10.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/15

(1)

1. veebruari 2006. aasta kirjaga (3) teatas Poola komisjonile tonnaažimaksukavast. Kõnealune juhtum registreeriti numbri N 93/06 all.

(2)

9. märtsi 2006. aasta, 29. mai 2006. aasta, 14. novembri 2006. aasta ja 11. aprilli 2007. aasta kirjaga (4) palusid komisjoni talitused lisateavet. 20. aprilli 2006. aasta, 9. mai 2006. aasta ja 6. septembri 2006. aasta, 5. jaanuari 2007. aasta ja 8. juuni 2007. aasta kirjaga (5) andsid Poola ametiasutused komisjonile vastuse. Lisaks sellele toimus 19. jaanuaril 2007. aastal istung tehnilisel tasandil.

(3)

12. septembri 2007. aasta kirjaga (6) teavitas komisjon Poola Vabariiki oma otsusest algatada kõnealuse abi suhtes ametlik uurimismenetlus, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 (edaspidi „algatamisotsus”).

(4)

Poola esitas oma märkused 18. oktoobri 2007. aasta kirjas (7).

(5)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (8). Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused.

(6)

Komisjon sai märkused ühelt huvitatud isikult (9). Komisjon edastas märkused Poolale, kuid viimane ei kasutanud oma õigust neile reageerida.

(7)

Pärast komisjoni talituste ja Poola ametiasutuste vahel 14. jaanuaril 2009 toimunud istungit kohustusid Poola ametiasutused 25. veebruari 2009. aasta kirjaga (10) muutma oma tonnaažimaksukava mitmes küsimuses, mille kohta komisjon oli väljendanud muret oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses. 24. märtsi 2009. aasta, (11)26. oktoobri 2009. aasta (12) ja 9. detsembri 2009. aasta (13) kirjaga esitasid Poola ametiasutused lisateavet.

(8)

Rahvusvahelise meretranspordiga tegelevate laevaomanike puhul soovitakse ettevõtte tulumaks või üksikisiku tulumaks asendada kindlasummalise tonnaažimaksuga, mis arvutatakse laevastiku tonnaaži alusel. Rahvusvahelise meretranspordina on määratletud transport Poola sadama ja välisriigi sadama vahel, välisriigi sadamate vahel või Poola sadamate vahel, kuid viimati nimetatud juhul ainult tingimusel, et kõnealune merereis on ka välismaa sadama teenindamiseks ette nähtud pikema merereisi üks etapp. Üksnes Poola siseliinidel toimuv tegevus (kabotaaž) ei ole seega praeguse tonnaažimaksuseaduse kohaselt tonnaažimaksukõlblik.

(9)

Poola tonnaažimaksukava on kehtestatud tonnaažimaksuseadusega, mis võeti vastu 24. augustil 2006. aastal (14). Tonnaažimaksuseadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2011, kui komisjon on kava heaks kiitnud.

(10)

Tonnaažimaksuseadusega on lubatud tonnaažimaksuga maksustatavad laeva kasutajad vabastada tulumaksu maksmisest, nagu on kindlaks määratud 31. jaanuari 1989. aasta riigiettevõtete finantsjuhtimise seaduses (15) ja 1. detsembri 1995. aasta seaduses, mis käsitleb riigikassa ühe osanikuga äriühingutelt saadud kasumilt makstavaid makseid, (16) arvestades tonnaažimaksukõlblikust tegevusest saadud tulu. Laeva kasutajatel on õigus valida tonnaažimaksuga maksustamise menetlus, kui nad esitavad erideklaratsiooni, milles annavad teada sellise maksustamisliigi kasuks otsustamisest.

(11)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 5 kohaselt määratakse tonnaažimaksuga maksustatava laeva puhul kindlaks tonnaažimaksukõlbliku tegevusega seotud maksustatava tulu kindel summa, mis arvutatakse laeva netotonnaaži alusel 100 netotonni (Nt) ja alanud 24tunnise ajavahemiku kohta ning mis vastab laeva kasutaja kõikide laevade käitamisajale asjaomasel kuul, millest saadav tulu on tonnaažimaksuga maksustatud:

(12)

Laeva netomaht ümardatakse arvutamisel üles- või allapoole järgmiselt: väiksema kui 50 Nt massiga laevad jäetakse välja ning suurema kui 50 Nt massiga laevade mass ümardatakse ülespoole lähima 100 Nt-ni.

(13)

Tasutav tonnaažimaks arvutatakse vastavalt maksustatavale väärtusele, mille suhtes kohaldatakse 19 % määra.

(14)

Tonnaažimaks arvutatakse eurodes ning seda makstakse vastavalt Poola Riigipanga avaldatud keskmisele vahetuskursile Poola zlottides selle kuu viimasel päeval, mille eest on vaja maksta tonnaažimaksu. Tasutava tonnaažimaksu arvutamisel ei arvata tulust maha selle saamisega seotud kulusid.

(15)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 8 kohaselt ei kuulu tulud, mis tonnaažimaksuga maksustatav äriühing saab tonnaažimaksukõlbliku laeva müügist, tonnaažimaksuga seotud tulude alla ning need maksustatakse 15 % ühtse maksumääraga, kui kolme aasta jooksul ei kasutata kõnealuseid tulusid täies ulatuses muu laeva ostmiseks, remontimiseks, uuendamiseks või kohandamiseks.

(16)

Üksikisiku tulumaksuga maksustatud üksikisikutel või ühisettevõtjatel pidi olema lubatud arvutada tonnaažimaksu summast maha ravikindlustusmaksete summa, mis nad on asjaomase maksuaasta jooksul otse maksnud (17) (tonnaažimaksuseaduse artikkel 6), ning tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa, mis nad on asjaomase maksuaasta jooksul maksnud (18) (tonnaažimaksuseaduse artikli 4 lõige 3).

(17)

25. veebruari 2009. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused tonnaažimaksuseadusest välja jätma võimaluse maha arvata sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed, kui laevaomanik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ühisettevõtja (19). Seepärast ei kohaldata mahaarvamisvõimalusi ning tonnaažimaksu baasi ja tasutava tonnaažimaksu summa arvutamisel kohaldatakse sama meetodit kõigi tonnaažimaksukõlblike isikute suhtes.

