krediidi suhtes kohaldatavad ranged tähtajad. DEPBS-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mis ületavad menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaega. Peale selle on menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 9.3 selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võib alati arvesse võtta, kui kehtestada väike trahv (s.o 10 % ettenähtud summast).

(29)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodil.

(30)

DEPB-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPBS-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu. Lisaks on DEPBS-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

(31)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(32)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, nagu taotluse esitaja väitis. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ega III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(33)

17. juunil 2011 avaldatud riikliku teatisega 54 (RE-2010)/2009-2014 pikendati DEPB-kava viimast korda veel kolmeks kuuks, seega 30. septembrini 2011. Kuna pärast seda ei ole avaldatud ühtegi pikendamisteadet, siis on DEPB-kava alates 30. septembrist 2011 kehtetu. Seega ei saa taotlejad pärast 30. septembrit 2011 selle kava alusel hüvitist. Kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleb kontrollida, kas selle kava suhtes on vaja meetmeid kehtestada.

(34)

Sellega seoses tehti kindlaks, et taotluse esitaja sai sarnaseid toetusi vastavalt paralleelsele tollimaksu tagastuskavale. Polüetüleentereftalaadi puhul kehtiv tollimaksu tagastamise määr oli 5,5 % FOB-väärtusest ja maksimaalne summa INR 5,50/kg. Kuna aga läbivaatamise uurimiseperioodil tollimaksu tagastuskava ei kasutatud, ei ole võimalik subsiidiumisummat selle kava puhul arvutada.

(35)

Taotluse esitaja väitis, et tollimaksu tagastuskava vastab algmääruse II lisas sätestatud juhendile sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis, eelkõige kõnealuse lisa I osale. Ent nii nagu DEPB-kavagi puhul tehti siin kindlaks, et tollimaksu tagastusmäär on kindlaks määratud sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(36)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamise uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Seejuures võeti arvesse, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(37)

Ülaltoodut arvestades peeti asjakohaseks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui kõigi selle kava raames läbivaatamise uurimisperioodil tehtud eksporditehingutega saadud krediitide summat.

(38)

Põhjendatud nõuete esitamisel lahutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 teise lõigu punktile a krediidisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadi subsiidiumisummad (lugeja).

(39)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibega, mis oli asjakohane nimetaja, sest subsiidium sõltus eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(40)

Eespoolöeldut arvestades on taotluse esitaja puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määr läbivaatamise uurimisperioodil 6,7 %.

(41)

Uurimise käigus selgus, et taotluse esitaja ei saanud läbivaatamise uurimisperioodil ekspordi suunitlusega üksuste, eksportkauba tootmise eritsoonide ega erimajandustsoonide kavade kaudu mingit toetust. Seetõttu ei olnud nimetatud kavade edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(42)

EPCG-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 5. peatükis ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(43)

Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(44)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (5 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporditavate toodete tootmiseks. FTP 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCG-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(45)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvabast impordist saadava tulu ise ära kasutada. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(46)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodil.

(47)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(48)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast käsitatakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetse ja tasakaalustatavana. Taotluse esitaja väitis, et EPCG-kava alusel kapitalikaupade ostmiseks antud subsiidiume ei tuleks lugeda sõltuvaks eksporditegevusest juhul, kui ekspordikohustus täideti enne läbivaatamise uurimisperioodi. Seetõttu ei tuleks neid pidada konkreetseteks subsiidiumideks ega tasakaalustada. Kuid kõnealune väide lükati tagasi. Siinkohal tuleb rõhutada, et subsiidium sõltus eksporditegevusest, st seda ei oleks antud, kui ettevõte ei oleks võtnud teatavat ekspordikohustust.

(49)

EPCG-kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, sest neid ei kasutata eksporditavate toodete tootmiseks.

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus (18,93 aastat). Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks kasutada Indias läbivaatamise uurimisperioodil kehtinud kohalikus vääringus laenude turuintressimäära.

(51)

Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordikäibega (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest.

(52)

Läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 0,6 %.

(53)

FM-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 punktides 3.9.1–3.9.2.2 ja FTP 2009–2014 punktides 3.14.1–3.14.3 ning HOP 2004–2009 I köite punktides 3.20–3.20.3 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.8–3.8.2.

(54)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(55)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksukrediiti 2,5 % ulatuses kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 lisas 37-C. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, st teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(56)

FM-kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi tollimaksude tasumiseks.

(57)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(58)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodil.

(59)

FM-kava raames võimaldatakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksu krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksu krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(60)

Lisaks sõltub FM-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(61)

Kõnealust kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib toorainet. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on FM-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine kohapeal ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(62)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja kasu, mida ta läbivaatamise uurimisperioodil sai ning mis tehti kindlaks taotluse esitaja raamatupidamisse kantud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibega (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(63)

Läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli alla 0,1 %.

