EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 42010X1113(02)
Amendments to Regulation No 13 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UN/ECE) — Uniform provisions concerning the approval of vehicles of categories M, N and O with regard to braking
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 13 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega” muudatused
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 13 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega” muudatused
ELT L 297, 13.11.2010, p. 183–219
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
13.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 297/183 |
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 13 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega” muudatused
11-seeria muudatused
30. septembri 2010. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 257 lk 1 avaldatud eeskirja nr 13 muudatused.
Sisaldab järgmist:
|
|
11-seeria muudatused – jõustumiskuupäev: 11. juuli 2008 |
|
|
6. versiooni 1. muudatuse 1. parandus |
|
|
6. versiooni 1. muudatuse 2. parandus |
|
|
11-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 22. juuli 2009 |
|
|
11-seeria muudatuste 2. täiendus – jõustumiskuupäev: 24. oktoober 2009 |
|
|
11-seeria muudatuste 2. parandus – jõustumiskuupäev: 24. juuni 2009 |
|
|
11-seeria muudatuste 3. täiendus – jõustumiskuupäev: 17. märts 2010 |
Muudatused sisukorras
16. lisa pealkirja muudetakse järgmiselt:
„16. lisa – Vedukite ja haagiste omavaheline kokkusobivus seoses ISO11992 kohase andmesidega”
19. lisale lisatakse 7. ja 8. liide järgmises sõnastuses:
|
|
„19. lisa 7. liide – Teatis sõiduki stabiilsusfunktsiooni kohta |
|
|
19. lisa 8. liide – Sõiduki stabiilsusfunktsiooni katseprotokoll” |
7. ja 8. liide (endised) on uue numeratsiooni järgi 9. ja 10. liide.
Lisatakse 21. lisa:
|
„21. lisa – |
Sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud sõidukite erinõuded 21. lisa 1. liide – Dünaamilise stabiilsuse simulatsiooni kasutamine 21. lisa 2. liide – Dünaamilise stabiilsuse simulatsioonivahend ja selle valideerimine 21. lisa 3. liide – Sõiduki stabiilsusfunktsiooni simulatsioonivahendi katseprotokoll” |
Eeskirja põhiteksti muudatused
Kogu eeskirja nr 13 ulatuses asendatakse viide „ISO 11992:2003” viitega „ISO 11992:2003, sealhulgas ISO 11992-2:2003 ja selle muudatus 1:2007”.
Lisatakse uued punktid 2.34–2.36 järgmises sõnastuses:
|
„2.34. |
„sõiduki stabiilsusfunktsioon” – sõiduki elektrooniline juhtimisfunktsioon, mis parandab sõiduki dünaamilist stabiilsust.
|
|
2.35. |
„kinnitatav haagis” – haagis, mis esindab haagisetüüpi, millele taotletakse tüübikinnitust; |
|
2.36. |
„piduritegur (BF)” – piduri sisendi ja väljundi võimendussuhe.” |
Punktis 4.2 asendatakse sõnad „ (praegu 10)” sõnadega „ (praegu 11)”.
Lisatakse uus punkt 5.1.3.6.1 järgmises sõnastuses:
|
„5.1.3.6.1. |
Sõnumid, mida veduk ja haagis vajaduse korral vastavalt standardile ISO 11992-2:2003 ja selle muudatusele 1:2007 toetavad, on määratletud käesoleva eeskirja 16. lisas.” |
Punktidest 5.1.3.6.1 ja 5.1.3.6.2 (endised) saavad uue numeratsiooni järgi vastavalt punktid 5.1.3.6.2 ja 5.1.3.6.3.
Punktist 5.2.1.30.5 kustutatakse viide joonealusele märkusele 12 ja kustutatakse ka joonelune märkus 12.
Lisatakse uus punkt 5.2.1.32 järgmises sõnastuses (sealhulgas viide uuele joonealusele märkusele 12 ja uus joonealune märkus 12):
|
„5.2.1.32. |
Käesoleva eeskirja punkti 12.4 sätete kohaselt peavad kõik M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria (1) kuni kolme teljega sõidukid olema varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga. See funktsioon hõlmab suunakontrolli ja ümberminekukontrolli ning vastab käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele. |
Punkti 5.2.2.17.1 muudetakse järgmiselt (sealhulgas märkuse kustutamine):
|
„5.2.2.17.1. |
Käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud haagised peavad haagise stabiilsusfunktsiooni rikkest või tõrkest märku andma eespool punktis 5.2.1.29.2 osutatud eraldiseisva kollase märgulambi abil, mis lülitub sisse ISO 7638:1997 kohase elektripistiku 5. kontakti kaudu. Märgulamp peab jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus.” |
Punktist 5.2.2.22.1 kustutatakse viide joonealusele märkusele 19 ja joonealune märkus 19.
Punktis 5.2.2.22.2 muudetakse joonealuse märkuse viite 20 ja joonealuse märkuse 20 numeratsiooni, asendades need 19ga ja kustutatakse viide joonealusele märkusele 21 ja joonealune märkus 21.
Lisatakse uus punkt 5.2.2.23 järgmises sõnastuses (sealhulgas viide uuele joonealusele märkusele 20 ja uus joonealune märkus 20):
|
„5.2.2.23. |
Käesoleva eeskirja punkti 12.4 sätete kohaselt peavad kõik O3- ja O4-kategooria (2) kuni kolme teljega ja õhkvedrustusega sõidukid olema varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga. Kõnealune funktsioon peab sisaldama vähemalt ümberminekukontrolli ja vastama käesoleva eeskirja 21. lisa tehnilistele nõuetele. |
Lisatakse uus punkt 12.1.6 järgmises sõnastuses (sealhulgas joonealune märkus 21):
|
„12.1.6. |
Pärast 11-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäeva ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud 11-seeria muudatustega (3). |
Lisatakse uus punkt 12.1.7 järgmises sõnastuses:
|
„12.1.7. |
Käesoleva eeskirja 11-seeria muudatuste 1. täiendust kohaldatakse vastavalt punktile 12.4.1.” |
Lisatakse uus punkt 12.1.8 järgmises sõnastuses:
|
„12.1.8. |
Pärast käesoleva eeskirja 11-seeria muudatuste 2. täienduse ametlikku jõustumiskuupäeva ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud 11-seeria muudatuste 2. täiendusega.” |
Lisatakse uus punkt 12.2.6 järgmises sõnastuses:
|
„12.2.6. |
Kui 11-seeria muudatuste 1. täienduse jõustumiskuupäevast on möödunud 48 kuud, võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda tüübikinnituse sõidukitele, mille kohta on tehtud erand punktidega 5.2.1.32 ja 5.2.2.23 (sealhulgas joonealused märkused), vaid siis, kui need vastavad 11-seeria muudatuste 1. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.” |
Lisatakse uus punkt 12.2.7 järgmises sõnastuses:
|
„12.2.7. |
Kui 11-seeria muudatuste 2. täienduse jõustumiskuupäevast on möödunud 48 kuud, võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda tüübikinnitusi vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 11-seeria muudatuste 2. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.” |
Lisatakse uus punkt 12.3.2 järgmises sõnastuses:
|
„12.3.2. |
Kui 11-seeria muudatuste 2. täienduse jõustumiskuupäevast on möödunud 84 kuud, võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda niisuguse sõiduki riiklikust esmaregistreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust), mis ei vasta 11-seeria muudatuste 2. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.” |
Lisatakse uus punkt 12.4 järgmises sõnastuses (sealhulgas märkus (*)):
„12.4. Kohustuslikud nõuded sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud sõidukitele
|
12.4.1. |
Sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud sõidukitele esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud 11-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja punktides 5.2.1.32 ja 5.2.2.23, kohaldatakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Punktid 12.4 ja 12.4.1 (endised) nummerdatakse ümber punktideks 12.5 ja 12.5.1.