(18)

Üksnes Poola mereregistrisse kantud merelaevad on tonnaažimaksukõlblikud. Seepärast on tonnaažimaksukõlblik selline alus, mis sõidab Poola lipu all ning tegeleb rahvusvahelise meretranspordiga, mis vastab kõigile meritsi liiklemise nõuetele. Merelaevana käsitamiseks peab laev olema tavaliselt sertifitseeritud rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni või inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi „SOLASi konventsioon”) (20) kohaselt.

(19)

Tonnaažimaksukõlblikud on järgmised tegevusvaldkonnad (21):

(20)

25. veebruari 2009. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused muutma eespool nimetatud kolmanda ja neljanda teenuse osutamise korda, (22) kehtestades kriteeriumid, et pukseerimis- ja süvendamisteenuse lisamiseks tonnaažimaksukavva peaks kogu majandusaasta jooksul iga vedurpuksiiri või süvenduslaeva iga-aastasest tööajast vähemalt 50 % moodustama meretransport.

(21)

Lisaks sellele on tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõikes 2 sätestatud abiteenused, mis on tonnaažimaksukõlblikud tingimusel, et need on seotud eespool sätestatud tonnaažimaksukõlblike teenuste osutamisega.

(22)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõikega 3 on kehtestatud selliste tegevusvaldkondade loetelu, mis ei ole kunagi tonnaažimaksukõlblikud, nagu merepõhja uurimine, kalandus, ehitus, veealused tööd jne.

(23)

Tonnaažimaksukõlblikud äriühingud on teatavatele nõuetele vastavad ettevõtjad.

(24)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõikes 3 on ettevõtja määratletud järgmiselt: i) üksikisik (füüsiline isik) või juriidiline isik, kelle asukoht, registrijärgne asukoht või juhatus on Poola territooriumil; ii) tsiviilühingu, registreeritud ühingu, usaldusühingu või piiratud vastutusega kapitaliühingu osaline, kelle registrijärgne asukoht, juhatus või asukoht on Poola territooriumil; või iii) välisriigi ettevõtja/äriühing 2. juuli 2004. aasta majandustegevuse vabadust käsitleva seaduse (23) tähenduses, kelle tegevus Poolas on tonnaažimaksukõlblik, (24) ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

(25)

Seoses viimase tingimusega (laevade haldamine) võtsid Poola ametiasutused 8. juuni 2007. aasta kirjaga kohustuse lubada haldusettevõtjatel kohaldada tonnaažimaksu üksnes juhul, kui nad tagavad nii meeskondade haldamise kui ka laevade tehnilise haldamise.

(26)

Lisaks sellele selgitasid Poola ametiasutused 26. oktoobri 2009. aasta kirjas, (27) et laevahaldusettevõtjad vastavad kõikidele nõuetele, mis sisalduvad komisjoni teatises, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta (edaspidi „laevahaldussuunised”) (28).

(27)

Arvestades seoses laevahaldussuuniste tingimustega eelkõige asjaolu, et laevahaldusettevõtjad peaksid panustama majandusse ja tööhõivesse Euroopa Liidus (suuniste jagu 5.1) ning et hallatavate laevade ja Euroopa Liidu vahel peaks olema majanduslik seos (suuniste jagu 5.2), võtsid Poola ametiasutused kohustuse, et Poola tonnaažimaksuseaduse kohaselt tuleb laeva hallata ELi territooriumil ning et maismaal või laevadel töötavad peamiselt ühenduse kodanikud. Lisaks sellele on tonnaažimaksukava reguleerimisalast välja jäetud ELi-väliste laevade haldamine.

(28)

Seoses nõudega järgida laevahaldussuunistes sisalduvaid rahvusvahelisi ja ELi norme (suuniste jagu 5.3) selgitasid Poola ametiasutused, et Poola on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige ja täidab ELi liikmesriigina kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa norme (29). Mitmete riigi õigusaktidega tagatakse, et laevaomanikud, laevahaldusettevõtjad ja muud ettevõtjad vastavad rahvusvahelistele normidele, (30) mille kohaldamise tagab ja seda kontrollib vastav riigiasutus.

(29)

Seoses laevahaldusettevõtjatele esitatava lipuseosenõudega (laevahaldussuuniste jagu 5.4) rõhutasid Poola ametiasutused, et laevaomanike range kohustus sõita Poola lipu all on täielikult kohaldatav ka laevahaldusettevõtjate suhtes.

(30)

Seoses laevahaldussuuniste jaos 6 sisalduvate erikoolituse ja sotsiaaltingimustega võtsid Poola ametiasutused 9. detsembri 2009. aasta kirjaga (31) kohustuse, et alates tonnaažimaksukava jõustumisest nõuavad nad igalt meremeeste tööandjalt, olgu selleks siis laevaomanik või laevahaldusettevõtja, meretöönormide konventsiooni konkreetsete sätete täitmist (32)  (33).

(31)

Algatamisotsuse punktis 33 oli komisjoni arusaam seoses strateegilise haldamisega, et „tonnaažimaksuga maksustatav äriühing peab oma otsused oluliste kapitalikulude ja realiseerimise kohta tegema Poolas. Kõnealuste küsimuste hindamisel võtaksid Poola ametiasutused arvesse, kui palju töötab välisriigis inimesi Poolas asuva personali juhtimisel ja neile aru andes. Ka selle hindamisel, kas strateegilisi tööülesandeid täidetakse Poolas, on oluline peakontori asukoht, sealhulgas kõrgema astme juhtkonna, juhatuse liikmete ja tegevjuhatuse otsuste tegemise asukoht.”

(32)

Algatamisotsuse punktis 34 märkis komisjon seoses ärilise haldamisega, et „maksuhaldur kontrollib seda, et marsruudi kavandamine, reisijate või lasti tellimuste vastuvõtmine, laevade varustamine ja toitlustamine, personali juhtimine ja koolitus, laevade tehniline haldamine, sealhulgas laevade remonti ja hooldust käsitlevate otsuste tegemine toimuks Poolas. Asjakohane on ka tugirajatiste nagu koolituskeskuste, terminalide jms hooldus Poolas ning see, kui palju välisesindusi või -filiaale töötab Poolas asuva personali juhtimisel. Asjaolu, et laev sõidab Poola lipu all, on klassifitseeritud, kindlustatud või rahastatud Poolas, võib lisada täiendavat kaalu eespool esitatud näitajatele. Igal juhul tuleb läbida kontrolli mõlemad osad – strateegilise ja ärilise haldamise kontroll.”

