21.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/7

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (3) võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku mitmeaastaste raadiospektripoliitika programmide loomiseks. Nimetatud programmides tuleks sätestada poliitikasuunad ja eesmärgid raadiospektri kasutuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühtlustamiseks vastavalt elektroonilistele sidevõrkude ja -teenuste suhtes kohaldatavatele direktiividele. Need poliitikasuunad ja eesmärgid peaksid lähtuma spektri kättesaadavusest ja tõhusast kasutamisest, mis on vajalik siseturu loomiseks ja toimimiseks. Raadiospektripoliitika programm (edaspidi „programm”) toetab strateegiat „Euroopa 2020” käsitlevas komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises ja digitaalarengu tegevuskava käsitlevas komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatises esitatud eesmärke ja põhimeetmeid ning kuulub ühtse turu akti käsitleva komisjoni 11. novembri 2010. aasta teatise 50 prioriteetse meetme hulka.

(2)

Käesoleva otsusega ei tohiks piirata olemasoleva liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)), (6) direktiivi 2002/21/EÜ ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) (7) kohaldamist. Käesolev otsus ei tohiks piirata ka riikliku tasandi meetmeid, mis on kehtestatud vastavalt liidu õigusele, mille eesmärgiks on saavutada üldisest huvist lähtuvaid eesmärke, eelkõige seoses infosisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga, ega liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada oma spektrit avaliku korra ja avaliku julgeoleku tagamiseks ning riigikaitse eesmärkidel.

(3)

Spekter on tähtsaim avalik ressurss oluliste sektorite ja teenuste jaoks, nagu mobiil-, traadita lairiba- ja satelliitside, raadio- ja teleringhäälinguvõrgud, transport, raadiolokatsioon ja sellised rakendused nagu häiresüsteemid, kaugjuhtimisseadmed, kuuldeaparaadid, mikrofonid ja meditsiiniseadmed. See toetab avalikke teenuseid nagu julgeoleku- ja turvateenused, kaasa arvatud kodanikukaitse, ja teaduslikku tegevust nagu meteoroloogia, maapinna kaugseire, raadioastronoomia ja kosmoseuuringud. Lihtne juurdepääs spektrile aitab pakkuda elektroonilise side võimalusi, eriti hõredamalt asustatud piirkondades äärealadel, näiteks maapiirkondades või saartel asuvate elanike ja ettevõtjate jaoks. Seepärast on spektrit reguleerivatel meetmetel mõju majandusele, ohutusele, tervishoiule, avalikule huvile, kultuurile, teadusele, sotsiaalsfäärile, keskkonnale ja tehnikale.

(4)

Spektri haldamisel, eraldamisel ja kasutamisel tuleb majanduslikku ja sotsiaalset lähenemisviisi muuta. Lähenemisviis peaks eelkõige keskenduma spektripoliitikale, et tagada spektri suurem tõhusus, parem sageduste planeerimine ning kaitse spektrikasutusega seotud konkurentsivastase tegevuse eest.

(5)

Spektrikasutuse strateegiline planeerimine ja ühtlustamine liidu tasandil peaks tõhustama traadita elektrooniliste sideteenuste ja seadmete siseturgu ning muid spektri kasutamist nõudvaid liidu poliitikameetmeid ja looma sellega uued võimalused innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks ning samal ajal toetama majanduse taastumist ja sotsiaalset integratsiooni kogu liidus; samas tähendab see spektri tähtsate sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike väärtuste hindamist.

(6)

Sobiva spektri kasutamise ühtlustamine võib samuti parandada elektrooniliste sidekanalite kaudu osutatavate teenuste kvaliteeti ja nimetatud ühtlustamine on väga tähtis mastaabisäästu saavutamiseks, mis vähendaks nii traadita võrkude rajamise kulu kui ka traadita seadmete hinda tarbijate jaoks. Sel eesmärgil vajab liit poliitikaprogrammi, mis hõlmab kõikide spektri kasutusega seotud poliitikavaldkondade, nagu elektroonilise side, teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja kosmose, transpordi, energeetika ja audiovisuaalvaldkonna siseturgu.

(7)

Programm peaks edendama konkurentsi ja aitama luua alust tõelisele digitaalsele ühtsele turule.