2. lisa muudatused
2. lisasse lisatakse uued punktid 14.14 ja 14.14.1 järgmises sõnastuses:
|
„14.14. |
Sõiduk on varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga: |
jah/ei (2) |
|
Kui vastus on jaatav, siis: … |
|
|
|
sõiduki stabiilsusfunktsiooni on katsetatud vastavalt 21. lisa nõuetele ja see vastab selles esitatud nõuetele: |
jah/ei (2) |
|
|
Sõiduki stabiilsusfunktsioon on valikuline: |
jah/ei (2) |
|
|
Sõiduki stabiilsusfunktsioon hõlmab suunakontrolli: |
jah/ei (2) |
|
|
Sõiduki stabiilsusfunktsioon hõlmab ümberminekukontrolli: |
jah/ei (2) |
|
|
14.14.1. |
Kui on kasutatud 19. lisa katseprotokolli, tuleb märkida katseprotokolli number: … ” |
|
10. lisa muudatused
10. lisa punkti 1.3.1 joonealust märkust 2 muudetakse järgmiselt:
|
„(2) |
Mitme telje korral, kui telgede vahe on suurem kui 2,0 m, loetakse iga telge sõltumatuks teljerühmaks.” |
11. lisa muudatused
11. lisa
Punkti 2 muudetakse järgmiselt:
|
„2. |
Punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 kasutatud väljend „identne” tähendab nendes punktides osutatud sõiduki osade geomeetriliste ja mehaaniliste näitajate ning osade valmistamiseks kasutatud materjalide identsust. Haagiste puhul loetakse need nõuded punktide 1.1 ja 1.2 osas täidetuks, kui käesoleva lisa 2. liite punktis 3.7 osutatud kinnitatava haagise telje/piduri tunnuskoodid on esitatud võrdlustelje/-piduri kohta koostatud protokollis. „Võrdlustelg/-pidur” on telg/pidur, mille kohta on olemas käesoleva lisa 2. liite punktis 3.9 nimetatud katseprotokoll.” |
11. lisa 1. liide
I tabelit muudetakse järgmiselt (sealhulgas joonealune märkus 1):
|
|
„Sõiduki teljed |
Võrdlusteljed |
||||
|
Staatiline mass (P) (5) |
Ratastele vajalik pidurdusjõud |
Kiirus |
Katsemass (Pe) (5) |
Ratastele mõjuv pidurdusjõud |
Kiirus |
|
|
kg |
N |
km/h |
kg |
N |
km/h |
|
|
Telg 1 |
|
|
|
|
|
|
|
Telg 2 |
|
|
|
|
|
|
|
Telg 3 |
|
|
|
|
|
|
|
Telg 4 |
|
|
|
|
|
|
III tabeli kolmandat rida muudetakse järgmiselt (sealhulgas kustutatakse joonealune märkus 2):
|
|
„VÕRDLUSTELG … (koopia lisatud) |
|
|
PROTOKOLL NR … |
|
|
Kuupäev … |
|
|
I tüüp |
III tüüp |
|
Ühele teljele mõjuv pidurdusjõud (N) (vt 2. liite punkt 4.2.1) |
|
|
|
Telg 1 |
T1 = … % Fe |
T1 = … % Fe |
|
Telg 2 |
T2 = … % Fe |
T2 = … % Fe |
|
Telg 3 |
T3 = … % Fe |
T3 = … % Fe |
|
… |
… |
…” |
11. lisa 2. liide
Lisatakse uus punkt 1.2.2 järgmises sõnastuses:
|
„1.2.2. |
Katsete põhjal, mis viidi läbi käesoleva liite kohaselt enne käesoleva eeskirja 11-seeria muudatuste 2. täienduse tegemist ja mis koos mis tahes lisaandmetega sõiduki/telje/piduri tootjalt annavad piisavalt teavet 11-seeria 2. täienduses esitatud nõuete täitmiseks, võib koostada uue protokolli või pikendada olemasolevat katseprotokolli ilma kõnealuseid katseid tegelikult läbi viimata.” |
Punkti 2 muudetakse järgmiselt.
„2. TÄHISED JA MÕISTED
2.1. Tähised
|
P |
= |
staatilistes tingimustes teljele langev sõiduki massi osa |
|
F |
= |
teepinna põhjustatud normaaljõud teljele staatilistes tingimustes = P · g |
|
FR |
= |
teepinna põhjustatud staatiline normaaljõud, mis mõjub kõigile haagise ratastele |
|
Fe |
= |
katsetelje koormus |
|
Pe |
= |
Fe / g |
|
g |
= |
raskuskiirendus: g = 9,81 m/s2 |
|
C |
= |
sisendpöördemoment |
|
C0 |
= |
lävendpidurdusmoment, vt määratlust punktis 2.2.2. |
|
C0,dec |
= |
deklareeritud lävendpidurdusmoment |
|
Cmax |
= |
deklareeritud maksimaalne sisendpöördemoment |
|
R |
= |
rehvi veereraadius (dünaamiline) |
|
T |
= |
rehvi ja teepinna vaheline pidurdusjõud |
|
TR |
= |
haagise rehvide ja teepinna vaheline pidurdusjõud kokku |
|
M |
= |
pidurdusmoment = T · R |
|
z |
= |
pidurdusjõu väärtus = T / F või M / (R · F) |
|
s |
= |
pidurimehhanismi käik (töökäik + vabakäik) |
|
sp |
= |
vt 19. lisa 9. liide |
|
ThA |
= |
vt 19. lisa 9. liide |
|
l |
= |
hoova pikkus |
|
r |
= |
piduritrumlite siseraadius või piduriketaste efektiivne raadius |
|
p |
= |
pidurdusrõhk |
Märkus: tähistele lisatud järelliide „e” on seotud võrdluspidurikatse näitajatega ja see lisatakse vajaduse korral ka muudele tähistele.
2.2. Mõisted
2.2.1. Ketta või trumli mass
|
2.2.1.1. |
„Deklareeritud mass” – tootja deklareeritud mass, mis on representatiivne mass piduri tunnuskoodi jaoks (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2). |
|
2.2.1.2. |
„Nominaalne katsemass” – tootja määratud ketta või trumli mass, millega tehniline teenistus viib läbi asjakohase katse. |
|
2.2.1.3. |
„Tegelik katsemass” – tehnilise teenistuse poolt enne katset mõõdetud mass. |
2.2.2. „Lävendpidurdusmoment”:
|
2.2.2.1. |
lävendpidurdusmoment „C0” on vähim sisendpöördemoment, mis on vajalik mõõdetava pidurdusmomendi tekitamiseks. Momendi võib kindlaks määrata mõõtmistulemuste ekstrapolatsiooniga vahemikus, mis ei ületa 15 protsenti pidurdusjõu väärtusest, või mõne muu samaväärse meetodi abil (nt 10. lisa punkt 1.3.1.1); |
|
2.2.2.2. |
lävendpidurdusmoment „C0,dec” on piduri jaoks representatiivne tootja poolt deklareeritud lävendpidurdusmoment (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2.1), mida on vaja 19. lisa diagrammi 2 koostamiseks; |
|
2.2.2.3. |
lävendpidurdusmoment „C0,e” on määratletud punktis 2.2.2.1 osutatud menetlusega ja seda mõõdab tehniline teenistus katse lõpus. |
2.2.3. „Ketta välisläbimõõt”:
|
2.2.3.1. |
„deklareeritud välisläbimõõt” – tootja deklareeritud ketta välisläbimõõt, mis on ketta jaoks representatiivne välisläbimõõt (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2.1); |
|
2.2.3.2. |
„nominaalne välisläbimõõt” – tootja näidatud ketta välisläbimõõt, millega tehniline teenistus viib läbi asjakohase katse; |
|
2.2.3.3. |
„tegelik välisläbimõõt” – tehnilise teenistuse poolt enne katset mõõdetud välisläbimõõt. |
2.2.4. „Nukkvõlli efektiivne pikkus” – vahemaa S-nuki keskjoonest kuni pidurihoova keskjooneni.”
Punkti 3.4 muudetakse järgmiselt:
„3.4. Katsetingimused (üldised)”
Punktid 3.7–3.7.3 jäetakse välja.
Lisatakse uued punktid 3.7–3.9.4 järgmises sõnastuses:
„3.7. Tähistus
3.7.1. Teljel peavad olema nähtaval kohal selgesti loetavalt ja kustumatult järgmised mis tahes viisil rühmitatud identifitseerimisandmed:
|
a) |
telje tootja ja/või kaubamärk; |
|
b) |
telje tunnuskood (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.1); |
|
c) |
piduri tunnuskood (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.2); |
|
d) |
Fe tunnuskood (vt käesoleva liite punkt 3.7.2.3); |
|
e) |
katseprotokolli numbri põhiosa (vt käesoleva liite punkt 3.9). |
Näide on esitatud allpool:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.7.1.1. Piduri eraldi asetseval automaatsel reguleerimisseadmel peavad olema nähtaval kohal selgesti loetavalt ja kustumatult järgmised rühmitatud identifitseerimisandmed:
|
a) |
tootja ja/või kaubamärk; |
|
b) |
tüüp; |
|
c) |
versioon. |
3.7.1.2. Iga piduri hõõrdkatte kaubamärk ja tüüp peab olema tähistatud loetavalt ja kustumatult ning tähistus peab olema nähtav ka siis, kui hõõrdkate/piduriklots on piduriklotsile/alusplaadile paigaldatud.
3.7.2. Tunnuskoodid
3.7.2.1. Telje tunnuskood
Telje tunnuskoodi põhjal saab telge liigitada vastavalt selle pidurdusjõule/pidurdusmomendile, mille on ette näinud telje tootja.
Telje tunnuskood on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID1-”, millele järgneb veel maksimaalselt 20 sümbolit.
3.7.2.2. Piduri tunnuskood
Piduri tunnuskood on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID2-”, millele järgneb maksimaalselt 20 sümbolit.