(33)

Pärast algatamisotsuse tegemist selgitasid Poola ametiasutused, et algatamisotsuse punktides 33 ja 34 sisalduvad nõuded ei ole õiged ning et tonnaažimaksuseaduses sisalduvad ettevõtjate tonnaažimaksukõlblikkuse tingimused on alternatiivsed ega kumuleeru. Tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõike 3 punktides a ja b on sätestatud, et ettevõtja (st isik, kes on tonnaažimaksukõlblik tingimusel, et tema tegevus on tonnaažimaksukõlblik) on „füüsiline või juriidiline isik, tsiviilühingu, registreeritud ühingu, usaldusühingu või piiratud vastutusega kapitaliühingu osaline, kelle asukoht, registrijärgne asukoht või juhatus on Poolas”. Teisisõnu peaks olema täidetud vaid üks järgmisest kolmest tingimusest: i) kõik olulised otsused tuleks teha Poolas (sh äriline ja strateegiline haldamine) või ii) peakorter peaks asuma Poolas või iii) juhtivpersonal peaks asuma Poolas.

(34)

Poola ametiasutused selgitasid täiendavalt, et tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõike 3 punktis c on selgesõnaliselt sätestatud, et ettevõtja võib olla ka välisriigi ettevõtja, (34) kes tegeleb tonnaažimaksukõlbliku tegevusega Poolas. Seepärast ei pea äriühing, et olla Poolas tonnaažimaksukõlblik, tegutsema üksnes Poolast lähtuvalt, vaid ta võib asuda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis/Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

(35)

Pärast algatusotsuse tegemist selgitasid Poola ametiasutused, et tonnaažimaksuseaduse (artikli 2 lõike 3 punktide a–c) kohaselt ei kohaldata tonnaažimaksu selliste äriühingute suhtes, kelle tegevus piirdub laeva prahtimisega üksnes teatavaks ajaks või reisiks. Seetõttu on tonnaažimaksukõlblikud üksnes ettevõtjad, kes on laevaomanikud või laevahaldusettevõtjad või kes kasutavad laevapereta prahitud laevu.

(36)

Tonnaažimaksuseaduses on sätestatud mitmed sihtotstarbelise kasutamise meetmed, et vältida olukorda, et tonnaažimaksu hakatakse Poolas ja muudes riikides kohaldama tonnaažimaksukõlbmatu tegevuse suhtes. Kõnealused sihtotstarbelise kasutamise meetmed on kavandatud selleks, et takistada tonnaažimaksukava kohaldamist selleks kõlbmatu tegevuse suhtes (35).

(37)

Tonnaažimaksuseaduse artiklites 3 ja 4 on sätestatud, et tonnaažimaksukõlblikud laevaomanikud peavad tonnaažimaksuga maksustamist kohaldama kõikide tonnaažimaksukõlblike laevade ja nende pardal toimuva kogu tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes. Sellest tulenevalt on täielikult välistatud tonnaažimaksukava valikuline kohaldamine (cherry picking).

(38)

Kõnealust eeskirja kohaldatakse ka kontsernide suhtes. Kõik kontserni kuuluvad tonnaažimaksukõlblikud äriühingud, kes on Poolas maksukohustuslased, peavad kohaldama tonnaažimaksukava kogu oma tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes niipea, kui üks kontserni kuuluv äriühing on kõnealuse kava kasuks otsustanud.

(39)

Tonnaažimaksuseaduse artikli 11 kohaselt on mitme sellise laevaomaniku ühinemise puhul, kellest vähemalt ühel on kohustus tasuda tonnaažimaksu või kui tonnaažimaksuga maksustamist kohaldav äriühing omandab teised laevaomanikud, uuesti moodustunud laevandusettevõtjal tonnaažimaksu tasumise kohustus kogu koondatud tonnaažimaksukõlbliku laevastiku suhtes.

(40)

Lisaks sellele on tonnaažimaksuseaduses sätestatud, et tonnaažimaksukõlbliku tegevusega tegeleva äriühingu tegevuse lõpetamise korral ei ole enam võimalik tonnaažimaksuga maksustamise kasuks otsustada enne kolme aasta möödumist alates selle kalendriaasta lõpust, kui ettevõtja lõpetas tegevuse või loobus tonnaažimaksuga maksustamise kohaldamisest.

(41)

Lisaks sellele ei või tonnaažimaksuga maksustamist kohaldavad ettevõtjad teatava ajavahemiku jooksul loobuda tonnaažimaksuga maksustamise kohaldamisest. Kõnealune ajavahemik, mida nimetatakse tonnaažimaksuperioodiks, on kavandatud selle vältimiseks, et laevaomanikud ei kasutaks vaheldumisi tonnaažimaksuperioodi ja ettevõtte tulumaksuga maksustamise perioodi sõltuvalt oma võlgade ja kasumi suurusest. Tonnaažimaksuseaduses on praegu kindlaks määratud viieaastane tonnaažimaksuperiood (tonnaažimaksuseaduse artikkel 10).

(42)

23. veebruari 2009. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused tonnaažimaksuseadust siiski muutma, pikendades kõnealust perioodi kümne aastani. Kui äriühingud on otsustanud kohaldada tonnaažimaksuga maksustamist, on neil seega kohustus kohaldada tonnaažimaksukava vähemalt kümme aastat.

(43)

Teatatud Poola tonnaažimaksukaval on selge lipuseos, s.o nõue, et üksnes Poola mereregistrisse kantud laevad on tonnaažimaksukõlblikud.

(44)

13. aprilli 2006. aasta kirjaga kohustusid Poola ametiasutused piirama kavandatud tonnaažimaksukava kestust kümne aastani ning uuesti teatama kõnealuse kava mis tahes pikendamisest või uuendamisest. Lisaks sellele teatasid nad 9. detsembri 2009. aasta kirjaga, et tonnaažimaksukava jõustub alates 1. jaanuarist 2011.

(45)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt ei ole Poolas praegu kehtivat abikava rahvusvahelise meretranspordi toetamiseks.

(46)

Oma teatises on Poola ametiasutused kohustunud komisjonile esitama igal aastal aruande olukorra kohta, mis on seotud Poolas registreeritud laevastiku muutustega ja kõnealuses laevastikus töötavate meremeeste arvuga ning tonnaažimaksuga maksustamist kohaldavate äriühingute ja kontsernide arvu.

(47)

Algatusotsuses väljendas komisjon muret seoses Poola tonnaažimaksukorra järgmise viie näitajaga ning nende sobivusega ühisturule:

(48)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse vastuvõtmist selgitasid Poola ametiasutused algatamisotsuses kirjeldatud asjaolusid. Kõnealuseid selgitusi võeti vajalikul määral arvesse käesoleva otsuse 2. peatükis ning seega edaspidi neid ei korrata. Alljärgnevalt esitatud märkused on seotud vaid komisjoni algatamisotsuses avaldatud muredega.

(49)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas tonnaažimaksukavaga peaks olema võimalik hõlmata füüsilisi isikuid. Poola ametiasutused väitsid, et juhul kui tonnaažimaksukavaga ei hõlmamata füüsilisi isikuid, oleks tonnaažimaksuseadus vastuolus Poola põhiseadusega, kuna põhiseadusega tagatakse, et riigiasutused kohtlevad kõiki võrdselt. Peale selle ei takistata Poola õigusaktidega muude kui juriidiliste isikute tegutsemist meretranspordi valdkonnas ning seega võivad laevaomanikud olla ka füüsilised isikud.

(50)

Küsimuse puhul, kas ravikindlustusmaksete summa mahaarvamine tonnaažimaksu summast ning sotsiaalkindlustusmaksete summa mahaarvamine tonnaažimaksu baasist on ühisturuga kokkusobiv, selgitasid Poola ametiasutused, et mahaarvamist võib kohaldada üksnes füüsiliste isikute suhtes. Nad kinnitasid ka seda, et selline vähendamine tuleneb asjaolust, et sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed hüvitatakse üksikisiku tulumakskava raames. Mahaarvamiste taotlemise puhul ei ole oluline, kas tulumaksu makstakse sissetuleku või tulu alusel. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksete mahaarvamisi võivad teha ka maksumaksjad, kes on otsustanud kindlasummalise tulumaksu kasuks, mille kohaselt tulu maksustatakse. Poola ametiasutuste väitel ei tohiks asjaolu, et tonnaažimaksuga ei maksustata tegeliku sissetuleku alusel, välistada võimalust maha arvata tonnaažimaksu summast ravikindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu baasist sotsiaalkindlustusmaksete summa.

(51)

Lisaks väitsid Poola ametiasutused, et füüsilisest isikust laevaomanike ilmajätmine võimalusest arvata tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu summast ravikindlustusmaksete summa põhjustaks laevaomanike õigusliku ja maksustamisseisundi eristumist olenevalt sellest, kas neil on lisaks sellisele tegevusele, mille suhtes kohaldatakse tonnaažimaksuga maksustamist, veel mõni muu sissetulek, nt selline, mis saadakse kasutusse andmisest või töösuhtest.

(52)

Poola ametiasutused selgitasid ka seda, et mahaarvamissüsteemiga on hõlmatud üksnes need isikud, kes on tegelevad tonnaažimaksukõlbliku majandustegevusega, mitte aga nende teenistuses olevad meremehed.

(53)

Nagu osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 17, kohustusid Poola ametiasutused 25. veebruari 2009. aasta kirjaga siiski muutma tonnaažimaksukava, jättes tonnaažimaksuseadusest välja võimaluse maha arvata sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed, kui laevaomanik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ühisettevõtja (st seaduse artikli 4 lõiked 3–5, artikkel 6 ja artikli 12 lõige 3).

(54)

Seoses komisjoni esialgse hinnanguga, et süvendus- ja pukseerimistegevuse tonnaažimaksukõlblikkus peaks põhinema asjaomase vedurpuksiiri või süvenduslaeva tööajal majandusaasta kohta, mitte aga teenitud tulu suurusel, väitsid Poola ametiasutused, et tööaja ühendamine võimalusega kohaldada kõnealuse tegevuse suhtes tonnaažimaksu ei kajasta alati kõnealust tegevust aasta jooksul.

(55)

Nende arvates oleks asjakohasem säilitada praegune olukord, st osutada tonnaažimaksuga maksustamisega hõlmatud tegevuse osakaalule kogutulus, kuna sellistel juhtudel on võimalus kontrollida maksumaksja raamatupidamisarvestusse andmeid. Poola ametiasutused kinnitasid, et sellist lahendust on nii maksumaksjal kui maksuasutusel hõlpsam kontrollida ning et sellega peaks olema võimalik lõpetada tonnaažimaksu omavoliline kohaldamine nõutud tingimustele mittevastavate kõnealuste tegevusliikide puhul.

(56)

Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 20, kohustusid Poola ametiasutused vastuseks komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimusele oma 25. veebruari 2009. aasta kirjaga siiski muutma tonnaažimaksu, kehtestades kriteeriumi, et pukseerimise ja süvendamise lisamiseks tonnaažimaksu reguleerimisalasse peaks iga vedurpuksiiri või süvenduslaeva iga-aastasest tööajast kogu majandusaasta jooksul vähemalt 50 % olema käsitatav meretranspordina.

(57)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses selgitas komisjon, et üksnes selliste laevade suhtes võib kohaldada tonnaažimaksu, mille puhul laevaomanik tagab kas meeskonna ja laeva tehnilise haldamise või laeva ärilise haldamise, tingimusel et kõnealuste laevade tonnaaž ei ületa enam kui neli korda selliste laevade tonnaaži kui selliste laevade oma, mille puhul laevaomanik teostab samal ajal järgmist kolme tegevust: laeva tehniline haldamine, meeskonna haldamine ja laeva äriline haldamine. Poola ametiasutused väitsid, et nad on sõnastanud oma tonnaažimaksukava selliste meretranspordile antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (36) (edaspidi „suunised”) alusel, mis ei sisalda nii üksikasjalikke tingimusi, mida seetõttu ei olnud vaja lisada tonnaažimaksuseaduse sätetesse.

(58)

Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 35, selgitasid Poola ametasutused seoses konkreetseks ajaks või reisiks prahitud laevadega, et need ei ole tonnaažimaksukõlblikud.