(8)

Programm peaks eriti toetama strateegiat „Euroopa 2020”, võttes arvesse traadita teenuste tohutuid võimalusi teadmistepõhise majanduse edendamiseks, info- ja sidetehnikal põhinevate sektorite arendamiseks ja toetamiseks ning digitaalse lõhe ületamiseks. Tarbimise kasv, eeskätt audiovisuaalmeedia teenuste ja on-line-infosisu valdkonnas, suurendab nõudlust kiiruse ja katvuse järele. See on ka üks põhimeetmeid Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, mis on suunatud kiire lairibaühendusega Interneti kasutuselevõtule tuleviku võrgu- ja teadmistepõhises majanduses, koos ambitsioonika eesmärgiga võimaldada kõigile juurdepääs lairibaühendusele. Majanduskasvu ja ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks on tähtis suurima võimaliku kiiruse ja läbilaskevõimega traadiga ja traadita lairibaühenduste tagamine, mis aitab saavutada eesmärki kindlustada 2020. aastaks kõigile lairibaühenduse kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja vähemalt pooltele liidu majapidamistele lairibaühenduse kiirusega vähemalt 100 Mbit/s, ning see on ka vajalik digitaalse ühtse turu püsivate majanduslike ja sotsiaalsete eeliste saavutamiseks. See peaks toetama ja edendama ka liidu muid valdkondlikke tegevuspõhimõtteid nagu jätkusuutliku keskkonna ning majandusliku ja sotsiaalse kaasamise tagamine kõigile liidu kodanikele. Arvestades traadita rakenduste tähtsust innovatsiooni jaoks, on käesolev programm ka üheks põhialgatuseks liidu innovatsioonipoliitika toetamisel.

(9)

Programm peaks looma alused arengule, mille abil liit suudab traadita lairibaühenduste kiiruses, liikuvuses, katvuses ja läbilaskevõimes asuda juhtivale positsioonile. Selline juhtroll on hädavajalik konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu loomiseks, et avada siseturg kõikidele liidu kodanikele.

(10)

Programm peaks kindlaks määrama liikmesriikide ja liidu institutsioonide peamised põhimõtted ja eesmärgid kuni aastani 2015 ja sätestama konkreetsed rakendamisalgatused. Kuna spektri haldamine kuulub suuremas osas veel liikmesriikide pädevusse, tuleks seda teha vastavalt olemasolevale liidu õigusele ja võtta arvesse liidu poliitikasuundade teostamiseks vajalikke meetmeid.

(11)

Programmis tuleks arvesse võtta ka otsust nr 676/2002/EÜ ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (edaspidi „CEPT”) tehnilisi teadmisi, et liidu spektrikasutusega seotud poliitikameetmeid, mis parlament ja nõukogu on heaks kiitnud, saaks rakendada tehniliste rakendusmeetmetega, pidades silmas, et selliseid meetmeid võib kasutada alati, kui see on vajalik juba olemasoleva liidu poliitika rakendamiseks.

(12)

Hõlpsaks juurdepääsuks spektrile võib vaja minna uuenduslikke loaliike, näiteks spektri või infrastruktuuri ühiskasutust, mille rakendamist liidus võib hõlbustada hea tava määratlemise ja teabevahetuse soodustamise, samuti teatavate ühiste või lähedaste spektrikasutuse tingimuste kindlaksmääramisega. Erilist huvi pakub üldlubade andmine, mis on kõige väiksemat koormust põhjustav lubade andmise tüüp, kus häired ei takista muude teenuste arengut.

(13)

Nn kognitiivseid tehnoloogiaid, mis on küll alles väljatöötamisel, võiks juba täiendavalt uurida, sealhulgas geolokaliseerimisel põhineva ühiskasutuse hõlbustamisega.