Sama tunnuskoodiga pidurid ei erine üksteisest järgmiste kriteeriumide poolest:
|
a) |
piduri tüüp (nt trummel- (nukk, kiil jne) või ketaspidur (jäiga või ujuva, ühe või kahe kettaga jne)); |
|
b) |
supordikorpuse, pidurikilbi, -ketta ja -trumli põhimaterjal (nt raud- või mitteraudmetall); |
|
c) |
järelliitega „e” mõõtmed vastavad käesoleva lisa 5. liite joonistele 2A ja 2B; |
|
d) |
piduri pidurdusjõu tekitamise põhimeetod; |
|
e) |
ketaspiduri puhul piduriketta paigaldamise meetod: jäik või ujuv; |
|
f) |
piduritegur BF; |
|
g) |
11. lisa nõuetes sätestatud erinevad pidurite omadused, mis ei ole hõlmatud alapunktiga 3.7.2.2.1. |
3.7.2.2.1. Sama tunnuskoodiga pidurite lubatud erinevused
Sama tunnuskoodiga pidurite omadused võivad erineda järgmiste kriteeriumide poolest:
|
a) |
deklareeritud maksimaalse sisendpöördemomendi Cmax suurenemine; |
|
b) |
kõrvalekalded deklareeritud piduriketta ja -trumli massist mdec: ± 20 protsenti; |
|
c) |
piduriklotsile/alusplaadile hõõrdkatte/piduriklotsi kinnitamise meetod; |
|
d) |
ketaspidurite maksimaalse käigu suurenemine; |
|
e) |
nukkvõlli efektiivne pikkus; |
|
f) |
deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec; |
|
g) |
± 5 mm ketta deklareeritud välisläbimõõdust; |
|
h) |
ketta jahutamise tüüp (õhkjahutusega/õhkjahutuseta); |
|
i) |
rumm (integreeritud rummuga või ilma); |
|
j) |
integreeritud trumliga ketas – seisupiduri funktsiooniga või ilma; |
|
k) |
ketta hõõrdpindade ja ketta kinnituskoha vaheline geomeetriline suhe; |
|
l) |
hõõrdkatte tüüp; |
|
m) |
materjali variandid (v.a põhimaterjali muutmine, vt punkt 3.7.2.2), mille puhul tootja kinnitab, et need ei muuda nõutud katsete läbimise suutlikkust; |
|
n) |
alusplaat ja piduriklotsid. |
3.7.2.3. Fe tunnuskood
Fe tunnuskood näitab katsetelje koormust. See on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID3-”, millele järgneb Fe väärtus daN-des ilma ühikut „daN” näitamata.
3.7.2.4. Katseprotokolli tunnuskood
Katseprotokolli tunnuskood on tähtnumbriline tähis, mis koosneb neljast sümbolist „ID4-”, millele järgneb katseprotokolli numbri põhiosa.
3.7.3. Piduri automaatne reguleerimisseade (integreeritud või eraldi)
3.7.3.1. Piduri automaatse reguleerimisseadme tüübid
Sama tüüpi piduri automaatsed reguleerimisseadmed ei erine üksteisest järgmiste kriteeriumide poolest:
|
a) |
korpus: põhimaterjal (nt raud- või mitteraudmetall, malm või sepistatud teras); |
|
b) |
maksimaalne lubatud pidurivõlli pöördemoment; |
|
c) |
reguleerimispõhimõte, nt käigu- (käigupikkuse-) või jõupõhine või elektrooniline/mehaaniline. |
3.7.3.2. Piduri automaatse reguleerimisseadme versioonid tööpõhimõtte alusel
Tüübi piires loetakse erinevateks versioonideks need piduri automaatsed reguleerimisseadmed, millega reguleeritakse piduri lõtku.
3.8. Katsekriteeriumid
Katsetamine peab tõestama vastavust kõikidele käesoleva lisa 2. liites esitatud nõuetele.
Juhul kui punktis 3.7.2.2.1 nõutakse muudetud telje/piduri jaoks uut katseprotokolli või katseprotokolli laiendamist, kasutatakse lisakatsete tegemise vajaduse väljaselgitamiseks järgmisi kriteeriume, võttes seejuures arvesse tehnilise teenistusega kokkulepitud kõige ebasoodsamate tingimuste konfiguratsioone.
|
Allpool esitatud tabelis on kasutatud järgmisi mõisteid: |
|||||||||
|
Täielik katse |
11. lisa 2. liitele vastav katse:
19. lisale vastav katse:
|
||||||||
|
Pidurdustõhususe vähenemiskatse |
11. lisa 2. liitele vastav katse:
|
||||||||
|
Punktile 3.7.2.2.1 vastavad erinevused |
Katsekriteeriumid |
||||||
|
Muutmine lubatud ilma täiendava katsetamiseta |
||||||
|
Täielik katse: katsetatakse kõige kergemat varianti. Kui uue variandi nominaalne katsemass erineb vähem kui 5 % varem katsetatud suurema nominaalse väärtusega variandi omast, võib kergema versiooni katsetamise ära jätta. Katsenäidise tegelik katsemass võib nominaalsest katsemassist erineda ± 5 %. |
||||||
|
Tootja poolt ette nähtud ja kaitseid teostava tehnilise teenistuse poolt heaks kiidetud ebasoodsaimad tingimused |
||||||
|
Muutmine lubatud ilma täiendava katsetamiseta |
||||||
|
Kõige ebasoodsamaks olukorraks loetakse nukkvõlli väikseimat väändejäikust ja selle kontrollimiseks kasutatakse kas
|
||||||
|
Kontrollitakse, et pidurdustõhusus jääks 19. lisa diagrammis 2 näidatud vahemikesse. |
||||||
|
Ebasoodsaim olukord katse jaoks on ketta väikseim välisläbimõõt. Katsenäidise tegelik välisläbimõõt võib erineda ± 1 mm telje tootja poolt ette nähtud nominaalsest välisläbimõõdust. |
||||||
|
Iga tüüpi katsetatakse |
||||||
|
Iga tüüpi katsetatakse |
||||||
|
Katsetamine ei ole vajalik |
||||||
|
Katsetamine ei ole vajalik |
||||||
|
Iga hõõrdkatte tüüp |
||||||
|
Selle tingimuse katsetamine ei ole vajalik |
||||||
|
Ebasoodsaimad tingimused katse läbiviimiseks: (7) alusplaat: minimaalne paksus; piduriklots: kõige kergem piduriklots. |
|
3.8.1. |
Kui piduri automaatne reguleerimisseade erineb vastavast katsetatud seadmest punktides 3.7.3.1 ja 3.7.3.2 sätestatud kriteeriumide poolest, tuleb läbi viia käesoleva liite punkti 3.6.2 kohane lisakatse. |
3.9. Katseprotokoll
3.9.1. Katseprotokolli number
Katseprotokolli number koosneb kahest osast: põhiosast ja järelliitest, mis näitab, millisel tasemel kõnealust teemat katseprotokollis käsitletakse.
Põhiosa koosneb mitte rohkem kui 20 sümbolist ja järelliited peavad olema üksteisest selgelt eraldatud, kasutades näiteks punkti või kaldkriipsu.
Katseprotokolli numbri põhiosa hõlmab üksnes neid pidureid, millel on sama piduri tunnuskood ja piduritegur (vastavalt käesoleva eeskirja 19. lisa punktile 4).
3.9.2. Katse kood
Lisaks katseprotokolli numbrile on veel kuni kaheksast sümbolist koosnev „katse kood” (nt ABC123), mis tähistab katsetulemusi, mis vastavad punktis 3.7 kirjeldatud tähistustele ja katsenäidisele.
3.9.3. Katsetulemused
|
3.9.3.1. |
Käesoleva liite punktide 3.5 ja 3.6.1 kohaste katsete tulemus kantakse aruandevormi, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 3. liites. |
|
3.9.3.2. |
Alternatiivse reguleerimisseadmega piduri korral kantakse käesoleva liite punkti 3.6.2 kohaste katsete tulemused aruandevormi, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 4. liites. |
3.9.4. Teatis
Katseprotokollile lisatav telje või sõiduki tootja esitatud teatis sisaldab vähemalt käesoleva lisa 5. liites ette nähtud teavet.
Teatises määratletakse vajaduse korral piduri/telje erinevad variandid punktis 3.7.2.2.1 esitatud oluliste kriteeriumide alusel.”
Punkti 4.1 muudetakse järgmiselt:
„4.1. Osade vastavuse tõendamine
Tüübikinnituse saamiseks peavad sõiduki pidurid tehniliselt vastama punktides 3.7 ja 3.8 esitatud nõuetele.”
Punktid 4.1.1–4.1.7 jäetakse välja.