(59)

Seoses algatamisotsuses kirjeldatud strateegilise ja tehnilise haldamise nõuetega, et kõik olulised otsused tuleb tegelikult teha Poolas ning et juhtivpersonal, peakontorid, juhatuse liikmed ja tegevjuhatus peaksid olema Poolas, kinnitasid Poola ametiasutused, et need nõuded ei tulene tonnaažimaksuseaduse sätetest. Poola ametiasutuste kinnituse kohaselt ei ole tonnaažimaksuseaduse sätetega ette nähtud strateegilise haldamise ja ärilise haldamise hindamist (kontrollimine).

(60)

Nad selgitasid ka seda, et strateegilise ja ärilise haldamise tingimused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed. Teisisõnu peaks olema täidetud vaid üks kolmest tingimusest: i) kas kõik olulised otsused tuleks teha Poolas (sh äriline ja strateegiline haldamine) või ii) peakorter peaks asuma Poolas või iii) juhtivpersonal peaks asuma Poolas.

(61)

Poola ametiasutuste väitel ei ole äriühingud, et olla Poola tonnaažimaksukava kohaselt tonnaažimaksukõlblikud, seepärast kohustatud tegutsema üksnes Poolast lähtuvalt, vaid nad võivad asuda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis/Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

(62)

Seoses asutamisvabadusega selgitasid Poola ametiasutused, et laevaomanik võib olla ka välisriigi ettevõtja, (37) kes tegutseb Poolas tonnaažimaksukõlblikus tegevusvaldkonnas. Tegelikult väitsid Poola ametiasutused, et Poola laevaregistris on võimalik registreerida laev, mille omanik on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või juriidiline isik, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, ning laev:

(63)

Poola ametiasutused selgitasid ka, et Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide väliskodanikud võivad alustada ettevõtlustoiminguid ja tegeleda nendega samade põhimõtete kohaselt nagu Poola ettevõtjad. Lisaks sellele võivad ka Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate riikide kodanikud alustada ettevõtlustoiminguid ja tegelda nendega samade põhimõtete kohaselt nagu Poola kodanikud juhul, kui nende õigusjärgne asukoht on Poolas. Peale selle võib välisriigi ettevõtja (välisriigis ettevõtlustoiminguid teostav välisriigi kodanik) alustada ettevõtlust filiaalidena ning rajada esindused Poolas (vastavalt ettevõtlustoimingute vabaduse seadusele).

(64)

Filiaal on ettevõtja poolt väljaspool tema ettevõtlustoimingute põhiasukohta teostatavatest ettevõtlustoimingutest eraldiseisev ja organisatsiooniliselt sõltumatu osa. Poola ametiasutused väitsid, et välisriigi ettevõtja filiaali avamine ei ole keeruline ega nõua välisriigi ettevõtjalt üksikasjalike tingimuste täitmist. Esindused võivad tegeleda üksnes välisriigi ettevõtja reklaamimise ja müügiedendustegevusega.

(65)

Tuginedes eespool öeldule, pidades silmas komisjoni esialgset hinnangut, et tonnaažimaksukavas sisalduvad strateegilise ja ärilise haldamise tingimused näivad piiratavat tütarettevõtjate asutamisvõimalusi ja andvat põhjust de facto diskrimineerimiseks ja asutamisvabaduse piiramiseks, väitsid Poola ametiasutused, et selline järeldus ei ole põhjendatud ega põhine kohaldatavatel õigusaktidel.

(66)

Seoses teatatud kavas ette nähtud viieaastase taganemiskeeluperioodiga rõhutasid Poola ametiasutused, et suunistes ei ole sätestatud taganemiskeeluperioodiga seotud tingimusi.

(67)

Lisaks sellele annab viieaastane tonnaažimaksuperiood võimaluse saavutada rakendatud määruste kiiremat mõju, nagu Poola laevaomanike omanduses olevate aluste tagastamine Poola lipu, st Euroopa Liidu lipu kasutusse.

(68)

Poola jõudis järeldusele, et silmas pidades kohustust, et kümne aasta pärast esitab Poola Euroopa Komisjonile tonnaažimaksukava jälle abikavana, on tonnaažimaksuperioodi pikendamisel kümne aastani keeruline teostada kehtestatud kava asjakohast analüüsi, mis tuleb teha enne, kui Poola selle jälle esitab.

(69)

Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 42, kohustusid Poola ametiasutused seejärel oma tonnaažimaksukava siiski muutma, pikendades äriühingutele ettenähtud tonnaažimaksuperioodi kümne aastani.

(70)

Ainult üks huvitatud isik, Bugsier Reederei- und Bergungsgesellschaft mbH & Co. KG (edaspidi Bugsier Reederei), reageeris 20. detsembri 2007. aasta kirjaga Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsust kokkuvõtvale teatisele.

(71)

Bugsier Reederei väitel ei peaks Poola kohaldama pukseerimise suhtes tonnaažimaksukorda. Nende arvates põhjustaks selline lisamine tõsist konkurentsimoonutust Euroopa pukseerimissektoris.

(72)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(73)

Tonnaažimaksukava kohaldades annavad Poola ametiasutused riigiressursse kasutades eelise, vähendades ettevõtte või üksikisiku tulumaksu, mida kõnealune sektor peaks muidu maksma, soodustades niiviisi teatavaid ettevõtjaid, kuna meede on suunatud meretranspordisektorile. Sellised eelised ähvardavad moonutada konkurentsi ning võiksid mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna laevandustegevust teostatakse peamiselt ülemaailmsel turul, kus konkureerivad teiste liikmesriikide ettevõtjad.

(74)

Seepärast leiab komisjon, et teatatud kava peaks olema kvalifitseeritud riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(75)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatava majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ning seega võib sellise abi suhtes jätta kohaldamata riigiabi andmise üldise keelu. Käesoleval juhul leiab komisjon, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c on teatatud kava suhtes kohaldamiseks asjakohane õiguslik alus.

(76)

Eelkõige tuleb merendussektorile antavat abi kontrollida selliseid suuniseid, sh laevahaldussuuniseid arvesse võttes, milles on sätestatud eeskirjad seoses meeskonna ja laevade tehnilise haldamise kõlblikkusega tonnaaži- või mõne muu kohaldamiseks.

(77)

Suunistes on kindlaks määratud tingimused, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kehtestada teatavad riigiabi kavad, et toetada nende meretranspordisektorit järgmiste üldeesmärkide saavutamisel:

(78)

Suuniste jao 3.1 viiendas lõigus nimetatakse tonnaažimaksukavasid konkreetselt näidisfiskaalmeetmeteks, mille „võtmisega tagatakse kvaliteetne personal kaldal asuvas merendussektoris” ning seega võib neid käsitada ühisturuga kokkusobivana.

(79)

Suunistes on siiski sätestatud teatavad kriteeriumid, mis selliste kavadega tuleb täita, et neid käsitatakse ühisturuga kokkusobivana.

(80)

Algatamisotsuses on kriteeriumid läbi vaadatud ning komisjonil oli kahtlusi seoses mitme kriteeriumiga. Järgnevalt esitatakse komisjoni lõplik hinnang iga kriteeriumi kohta.

(81)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitas komisjon küsimuse, kas füüsilised isikud peaksid olema tonnaažimaksukõlblikud. Suuniste jao 3.1 neljandas lõigus on sätestatud, et „ettevõtte tulumaksu tavapärase süsteemi” asendamine tonnaažimaksuga on riigiabi (38). Tegelikult kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes pigem üksikisiku kui ettevõtte tulumaksu. Lisaks sellele on komisjoni seni heakskiidetud tonnaažimaksukavadega hõlmatud üksnes ettevõtte tulumaksusüsteemi asendamine tonnaažimaksukavaga.

(82)

Komisjon arvestab siiski, et suuniste reguleerimisala ei ole piiratud üksnes juriidiliste isikutega, vaid hõlmab kõiki võimalikke meretranspordiga tegelevaid isikuid. Suuniste jao 2.1 esimeses lõigus on tõepoolest sätestatud, et „suunistes ei tehta vahet abisaajate vahel nende õigusliku struktuuri järgi (äriühingud, ühingud või üksikisikud) ega riikliku või eraomandi vahel ning kõiki viiteid äriühingutele tuleb tõlgendada kõiki muid juriidilise isiku liike hõlmavana” (38). See on pealegi kooskõlas ELi konkurentsiõiguse põhimõttega, milles osutatakse üksnes ettevõtjatele nende õiguslikust vormist olenemata.

(83)

Peale selle ei tehta vahet füüsiliste ja juriidiliste isikute kohtlemisel, kuna maksubaasi arvutatakse samamoodi ning seejärel kohaldatakse sama 19 % määra kõikide isikute suhtes.

(84)

Seepärast ei ole suuniste kohaselt põhjust füüsilisi isikuid erinevalt kohelda ning komisjoni sellekohased kahtlused on hajutatud.

(85)

Lisaks sellele ei ole füüsilistel isikutel lubatud oma tasutavat tonnaažimaksu täiendavalt vähendada (kuni maksude maksmata jätmise tasemele), kuna Poola ametiasutuste võetud kohustuse kohaselt ei saa füüsilised isikud maha arvata tonnaažimaksu summast ravikindlustusmaksete summat ning tonnaažimaksu baasist sotsiaalkindlustusmaksete summat. Sellega tagatakse edaspidi kõikidele tonnaažimaksukõlblikele isikutele võrdse suurusega tonnaažimaks, olenemata kõnealuste isikute õiguslikust vormist (füüsilised või juriidilised isikud, välisriigi ettevõtjad jne).

(86)

Seoses füüsiliste isikute võimalusega arvata tonnaažimaksu summast maha ravikindlustusmaksete summa ning tonnaažimaksu baasist maha sotsiaalkindlustusmaksete summa, arvestab komisjon Poola ametiasutuste võetud kohustust jätta kõnealune võimalus seadusest välja. Selle kohustusega on hõlmatud ka juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse üksikisiku tulumaksu. Komisjon tervitab kõnealust kohustust, kuna selline võimalus oleks vastuolus tonnaažimaksuga maksustamise loogilise põhimõttega (asendada tulust reaalsete maksude mahaarvamise teel saadud tavapärane kasum mõttelise kasumiga) ning võiks anda põhjendamatuid eeliseid. See võiks tekitada ka põhjendamatut vahetegemist füüsiliste ja juriidiliste isikute kohtlemisel.

(87)

Lisaks sellele leiab komisjon, et tonnaažimaksuseaduse artikli 2 lõikes 3 sätestatud määratlus välisriigi ja liikmesriigi isikute kohta ei tekita probleeme seoses kõnealuste isikute võimaliku diskrimineerimisega, välja arvatud mis tahes võimalikud ebasoodsad asjaolud välisriigi isikute jaoks seoses nende kõlblikkusega Poola tonnaažimaksukava kohaldamisel.

(88)

Nagu on osutatud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, leiab komisjon, et lasti- ja/või reisijateveoga seotud rahvusvahelise meretranspordi maksustamine tonnaažimaksuga on kooskõlas suunistega.

(89)

Peale selle märgib komisjon seoses lasti- ja/või reisijate veoga seotud tegevuse lisamisega tonnaažimaksukavasse, et suuniseid kohaldatakse tõepoolest meretransporditeenuseid, st merel kaupade või reisijate veo teenuseid osutavate äriühingute suhtes (39) ning seetõttu hõlmavad kõnealused suunised selgesõnaliselt lasti- ja/või reisijatevedu kui tonnaažimaksukõlblikke teenuseid. Seoses merepäästeoperatsioonidega (merel isikute päästmise ja veoga seotud laevad) leiab komisjon vastavalt oma otsustustavale, (40) et sellised teenused peaksid olema tonnaažimaksukõlblikud, kuna need on meretransporditeenustega otseselt seotud abiteenused.

(90)

Seoses pukseerimisega on suuniste jao 3.1 neljateistkümnendas lõigus sätestatud, et suuniste reguleerimisalaga on „pukseerimine” hõlmatud üksnes siis, kui vedurpuksiiri tegelikust pukseerimistegevusest asjaomase aasta jooksul rohkem kui 50 % moodustavad „meretransporditeenused”. Ooteaja võib tingimisi samastada selle osaga vedurpuksiiri tegelikust kogutegevusest, mis on käsitatav „meretranspordina”.

(91)

Seoses süvendamisega on suuniste jao 3.1 kuueteistkümnendas lõigus sätestatud, et äriühingutele mõeldud maksukavasid (näiteks tonnaažimaksu) võib siiski kohaldada selliste süvenduslaevade suhtes, mille tegevus seisneb „meretransporditeenustes” – s.o eraldatud pinnase transportimine süvamerel – rohkem kui 50 % ulatuses nende iga-aastasest tööajast ning üksnes sellise tegevuse suhtes.

(92)

Tuleb märkida, et nii pukseerimise kui ka süvendamisega seotud muudatustega, mida Poola ametiasutused kohustusid tegema oma tonnaažimaksuseaduses, (41) seatakse vedurpuksiiri või süvenduslaeva tonnaažimaksukõlblikkuse tingimuseks see, kas nende iga-aastasest tööajast vähemalt 50 % on tonnaažimaksukõlblik tegevus, ning sellega viiakse kõnealune nõue täielikult vastavusse suunistes sätestatuga.

(93)

Lisaks sellele kohaldatakse seoses süvendamisega tonnaažimaksukavas (tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõike 1 neljas taane) süvenduslaeva teostatud meretransporditeenustena käsitatava tegevuse (eraldatud pinnase vedu merel) määratlust, mis on kooskõlas suunistes sätestatud määratlusega. Komisjon leiab seega, et süvendamise tonnaažikõlblikkuse kriteeriumid on kooskõlas suunistega.

(94)

Seoses pukseerimisega ei ole „tingimus, et vedurpuksiiri tegelikust pukseerimisest aasta jooksul vähemalt 50 % [tööajast] moodustas muu pukseerimistegevus kui sadamasse sisse või sadamast välja pukseerimine või sadamas pukseerimine” (tonnaažimaksuseaduse artikli 3 lõike 1 teine taane) ei ole suunistega täielikult vastavuses.

(95)

Kõnealuse sättega jäetakse tõepoolest selgesõnaliselt välja sadamasse sisse või sadamast välja pukseerimine või sadamas pukseerimine, mis vastab suunistele (42). Ei saa siiski välistada, et muud pukseerimisteenused, nagu pukseerimine sisevetes või pukseerimine merel sadamasse sisenemiseta, võivad olla tonnaažimaksukõlblikud. See on vastuolus suuniste sätetega, mille kohaselt tuleks tonnaažimaksukõlblikkuse puhul piirduda üksnes puksiirlaeva sellise tegevusega, mis on „meretransport”, st merel kaupade või reisijate veoteenuste osutamine. Kohtuasjas Euroopa Komisjon vs. Kreeka  (43) selgitas kohus täiendavalt, et „kuigi pukseerimine on enamasti tasu eest osutatav teenus, ei ole see üldiselt siiski otsene reisijate või kaupade vedu meritsi. See seisneb pigem selles, et aidata laeva, puurimisseadet, platvormi või poid teise kohta toimetada. Puksiirlaev, mis abistab teist laeva […], aitab reisijaid või kaupu vedavat laeva, ent ei ole ise transpordilaev” (44). Seetõttu ei saa pukseerimistegevust käsitada meretranspordina. Järelikult võiksid tonnaažimaksukõlblikud olla üksnes sellised puksiirlaeva osutatud teenused, mis otseselt hõlmavad reisijate või kaupade vedu merel.

(96)

Eespool öeldut arvesse võttes ei ole komisjon sellise võimaluse vastu, et puksiirlaevad on tonnaažimaksukõlblikud, tingimusel et vedurpuksiiri tegelikust pukseerimistegevusest asjaomase aasta jooksul vähemalt 50 % moodustab meretransport.

(97)

Seoses tehnilise ja meeskondade haldamisega peab komisjon tagama, et Poola tonnaažimaksukava vastab kõikidele laevahaldussuuniste nõuetele. Eespool öeldut arvestades märkis komisjon järgmist.

(98)

Esiteks seoses nõuetega, et laevahaldusettevõtjad peaksid panustama majandusse ja tööhõivesse Euroopa Liidus (suuniste jagu 5.1) ning et hallatavate laevade ja Euroopa Liidu vahel peaks olema majanduslik seos (suuniste jagu 5.2), võtsid Poola ametiasutused kohustuse, et Poola tonnaažimaksuseadusega nõutakse laevade haldamist ELi territooriumil ning et maismaa- või laevatöödel töötavad peamiselt ELi kodanikud. Lisaks sellele on tonnaažimaksukava reguleerimisalast välja jäetud ELi-väliste laevade haldamine. Seepärast leiab komisjon, et laevahaldussuuniste jagudes 5.1 ja 5.2 sätestatud tingimused täidetud.

(99)

Teiseks tunnistab komisjon, et Poola on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige ning kõikide selliste vastavate rahvusvaheliste konventsioonide osaline, mille Poola on üle võtnud oma siseriiklikesse õigusaktidesse. Peale selle täidab Poola kõiki oma kohustusi, mis on seotud ELi asjakohase õigusega. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et tonnaažimaksukava vastab rahvusvahelistele ja Euroopa normidele, nagu on sätestatud laevahaldussuuniste jaos 5.3.

(100)

Kolmandaks leiab komisjon, et tingimus, mille kohaselt laevahaldusettevõtjad peaksid haldama üksnes Poola lipu all sõitvaid laevu, on täielikult kooskõlas laevahaldussuuniste jaoga 5.4.

(101)

Neljandaks märgib komisjon, et isegi kui Poola tonnaažimaksukava kohaldatakse üksnes „täielike” laevahaldusettevõtjate suhtes, st selliste haldurite suhtes, kes samaaegselt haldavad nii meeskonda kui ka teostavad laeva tehnilist haldamist, kuna sellised haldurid haldavad ka meeskonda, tuleks laevahaldussuuniste jaos 6 sisalduvaid konkreetseid nõudeid kohaldada ka kõnealuste haldurite suhtes. Kõnealused nõuded on seotud meremeeste koolitusega ja nende sotsiaaltingimuste parandamisega.

(102)

Sellega seoses tunnistab komisjon, et Poola ametiasutused võtsid endale kohustuse nõuda igalt meremehe tööandjalt, olgu selleks siis laevaomanik või laevahaldusettevõtja, et nad täidaksid meretöönormide konventsiooni (2006) (45) konkreetseid sätteid. Seepärast järgitakse Poola tonnaažimaksukavaga laevahaldussuuniste jaos 6 sisalduvaid meeskonnahalduritele kehtestatud kohustusi.

(103)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et tonnaažimaksuseaduses sisalduvad haldusettevõtjaid käsitlevad nõuded on kooskõlas laevahaldussuunistega.

(104)

Komisjon võtab teadmiseks Poola ametiasutuste selgitusi seoses strateegilise ja ärilise haldamise tingimustega (46) ning kinnitab, et tonnaažimaksukavas sisalduvad sellist haldamist käsitlevad tingimused on tõepoolest alternatiivsed, mitte kumulatiivsed. Seega tuleks tonnaažimaksukõlblikkuse saavutamiseks täita ainult üks järgmisest kolmest tingimusest: i) kõik olulised otsused tuleks teha Poolas või ii) peakorter peaks asuma Poolas või iii) juhtivpersonal peaks asuma Poolas.

(105)

Sellest tulenevalt ei pea ettevõtjad selleks, et olla tonnaažimaksukõlblikud, tegutsema üksnes Poolast lähtuvalt, vaid neil võivad olla oma ettevõtted ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides/Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

(106)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et tonnaažimaksukavas sisalduvad strateegilise ja ärilise haldamise tingimused ei takista Euroopa Liidu liikmesriikide/Euroopa Majanduspiirkonna riikide ettevõtjatel kohaldada Poola tonnaažimaksu. Lisaks sellele on kõnealused tingimused proportsionaalsed taotletava eesmärgiga kontrollida, et tonnaažimaksu kohaldavad ettevõtjad ka tegelikult panustavad Poola majandustegevusse ja tööhõivesse, nagu on suunistega ette nähtud.

(107)

Komisjon võtab teadmiseks Poola ametiasutuste selgitused seoses nõuetega, mis käsitlevad prahitud laevade lisamist tonnaažimaksukavasse.

(108)

Selles suhtes kinnitab komisjon, et suunistele vastavalt ei lisata tonnaažimaksukavasse ätiühinguid, kelle tegevus piirdub üksnes laevade prahtimisega konkreetseks ajaks või reisiks.

(109)

Poola ametiasutused selgitasid täiendavalt, et tonnaažimaksukõlblikud on üksnes sellised ettevõtjad, kes samaaegselt tegelevad ärilise, tehnilise ja meeskondade haldamisega. Seepärast mõistab komisjon, et tonnaažimaksukõlblikud on üksnes laevapereta prahitud laevad, sest nende puhul on tegemist ainsate prahitud laevadega, mille puhul kõik kolm ülesannet on täidetud. Seega ei ole komisjonil vastuväiteid laevapereta prahitud laevade tonnaažimaksukõlblikkuse suhtes, kuna kõnealused laevad on tonnaažimaksukava määramisel samastatud oma laevadega.

(110)

Komisjon kinnitab, et tema algne järeldus ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, (47) et sihtotstarbelise kasutamise meetmed seoses selliste turuväärtuse põhimõttest lähtuvate kontsernisiseste tehingute kontrollimisega, mille puhul nõuetele vastava ja mittevastava tegevuse suhtes peetakse eraldi raamatupidamisarvestust, on piisavad selleks, et takistada tonnaažimaksu kohaldamist mereveondusega mitteseotud tegevuse suhtes ja maksudest kõrvalehoidumist.

(111)

Seepärast hindab komisjon järgnevalt ainult valikuvõimalusega „kõik või mitte midagi” seotud eeskirju.

(112)

Tonnaažimaksu käsitlevates õigusaktides on sätestatud, et valiku ühineda teatatud kavaga peavad kõik Poola maksukohustuslasest äriühingud, kes moodustavad osa kontsernist, tegema ühiselt kogu oma tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes.

(113)

Käesoleva otsuse põhjenduses 39 selgitatud ühinemisjuhtumi suhtes kehtestatud eeskirjadega tagatakse, et uuesti moodustunud laevandusettevõtja peaks valima tonnaažimaksuga maksustamise, kui vähemalt üks ühinemises osalenud laevaomanik oli kohustunud tonnaažimaksu kohaldama.

(114)

Seoses tegevuse lõpetamise eeskirjadega, mille kohaselt võib äriühing uuesti valida tonnaažimaksuga maksustamise, kui on möödunud kolm maksuaastat, leiab komisjon, et kõnealused eeskirjad on hästi koostatud ning niiviisi on võimalik vältida valikulist kohaldamist ja äriühingud ei saa oma majandustegevuse eri perioodidel valida kas ettevõtte tulumaksu või tonnaažimaksuga maksustamist olenevalt sellest, kumb maksusüsteem on soodsam.

(115)

Samuti märgib komisjon, et kohustus muuta tonnaažimaksukava nii, et äriühingud peaksid maksustama oma laevu tonnaažimaksuga kümme aastat, on kooskõlas olemasolevate tonnaažimaksukavadega, mille komisjon on juba heaks kiitnud, ning seega käsitletakse komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud probleeme.

(116)

Lõpetuseks leiab komisjon, et kontrollitav tonnaažimaksukava vastab valikuvõimaluse „kõik või mitte midagi” kriteeriumidele, mida kohaldatakse tonnaažimaksukõlbliku tegevuse suhtes.

(117)

Suuniste 11. peatükist nähtub, et „3.–6. peatüki alusel antud abi kogusumma [s.o tonnaažimaksuga maksustamine, tulumaksust ja meremeestele makstavatest sotsiaalkindlustusmaksetest vabastamine, meeskonna vahetamiseks ettenähtud abi, investeerimis- ja regionaalabi] ei tohiks ületada laevandustegevuselt ja meremeestelt kogutud maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kogusummat”.

(118)

Vastavalt Poola ametiasutustelt saadud teabele ei ole Poolas kehtivat abikava, mille alusel oleks võimalik lisada riigiabi käesoleva kava kohaldamisse. Seepärast järeldab komisjon, et suuniste 11. peatükiga ette nähtud abi ülemmäärast peetakse kinni.

(119)

Vastavalt suuniste 12. peatükile nõustusid Poola ametiasutused esitama komisjonile igal aastal aruande, milles käsitletakse tonnaažimaksukava rakendamist ning selle mõju ELis registreeritud laevastikule ja meremeeste tööhõivele ELis,