(64)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja sai läbivaatamise uurimisperioodil kuni 30. juunini 2011 ekspordi rahastamise pealt kasu soodsate intressimäärade tõttu. Soodsa intressimäära kehtestamise õiguslik alus on sätestatud RBI poolt kõikidele India kommertspankadele suunatud koondringkirjas eksportijatele ekspordikrediidi kohta ruupiates ja välisvaluutas DBOD nr DIR. (Exp). BC 07/04.02.02/2009-10.

(65)

1. juulil 2011 vaadati EC-kava tingimused läbi ja avaldati RBI koondringkirjas eksportijatele ekspordikrediidi kohta ruupiates ja välisvaluutas DBOD nr DIR. (Exp). BC 04/04.02.002/2011-12. Läbivaadatud tingimuste kohaselt taotluse esitajale toetust ei antud. Seetõttu vastavalt baasmääruse artikli 15 lõikele 1 ei tohiks seda kava tasakaalustada.

(66)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja läbivaatamise uurimisperioodil ITE-kava alusel toetust ei saanud. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(67)

Lääne-Bengali osariik teeb toetuse saamise tingimustele vastavatele tööstusettevõtetele soodustusi mitmesuguste toetuste vormis, sealhulgas müügimaksu ja valmistoodete riikliku müügimaksu tagastamise vormis, seda tehakse tööstuse arengu soodustamiseks osariigi majanduslikult vähem arenenud piirkondades.

(68)

Lääne-Bengali valitsuse kohaldatava kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud Lääne-Bengali valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teatises nr 580-CI/H.

(69)

Selle kava alusel on õigus toetust saada ettevõtetel, kes loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt olemasolevat tööstusüksust majanduslikult vähem arenenud piirkonnas. On olemas ka pikk nimekiri neist tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende kavade alusel soodustusi taotleda ei saa (negatiivsete tootmisharude nimekiri).

(70)

Selle kava raames peavad ettevõtted investeerima majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Need piirkonnad, mis esindavad Lääne-Bengali osariigi kindlaid territoriaalüksusi, klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse kategooriasse ning osariigi arenenud piirkondade osalemine sooduskavades ei ole lubatud. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte praegu või tulevikus asub.

(71)

Selle kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava kujutab endast Lääne-Bengali valitsuse finantstoetust, sest pakutud soodustused, antud juhul müügimaksu ja valmistoodete riikliku müügimaksu tagastamine, vähendavad maksutulu, mida valitsus muidu saaks. Lisaks sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muidu tasuda, jäävad maksmata.

(72)

Veel enam, see kava on regionaalselt eristav algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest on kättesaadav ettevõtetele, kes on investeerinud kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomase osariigi jurisdiktsiooni alla. Kava ei ole kättesaadav ettevõtetele, mis asuvad neist piirkondadest väljaspool, ning lisaks on toetuse suurus piirkonniti erinev.

(73)

Seepärast on WBI-kava 1999 tasakaalustatav.

(74)

Subsiidiumi suurus arvutati müügimaksu ja valmistoodete riikliku müügimaksu summa alusel, mis oleks tavajuhul läbivaatamise uurimisperioodi jooksul maksmisele kuulunud, kuid mis jäeti mainitud kava raames maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotati subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamise uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest subsiidium ei sõltu ekspordist ning seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguse põhjal. Saadud subsiidiumimääraks saadi 1,4 %.

(75)

Taotluse esitaja puhul on algmääruse kohaselt määratletud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus väärtuse alusel kokku 8,7 %. Nimetatud subsiidiumisumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud de minimis läve.

(76)

Käesolevas menetluses kindlaks tehtud subsideerimise tase taotluse esitaja puhul on järgmine:

(77)

Seepärast leitakse, lähtudes algmääruse artiklist 19, et subsideerimine jätkus läbivaatamise uurimisperioodil.

(78)

Vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 4 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(79)

Tehti kindlaks, et läbivaatamise uurimisperioodil sai taotluse esitaja jätkuvalt India valitsuselt tasakaalustatavaid subsiidiume. Käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud subsiidiumi määr on aga märkimisväärselt madalam viimati toimunud uurimise käigus kindlaks tehtust. Veel tehti kindlaks, et põhjenduses 7 kirjeldatud muutused, millele taotluse esitaja osutas, olid tõepoolest aset leidnud. Taotluse esitaja ei saa läbivaatamise uurimisperioodil enam kasu EOU-kava alusel (nagu on kirjeldatud põhjenduses 41).

(80)

Veel tehti kindlaks, et taotluse esitajale läbivaatamise uurimisperioodil enim kasu toonud kava (st DEBP-kava) alusel katkestati soodustuste maksmine 30. septembril 2011 ja taotluse esitaja kasutab praegu ühte teist kava (st tollimaksu tagastamise kava), mida ta läbivaatamise uurimisperioodil ei kasutanud. Seega on ilmselge, et läbivaatamise uurimisperioodil valitsenud olukord ei ole püsivat laadi, sest juba vahepeal on toimunud olulisi muutusi.

(81)

Seega jõuti järeldusele, et osalise vahepealse läbivaatamise uurimine tuleks lõpetada kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid muutmata. Taotluse esitajat ja teisi asjaomaseid isikuid teavitati asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek uurimise lõpetamiseks,