28.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 108/3

(1)

Komisjon on kehtestanud määrusega (EL) nr 1261/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) oli 15. veebruaril 2010 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu teatavate roostevabast terasest varraste kogutoodangust.

(3)

Ajutise määruse põhjenduse 23 kohaselt hõlmas subsideerimist ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad teatasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist. Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti need võimaluse korral arvesse.

(5)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamiseks teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõplikuks sissenõudmiseks. Kõikidele isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said teatavaks tehtud teabe kohta arvamust avaldada.

(6)

Kuna menetlusega seotud isikute kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 5–22.

(7)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduse 24 kohaselt oli vaatlusalune toode määratletud kui roostevabast terasest vardad ja latid, (külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, v.a ümmarguse ristlõikega vähemalt 80 mm läbimõõduga vardad ja latid), mis on pärit Indiast ja praegu kuuluvad CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla.

(8)

Üks eksportiv India tootja väitis, et ümmarguse ristlõikega vähem kui 80 mm läbimõõduga, kuid väljapoole lubatud hälvet H6–H11 jäävad roostevabast terasest vardad tuleks uurimisest välja jätta, sest need ei kuulu tootevalikusse.

(9)

See väide lükati tagasi, sest tootevaliku puhul ei viidata hälvetele. Küsimustikus on toote kontrollnumbri juures küll olemas lahter H6–H11 hälvete jaoks, kuid sellel on üksnes võrdlemise otstarve, millel ei ole siduvat mõju uurimisaluse toote jaoks. Seepärast järeldatakse, et väljapoole hälvet H6–H11 jäävaid tooteid ei tohiks välja jätta.

(10)

Tuleks märkida, et esialgsete subsideerimis- ja kahjumarginaalide arvutamisel võeti väljapoole hälvet H6–H11 jäävaid tooteid arvesse.

(11)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 25.

(12)

Ajutise määruse põhjenduses 26 viideti järgmistele kavadele, mille raames väidetavalt antakse subsiidiume:

(13)

Liidu tootmisharu tõstatas küsimuse, et komisjonil võib olla jäänud hulk subsideerimiskavu arvesse võtmata, ning leidis seepärast, et India tootjate saadud subsiidiume oli alahinnatud.

(14)

Vastusena sellele tuleb märkida, et kaebus hõlmas suurt arvu riiklikke ja kohalikke subsideerimiskavu, mis lisati India eksportivatele tootjatele esitatavasse küsimustikku ja mida komisjon uuris. Siiski leiti vaid põhjenduses 12 loetletud kavade puhul, et valimisse kuuluvad eksportivad tootjad olid saanud subsiidiume.

(15)

Liidu tootmisharu väitis ka, et komisjoni järeldused on vastuolus USA kaubandusministeeriumi (US DOC) järeldusega hiljutises tasakaalustavate meetmete menetluses, milles käsitleti teatava terase eksporti Indiast, mille puhul tehti kindlaks palju suuremad subsiidiumid. Tuleks siiski märkida, et kõnealune järeldus on seotud teistsuguse tootega ning hõlmab üht teist uurimisperioodi. Seepärast lükati see väide käesolevaga tagasi.

(16)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26–28.

(17)

Mitu isikut väitis, et DEPB-kava ei tohiks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest kava eesmärk on imporditollimaksude hüvitamine. Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 38, ei saa kava käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastamise määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendava tagastamise määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tegelikult tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis on kasutatud või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Seega lükati need väited käesolevaga tagasi.

(18)

DEPB litsentside müügi kohta väitis üks isik, et tegelik müügihind olevat madalam litsentsi väärtusest ja seepärast olevat kasu väiksem. Sellega seoses tuleb märkida, et kõneluse kava raames saadav kasu arvutati litsentsi raames antud krediidi summa alusel, olenemata sellest, kas litsentsi kasutati imporditollimaksude hüvitamiseks või kas litsents tegelikult müüdi. Leitakse, et litsentsi müümine nimiväärtusest madalama hinnaga on pelgalt äriline otsus, mis ei muuda kõnealuse kava raames saadud kasu suurust. Seega lükatakse see väide käesolevaga tagasi.