(14)

Spektrikasutusõigustega kauplemine koos paindlike kasutustingimustega peaks oluliselt soodustama majanduskasvu. Seepärast tuleks sagedusribad, kus paindlik kasutamine on liidu õigusesse juba sisse viidud, vastavalt direktiivile 2002/21/EÜ kohe kaubeldavaks muuta. Selliste meetmete koordineeritud kasutuselevõttu kõikides liikmesriikides ja kõnealuste õiguste omandamist kõikjal liidu piires kergendaks parimate tavade vahetamine nimetatud sagedusribade jaoks lubade andmise tingimuste ja korra alal ning ühismeetmed, mis takistaksid spektri kasutusõiguste koondumist, mis võiks tekitada turgu valitseva seisundi või põhjustada nimetatud õiguste lubamatut kasutamata jätmist. Võimaluse korral tuleks toetada spektri kollektiivset (jagatud) kasutamist – määramata arv sõltumatuid kasutajaid/seadmeid omab juurdepääsu spektrile samas sageduspiirkonnas samal ajal ja konkreetses geograafilises piirkonnas täpselt määratletud tingimustel – ilma et see piiraks elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid käsitleva direktiivi 2002/20/EÜ kohaldamist.

(15)

Nagu on rõhutatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, on traadita lairibaside oluline vahend, mis aitab edendada konkurentsi, parandada tarbija jaoks kättesaadavat valikut ja juurdepääsu maapiirkondades ja muudel aladel, kus traadiga lairibaühendust on raske korraldada või ei ole see majanduslikult teostatav. Spektrihaldus võib samas mõjutada konkurentsi, muutes turul tegutsejate rolle ja mõjuvõimu, nt juhul, kui praegused kasutajad saavad põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Piiratud juurdepääs spektrile, eriti sobiva spektri vähesuse korral, võib takistada uute teenuste või rakenduste ilmumist, innovatsiooni ja konkurentsi. Praegust konkurentsiolukorda võib mõjutada uute spektri kasutusõiguste omandamine, kaasa arvatud spektri üleandmise või rentimise või muude kasutajatevaheliste tehingute kaudu, ja uute paindlike spektrikasutuskriteeriumide kasutuselevõtt. Vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ ja nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/372/EMÜ (sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses) (8) (GSMi direktiiv) aluseks olevatele põhimõtetele peaksid liikmesriigid seepärast kasutama sobivaid eel- ja järelmeetmeid (nagu olemasolevate õiguste muutmine, teatavatel juhtudel spektrikasutusõiguste omandamise keelamine, tingimuste kehtestamine liigsete spektrivarude soetamise vastu ja spektri tõhusa kasutamise kohta, nagu on osutatud direktiivis 2002/21/EÜ, et piirata igal ettevõtjal kasutada olevat spektri hulka või vältida ülemäärast spektri kasutusõiguste koondumist), et vältida konkurentsi moonutamist.

(16)

Praeguse spektrikasutuse andmiku koostamine koos tehnoloogiasuundumuste, tulevase spektrivajaduse ja -nõudluse analüüsiga, eelkõige vahemikus 400 MHz kuni 6 GHz, peaks lubama teha kindlaks sagedusribad, mille tõhusust saaks parandada, ja spektri ühise kasutamise võimalusi nii äri- kui ka avaliku sektori hüvanguks. Praeguse spektrikasutuse andmiku loomise ja pidamise metoodikas peaks asjakohaselt arvesse võtma haldusasutustele tekitatavat halduskoormust, ning eesmärgiks tuleks seada selle minimeerimine. Seega tuleb praeguse spektrikasutuse andmiku koostamise metoodika väljatöötamisel täielikult arvesse võtta komisjoni 16. mai 2007. aasta otsuse 2007/344/EÜ (teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses) (9) kohaselt liikmesriikidelt saadud teavet.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/5/EÜ käsitletud standardid on olulised spektri tõhusaks kasutamiseks ning neis tuleks arvesse võtta jagatud kasutuse õiguslikult kindlaksmääratud tingimusi. Euroopa standardid raadioseadmetest erinevate elektriliste ja elektrooniliste seadmete ja võrkude kohta peaksid samuti ära hoidma spektrikasutuse häireid. Traadita seadmete ja rakenduste suurenev hulk ja tihedus koos nende mitmekesise spektrikasutusega paneb proovile praegused häirevältimismeetodid. Need tuleks seetõttu üle vaadata ja ümber hinnata, arvestades vastuvõtjate omadusi ja leidlikumaid häirevältimismehhanisme.

(18)

Liikmesriikidele tuleks lubada vajaduse korral võtta üleminekukuludega seotud kompensatsioonimeetmeid.