Punkti 4.3.1.4 valemit muudetakse järgmiselt:
Punkti 4.3.2 valemit muudetakse järgmiselt:
11. lisa 3. liide
On tehtud järgmised muudatused (sealhulgas kustutatud joonised 1A, 1B, 2A ja 2B):
„3. LIIDE
Käesoleva lisa 2. liite punktis 3.9 ette nähtud katseprotokolli näidisvorm
KATSEPROTOKOLL nr …
|
|
Põhiosa: ID4- … |
|
|
Järelliide: … |
1. ÜLDOSA
|
1.1. |
Telje tootja (nimi ja aadress): … |
|
1.1.1. |
Telje tootja kaubamärk: … |
|
1.2. |
Piduri tootja (nimi ja aadress): … |
|
1.2.1. |
Piduri tunnus ID2-: … |
|
1.2.2. |
Piduri automaatne reguleerimisseade: integreeritud/eraldi (8) |
|
1.3. |
Tootja teatis: … |
2. KATSEANDMED
Iga katse puhul tuleb registreerida järgmised andmed
|
2.1. |
Katse kood (vt käesoleva lisa 2. liite punkt 3.9.2): … |
|
2.2. |
Katsenäidis: (katsetatud variandi täpsed tunnused tootja teatise põhjal. Vt ka käesoleva lisa 2. liite punkt 3.9.2) |
|
2.2.1. |
Telg |
|
2.2.1.1. |
Telje tunnuskood: ID1-… |
|
2.2.1.2. |
Katsetatud telje tunnused: … |
|
2.2.1.3. |
Katsetelje koormus (Fe tunnuskood): ID3-… |
|
2.2.2. |
Pidur |
|
2.2.2.1. |
Piduri tunnuskood: ID2-… |
|
2.2.2.2. |
Katsetatud piduri tunnused: … |
|
2.2.2.3. |
Piduri maksimaalne käik (9): … |
|
2.2.2.4. |
Nukkvõlli efektiivne pikkus (10): … |
|
2.2.2.5. |
Materjali variandid vastavalt käesoleva lisa 2. liite punkti 3.8 alapunktile m: … |
|
2.2.2.6. |
Piduritrummel/-ketas (8) |
|
2.2.2.6.1. |
Piduriketta/-trumli tegelik katsemass (8): … |
|
2.2.2.6.2. |
Piduriketta nominaalne välisläbimõõt (9): … |
|
2.2.2.6.3. |
Piduriketta jahutamise tüüp (õhkjahutusega/õhkjahutuseta) (8) |
|
2.2.2.6.4. |
Koos integreeritud rummuga või ilma (8) |
|
2.2.2.6.5. |
Integreeritud trumliga ketas – seisupiduri funktsiooniga või ilma (8) (9) |
|
2.2.2.6.6. |
Piduriketta hõõrdepindade ja kinnituse vaheline geomeetriline suhe: … |
|
2.2.2.6.7. |
Põhimaterjal: … |
|
2.2.2.7. |
Piduri hõõrdkate või piduriklots (8) |
|
2.2.2.7.1. |
Tootja: … |
|
2.2.2.7.2. |
Kaubamärk: … |
|
2.2.2.7.3. |
Tüüp: … |
|
2.2.2.7.4. |
Piduriklotsile/alusplaadile hõõrdkatte/piduriklotsi paigaldamise meetod (8): … |
|
2.2.2.7.5. |
Alusplaadi paksus, piduriklotside kaal või muu teave (tootja teatis) (8): |
|
2.2.2.7.6. |
Piduriklotsi/alusplaadi põhimaterjal (8): … |
|
2.2.3. |
Piduri automaatne reguleerimisseade (ei kohaldata piduri integreeritud automaatse reguleerimisseadme korral) (8) |
|
2.2.3.1. |
Tootja (nimi ja aadress): … |
|
2.2.3.2. |
Kaubamärk: … |
|
2.2.3.3. |
Tüüp: … |
|
2.2.3.4. |
Versioon: … |
|
2.2.4. |
Ratas (rattad) (mõõtmeid vt käesoleva lisa 5. liite joonistelt 1A ja 1B) |
|
2.2.4.1. |
Võrdlusrehvi veereraadius (Re) katsetelje koormusel (Fe): … |
|
2.2.4.2. |
Paigaldatud ratta andmed katsetamise ajal:
|
|
2.2.5. |
Hoova pikkus (le): … |
|
2.2.6. |
Pidurimehhanism |
|
2.2.6.1. |
Tootja: … |
|
2.2.6.2. |
Kaubamärk: … |
|
2.2.6.3. |
Tüüp: … |
|
2.2.6.4. |
(Katse) tunnusnumber: … |
|
2.3. |
Katsetulemuste loetelu (korrigeeritud veeretakistust 0,01 · Fe arvesse võttes) |
|
2.3.1. |
O2- ja O3-kategooria sõidukite puhul
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2.3.2. |
O4-kategooria sõidukite puhul
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2.3.3. |
See punkt täidetakse üksnes juhul, kui pidur on läbinud käesoleva eeskirja 19. lisa punktiga 4 ettenähtud katsemenetluse, et kontrollida külma piduri pidurdustõhusust piduriteguri (BF) abil. |
|
2.3.3.1. |
Piduritegur BF: |
|
2.3.3.2. |
Deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec Nm |
|
2.3.4. |
Piduri automaatse reguleerimisseadme (kui on olemas) tõhusus |
|
2.3.4.1. |
Vabakäik 11. lisa 2. liite punkti 3.6.3 kohaselt: jah/ei (8) |
3. KOHALDAMISULATUS
Kohaldamisulatus määrab kindlaks käesoleva katsearuandega hõlmatud telje/piduri variandid, näidates ka seda, milliseid muutujaid individuaalsed katsekoodid hõlmavad.
4. Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt 11. lisa 2. liitele ning, kui see on asjakohane, eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud … seeria muudatustega) 19. lisa punktile 4.
11. lisa 2. liite punktis 3.6 kirjeldatud katse lõpus (11) loetakse eeskirja nr 13 punkti 5.2.2.8.1 nõuded täidetuks/mittetäidetuks (8).
KATSED TEINUD TEHNILINE TEENISTUS (12)
Allkiri: … Kuupäev: …
5. TÜÜBIKINNITUSASUTUS (12)
Allkiri: … Kuupäev: …
11. lisa 4. liite
punktis 1.1 asendatakse lause „Tehniliselt lubatud teljekoormus (Pe)” lausega „Katsetelje koormus (Fe tunnuskood): ID3-”.
11. lisale lisatakse uus 5. liide järgmises sõnastuses:
„5. LIIDE
Teatis haagise telje ja piduri kohta seoses I ja III tüübi suhtes kohaldatava alternatiivse menetlusega
1. ÜLDOSA
|
1.1. |
Sõiduki või telje valmistaja nimi ja aadress: … |
2. TELJE ANDMED
|
2.1. |
Tootja (nimi ja aadress): … |
|
2.2. |
Tüüp/variant: … |
|
2.3. |
Telje tunnuskood: ID1-… |
|
2.4. |
Katsetelje koormus (Fe): … daN |
|
2.5. |
Ratta ja piduri andmed vastavalt joonistele 1A ja 1B Joonis 1A
Joonis 1B
|
3. PIDUR
|
3.1. |
Üldine teave |
|
3.1.1. |
Mark: … |
|
3.1.2. |
Tootja (nimi ja aadress): … |
|
3.1.3. |
Piduritüüp (nt trummel-/ketaspidur): … |
|
3.1.3.1. |
Variant (nt nukk, üksikkiil vms): … |
|
3.1.4. |
Piduri tunnuskood: ID2-… |
|
3.1.5. |
Piduri andmed vastavalt joonistele 2A ja 2B: Joonis 2A
Joonis 2B
|
|
3.2. |
Trummelpiduri andmed |
|
3.2.1. |
Piduri reguleerimisseade (väline/integreeritud): … |
|
3.2.2. |
Deklareeritud maksimaalne sisendpöördemoment Cmax: …Nm |
|
3.2.3. |
Kasutegur: η = … |
|
3.2.4. |
Deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec: … Nm |
|
3.2.5. |
Nukkvõlli efektiivne pikkus: … mm |
|
3.3. |
Piduritrummel |
|
3.3.1. |
Hõõrdepinna maksimaalne läbimõõt (kulumisaste) … mm |
|
3.3.2. |
Põhimaterjal: … |
|
3.3.3. |
Deklareeritud mass: … kg |
|
3.3.4. |
Nimimass: … kg |
|
3.4. |
Piduri hõõrdkate |
|
3.4.1. |
Tootja nimi ja aadress: … |
|
3.4.2. |
Kaubamärk: … |
|
3.4.3. |
Tüüp: … |
|
3.4.4. |
Tähistus (tüübi tähis hõõrdkattel): … |
|
3.4.5. |
Minimaalne paksus (kulumisaste): … mm |
|
3.4.6. |
Hõõrdmaterjali piduriklotsile kinnitamise meetod: … |
|
3.4.6.1. |
Kinnitamise ebasoodsaim variant (kui on rohkem kui üks): … |
|
3.5. |
Ketaspiduri andmed |
|
3.5.1. |
Teljega ühendamise tüüp (aksiaalne, radiaalne, integreeritud jne): … |
|
3.5.2. |
Piduri reguleerimisseade (väline/integreeritud): … |
|
3.5.3. |
Maksimaalne kogukäik: … mm |
|
3.5.4. |
Deklareeritud maksimaalne sisendjõud ThAmax: …daN |
|
3.5.4.1. |
Cmax = ThAmax · le: … Nm |
|
3.5.5. |
Hõõrderaadius: re = … mm |
|
3.5.6. |
Hoova pikkus: le = … mm |
|
3.5.7. |
Sisendi/väljundi suhe (le/ee): i = … |
|
3.5.8. |
Mehaaniline kasutegur: η = … |
|
3.5.9. |
Deklareeritud lävendpidurdusjõud ThA0,dec: … N |
|
3.5.9.1. |
C0,dec = ThA0,dec · le: … Nm |
|
3.5.10. |
Minimaalne rootori paksus (kulumisaste): … mm |
|
3.6. |
Piduriketta andmed |
|
3.6.1. |
Kettatüübi kirjeldus: … |
|
3.6.2. |
Kinnitamine/paigaldamine rummule: … |
|
3.6.3. |
Õhutus (jah/ei): … |
|
3.6.4. |
Deklareeritud mass: … kg |
|
3.6.5. |
Nimimass: … kg |
|
3.6.6. |
Deklareeritud välisläbimõõt: … mm |
|
3.6.7. |
Minimaalne välisläbimõõt: … mm |
|
3.6.8. |
Hõõrderõnga siseläbimõõt: … mm |
|
3.6.9. |
Õhutuskanali laius (kui on olemas): … mm |
|
3.6.10. |
Põhimaterjal: … |
|
3.7. |
Piduriklotsi andmed |
|
3.7.1. |
Tootja nimi ja aadress: … |
|
3.7.2. |
Kaubamärk: … |
|
3.7.3. |
Tüüp: … |
|
3.7.4. |
Tähistus (tüübi tähis piduriklotsi alusplaadil): … |
|
3.7.5. |
Minimaalne paksus (kulumisaste): … mm |
|
3.7.6. |
Hõõrdmaterjali piduriklotsi alusplaadi külge kinnitamise meetod: … |
|
3.7.6.1. |
Kinnituse ebasoodsaim variant (kui on rohkem kui üks): …” |
13. lisa muudatused
13. lisa punkti 4.3 muudetakse järgmiselt:
|
„4.3. |
Punktis 4.1 kirjeldatud rikke korral kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
16. lisa muudatused
16. lisa muudetakse järgmiselt:
„16. LISA
Vedukite ja haagiste omavaheline kokkusobivus seoses iso11992 kohase andmesidega
1. ÜLDOSA
|
1.1. |
Käesoleva lisa nõudeid kohaldatakse üksnes käesoleva eeskirja punktis 2.24 määratletud elektrilise juhtahelaga varustatud vedukite ja haagiste suhtes. |
|
1.2. |
Haagise pidurisüsteemi või mitteblokeeruva pidurisüsteemi toiteallikaks on pistik, mis vastab standardile ISO7638. Kui sõiduk on varustatud eeskirja punktis 2.24 määratletud elektrilise juhtahelaga, on kõnealusel pistikul andmesideliides 6. ja 7. kontakti kaudu – vt eeskirja punkt 5.1.3.6. |
|
1.3. |
Käesolevas lisas määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse vedukite ja haagiste suhtes seoses standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud sõnumite toetamisega. |
2. Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud parameetreid, mis edastatakse elektrilise juhtahela kaudu, toetatakse järgmiselt.
|
2.1. |
Vedukid ja haagised toetavad vajaduse korral järgmisi käesolevas eeskirjas määratletud funktsioone ja nendega seotud sõnumeid.
|
|
2.2. |
Järgmiste haagise edastatud sõnumite korral peab veduk juhti hoiatama:
|
|
2.3. |
Veduk või haagis toetab järgmisi standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud sõnumeid.
|
|
2.4. |
Veduk või haagis toetab vajaduse korral järgmisi sõnumeid, kui sõidukile on paigaldatud vastava parameetriga seotud funktsioon.
|
|
2.5. |
Veduk ja haagis võivad valikuliselt toetada ka kõiki muid standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 määratletud sõnumeid.” |
17. lisa muudatused
17. lisasse
Lisatakse uued punktid 3.2.2.6 ja 3.2.2.7 järgmises sõnastuses:
„3.2.2.6. Piduritulede sisselülitamine
Simuleerida sõnum EBS22 bait 4 nii, et bittide 5 ja 6 väärtuseks on määratud 00, ning kontrollida, et pidurituled ei ole sisse lülitatud.
Simuleerida sõnum EBS22 bait 4 nii, et bittide 5 ja 6 väärtuseks on määratud 01, ning kontrollida, et pidurituled on sisse lülitatud.
3.2.2.7. Haagise stabiilsusfunktsiooni sekkumine
Simuleerida sõnum EBS21 bait 2 nii, et bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 00, ning kontrollida, et 21. lisa punktis 2.1.6 määratletud juhti hoiatav märgulamp ei ole sisse lülitatud.
Simuleerida sõnum EBS21 bait 2 nii, et bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 01, ning kontrollida, et 21. lisa punktis 2.1.6 määratletud juhti hoiatav märgulamp on sisse lülitatud.”
Lisatakse uus punkt 3.2.3.2 järgmises sõnastuses:
|
„3.2.3.2. |
16. lisa punktis 2.4.1 määratletakse täiendavad sõnumid, mida veduk toetab eriolukorras. Et veenduda, kas eeskirja punkti 5.1.3.6.2 nõuded on täidetud, võib toetatud sõnumite seisundi hindamiseks läbi viia täiendavaid kontrollimisi”. |
Lisatakse uued punktid 4.2.2.4–4.2.2.6 järgmises sõnastuses:
„4.2.2.4. Automaatjuhtimisega pidurdus
Juhul kui haagisel on funktsioon, mille kasutamine kutsub esile automaatjuhtimisega pidurdamise, kontrollitakse järgmist.
Kui automaatjuhtimisega pidurdamist ei toimu, kontrollitakse, kas sõnumi EBS22 bait 4 bittide 5 ja 6 väärtuseks on määratud 00.
Simuleeritakse automaatjuhtimisega pidurdus ja kui sellest tulenev aeglustus on ≥ 0,7 m/sek2, kontrollitakse, kas sõnumi EBS22 bait 4 bittide 5 ja 6 väärtuseks on määratud 01.
4.2.2.5. Sõiduki stabiilsusfunktsioon
Kui sõiduk on varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, kontrollitakse järgmist:
|
|
Kui sõiduki stabiilsusfunktsioon ei ole aktiveeritud, kontrollitakse, kas sõnumi EBS21 bait 2 bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 00. |
|
|
Simuleeritakse 21. lisa punktis 2.2.4 määratletud sõiduki stabiilsuskontrolli funktsiooni sekkumine ja kontrollitakse, kas sõnumi EBS21 bait 2 bittide 1 ja 2 väärtuseks on määratud 01. |
4.2.2.6. Elektriline juhtahel
Kui haagise pidurisüsteem ei toeta pidurdamist elektrilise juhtahela kaudu, kontrollitakse, kas sõnum EBS22 bait 4 bittide 7 ja 8 väärtuseks on määratud 00.
Kui haagise pidurisüsteem toetab elektrilise juhtahela kaudu pidurdamist, kontrollitakse, kas sõnum EBS22 bait 4 bittide 7 ja 8 väärtuseks on määratud 01.”
Lisatakse uus punkt 4.2.3.2 järgmises sõnastuses:
|
„4.2.3.2. |
16. lisa punktis 2.4.2 määratletakse täiendavad sõnumid, mida haagis toetab eriolukorras. Et veenduda, kas eeskirja punkti 5.1.3.6.2 nõuded on täidetud, võib toetatud sõnumite seisundi hindamiseks läbi viia täiendavaid kontrollimisi.” |
19. lisa muudatused
19. lisasse
lisatakse uus punkt 1.1.5 järgmises sõnastuses:
|
„1.1.5. |
Sõiduki stabiilsusfunktsioon (viidatakse punktile 6).” |
Punktis 2.2.3 asendatakse sõnad „7. liide” sõnadega „9. liide”.
Punkti 4.2.2 muudetakse järgmiselt:
|
„4.2.2. |
Piduriteguri arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
ja seda kontrollitakse iga punktis 4.3.1.3 määratletud hõõrdkatte- või piduriklotsimaterjali puhul.” |
Punkti 4.3.2.3 muudetakse järgmiselt:
|
„4.3.2.3. |
Deklareeritud lävendpidurdusmoment C0,dec” |
Lisatakse uued punktid 6–6.6.1 järgmises sõnastuses:
„6. Sõiduki stabiilsusfunktsioon
6.1. Üldosa
|
6.1.1. |
Käesolevas jaotises nähakse ette katsemenetlus sõiduki dünaamiliste omaduste kindlaksmääramiseks, kui sõiduk on varustatud stabiilsusfunktsiooniga, mis hõlmab vähemalt ühte järgmistest funktsioonidest:
|
6.2. Teatis
|
6.2.1. |
Süsteemi/sõiduki tootja esitab tehnilisele teenistusele teatise kontrollifunktsiooni(de) kohta, mille talitluse kontrollimine on vajalik. Nimetatud dokument sisaldab vähemalt käesoleva lisa 7. liites osutatud teavet. |
6.3. Katsesõiduki(te) määratlemine
|
6.3.1. |
Tehniline teenistus viib tootja teatises määratletud stabiilsuskontrollifunktsiooni(de) ja selle (nende) rakendus(t)e alusel läbi tõhususkontrolli. Katse võib hõlmata ühte või mitut käesoleva eeskirja 21. lisa punktis 2.2.3 määratletud dünaamilist manöövrit kuni kolme teljega haagis(t)el, mis on tootja teatise punktis 2.1 määratletud rakendus(t)e osas representatiivne (representatiivsed). |
|
6.3.1.1. |
Hindamise jaoks haagist (haagiseid) valides tuleks tähelepanu pöörata ka järgmisele:
|
6.4. Katseplaan
|
6.4.1. |
Süsteemi/sõiduki tootja ja tehniline teenistus lepivad kokku sõiduki stabiilsuskontrollifunktsiooni hindamiseks kasutatavate katsete suhtes, mille tingimused on hinnatava funktsiooni jaoks asjakohased ja mis põhjustaksid ilma stabiilsuskontrolli sekkumiseta juhitavuse kaotuse või ümbermineku. Katseprotokolli lisatakse dünaamilised manöövrid, katsetingimused ja -tulemused. |
6.5. Veduk
|
6.5.1. |
Sõiduki (haagise) stabiilsusfunktsiooni tõhususe hindamiseks kasutataval vedukil peavad olema vajalikud pneumaatilised ja elektrilised liitmikud ning kui veduk on varustatud käesoleva määruse punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, lülitatakse see funktsioon välja. |
6.6. Katseprotokoll
|
6.6.1. |
Koostatakse katseprotokoll, mille minimaalne sisu on määratletud käesoleva lisa 8. liites.” |
19. lisale lisatakse uus 7. liide järgmises sõnastuses:
„7. LIIDE
Teatis sõiduki stabiilsusfunktsiooni kohta
1. ÜLDOSA
|
1.1. |
Tootja nimi |
|
1.2. |
Süsteemi nimetus |
|
1.3. |
Süsteemi variandid |
|
1.4. |
Stabiilsuskontrollifunktsioon (suuna- või ümberminekukontroll või mõlemad) koos põhifunktsiooni ja/või tööpõhimõtete selgitusega |
|
1.5. |
Süsteemi konfiguratsioonid (vajaduse korral) |
|
1.6. |
Süsteemi tähistus |
2. RAKENDUSED
|
2.1. |
Tüübikinnituse saamiseks esitatud haagisetüüpide ja konfiguratsioonide loetelu. |
|
2.2. |
Skemaatilised joonised süsteemi konfiguratsioonidest, mis on paigaldatud punktis 2.1 määratletud haagistele, võttes arvesse järgmisi parameetreid:
|
|
2.3. |
Kohaldamisala seoses vedrustustüübiga:
|
|
2.4. |
Lisateave (vajaduse korral) suunakontrolli ja/või ümberminekukontrolli rakendamise kohta. |
3. OSADE KIRJELDUS
3.1. Juhtseadisest väljaspool asuvad andurid
|
a) |
funktsioon |
|
b) |
andurite asukoha piirangud |
|
c) |
tähistus, nt osade numbrid |
3.2. Juhtseadis(ed)
|
a) |
üldine kirjeldus ja töötamisviis |
|
b) |
tähistus, nt osade numbrid |
|
c) |
juhtseadis(t)e asukoha piirangud |
|
d) |
lisaomadused |
3.3. Modulaatorid
|
a) |
üldine kirjeldus ja töötamisviis |
|
b) |
tähistus |
|
c) |
piirangud |
3.4. Elektriseadmed
|
a) |
elektriahelate skeemid |
|
b) |
jõuallikad |
3.5. Pneumoahelad
Süsteemi skeemid, sealhulgas mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid, mis on seotud käesoleva lisa punktis 6.2.1 määratletud haagisetüüpidega.
3.6. Elektroonikasüsteemi ohutusaspektid vastavalt käesoleva eeskirja 18. lisale.
3.7. Elektromagnetiline ühilduvus
|
3.7.1. |
Dokumentatsioon, mis tõestab vastavust eeskirjale nr 10 ja selle 02-seeria muudatustele.” |
19. lisale lisatakse uus 8. liide järgmises sõnastuses:
„8. LIIDE
Sõiduki stabiilsusfunktsiooni katseprotokoll
KATSEPROTOKOLL nr …
1. TÄHISTUS
|
1.1. |
Sõiduki stabiilsuskontrolliseadme tootja (nimi ja aadress): … |
|
1.2. |
Süsteemi nimetus/mudel: … |
|
1.3. |
Kontrollifunktsioon: … |
2. KINNITATUD SÜSTEEM(ID) JA PAIGALDIS(ED):
|
2.1. |
Mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid (vajaduse korral): … |
|
2.2. |
Kasutusala (haagise tüüp (tüübid) ja telgede arv): … |
|
2.3. |
Süsteemi tähistus: … |
|
2.4. |
Lisaomadused: … |
3. KATSEANDMED JA -TULEMUSED
|
3.1. |
Katsesõiduki andmed (sealhulgas veduki spetsifikatsioon ja funktsionaalsus): … |
|
3.2. |
Katsepinna andmed: … |
|
3.3. |
Lisateave: … |
|
3.4. |
Demonstratsioonkatsed/simuleerimised, mida kasutatakse vajaduse korral suunakontrolli ja ümberminekukontrolli hindamiseks: … |
|
3.5. |
Katsetulemused: … |
|
3.6. |
Hindamine vastavalt käesoleva eeskirja 18. lisale: … |
4. PAIGALDUSPIIRANGUD
|
4.1. |
Vedrustuse tüüp: … |
|
4.2. |
Piduri tüüp: … |
|
4.3. |
Komponentide paiknemine haagisel: … |
|
4.4. |
Mitteblokeeruvate pidurisüsteemide konfiguratsioonid: … |
|
4.5. |
Muud soovitused/piirangud (nt tõstetavad teljed, juhtteljed jne): … |
5. MANUSED: …
6. KATSE KUUPÄEV: …
7. Käesolev katse on tehtud ja katsetulemused on esitatud vastavalt Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud … seeria muudatustega) 19. lisale.
KATSETANUD TEHNILINE TEENISTUS (19)
Allkiri: …Kuupäev: …
8. TÜÜBIKINNITUSASUTUS (19)
Allkiri: …Kuupäev: …
7. ja 8. liide (endised) nummerdatakse ümber vastavalt 9. ja 10. liiteks.
20. lisa muudatused
20. lisa
punkti 2.1.3 muudetakse järgmiselt:
|
„2.1.3. |
Dokumentatsioon, mis sisaldab asjakohaseid kontrolliandmeid, sealhulgas vajaduse korral järgmiste elementidega seotud arvutusi:
|
Lisatakse uued punktid 8–8.2.1.4 järgmises sõnastuses:
8. Sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud haagise pidurdustõhususe tõendamise alternatiivne menetlus.
8.1. Käesoleva eeskirja 21. lisa punkti 2 kohasest haagise hindamisest võib haagise tüübi kinnitamisel loobuda juhul, kui sõiduki stabiilsusfunktsioon vastab käesoleva eeskirja 19. lisa asjakohastele nõuetele.
8.2. Vastavuse tõendamine
8.2.1. Osade ja paigalduse vastavuse tõendamine
Kinnitamiseks esitatud haagisele paigaldatud integreeritud stabiilsuskontrolliga pidurisüsteemi spetsifikatsiooni puhul kontrollitakse, kas on täidetud kõik järgmised kriteeriumid.
|
|
Seisund |
Kriteeriumid |
||
|
8.2.1.1. |
|
Muudatused ei ole lubatud |
||
|
Muudatused ei ole lubatud |
|||
|
Muudatused ei ole lubatud |
|||
|
8.2.1.2. |
Katseprotokollis määratletud haagisetüübid |
Muudatused ei ole lubatud |
||
|
8.2.1.3. |
Katseprotokollis määratletud paigaldamise konfiguratsioonid |
Muudatused ei ole lubatud |
||
|
8.2.1.4. |
Muude piirangute kohta vt käesoleva eeskirja 19. lisa 8. liites esitatud katseprotokolli punkti 4. |
Muudatused ei ole lubatud” |
Punktid 8.–8.1.7.1 (endised) nummerdatakse ümber punktideks 9–9.1.7.1
Punktid 8.1.8 ja 8.1.8.1 (endised) nummerdatakse ümber punktideks 9.1.9 ja 9.1.9.1
Lisatakse uued punktid 9.1.8 ja 9.1.8.1 järgmises sõnastuses:
„9.1.8. Sõiduki stabiilsusfunktsioon
|
9.1.8.1. |
Praktilistel põhjustel piirdub sõiduki stabiilsusfunktsiooni vastavuse tõendamine eespool punktis 8.2 määratletud paigalduskontrolliga ja hoiatussignaali sekventsi nõuetekohasuse kontrollimisega vaatluse teel, et teha kindlaks rikete puudumine.” |
Lisatakse uus 21. lisa (koos 1., 2. ja 3. liitega) järgmises sõnastuses:
21. LISA
Sõiduki stabiilsusfunktsiooniga varustatud sõidukitele esitatavad erinõuded
1. ÜLDOSA
Käesolevas lisas määratletakse erinõuded sõidukite kohta, mis on käesoleva eeskirja punktide 5.2.1.32 ja 5.2.2.23 kohaselt varustatud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga.
2. NÕUDED
2.1. Mootorsõidukid
|
2.1.1. |
Kui sõiduk on varustatud käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
|
2.1.2. |
Eespool määratletud funktsionaalsuse saavutamiseks peab sõiduki stabiilsusfunktsioon sisaldama lisaks valikulisele pidurdusele ja/või automaatjuhtimisega pidurdusele vähemalt järgmist:
|
|
2.1.3. |
Sõiduki stabiilsusfunktsiooni toimimist tõendatakse tehnilisele teenistusele ühe sõidukiga teostatud dünaamiliste manöövrite abil. Tõendamiseks võrreldakse antud koormustingimustel saadud tulemusi sõiduki stabiilsusfunktsiooni toimimise ja mittetoimimise olukorras. Muude sama stabiilsussüsteemiga varustatud sõidukite ja koormustingimuste puhul võib dünaamiliste manöövrite läbiviimise asemel esitada sõiduki tegelikul katsetamisel või arvutisimulatsioonil saadud tulemused. Simulaatori kasutamise kord on sätestatud käesoleva lisa 1. liites. Simulaatori spetsifikatsioon ja valideerimine on sätestatud käesoleva lisa 2. liites. Kuni ühtlustatud menetluste vastuvõtmiseni peavad sõiduki tootja ja tehniline teenistus kokku leppima kasutatava demonstratsioonimeetodi ning määrama kindlaks suunakontrolli ja ümberminekukontrolli jaoks ettenähtud kriitilised tingimused, mis on sõidukile paigaldatud stabiilsusfunktsiooni suhtes asjakohased, ning lisama demonstratsioonimeetodi ja saadud tulemused tüübikinnitustunnistusele. Seda võib teha ka muul kui tüübikinnituse andmise ajal. Sõiduki stabiilsusfunktsiooni demonstreerimiseks kasutatakse järgmisi dünaamilisi manöövreid (22):
Korratavuse tõendamiseks viiakse sama sõidukiga läbi teine demonstratsioon, kasutades valitud manöövrit/manöövreid. |
|
2.1.4. |
Sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumistest antakse juhile märku spetsiaalse valgussignaali abil. Märgutuli peab põlema seni, kuni sõiduki stabiilsusfunktsioon on sekkumisrežiimis. Käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29 osutatud kollast hoiatussignaali sel otstarbel ei kasutata. Sõiduki tööomaduste tundmaõppimiseks kasutatavad sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumised ei tohi eespool nimetatud signaali käivitada. Märgulamp peab olema juhile nähtav ka päevavalguses, et juht saaks märgulambi nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida. |
|
2.1.5. |
Sõiduki stabiilsusfunktsiooni rikke või tõrke avastamisel tuleb sellest juhile teatada käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.29.1.2 osutatud kollase märgulambi abil. Märgulamp peab jääma põlema nii kauaks, kuni rike/tõrge kestab ja süütelüliti (võti) on sisselülitatud olekus. |
|
2.1.6. |
Elektrilise juhtahelaga varustatud mootorsõiduki puhul, mis on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga haagisega, hoiatab juhti spetsiaalne märgulamp, kui haagis edastab elektrilise juhtahela andmesidekanali kaudu teate „sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne”. Selleks võib kasutada ka punktis 2.1.4 määratletud märgutuld. |
2.2. Haagised
|
2.2.1. |
Kui haagis on varustatud käesoleva eeskirja punktis 2.34 määratletud sõiduki stabiilsusfunktsiooniga, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
|
2.2.2. |
Eespool määratletud funktsionaalsuse saavutamiseks peab sõiduki stabiilsusfunktsioon sisaldama lisaks automaatjuhtimisega pidurdusele ja vajaduse korral valikulisele pidurdusele vähemalt järgmist:
|
|
2.2.3. |
Sõiduki stabiilsusfunktsiooni toimimist tõestatakse tehnilisele teenistusele ühe sõidukiga teostatud dünaamiliste manöövrite abil. Tõendamiseks võrreldakse antud koormustingimustel saadud tulemusi sõiduki stabiilsusfunktsiooni toimimise ja mittetoimimise olukorras. Muude sama stabiilsussüsteemiga varustatud sõidukite ja koormustingimuste puhul võib dünaamiliste manöövrite läbiviimise asemel esitada sõiduki tegelikul katsetamisel või arvutisimulatsioonil saadud tulemused. Simulaatori kasutamise kord on sätestatud käesoleva lisa 1. liites. Simulaatori spetsifikatsioon ja valideerimine on sätestatud käesoleva lisa 2. liites. Kuni ühtlustatud menetluste vastuvõtmiseni lepivad haagise tootja ja tehniline teenistus kokku demonstratsioonimeetodi ning määravad kindlaks suunakontrolli ja ümberminekukontrolli jaoks ettenähtud kriitilised tingimused, mis on sõidukile paigaldatud stabiilsusfunktsiooni suhtes asjakohased, ning lisavad saadud demonstratsioonimeetodi ja tulemused tüübikinnitustunnistusele. Seda võib teha ka muul kui tüübikinnituse andmise ajal. Sõiduki stabiilsusfunktsiooni demonstreerimiseks kasutatakse järgmisi dünaamilisi manöövreid (22):
Korratavuse tõendamiseks viiakse sama sõidukiga läbi teine demonstratsioon, kasutades valitud manöövrit/manöövreid. |
|
2.2.4. |
Kui elektrilise juhtahelaga varustatud haagised on elektriliselt ühendatud elektrilise juhtahelaga vedukiga, edastavad need elektrilise juhtahela andmesidekanali kaudu teate „sõiduki dünaamiline kontroll aktiivne”, kui sõiduki stabiilsusfunktsioon on sekkumisrežiimis. Haagise tööomaduste tundmaõppimiseks kasutatavad sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumised ei tohi eespool nimetatud signaali käivitada. |
|
2.2.5. |
Minimaalse haardumuse valikuga haagiste tõhususe maksimeerimiseks on nende haagiste puhul lubatud muuta juhtimismoodust maksimaalse haardumuse valikuks sõiduki stabiilsusfunktsiooni sekkumise ajal. |
1. LIIDE
Dünaamilise Stabiilsuse Simulatsiooni Kasutamine
M-, N- ja O-kategooria mootorsõidukite ja haagiste suuna- ja ümberminekukontrolli funktsiooni tõhususe saab kindlaks määrata arvutisimulatsiooni teel.
1. SIMULATSIOONI KASUTAMINE
|
1.1. |
Sõiduki tootja tõendab sõiduki stabiilsusfunktsiooni tõhusust tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele sama(de) dünaamilis(t)e manöövri(te)ga, mida kasutatakse 21. lisa punktis 2.1.3. või 2.2.3 kirjeldatud tegeliku demonstratsiooni jaoks. |
|
1.2. |
Simulatsioon on vahend, mille abil saab tõendada sõiduki stabiilsust toimiva ja mittetoimiva stabiilsusfunktsiooni korral ning koormatud ja koormamata olekus. |
|
1.3. |
Simulatsioon tehakse valideeritud modelleerimis- ja simuleerimisvahendiga. Vastavuse tõendamisel kasutatakse eespool punktis 1.1 ette nähtud manöövrit/manöövreid. Simulatsioonivahendi kehtivuse kinnitamise meetod esitatakse 21. lisa 2. liites. |
2. LIIDE
Dünaamilise stabiilsuse simulatsioonivahend ja selle valideerimine
1. SIMULATSIOONIVAHENDI SPETSIFIKATSIOON
1.1. Simulatsioonimeetodi puhul võetakse arvesse sõiduki liikumissuunda ja veeremist mõjutavaid peamisi tegureid. Tüüpmudel võib kas otsesel või kaudsel viisil hõlmata sõiduki järgmisi parameetreid:
|
a) |
telg/ratas; |
|
b) |
vedrustus; |
|
c) |
rehv; |
|
d) |
šassii / sõiduki kere; |
|
e) |
jõuülekanne (vajaduse korral); |
|
f) |
pidurisüsteem; |
|
g) |
nimikoormus. |
1.2. Sõiduki stabiilsusfunktsioon lisatakse simulatsioonimudelile järgmiste vahendite abil:
|
a) |
simulatsioonivahendi alamsüsteem (tarkvaramudel) või |
|
b) |
elektrooniline juhtplokk riistvaralise juhtimiskontuuriga konfiguratsioonis. |
1.3. Haagise puhul korraldatakse simulatsioon representatiivse vedukiga ühendatud haagisega.
1.4. Sõiduki koormatuse tingimused
|
1.4.1. |
Simulaator peab suutma arvesse võtta sõiduki koormatuse või mittekoormatuse tingimusi. |
|
1.4.2. |
Koorem loetakse kinnitatud koormaks, kui selle omadused (mass, massijaotus ja raskuskeskme soovitatav maksimaalne kõrgus) vastavad tootja poolt kindlaks määratule. |
2. SIMULATSIOONIVAHENDI VALIDEERIMINE
|
2.1. |
Rakendatava modelleerimis- ja simulatsioonivahendi kehtivuse kinnitamiseks tehakse võrdlus tegeliku/tegelike sõidukikatse(te)ga. Valideerimiseks kasutatav(ad) katse(d) peavad olema sellised, et ilma kontrolliva tegevuseta põhjustaksid need juhitavuse kaotuse (ala- ja ülejuhitavus) või ümbermineku vastavalt sellele, milline stabiilsuskontrolli funktsioon on representatiivsõidukile paigaldatud. Vastavalt vajadusele registreeritakse või arvutatakse katse(te) ajal välja järgmised liikumise muutujad kooskõlas standardi ISO 15037 osaga 1:2005 „Sõiduautode üldtingimused” või osaga 2:2002 „Üldtingimused raskeveokitele ja bussidele” (sõltuvalt sõiduki kategooriast):
|
|
2.2. |
Eesmärk on näidata, et sõiduki simuleeritud käitumine ja sõiduki stabiilsusfunktsiooni simuleeritud toimimine on võrreldavad sõidukiga korraldatud tegelikes katsetes täheldatuga. |
|
2.3. |
Simulaator loetakse kinnitatuks, kui selle väljund on võrreldav katsetulemustega, mis saadi 21. lisa punktis 2.1.3 või 2.2.3 määratletud manöövrite hulgast asjaomase sõidukitüübi jaoks valitud manöövri(te)ga. Püsiseisundi ringkatse puhul kasutatakse võrdlemisel alajuhitavuse kallet. Dünaamilise manöövri puhul võrreldakse sõiduki stabiilsusfunktsiooni käivitamist ja järjestust simulatsiooni ja sõidukiga tehtud tegeliku katse ajal. |
|
2.4. |
Kui kontrollsõiduki ja simuleeritud sõiduki konfiguratsioonide füüsilised parameetrid on erinevad, tuleb neid simulatsioonis vastavalt muuta. |
|
2.5. |
Koostatakse simulaatorikatse protokoll, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 3. liites ja mille koopia lisatakse sõiduki tüübikinnitustunnistusele. |
3. LIIDE
Sõiduki stabiilsusfunktsiooni simulatsioonivahendi katseprotokoll
KATSEPROTOKOLLI nr: …
1. TÄHISTUS
|
1.1. |
Simulatsioonivahendi tootja nimi ja aadress |
|
1.2. |
Simulatsioonivahendi tähistus: nimetus/mudel/number (riistvara ja tarkvara) |
2. KOHALDAMISALA
|
2.1. |
Sõidukitüüp: (nt veoauto, traktor, buss, poolhaagis, kesktelghaagis, täishaagis). |
|
2.2. |
Sõiduki konfiguratsioon: (nt 4 × 2, 4 × 4, 6 × 2, 6 × 4, 6 × 6) |
|
2.3. |
Piiravad tegurid: (nt üksnes mehhaaniline vedrustus) |
|
2.4. |
Manööver/manöövrid, mille jaoks simulaator on kinnitatud: |
3. KONTROLLSÕIDUKI KATSE(D)
|
3.1. |
Sõiduki(te) kirjeldus, sealhulgas veduki kirjeldus, kui katsetatakse haagist: |
|
3.1.1. |
Sõiduki(te) identifitseerimine: kaubamärk / mudel / valmistajatehase tähis |
|
3.1.1.1. |
Mittestandardsed seadised: |
|
3.1.2. |
Sõiduki kirjeldus, sh telje konfiguratsioon / vedrustus / rattad, mootor ja jõuülekanne, pidurisüsteem(id) ja sõiduki stabiilsusfunktsiooni liik (suunakontroll/ümberminekukontroll), roolimissüsteem, nende nimetus/mudel/tunnuskood: |
|
3.1.3. |
Simulatsioonis kasutatud sõiduki andmed (selgesõnaliselt): |
|
3.2. |
Katse(te) kirjeldus, sealhulgas asukoht (asukohad), tee-/katseala pinnatingimused, temperatuur ja kuupäev(ad): |
|
3.3. |
Tulemused koormatud ja koormamata sõiduki sisselülitatud ja väljalülitatud stabiilsusfunktsiooni korral, sh vajaduse korral 21. lisa 2. liite punktis 2.1 osutatud liikumismuutujad: |
4. SIMULATSIOONITULEMUSED
|
4.1. |
Sõiduki parameetrid ja simulatsioonis kasutatud väärtused, mis ei pärine tegelikult katsesõidukilt (kaudselt): |
|
4.2. |
Tulemused koormatud ja koormamata sõiduki iga sisselülitatud ja väljalülitatud stabiilsusfunktsiooniga iga käesoleva liite punkti 3.2 kohaselt läbiviidud katse korral, sh vajaduse korral 21. lisa 2. liite punktis 2.1 osutatud liikumismuutujad: |
5. Kõnealune katse on tehtud ja katsetulemused esitatud Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 13 (mida on viimati muudetud … seeria muudatustega) 21. lisa 2. liite kohaselt.
Katse teinud tehniline teenistus (23) …
Allkiri: … Kuupäev: …
Tüübikinnitusasutus (23) …
Allkiri: … Kuupäev: …
(1) Seda nõuet ei kohaldata järgmiste sõidukite suhtes: maastikusõidukid, eriotstarbelised sõidukid (nt ebastandardse sõidukišassiiga teisaldatavad masinad (nt kraanad); hüdrostaatilise ajamiga sõidukid, mille hüdroajamit kasutatakse ka pidurdus- ja lisafunktsioonide jaoks), M2- ja M3-kategooria I ja A klassi bussid, liigendbussid ja kaugsõidubussid, N2-kategooria poolhaagiste vedukid, mille täismass on 3,5–7,5 tonni.”
(2) Käesolev nõue ei kehti erakorraliste raskevedude haagiste ning nende haagiste suhtes, milles on seisukohad reisijatele.”
(3) See punkt ei keela Taanil jätkata käesoleva eeskirja nõuetele vastava sõiduki stabiilsusfunktsiooni kohustuslikus korras nõudmist.”
(4) III klass vastavalt eeskirja nr 107 määratlusele.”
(5) Vt käesoleva lisa 2. liite punkt 2.1.”
(6) Vajaduse korral.
(7) Katset ei ole vaja, kui tootja suudab tõestada, et muudatused ei mõjuta jäikust.
(8) Mittevajalik maha tõmmata.
(9) Kohaldatakse üksnes ketaspidurite suhtes.
(10) Kohaldatakse üksnes trummelpidurite suhtes.
(11) Täidetakse üksnes juhul, kui on paigaldatud pidurite kulumist kompenseeriv automaatne seade.
(12) Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.
(13) Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „sõiduki dünaamiline kontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki stabiilsusfunktsioonina – vt eeskirja punkt 2.34.
(14) Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „sõiduki dünaamiline kontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki stabiilsusfunktsioonina – vt eeskirja punkt 2.34.
(15) Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „ümbermineku kaitse” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki ümberminekukontrollina – vt eeskirja punkt 2.32.2.2.
(16) ISO 11992-2:2003-s ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „lengerduskontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud suunakontrollina – vt eeskirja punkt 2.32.2.1.
(17) Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „ümbermineku kaitse” on käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki ümberminekukontrollina – vt eeskirja punkt 2.32.2.2.
(18) Standardis ISO 11992-2:2003 ja selle muudatuses 1:2007 kasutatud mõiste „lengerduskontroll” on käesolevas eeskirjas määratletud suunakontrollina – vt eeskirja punkt 2.32.2.1.
(19) Allakirjutanud peavad olema eri isikud isegi juhul, kui tehniline teenistus on ühtlasi tüübikinnitusasutus; teise võimalusena antakse koos aruandega välja tüübikinnitusasutuse eraldi luba.
(20) Mitme telje korral, kui telgede vahe on suurem kui 2,0 m, loetakse iga telg sõltumatuks teljerühmaks.
(21) Lubatud on täiendav koostoime muude sõiduki süsteemide või osadega. Kui selliste süsteemide või osade suhtes kohaldatakse erieeskirju, peab kõnealune koostoime vastama nende eeskirjade nõuetele, nt koostoime roolisüsteemiga peab vastama eeskirjas nr 79 korrigeeriva roolimise kohta esitatud nõuetele.
(22) Kui ükski eespool kirjeldatud manööver ei põhjusta juhitavuse kaotust ega ümberminekut, võib kokkuleppel tehnilise teenistusega kasutada vajaduse korral muud manöövrit.
(23) Kui tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus on üks ja sama organisatsioon, allkirjastavad protokolli eri isikud.