(19)

Üks isik väitis veel, et isegi kui DEPB-kava peetaks tasakaalustatavaks, et tohiks kava raames saadud kasu põhineda ekspordiväärtusel, vaid pigem DEPB litsentsi tegelikul kasutamisel. Sellega seoses tuleks meenutada, et algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt võeti tasakaalustatavate subsiidiumite arvutamisel aluseks nende saaja puhul kindlakstehtud uurimisperioodiaegne kasu. Selles osas leiti, et kasu oli saadud selle kava alusel eksporditehingu tegemise hetkel. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Tänu sellele, et äriühing on teadlik, et ta saab DEPB-kava raames subsiidiumi, on ta eelisolukorras, sest ta saab subsiidiume arvesse võttes pakkuda madalamaid hindu. Kasusaamise kindlaksmääramisel on oluline arvestada siiski ekspordi toimumise hetke ja mitte järgnevat kasutamist, kuna juba tagatud õigustega eksportija on finantsilises mõistes eelisseisundis. Seetõttu lükati see väide käesolevaga tagasi.

(20)

Kuna kõnealuse kava kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29–41.

(21)

Üks isik väitis, et eellubade kava tuleks käsitada tollimaksu tagastussüsteemina, sest imporditud materjale kasutatakse eksporditava kauba tootmiseks. Vastusena sellele väitele on ajutise määruse põhjenduses 54 selgitatud, et praegusel juhul kasutatud allkava ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastamise süsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Arvatakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid (SIONid) ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). Seepärast on allkava tasakaalustatav ja väide lükatakse tagasi.

(22)

Pidades silmas subsiidiumisumma arvutamist, tuli vastupidiselt ühe isiku esildisele tasakaalustatava kasu summa kindlaksmääramisel võtta arvesse eelubade kavast tulenevat kasu, mis on saadud muust kui vaatlusalusest tootest. Eellubade kava alusel ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks toetuse kasutamise konkreetse toote sisendmaterjali tollimaksuvaba importimisega. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu kõigist eelubade kava hüvitistest.

(23)

Kuna kõnealuse kava kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 42–58.

(24)

Kuna kõnealuse kava kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 59.

(25)

Enne kui käsitleda valimisse kuuluva ekspordisuunitlusega üksuse staatuses äriühingu arvukaid märkusi, tuleks meenutada, et FT-poliitikaga 2004–2009 ja FT-poliitikaga 2009–2014 on ekspordisuunitlusega üksusele ette nähtud oluline kohustus saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse. Kõik äriühingud, mis põhimõtteliselt kohustuvad eksportima kogu oma toodangu või kõik teenused, võib asutada ekspordisuunitlusega üksuste kava kohaselt.

(26)

Vastutasuks saavad ekspordisuunitlusega üksused õiguse mitmesugusteks soodustusteks, mis on loetletud ajutise määruse põhjenduses 66. Juriidiliselt sõltuvad need eksporditegevusest ning seepärast käsitatakse neid algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetsete ja tasakaalustatavana. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud FT-poliitika 2009-2014 peatükis 6.1, on subsiidiumide saamise oluline eeltingimus.

(27)

Kõik ekspordisuunitlusega üksuse kasutatavad erandid sõltuvad juriidiliselt eksporditegevusest. Ekspordisuunitlusega üksuste kava ei saa käsitada lubatud tollimaksu tagastamise süsteemina ega asendamise puhul kasutatavana tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad).

(28)

Pealegi ei ole kinnitatud, et India valitsusel oleks olemas kontrollisüsteem või -menetlus, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes on kasutatud eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Olemasoleva kontrollisüsteemi ülesanne on kontrollida kohustust teenida netotulu välisvaluutas, mitte impordi tarbimise ja eksportkaupade tootmise suhet.