(19)

Vastavalt Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkidele peaks traadita lairibaside oluliselt kaasa aitama majanduse taastumisele ja kasvule, kui tehtaks kättesaadavaks piisavalt spektrit, antaks kiiresti kasutusõigusi ja lubataks kauplemist, et kohaneda turu arenguga. Euroopa digitaalarengu tegevuskavas nõutakse kõigile ELi kodanikele 2020. aastaks juurdepääsu lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Seetõttu tuleks olemasolevate komisjoni otsustega juba hõlmatud spekter nimetatud otsuste tingimuste kohaselt kättesaadavaks teha. Sõltuvalt turunõudlusest tuleks vastavalt direktiivile 2002/20/EÜ loaandmise menetlus maapealse side suhtes läbi viia 31. detsembriks 2012, et kindlustada kõigile hõlbus juurdepääs traadita lairibasidele, eelkõige komisjoni otsustega 2008/411/EÜ, (10) 2008/477/EÜ (11) ja 2009/766/EÜ (12) määratud spektri sagedusribades. Täienduseks maapealsetele lairibateenustele ja katvuse tagamiseks liidu äärepoolseimates piirkondades võib kiireks ja teostatavaks lahenduseks olla juurdepääs satelliit-lairibasidele.

(20)

Vajadusel tuleks kasutusele võtta paindlikum spektri kasutuse kord, et edendada innovatsiooni ja kiireid lairibaühendusi, mis võimaldavad ettevõtetel vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet, samuti töötada välja uusi interaktiivseid on-line-teenuseid, näiteks hariduse, tervishoiu ning üldhuviteenuste valdkonnas.

(21)

Kui peaaegu 500 miljonil Euroopas elaval inimesel oleks kiire lairibaühendus, arendaks see siseturgu, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele, pakkudes igale kasutajale rohkem väärtust ning andes liidule võimaluse kujuneda maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks. Lairibaühenduste kiire kasutuselevõtmine on seega eluliselt tähtis Euroopa tootlikkuse arendamiseks ning uute ja väikeste ettevõtete tekkeks, millest võiksid saada liidrid erinevates sektorites, näiteks tervishoius, tootmises ja teenuste pakkumisel.

(22)

2006. aastal hindas Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU), et äriline mobiilside sektor vajaks kolmanda põlvkonna (IMT-2000) mobiilside ja mobiilside kõrgeltarenenud süsteemide (st 3G ja 4G mobiilside) arendamiseks 2020. aastaks ribalaiusi 1 280 ja 1 720 MHz vahel kõigis Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu piirkondades, sh Euroopas. Tuleks märkida, et väiksem nimetatud arv (1 280 MHz) on suurem, kui on nõutud mõnedes riikides. Lisaks on mõnedes riikides nõuded laiemad kui suurem nimetatud näitaja (1 720 MHz). Mõlemad need väärtused sisaldavad spektrit, mida juba kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada eel-IMT süsteemides, nagu IMT-2000 ja selle edasiarendused. Ilma nõutava, soovitavalt ülemaailmselt ühtlustatud spektri vabastamiseta hakkab mobiilsidevõrkude läbilaskevõime piirama majanduskasvu ja uute teenuste arengut.

(23)

800 MHz sagedusriba (790-862 MHz) on optimaalne suurte alade katmiseks traadita lairibateenustega. Toetudes tehniliste tingimuste ühtlustamisele otsusega 2010/267/EÜ ja komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta soovitusele (millega lihtsustatakse digitaalse dividendi vabakslaskmist Euroopa Liidus), (13) millega kutsuti üles analoogringhäälingut välja lülitama 1. jaanuariks 2012, ning võttes arvesse riiklike õigusnormide kiiret arengut, tuleks see sagedusriba teha liidus aastaks 2013 elektroonilise sideteenuse jaoks põhimõtteliselt kättesaadavaks. Pikemas perspektiivis tuleks kavandada ka täiendavat spektrit, pidades silmas analüüsi tulemusi, tehnoloogiasuundumusi, tulevast spektrivajadust ja -nõudlust. Arvestades 800 MHz sagedusriba sobivust suurte alade katmiseks ülekandevõrguga, tuleks vajaduse korral õigustele lisada katvuse kohustused.

(24)

Traadita lairibasidega seotud suuremad võimalused on eriti tähtsad kultuurivaldkonnale uute jaotuskanalite loomiseks, sillutades seeläbi teed sektori edukaks arenguks tulevikus.