(29)

Ekspordisuunitlusega üksuse puhul sõltub toetuse tasakaalustatavus kahest tingimusest: i) kontrollisüsteemi puudumine; ja ii) tollimaksu ülemäärase tagastamise esinemine. Siinjuures tuleks märkida, et India valitsuse puhul on oluline, et ta näitaks, et on kehtestanud nõuetekohase kontrollisüsteemi, mille abil määratakse kindlaks, milliseid sisendeid on kasutatud tootmisprotsessis ja millises koguses. Nõuetekohase kontrollisüsteemi puudumist käsitletakse allpool lähemalt. Mis puutub tollimaksu ülemäärasesse tagastamisse, siis on see oluline vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et kava – käesoleval juhul ekspordisuunitlusega üksuste kava – on heauskselt kasutatud tollimaksu tagastamise kava, mis vastab algmääruse I, II ja III lisa nõuetele. Nagu põhjenduses 27 juba selgitatud, ei saa ekspordisuunitlusega üksuste kava käsitada lubatud tollimaksu tagastamise süsteemina ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(30)

Lisaks rõhutas asjaomane isik, et ekspordisuunitlusega üksuste kava võimaldab eksporditavate lõpptoodete jaoks tooraine tollimaksuvaba importi. Isik väitis, et ekspordisuunitlusega üksuste kava võib võrrelda seestöötlemisega seotud soodustuste erilise tolliprotseduuriga ning mitte tollimaksu tagastamisega. Ta väitis, et hoolimata sellest, et mõlemal süsteemil on teoreetiliselt sama tulemus (eksporditakse kaupu, mis sisaldavad toorainet, mille imporditollimaksust on loobutud), on nende vahel olulised erinevused. Oma väidet põhjendas isik sellega, et tollimaksu tagastussüsteemis on eksportijal õigus nõuda lõpptoodetes sisalduva tooraine tollimaksude tagastamist. Seestöötlemissüsteemis on eksportija vabastatud imporditollimaksust, kuid tal on juriidiline kohustus maksta tollimaksu kõikide omamaisel turul müüdavate lõpptoodete eest. Isik väitis, et viimati nimetatud süsteemi raames ei ole ülemäärane tollimaksude tagastamine võimalik.

(31)

Vastusena sellele tuleks kõigepealt märkida, et tollimaksude ülemäärast tagastamise toimumist on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui on olemas kontrollisüsteem, mille eesmärk on jälgida impordi tarbimise seost eksporditud kaupade tootmisega. Isiku väite kohta, et ekspordisuunitlusega üksuste kava puhul polevat tegemist tollimaksu tagastussüsteemiga, tuleks märkida, et algmääruse I lisa joonealuses märkuses nr 2 on selgelt sätestatud, et „soodustused või tagastamised” algmääruse tähenduses hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist. Peaks olema selge, et tollimaksu tagastamise või nendest vabastamise kavade aluseks on ühesugune põhimõte, st, et tooraine impordi tollimakse ei pea maksma või need on tagastatavad tingimusel, et sellist toorainet kasutatakse toodete valmistamiseks, mis seejärel eksporditakse. Lisaks peaks olema selge, et otsustada seda, kas ekspordisuunitlusega üksuste kava puhul on tegemist heas usus kasutatava tollimaksutagastuse süsteemiga, peab see vastama algmääruse I, II ja III lisa nõuetele.

(32)

Lisaks väitis asjaomane isik, et ekspordisuunitlusega üksuste suhtes kehtivad nõuetekohane kontrollisüsteem ja edasised kontrollimeetmed nii selle ekspordi kui ka omamaise müügi osas. Ta väitis, et olulised ei ole üksnes väliskaubanduspoliitika ja menetlusjuhend, milles määratakse kindlaks ekspordisuunitlusega üksuste suhtes kehtivad seadused ja menetlused. Tuleks ka uurida, kas Indias kehtib muid seadusi või eeskirju, millega on loodud asjakohane ja tulemuslik kontrollisüsteem. Selle väite puhul toetus isik asjaolule, et menetlusjuhendi punkti 6.10.1 kohaselt on tal seaduse järgi kohustus rakendada asjakohast arvepidamise süsteemi ning et ta esitab digitaalselt allkirjastatud kvartali- ja aastaaruanded impordi, omamaiste ostude, ekspordi ja omamaise müügi kohta. Lisaks väitis isik, et 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse (Central Excise Act) kohaselt on tal omamaise müügi puhul seaduslik kohustus väljastada arve, millel on näiteks makstavad maksud selgelt märgitud. Keskse maksuseaduse järgi on isikul ka kohustus esitada ametiasutustele kord kuus täielikud andmed enda omamaise müügi kohta. Samuti on isikul 1956. aasta äriühinguseaduse (Companies Act) ja kohaldatavate raamatupidamisstandardite järgi kohustus esitada üksikasjalik teave impordi ja omamaiste hangete kohta ning ekspordi ja omamaise müügi kohta auditeeritud finantsaruannetes.

(33)

Siinkohal ei vaidlustata, et äriühinguseadus võib Indias olla raamatupidamisstandardite raamistikuks. Kuid ekspordisuunitlusega üksuste kava tasakaalustatavuse hindamisel on oluline see, kas valitsus on kehtestanud süsteemi, mille abil saab kontrollida, kas ja millises koguses on tarbitud eksporditud kaupade tootmisel tollimaksu- või maksuvabu sisendeid.

(34)

Keskse aktsiisiseaduse alusel kehtivatel nõuetel on hoopis teistsugune otstarve: tagada, et Indias omamaisel turul toimunud müügi eest makstaks kohaldatavad maksud. Selle raames ei kontrollita, kas on imporditud materjale tollimaksuvabalt, ega seoseid tollimaksuvabade sisendite ja eksporditavate lõpptoodete vahel, nii et see ei saa kehtida tollimaksu tagastamise süsteemina.

(35)

Kasutusel olevate edasiste kontrollimeetmete puhul tuleb meeles pidada, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 69, et ekspordisuunitlusega üksused ei pea seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva toote sihtpunktiga. Siiski annaks ainult selline saadetiste kontrollimine India valitsusele piisavalt informatsiooni sisendmaterjalide lõpliku sihtpunkti kohta, et kontrollida, et tolli/müügimaksusoodustused ei ületaks eksporttoodangu sisendeid.

(36)

Kõnealuse isiku tehtud esildise hoolikale kaalumisele vaatamata leidis seega kinnitust, et India valitsusel ei ole tulemuslikku kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastamise skeemide korral III lisa II osa lõige 2). Samuti ei teinud India valitsus tegelikult kasutatud sisenditel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). India valitsus ei esitanud ka tõendeid selle kohta, et tollimaksu ülemäärast tagastamist ei ole toimunud.

(37)

Isik väitis, et subsiidiumide arvutamisel oleks komisjon pidanud võtma arvesse lõpptoodete omamaiselt müügilt makstud tollimakse. Vastuseks kõnealusele väitele tuleb märkida, et kuigi ekspordisuunitlusega üksuse eesmärk on saavutada netotulu välisvaluutas, on ekspordisuunitlusega üksusel võimalik osa oma toodangust müüa omamaisel turul. Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames käsitatakse kaupu importkaupadena, kuigi tuleb maksta vaid 50 % soodustollimaks. Sellisena ei ole ekspordisuunitlusega üksus teistest omamaisel turul tegutsevatest äriühingutest erinevas olukorras, st kaupade ostmisel tuleb maksta kohaldatavad tollimaksud ja maksud. Selles kontekstis peaks olema selge, et valitsuse otsus maksustada kaupade tarbimist omamaisel turul ei tähenda, et ekspordisuunitlusega üksuse vabastamine imporditollimaksudest ja müügimaksude tagastamine ei ole toetus vaatlusaluse toote eksportmüüki arvesse võttes. Pealegi ei mõjuta omamaine müük üldisemat hinnangut selle kohta, kas on olemas asjakohane kontrollisüsteem.

(38)

Isik väitis ka, et komisjon kasutavat subsiidiumisumma arvutamisel vale nimetajat. Ta väitis, et õige nimetaja on müügi kogukäive ja mitte ekspordi müügikäive. Kõnealune väide tuleb tagasi lükata. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati kava raames subsiidiumisumma (lugeja) ekspordi kogukäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest. Ekspordisuunitlusega üksuse võimalus müüa oma toodangut omamaisel turul ei muuda asjaolu, et ekspordisuunitlusega üksusel on selge eksportimiseesmärk.