(25)

Traadita juurdepääsusüsteemid, sh raadio-kohtvõrgud, võivad litsentsideta neile praegu eraldatud mahtudest välja kasvada. Seoses spektri praeguse kasutamise ja uute vajaduste andmiku koostamisega ning sõltuvalt spektri kasutamisest muudel eesmärkidel tuleks hinnata seda, kas on vajadust ja võimalik laiendada litsentsidega hõlmamata spektri eraldamist traadita juurdepääsusüsteemidele, sealhulgas raadio-kohtvõrkudele sagedustel 2,4 GHz ja 5GHz.

(26)

Kuigi ringhääling jääb jätkuvalt oluliseks infosisu levikanaliks, kuna see on endiselt kõige ökonoomsem massilise teabeedastuse kanal, pakuvad traadiga ja traadita lairibaside ning muud uued teenused kultuurivaldkonnale uusi võimalusi mitmekesistada oma levikanaleid, pakkuda tellitavaid teenuseid ja kasutada ära andmeside olulise suurenemise majanduslikke võimalusi.

(27)

Kõnealuse mitmeaastase programmi prioriteetidele keskendumiseks peaks liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd, et toetada ja saavutada eesmärki võimaldada liidul jõuda juhtpositsioonile traadita elektroonilise side lairibateenuste alal, avades kulutõhusates sagedusribades piisavalt spektrit, et muuta need teenused laialdaselt kättesaadavaks.

(28)

Kuna ühine lähenemisviis ja mastaabisääst on liidus lairibaside arendamise ning konkurentsimoonutuste ja turu liikmesriigiti killustumise vältimise võti, tuleks liikmesriikide ühistegevuses ja koos komisjoniga teha kindlaks teatavad lubade andmise tingimuste ja menetluste parimad tavad. Tingimused ja menetlused võiksid sisaldada katvuse kohustusi, spektriploki suurust, õiguste andmise ajastust, juurdepääsu virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatoritele ja spektrikasutusõiguste kestust. Kuna spektriga kauplemine on spektri tõhusa kasutamise kasvu ning traadita seadmete ja teenuste siseturu arengu jaoks tähtis, tuleks neid tingimusi ja menetlusi kohaldada sagedusribadele, mis on eraldatud traadita sideks ning mille kasutusõigusi võib üle anda või rentida.

(29)

Muudele sektoritele nagu transport (ohutus, teabe- ja juhtimissüsteemid), uurimis- ja arendustegevus, e-tervishoid, e-kaasamine ning vajadusel avalik julgeolek ja katastroofiabi, kus kasutatakse üha rohkem videoülekandeid ja andmeedastust kiire ja tõhusama teenuse eesmärgil, võib vaja minna rohkem spektrit. Innovatsioonile peaks kaasa aitama spektripoliitika ning teadus- ja arendustegevuse vahelise sünergia optimeerimine ning eri spektrikasutajate raadiotehnilise ühilduvuse uuringud. Pealegi tuleb teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) uurimistulemuste alusel uurida võimaliku suure majandusliku või investeerimispotentsiaaliga ja eriti VKEsid huvitavate projektide nagu kognitiivse raadio või e-tervise spektrivajadusi. Vajalik kaitse kahjulike häirete eest tuleks tagada ka teadus- ja arendustegevuse ning teadusliku tegevuse toetamiseks.

(30)

Strateegiaga „Euroopa 2020” on määratud keskkonnaeesmärgid jätkusuutliku, energiatõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks, näiteks energiatõhususe 20 % parandamisega aastaks 2020. Nagu on rõhutatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, on tähtis osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoril. Kavandatud meetmed hõlmavad arukate energiahaldussüsteemide (arukad võrgud ja arukas mõõtmine) üleeuroopalist kasutuselevõttu, sidevõimekuse kasutamist energiatarbimise vähendamiseks ning arukate transpordisüsteemide ja aruka liiklusjuhtimise arendamist transpordisektori süsinikdioksiidiheite vähendamiseks. Spektritehnoloogia tõhus kasutamine võiks aidata ka vähendada energia tarbimist raadioseadmetes ja piirata keskkonnamõju maa- ja äärepoolseimates piirkondades.

(31)

Spektrilubade andmise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel tuleks täielikult arvesse võtta rahva tervise kaitsmist elektromagnetväljade eest, mis on oluline kodanike heaolu tagamiseks. Seda on käsitletud nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/EÜ (milles käsitletakse üldsuse elektromagnetväljadega (sagedusega 0 Hz kuni 300 GHz) kokkupuute piiramist) (14) ning ülioluline on tagada pidev järelevalve selle üle, kuidas spektri kasutamise ioniseeriv ja mitteioniseeriv toime mõjutab inimeste tervist, sealhulgas tuleb vaadelda ka kumulatiivset toimet, mida tegelikus elus põhjustab mitmesuguste spektrisageduste üha laienev kasutamine üha suurema hulga eri seadmete poolt.

(32)

Olulised üldise huvi eesmärgid nagu inimelude ohutus nõuavad kooskõlastatud tehnilisi lahendusi liikmesriikide ohutus- ja avariialaseks koostööks. Ühisel alusel tuleks kättesaadavaks teha piisavalt spektrit turvateenuste ja -seadmete arenguks ja vabaks liikumiseks ning uudsete üleeuroopaliste või koostalitlusvõimeliste turva- ja avariilahenduste arenguks. Uuringud on näidanud, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul hakkab üleeuroopalise avaliku julgeoleku ja katastroofiabi lairiba-mobiilteenusteks jaoks vaja minema rohkem ühtlustatud spektrit sagedustel alla 1 GHz.

(33)

Spektri reguleerimisel on leviomaduste, raadiopõhistest teenustest sõltuvate turgude rahvusvahelise olemuse ja kahjulike riikidevaheliste häirete vältimise vajaduse tõttu tugev piiriülene või rahvusvaheline mõõde.

(34)

Euroopa Liidu Kohtu asjakohastest lahenditest tuleneb, et rahvusvahelise lepingu reguleerimisala kuulumise korral osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse on oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel. See koostöökohustus, mida täpsustatakse väljakujunenud kohtupraktikas, tuleneb liidu ja liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsuse põhimõttest.

(35)

Liikmesriigid võivad vajada ka tuge sageduste kooskõlastamise kahepoolsetel läbirääkimistel liidu naaberriikidega, kaasa arvatud kandidaatriikidega ja ühinevate riikidega, et täita oma liidu õiguse kohaseid sageduste kooskõlastamisega seotud kohustusi. See peaks aitama ka vältida kahjulikke häireid ja tõhustada spektrikasutust ning ühtlustada spektrikasutust isegi väljaspool liidu piire.

(36)

Otsuse eesmärkide saavutamiseks on oluline tõhustada olemasolevat institutsioonilist raamistikku spektripoliitika ja -halduse kooskõlastamiseks liidu tasemel, sealhulgas kahte või enamat liikmesriiki otseselt mõjutavates küsimustes, võttes täies ulatuses arvesse siseriiklike asutuste pädevust ja eriteadmisi. Oluline on ka koostöö ja kooskõlastamine standardiasutuste, teadusasutuste ning CEPTi vahel.

(37)

Et tagada ühtsed tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (15).

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt mitmeaastase raadiospektripoliitika programmi väljatöötamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning käesoleva otsuse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse täitmise tulemustest ning tulevikus kavandatavatest tegevustest.

(40)

Käesoleva ettepaneku koostamisel võttis komisjon võimalikult suures ulatuses arvesse komisjoni otsusega 2002/622/EÜ loodud raadiospektripoliitika töörühma arvamust (16),

a)

kohaldada kõige asjakohasemat ja võimalikult vähe koormavat lubade andmise süsteemi sellisel viisil, et saavutada võimalikult suur spektrikasutuse paindlikkus ja tõhusus. Sellise lubade andmise süsteemi aluseks on objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid;

b)

aidata kaasa siseturu arengule, tulevikus kogu liitu hõlmavate digitaalteenuste tekkimist ning tõhusat konkurentsi soodustades;

c)

toetada konkurentsi ja innovatsiooni, võttes arvesse vajadust vältida kahjulikke häireid ja tagada teenuse tehniline kvaliteet, et hõlbustada lairibateenuste kättesaadavust ja reageerida tõhusalt suuremale traadita andmeedastusele;

d)

määratleda spektri kasutamise tehnilised tingimused, võttes täielikult arvesse asjaomast liidu õigust, muu hulgas piiranguid üldsuse kokkupuutele elektromagnetväljadega;

e)

edendada spektrikasutusõiguste puhul võimaluse korral tehnoloogia- ja teenuseneutraalsust.

a)

kohaldada elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste jaoks spektrikasutusõiguse suhtes tehnoloogia- ja teenuseneutraalsust ning raadiosageduste individuaalsete kasutusõiguste üleandmist või rentimist;

b)

edendada raadiosageduste kasutamise ühtlustamist kogu liidus, vastavalt vajadusele tagada nende tulemuslik ja tõhus kasutamine;

c)

soodustada traadita andmeside ja lairibateenuste ulatuslikumat kasutamist, eelkõige paindlikkuse edendamisega, ja toetada innovatsiooni, võttes arvesse vajadust vältida kahjulikke häireid ja tagada teenuse tehniline kvaliteet.

a)

soodustada spektri tõhusat haldamist ja kasutamist, et see kõige paremini rahuldaks kasvavat nõudlust sageduste kasutamise järele, kajastades spektri olulist ühiskondlikku, kultuurilist ja majanduslikku väärtust;

b)

püüda eraldada õigeaegselt piisavalt ja asjakohaselt spektrit eesmärgiga toetada liidu poliitika eesmärke ja et kõige paremini rahuldada kasvavat nõudlust traadita andmeside järele, võimaldades niimoodi äri- ja avalike teenuste arendamist, võttes samal ajal arvesse olulisi üldisest huvist lähtuvaid eesmärke, nagu kultuuriline mitmekesisus ja meediapluralism; selleks tuleb teha kõik võimalik, et artiklis 9 osutatud spektri andmiku alusel määrata kindlaks hiljemalt 2015. aastal sobilik vähemalt 1 200 MHz spekter. See arv hõlmab juba kasutusel olevat spektrit;

c)

ületada digitaalne lõhe ja aidata saavutada Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärgid, soodustades 2020. aastaks kõigile liidu kodanikele juurdepääsu lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja võimaldades liidus saada suurima võimaliku kiiruse ja läbilaskevõimega lairibaühendused;

d)

võimaldada liidul jõuda juhtpositsioonile traadita elektroonilise side lairibateenuste alal, vabastades kulutõhusates sagedusribades piisavalt spektrit, et muuta need teenused laialdaselt kättesaadavaks;

e)

tagada lairiba mobiilside suurema läbilaskevõime kaudu nii äri- kui ka avaliku sektori arenguvõimalused;

f)

edendada innovatsiooni ja investeeringuid spektri kasutamise suurema paindlikkusega, rakendades kogu liidus järjekindlalt tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtteid tehnoloogilistele lahendustele, mida võidakse kasutusele võtta, ning tagades õigusliku reguleerimise piisava prognoositavuse, mis on muu hulgas sätestatud elektroonilise side reguleerivas raamistikus, avades ühtlustatud spektri uute kõrgeltarenenud tehnoloogiate jaoks ja võimaldades spektrikasutusõigustega kauplemist, luues sellega võimalused tulevaste liiduüleste teenuste arendamiseks;

g)

hõlbustada spektrile kerget juurdepääsu, kasutades elektrooniliste sideteenuste üldlubade soodsaid omadusi kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ artikliga 5;

h)

ergutada passiivse infrastruktuuri ühiskasutust, kui see vastab proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 12;

i)

säilitada ja arendada tõhusat konkurentsi, eelkõige elektrooniliste sideteenuste alal, püüdes eel- või järelmeetmete abil vältida raadiosageduste kasutusõiguste ülemäärast koondumist teatavate ettevõtjate kätte, mis võib oluliselt kahjustada konkurentsi;

j)

vähendada siseturu killustumist ja kasutada täiel määral ära siseturu potentsiaali, et soodustada majanduskasvu ja mastaabisäästu liidu tasandil, tõhustades sobival viisil spektri kasutamiseks ja kättesaadavuseks vajalike tehniliste tingimuste kooskõlastamist ja ühtlustamist;

k)

vältida kahjulikke häireid või segamist raadiotehniliste ja muude seadmete poolt, muu hulgas soodustades tõhusat spektrikasutust toetavate standardite väljatöötamist ja suurendades vastuvõtjate häirekindlust, pöörates erilist tähelepanu raadioseadmete ja rakenduste suureneva hulga ja tiheduse koondmõjule;

l)

toetada juurdepääsu uutele tarbekaupadele ja tehnoloogiatele, et kindlustada tarbija osalemine üleminekul digitaaltehnoloogiale ja digitaalse dividendi tõhusal kasutamisel;

m)

vähendada liidu süsinikujalajälge, edendades traadita sidevõrkude ja seadmete tehnilist ja energiatõhusust.

a)

piirata spektrihulka, mille kohta ettevõtjale kasutusõiguste andmine on tagatud, või lisada kasutusõigustele tingimusi, nagu juurdepääsu hulgimüügi tingimus, riigisisene või piirkondlik rändlus teatavates sagedusribades või teatavates sarnaste omadustega sagedusribade rühmades, näiteks alla 1 GHz sagedusribade puhul, mis on eraldatud elektrooniliste sideteenuste jaoks. Täiendavaid tingimusi võivad kehtestada ainult pädevad riiklikud asutused;

b)

reserveerida teatava osa sagedusribast või sagedusriba kogumi uutele turuletulijatele, kui see on vajalik olukorra tõttu siseriiklikul turul;

c)

keelduda uute kasutusõiguste andmisest või mitte lubada uut spektrikasutust teatavates sagedusribades või siduda uute spektrikasutusõiguste andmise või uute spektri kasutuslubade andmise teatavate tingimustega, et vältida konkurentsi moonutamist kasutusõiguste eraldamisel, üleandmisel või kogumisel;

d)

keelata teatavad spektrikasutusõiguste üleandmisega seotud tehingud või kehtestada teatavad tingimused tehingute jaoks, mis ei kuulu riiklikul või liidu tasandil ühinemiskontrolli alla, kui nimetatud üleandmised võivad oluliselt takistada konkurentsi;

e)

muuta olemasolevaid õigusi vastavalt direktiivile 2002/20/EÜ, kui osutub vajalikuks võtta kasutusele järelmeetmeid, et vältida konkurentsi moonutamist raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmisel või kogumisel.

a)

võimaldada teha kindlaks sagedusribad, mille spektri praeguse kasutuse tõhusust saaks parandada;

b)

aidata teha kindlaks ümberjaotamiseks sobivad sagedusribad ja spektri jagatud kasutamise võimalused, et toetada käesolevas otsuses sätestatud liidu poliitikaid, võttes arvesse tulevasi spektrivajadusi, lähtudes muu hulgas tarbijate ja käitajate nõudmistest ning võimalusest selliseid vajadusi rahuldada;

c)

aidata analüüsida nii era- kui ka avaliku sektori spektrikasutajate spektrikasutuse viise;

d)

aidata tuvastada spektri sagedusribasid, mida saab anda kasutamiseks või anda uuele kasutajale, et parandada nende kasutuse tõhusust, edendada innovatsiooni ja parandada konkurentsi siseturul, uurida spektri jagatud kasutamise uusi viise, nii era- kui ka avaliku sektori kasutajate eeliste suurendamiseks, võttes samal ajal arvesse selliste sagedusribade ja naabersagedusribade jaotamise ja ümberjaotamise potentsiaalset positiivset ja negatiivset mõju praegustele kasutajatele.

a)

töötada välja praktiline kord ja ühtsed vormid liikmesriikides spektri praeguse kasutuse kohta andmete kogumiseks ja komisjonile esitamiseks, tingimusel et järgitakse otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 8 kohaseid ärisaladust käsitlevaid norme ja tunnustatakse liikmesriigi õigust jätta konfidentsiaalne teave edastamata, võttes arvesse eesmärki vähendada liikmesriikide halduskoormust ja liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust anda spetsiifilist teavet;

b)

töötada välja metoodika tehnoloogiasuundumuste ning käesoleva otsusega hõlmatud liidu poliitikavaldkondades tulevaste spektrivajaduste ja -nõuete analüüsimiseks, eelkõige selliste teenuste jaoks, mis toimiksid sagedusvahemikus 400 MHz kuni 6 GHz, eesmärgiga teha kindlaks arenevad ja võimalikud olulised spektrikasutused.

a)

kui rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub liidu pädevusse, võtab liit seisukoha kooskõlas liidu õigusega;

b)

kui rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, püüavad liit ja liikmesriigid võtta ühise seisukoha kooskõlas lojaalse koostöö põhimõtte nõuetega.