(39)

Lisaks väitis isik, et äriühingu saadud kasu peaks olema võrdne krediidikuludega, mis jäid India valitsusel saamata tooraine importimise ja roostevabast terasest varraste valmistootena Indiast eksportimise vahelisel ajal. Oma väite toetuseks osutas isik esialgsele järeldusele, mille USA kaubandusministeerium oli hiljuti teinud uue saatja kontrollimisel subsiidiumivastases menetluses, mille puhul maksmata tollimakse vaadeldi intressivaba laenuna, mille äriühing on saanud importimise ajal. Vastusena sellele märgitakse, et komisjonil ei ole kohustust järgida USA kaubandusministeeriumi kohaldatavat metoodikat, vaid ta peab järgima algmääruse sätteid. Käesoleval juhul on kasutatud metoodikat selgitatud ajutise määruse põhjendustes 75 ja 76. Sel väitel oleks alust vaid juhul, kui tollimaksude maksmist lükataks vaid edasi (algmääruse I lisa joonealune märkus nr 3), selle asemel, et neist vabastada, nagu see on käesoleval juhul.

(40)

Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–77.

(41)

Üks isik tunnistas, et oli saanud oma ekspordi jaoks sooduslaenu, kuid väitis, et selle intressimäär oli oluliselt kõrgem kui valdavad intressimäärad ELis ning et seepärast ei tohiks seda pidada toetuse saamiseks.

(42)

Vastusena sellele tuleb märkida, et subsiidiumisumma arvutamisel võeti aluseks ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe, mis oleks kuulunud tasumisele, kui asjaomase äriühingu suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi intressimäärasid. Käesoleval juhul kasutati subsiidiumisumma arvutamisel sisemaist võrdlusalust. Seega lükatakse kõnesolev väide käesolevaga tagasi.

(43)

Kuna kõnealuse kava kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 78–86.

(44)

Algmääruse kohaselt jääb arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa väärtuseliselt vahemikku 3,3 %–4,3 %. Kuna need on ajutise määruse põhjenduses 87 sätestatutega samal tasemel, kinnitatakse kõnealune põhjendus.

(45)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 88 kirjeldatud metoodika valimiväliste koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaali kindlaksmääramiseks. Algmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt on valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna valimis sisalduvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 4,0 %. Sellest tulenevalt kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 88.

(46)

Üleriigilise subsiidiumimarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 89. Kuna selle kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 89.

(47)

Kuna liidu tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 90–93.

(48)

Kuna kahju kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–122.

(49)

Kuna põhjusliku seose kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 123–136.

(50)

Kuna liidu huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137–148.

(51)

Üks isik väitis, et 2007. aasta olukorral põhinev keskmine maksueelne kasumimarginaal 9,5 %, mida kasutati mittekahjustava hinna arvutamiseks, et määrata kindlaks kahjumarginaal, ei olnud tootmisharu pikaajalise maksueelse kasumimarginaali puhul tüüpiline. Väidetavalt oli aasta, mille alusel kasum arvutati, erakorraline aasta ning aastad 2005–2006 olevat tüüpilisemad, sest need olid ärilisest küljest tavapärased aastad, mille puhul kasumimarginaalid jäid vahemikku 4–6 %.

(52)

Esialgses etapis kasutatud sihtkasum põhines kaalutud keskmisel kasumimarginaalil, mille valimisse kuuluvas liidu tootjad saavutasid 2007. aastal. Seda aastat peeti kõige viimaseks tüüpiliseks aastaks, kui liidu tootjaile ei avaldanud subsideerimine kahjustavat mõju. Seepärast lükatakse see märkus tagasi ning esialgses etapis kasutatud kasumimarginaal kinnitatakse.

(53)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 149–153.

(54)

Ajutises määruses kasutatud metoodika kinnitatakse.

(55)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks tasemel, millest piisaks subsideeritud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali.

(56)

Eespool esitatu kohaselt kehtestati tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid ja subsiidiumimarginaale. Kavandatavad tasakaalustavate tollimaksude määrad on järgmised:

(57)

Selles määruses äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad on määratud kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul kindlaks tehti. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(58)

Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse tasakaalustava tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (5) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(59)

Pidades silmas kindlakstehtud subsiidiumimarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda,