Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32009R1283

Nõukogu määrus (EL) nr 1283/2009, 22. detsember 2009 , millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

ELT L 346, 23.12.2009, p. 1–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/08/2017; mõjud tunnistatud kehtetuks 32017R1509

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1283/oj

23.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1283/2009,

22. detsember 2009,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta ühist seisukohta 2009/573/ÜVJP ja nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust 2009/1002/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu ühist seisukohta 2006/795/ÜVJP (1), mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (2)

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. novembril 2006 vastu ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP, (3) mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi „Põhja-Korea”) vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006).

(2)

Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1874 (2009) kehtestati ühise seisukohaga 2009/573/ÜVJP Põhja-Korea vastu täiendavad piiravad meetmed, mis hõlmavad eelkõige selliste esemete, materjalide, seadmete, kaupade ja tehnoloogia tarnimise, müümise ja edasiandmise keelustamist, mis võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele. Otsuses 2009/1002/ÜVJP, täpsustatakse, et nimetatud keeld hõlmab kõiki nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)) (4) I lisas loetletud kahese kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid.

(3)

Ühise seisukohaga 2009/573/ÜVJP on ka ette nähtud teatavate Põhja-Koreasse suunduvate ja sealt saabuvate veoste kontrollimine ning õhusõidukite ja laevade puhul kohustus esitada liitu sissetoodavate või sealt väljaviidavate kaupade kohta täiendavat saabumis- või väljumiseelset teavet. Kõnealune teave tuleb esitada kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) ning komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) asjaomaste sätetega, mis käsitlevad sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone.

(4)

Ühise seisukohaga 2009/573/ÜVJP on keelatud ka punkerdamisteenuste osutamine Põhja-Korea laevadele ja Põhja-Korea laevade muu teenindamine, et ära hoida selliste esemete transport, mille eksport on määruse (EÜ) nr 329/2007 (7) alusel keelatud.

(5)

Samuti on ühise seisukohaga 2009/573/ÜVJP laiendatud rahaliste vahendite külmutamise meetmeid teiste isikute kategooriate suhtes ning kehtestatud finantskontrolli meetmed finantsasutuste tegevuse suhtes, mis võib kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele.

(6)

Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ning seetõttu on nende rakendamiseks liidus vaja liidu õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide ettevõtjad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 329/2007 vastavalt muuta.

(8)

Füüsiliste isikute isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse alusel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (9).

(9)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 329/2007 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   liidu territoorium – liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse lepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel.”;

2)

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Keelatud on:

a)

otseselt või kaudselt müüa, üle anda või eksportida liidust või väljastpoolt liitu pärit, I ja Ia lisas nimetatud kaupu ja tehnoloogiat, kaasa arvatud tarkvara, füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Põhja-Koreas või kasutamiseks Põhja-Koreas;

b)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keelust.

2.   I lisa sisaldab kõiki tooteid, materjale, varustust, kaupu ja tehnoloogiat, kaasa arvatud tarkvara, mis on määruse (EÜ) nr 428/2009 kohaselt määratletud kahese kasutusega kaupade või tehnoloogiana (10).

Ia lisa hõlmab teatavaid muid tooteid, materjale, seadmeid, kaupu ja tehnoloogiat, mis võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele.

3.   Põhja-Koreast keelatakse I ja Ia lisas nimetatud kaupade ja tehnoloogia ostmine, importimine või transportimine sõltumata sellest, kas asjaomane toode on pärit Põhja-Koreast või mitte.

3)

artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Keelatud on:

a)

anda otseselt või kaudselt tehnilist abi, mis on seotud Euroopa Liidu sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I ja Ia lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga ning ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I ja Ia lisas loetletud kaupadega varustamise ning nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Põhja-Koreas asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, või kasutamiseks Põhja-Koreas;

b)

anda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi, mis on seotud ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I ja Ia lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust kõnealuste toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi andmiseks Põhja-Koreas asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, või kasutamiseks Põhja-Koreas;

c)

saada otseselt või kaudselt tehnilist abi, mis on seotud Euroopa Liidu sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I ja Ia lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga ning ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I ja Ia lisas loetletud kaupadega varustamise ning nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Põhja-Koreas asuvatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, üksustelt või asutustelt, või kasutamiseks Põhja-Koreas;

d)

saada otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi, mis on seotud ELi sõjalise varustuse ühises nimekirjas või I ja Ia lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust kõnealuste toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi andmiseks, Põhja-Koreas asuvatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, üksustelt või asutustelt, või kasutamiseks Põhja-Koreas;

e)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a, b, c ja d nimetatud keeldudest.”;

4)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

1.   Selleks et ära hoida nende I ja Ia lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia üleandmist, mis võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele, ja III lisas loetletud luksuskaupade üleandmist, on Põhja-Koreasse suunduvatel ning sealt saabuvatel kaubalennukitel ja -laevadel ning Põhja-Korea laevadel kohustus esitada asjaomase liikmesriigi pädevatele tolliasutustele saabumis- või väljumiseelset teavet kõigi liitu sissetoodavate või sealt väljaviidavate kaupade kohta.

Saabumis- või väljumiseelse teabe andmise kohustust reguleerivad eeskirjad, eelkõige järgitavad tähtajad ja nõutavad andmed, on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 648/2005 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) ja komisjoni 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1875/2006 (millega muudetakse 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (12) kohaldatavates sätetes, milles käsitletakse sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone.

Lisaks sellele teatavad Põhja-Koreasse suunduvad ning sealt saabuvad kaubalennukid ja -laevad või nende esindajad, kas nende kaubad kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, ning ekspordiloa nõude kohaldamise korral esitavad väljastatud ekspordiloa üksikasjad.

Kuni 31. detsembrini 2010 võib sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonid ning käesolevas artiklis nõutud lisaandmed esitada kirjalikus vormis, kasutades kaubandus-, sadama- või veoteavet, tingimusel et see sisaldab vajalikke andmeid.

Alates 1. jaanuarist 2011 tuleb käesolevas artiklis nõutud lisaandmed edastada vastavalt asjaoludele kas kirjalikult või kasutada sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone.

2.   Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide territooriumilt on keelatud osutada Põhja-Korea laevadele punkerdamis-, varustamis- või mis tahes muid teenuseid juhul, kui teenuse osutajad on saanud teavet, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt lõikes 1 osutatud saabumis- või väljumiseelsel teabel põhinevat teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et kõnealused laevad veavad esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel.

5)

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida IV lisas loetletud isikud, üksused või asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all. IV lisa sisaldab sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) lõike 8 punktile d kindlaksmääratud isikute, üksuste ja asutuste nimesid.

2.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida V lisas loetletud isikud, üksused või asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all. V lisa sisaldab IV lisas loetlemata isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul nõukogu on vastavalt ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP artikli 4 lõike 1 punktidele b ja c kindlaks teinud, et:

a)

nad vastutavad Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alaste programmide eest, samuti nende nimel või juhtimisel tegutsevaid isikuid või üksusi või nende omandis või kontrolli all olevaid üksusi või

b)

nad osutavad finantsteenuseid või teostavad mis tahes finants- või muu vara või vahendite ülekandeid liidu territooriumile, läbi liidu territooriumi või liidu territooriumilt või kaasavad sellisesse tegevusse liikmesriikide kodanikke, nende õigusaktide alusel asutatud üksuseid või liidu territooriumil asuvaid isikuid või finantsasutusi, kes võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele, samuti nende nimel või juhtimisel tegutsevaid isikuid või üksusi või nende omandis või kontrolli all olevaid üksusi.

V lisas esitatud loetelu vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant uuesti läbi.

3.   IV ja V lisa sisaldavad kättesaadavuse korral loetellu kantud füüsiliste isikute kohta teavet asjaomaste isikute piisavaks identifitseerimiseks.

Teave võib hõlmata järgmisi andmeid:

a)

perekonna- ja eesnimed, sealhulgas olemasolu korral varjunimed ja tiitlid;

b)

sünniaeg ja -koht;

c)

kodakondsus;

d)

passi- ja isikutunnistuse number;

e)

maksukohustuslase ja sotsiaalkindlustuse number;

f)

sugu;

g)

aadress või muu teave asukoha kohta;

h)

positsioon või amet;

i)

loetellu kandmise kuupäev.

IV ja V lisa sisaldavad ka loetellu kandmise põhjuseid, näiteks ametikohti.

IV ja V lisa võivad sisaldada ka käesolevas lõikes nimetatud, identifitseerimiseks vajalikku teavet loetellu kantud isikute pereliikmete kohta, tingimusel et nimetatud teave on konkreetsel juhul vajalik üksnes asjaomase füüsilise isiku tuvastamiseks.

4.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks IV või V lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või organisatsioonidele või nende kasuks.

5.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest kõrvalehoidmine.”;

6)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1.   Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on kindlaks teinud, et rahalised vahendid või majandusressursid on:

i)

vajalikud IV või V lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii)

ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks või

iii)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest ning

b)

kui luba on seotud IV lisas loetletud isiku, üksuse ja asutusega, on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

2.   Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatud külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside vabastamiseks või teatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või muud majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katmiseks:

a)

kui luba on seotud IV lisas loetletud isiku, üksuse või asutusega, on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja kõnealune komitee on selle heaks kiitnud, ning

b)

kui luba on seotud V lisas loetletud isiku, üksuse või asutusega, on asjaomane liikmesriik vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni põhjustest, mille alusel pädev asutus peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõigete 1 ja 2 alusel antud lubadest.”;

7)

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud enne artiklis 6 nimetatud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandmise kuupäeva kinnipidamisõigust või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kõnealusest kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu IV või V lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ning

e)

asjaomane liikmesriik on kinnipidamisõiguse või otsuse IV lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste kohta sanktsioonide komiteele teatavaks teinud.”;

8)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Artikli 6 lõige 4 ei takista liidu finants- või krediidiasutustel külmutatud kontode krediteerimist, kui kolmandad isikud kannavad loetelus nimetatud isiku, üksuse või asutuse kontole üle rahalisi vahendeid, tingimusel, et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus peab pädevatele asutustele sellistest ülekannetest viivitamata teatama.

2.   Artikli 6 lõiget 4 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele lisatud summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne artiklis 6 nimetatud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandmise kuupäeva,

tingimusel et kõnealused intressid, muud tulud või maksed on külmutatud artikli 6 lõikes 1 või 2 sätestatud korras.”;

9)

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Artikli 3 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõikes 4 sätestatud keeldudest ei tulene asjaomastele füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele ega organitele mingit vastutust, juhul kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatult alust kahtlustada, et nende tegevus võiks eirata kõnealuseid keelde.”;

10)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

1.   Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluvad krediidi- ja finantseerimisasutused oma tegevuses lõikes 2 nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutustega ning vältimaks, et see tegevus aitab kaasa Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele:

a)

jälgivad pidevalt kontode kasutamist, eelkõige oma kliendikontrolli programmide kaudu ning tulenevalt oma kohustustest, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega;

b)

nõuavad, et maksekorralduste andmeväljad, mis on seotud korralduse andja ja asjaomase makse saajaga, oleksid täidetud, ning nimetatud teabe esitamata jätmise korral keelduvad tehingu sooritamisest;

c)

säilitavad kõiki tehingutega seotud andmeid viie aasta jooksul ja teevad need riiklikele asutustele nende taotlusel kättesaadavaks ning

d)

kui on kahtlus või põhjendatud alus kahtlustada, et rahalised vahendid on seotud massihävitusrelvade levitamise rahastamisega, teatavad oma kahtlusest kiiresti asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole või muule asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud pädevale asutusele, kes on nimetatud II lisas loetletud veebilehtedel, ilma et see piiraks artikli 3 lõikes 1 või artiklis 6 sätestatut. Rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus tegutseb riikliku keskusena, kes saab ja analüüsib kahtlasi tehinguid käsitlevaid teateid seoses võimaliku massihävitusrelvade levitamise rahastamisega. Rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mida ta vajab oma ametiülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete analüüsimiseks.

2.   Lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste suhtes nende tegevuses:

a)

Põhja-Koreas asuvate krediidi- ja finantseerimisasutustega;

b)

VI lisas loetletud, Põhja-Koreas asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalide ja tütarettevõtjatega, mis kuuluvad artikli 16 kohaldamisalasse;

c)

VI lisas loetletud, Põhja-Koreas asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalide ja tütarettevõtjatega, mis ei kuulu artikli 16 kohaldamisalasse, ning

d)

VI lisas loetletud krediidi- ja finantseerimisasutustega, mille asukoht ei ole Põhja-Koreas ja mis ei kuulu artikli 16 kohaldamisalasse, kuid mis on Põhja-Koreas asuvate isikute või üksuste kontrolli all.”;

11)

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1.   Komisjonil on õigus:

a)

muuta Ia lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee tehtud otsuste alusel ja lisada vajaduse korral sellesse määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuurist võetud viitenumbreid;

b)

muuta liikmesriikide esitatud teabe põhjal II lisa;

c)

muuta III lisa, et täpsustada või kohandada selles esitatud kaupade loetelu vastavalt sanktsioonide komitee määratlustele või suunistele või lisada sellesse määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuurist võetud viitenumbreid, kui see on vajalik või kohane;

d)

muuta IV lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee tehtud otsuste alusel ning

e)

muuta V või VI lisa kooskõlas ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP II, III, IV ja V lisa suhtes tehtud otsustega.

2.   Komisjon töötleb isikuandmeid oma selliste ülesannete täitmiseks, mis tal on käesoleva määruse alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (13) sätete kohaselt.

12)

artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

liidu territooriumil;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)

juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi seaduste alusel;

e)

juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt leiab aset liidu territooriumil.”;

13)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

14)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga;

15)

käesoleva määruse III lisas esitatud tekst lisatakse V lisana;

16)

käesoleva määruse IV lisas esitatud tekst lisatakse VI lisana.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN

(1)  ELT L 197, 29.7.2009, lk 111.

(2)  ELT L 344, 23.12.2009, lk 47.

(3)  ELT L 322, 22.11.2006, lk 32.

(4)  ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

(5)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7)  ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.

(8)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(9)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(10)  ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.”;

(11)  ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

(12)  ELT L 360, 19.12.2006, lk 64.”;

(13)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”;

LISA I

„

I LISA

ARTIKLITES 2 JA 3 OSUTATUD KAUBAD JA TEHNOLOOGIA

Kõik määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas loetletud kaubad ja tehnoloogia.

Ia LISA

ARTIKLITES 2 JA 3 OSUTATUD KAUBAD JA TEHNOLOOGIA

Muud tooted, materjalid ja varustus, mis võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele.

1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia kirjeldustele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.

Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.

Allajoonitud terminite definitsioonid on antud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on antud nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

ÜLDMÄRKUSED

1.

Käesolevas lisas käsitletavaid keelde ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud rajatiste) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB! Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos C osaga)

1.

Sellise „tehnoloogia müük”, tarnimine või eksport, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müük, tarnimine või eksport on A osaga (Kaubad) keelatud, on B osa sätete kohaselt keelatud.

2.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.

Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud.

4.

Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

A.   KAUBAD

TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

I.A0.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A0.001

Järgmised õõskatoodiga lambid:

a.

puhtast ränist või kvartsist aknaga õõskatoodiga joodlambid;

b.

õõskatoodiga uraanlambid.

 

I.A0.002

Faraday isolaatorid lainepikkuse vahemikus 500 nm-650 nm

 

I.A0.003

Difraktsioonivõred lainepikkuse vahemikus 500 nm-650 nm

 

I.A0.004

Optilised kiud lainepikkuse vahemikus 500 nm – 650 nm, mis on kaetud peegeldumisvastase kihiga lainepikkuse vahemikus

500 nm – 650 nm ja mille südamiku läbimõõt on üle 0,4 mm, kuid mitte üle 2 mm.

 

I.A0.005

Muud kui punktis 0A001 nimetatud tuumareaktori anuma komponendid ja katsetamise seadmed:

a.

tihendid;

b.

sisemised osad;

c.

sulgemise, katsetamise ja mõõtmise seadmed.

0A001

I.A0.006

Muud kui punktis 0A001.j või

1A004.c nimetatud tuumaohu tuvastamissüsteemid tuumamaterjalidega seotud radioaktiivsete materjalide ja kiirguse avastamiseks, identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

NB! Isikliku varustuse kohta vt punkti I.A1.004 allpool.

0A001.j.

1A004.c.

I.A0.007

Muud kui punktis 0B001.c.6., 2A226 või 2B350 nimetatud alumiiniumisulamist või 304, 304 L või 316 L tüüpi roostevabast terasest lõõtstihendiga klapid.

0B001.c.6.2A226

2B350

I.A0.008

Muud kui punktis 6A005.e nimetatud laserpeeglid, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on kõige rohkem 10-6 K-1 20 °C juures (nt sulatatud ränidioksiid või safiir).

Märkus: see punkt ei hõlma spetsiaalselt astronoomiliste rakenduste jaoks kavandatud optilisi süsteeme, välja arvatud ränidioksiidi sisaldavad peeglid.

0B001.g.5.

6A005.e.

I.A0.009

Muud kui punktis 6A005.e.2 nimetatud laserläätsed, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on kõige rohkem 10-6 K-1 20 °C juures (nt sulatatud ränidioksiid).

0B001.g.

6A005.e.2.

I.A0.010

Muud kui punktis 2B350.h.1 nimetatud niklist, nikliga kaetud või niklisulamist valmistatud torud, torustikud, äärikud ja tarvikud, milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

2B350

I.A0.011

Muud kui punktis 0B002.f.2. või 2B231 nimetatud vaakumpumbad:

a.

turbomolekulaarpumbad, mille voolukiirus on 400 l/s või enam;

b.

roots-tüüpi eelvaakumpumbad, mille mahuline jõudlus ületab 200m3/h;

c.

lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga kompressor ja lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga vaakumpumbad.

0B002.f.2.

2B231

I.A0.012

Varjestatud kambrid radioaktiivsete ainete töötlemiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks (kuumad kambrid)

0B006

I.A0.013

„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad ühte või mitut eelnevalt nimetatud ainet, muud kui punktis 0C001 nimetatud.

0C001

I.A0.014

Detonatsioonkambrid, mille plahvatusenergia summutusvõime on üle 2,5 kg TNT-ekvivalendi.

 

ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

I.A1.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A1.001

Bis (2-etüülheksüül) fosforhappelahusti (HDEHP või D2HPA) Chemical Abstract Number: [CAS 298-07-7] mis tahes mahus ja mille puhtus on üle 90 %

 

I.A1.002

Fluorgaas CAS: [7782-41-4], mille puhtus on vähemalt 95 %.

 

I.A1.003

Rõngakujulised tihendid ja mansetid, mille sisediameeter on kuni 400 mm ning mis on valmistatud järgmisest materjalist:

a.

vinülideenfluoriidi kopolümeerid, millel on ilma venituseta rohkem kui 75 % ulatuses beetakristalliline struktuur;

b.

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

d.

polüklorotrifluoroetüleen (PCTFE, nt Kel-F ®);

e.

fluoroetüleen (nt Viton ®, Tecnoflon ®);

f.

polütetrafluoroetüleen (PTFE).

1A001

I.A1.004

Muud kui punktis 1A004.c. nimetatud tuumamaterjalidega seotud kiirguse tuvastamiseks vajalik isiklik varustus, sealhulgas isiklikud dosimeetrid.

1A004.c.

I.A1.005

Muud kui punktis 1B225 nimetatud elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 100 g fluori tunnis.

1B225

I.A1.006

Muud kui punktis 1A225 või 1B231 nimetatud katalüsaatorid, mis sisaldavad plaatinat, pallaadiumi või roodiumi, mida saab kasutada vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi saamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A225

1B231

I.A1.007

Alumiinium ja tema sulamid, töötlemata või pooltöödeldud kujul, millel on üks järgmistest omadustest, muud kui punktis 1C002b.4. või 1C202a nimetatud:

a.

tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C) või

b.

tõmbetugevus 415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (+25 °C)

Tehniline märkus:

„Sulam” tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C002.b.4.

1C202.a.

I.A1.008

Muud kui punktis 1C003.a. nimetatud magnetilised metallid, igat tüüpi ja mis tahes kujul, mille algne magnetiline läbitavus on 120 000 või enam ning mille paksus on 0,05–0,1 mm

Tehniline märkus:

Suhtelise algse magnetilise läbitavuse mõõtmine peab olema teostatud täielikult lõõmutatud materjalidega.

1C003.a.

I.A1.009

Muud kui punktis 1C010.a., 1C010.b., 1C210.a. või 1C210.b. nimetatud „kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid:

a.

Aramiid- „kiud- või niitmaterjalid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.A

erimoodul üle 10×106 m või

2.A

eritõmbetugevus on üle 17 × 104 m;

b.

klaas- „kiud- või niitmaterjalid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.A

erimoodul üle 3,18×106 m või

2.A

eritõmbetugevus on üle 76,2 × 103 m;

c.

temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „heided”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud muudest klaas- „kiud- või niitmaterjalidest” kui punktis I.A1.010.a. nimetatud.

d.

süsinik- „kiud- või -niitmaterjalid”;

e.

süsinik-„kiud- või -niitmaterjalidest” valmistatud temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”;

f.

polüakrüülnitriilist valmistatud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”.

g.

para-aramiid „kiud- või niitmaterjalid” (Kevlar® ja muu Kevlarilaadne®).

1C010.a.

1C010.b.

1C210.a.

1C210.b.

I.A1.010

Vaigu või pigiga impregneeritud kiud (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud (eelvormid) või süsinikkiu eelvormid:

a.

mis on valmistatud eespool punktis I.A1.009 nimetatud „kiud- või niitmaterjalidest”,

b.

epoksüvaik- „põhimassiga” eelimpregneeritud süsinik-„kiud- või -niitmaterjalid” (prepregmaterjalid), mis on nimetatud punktis 1C010.a., 1C010.b. või 1C010.c. õhusõidukite tarindite või laminaatide parandamiseks, eeldusel et iga üksiku lehe mõõtmed ei ületa 50 cm × 90 cm;

c.

prepregmaterjalid, punktis 1C010.a., 1C010.b. või 1C010.c. nimetatud, mis on impregneeritud fenool- või epoksüvaikudega, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on madalam kui 433 K (160 °C) ning tahkestumistemperatuur on madalam klaasistumistemperatuurist.

1C010

1C210

I.A1.011

Ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse muude kui punktis 1C107 nimetatud atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste ja „rakettide” düüside valmistamiseks.

1C107

I.A1.012

Kasutamata

 

I.A1.013

Tantaal, tantaalkarbiid, volfram, volframkarbiid ja nende sulamid, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

õõnsa silindri- või kerakujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga 50 mm – 300 mm ning

b.

massiga üle 5 kg.

1C226

I.A1.014

Metalse koobalti, neodüümi või samaariumi puhas pulber või nende sulamid või segud, milles on vähemalt 20 massiprotsenti koobaltit, neodüümi või samaariumi ja osakeste suurus alla 200 μm.

Tehniline märkus:

Puhas pulber tähendab asjaomase elemendi kõrge puhtusega pulbrit.

 

I.A1.015

Puhas tributüülfosfaat (TBP) [CAS nr 126-73-8] või segu, milles on üle 5 massiprotsendi TBP-d.

 

I.A1.016

Muu kui punktiss 1C116 või 1C216 nimetatud vanandatud martensiitteras.

1.

„Vanandatud martensiitteras” tähistab antud juhul vanandatud martentsiitterast enne ja pärast termotöötlust.

2.

Martensiitterased on rauasulamid, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil.

1C116

1C216

I.A1.017

Järgmised metallid, metallipulbrid ja materjalid:

a.

muud kui punktis 1C117 nimetatud volfram ja volframisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b.

muud kui punktis 1C117 nimetatud molübdeen ja molübeenisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti molübeeni;

c.

muud kui punktis 1C226 nimetatud volframmaterjalid tahkel kujul, mille materjali koostis on järgmine:

1.

volfram ja volframisulamid, milles on vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

2.

vasega infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, või

3.

hõbedaga infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit;

1C117

1C226

I.A1.018

Muud kui punktis 1C003 nimetatud pehmed magnetsulamid, mille keemiline koostis on järgmine:

a.

rauasisaldus 30 % ja 60 % vahel ning

b.

koobaltisisaldus 40 % ja 60 % vahel.

1C003

I.A1.019

Kasutamata

 

I.A1.020

Muu kui punktis 0C004 või 1C107.a nimetatud grafiit, mis on kavandatud või ette nähtud kasutamiseks elektroerosioonpinkides.

0C004

1C107a

MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

I.A2.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A2.001

Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B116 nimetatud:

a.

vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab digitaalkontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 0,1 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 0,1 Hz–2 kHz ja tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b.

digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille „reaalajalise kontrolli ribalaius” on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

Tehniline märkus:

„reaalajalise kontrolli ribalaiust” määratletakse kui maksimaalset sagedust, millel kontroller on suuteline teostama diskreetimise, andmetöötluse ja kontrollsignaali edastamise terviklikke tsükleid.

c.

väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d.

katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna tühjal aluslaual, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus:

tühi laud tähendab tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B116

I.A2.002

Muud kui punktis 2B001.c. või 2B201.b. nimetatud lihvimispingid, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 15 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikule standarditele.

2B001.c.

2B201.b.

I.A2.002a

Spetsiaalselt kavandatud komponendid ja arvjuhtimismoodulid selliste tööpinkide jaoks, mis on nimetatud punktis 2B001, 2B201 või eespool punktis I.A2.002.

 

I.A2.003

Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

a.

balansseerpingid, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks, millel on kõik järgmised omadused:

1.

ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2.

on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3.

on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4.

on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

b.

indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus:

Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B119

I.A2.004

Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites, muud kui punktis 2B225 nimetatud, ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.

võime läbida 0,3 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b.

võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,3 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus:

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla ülem-alluv-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B225

I A2.005

Kontrollitava keskkonnaga kuumtöötlusahjud või temperatuuril üle 400 °C töötavad oksüdatsiooniahjud.

Märkus: see punkt ei hõlma spetsiaalselt klaasi, keraamiliste lauanõude või konstruktsioonikeraamika tootmiseks kavandatud rullkonveieriga või vagonettidega tunnelahje, lintkonveieriga tunnelahje, tõukurtüüpi ahje või süstikahje..

2B226

2B227

I.A2.006

Kasutamata

 

I.A2.007

„Rõhuandurid”, punktis 2B230 määratlemata, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0 kuni 200 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud rõhutundlikud elemendid ja

b.

millel on üks järgmistest omadustest:

1.

A täisskaala ulatus on väiksem kui 200 kPa ning täpsus on ± 1 % täisskaala ulatusest või

2.

A täisskaala ulatus on 200 kPa või rohkem ning „täpsus” on parem kui ±2 Pa.

Tehniline märkus:

Punkti 2B230 tähenduses sisaldab täpsus mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

2B230

I.A2.008

Vedelik-vedelik kontaktseadmed (segamis-sadestusseadmed, impulsskolonnid ja tsentrifugaalsed kontaktorid); ja selliste seadmete jaoks ettenähtud vedelikujagajad, aurujagajad või vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

a.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

b.

Fluorpolümeerid;

c.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

d.

grafiit või „süsinikgrafiit”;

e.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

f.

tantaal või tantaalisulamid;

g.

titaan või titaanisulamid;

h.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid või

i.

roostevaba teras.

Tehniline märkus:

„süsinikgrafiit”on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles kaaluline grafiidisisaldus on 8 % või rohkem.

2B350.e.

I.A2.009

Tööstusseadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B350.d. nimetatud:

Soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ja väiksem kui 30 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille vedelikuga(vedelikega) otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

a.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

b.

fluorpolümeerid;

c.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

d.

grafiit või „süsinikgrafiit”;

e.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

f.

tantaal või tantaalisulamid;

g.

titaan või titaanisulamid;

h.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid;

i.

ränikarbiid;

j.

titaankarbiid või

k.

roostevaba teras.

Märkus: käesolev punkt ei hõlma sõidukite radiaatoreid.

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.

2B350.d.

I.A2.010

Korrosiivsete vedelike jaoks sobilikud mitmetihendilised ja tihendita pumbad, muud kui punktis 2B350.i nimetatud, tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa); temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa) ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

a.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

b.

keraamika;

c.

ferrosiliitsium;

d.

fluorpolümeerid;

e.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

f.

grafiit või „süsinikgrafiit”;

g.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

h.

tantaal või tantaalisulamid;

i.

titaan või titaanisulamid;

j.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid;

k.

nioobium või nioobiumisulamid;

l.

roostevaba teras või

m.

alumiiniumisulamid.

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.

2B350.i.

I.A2.011

Muud kui punktis 2B352.c. nimetatud tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning mis on toodetud järgmistest materjalidest:

a.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

b.

fluorpolümeerid;

c.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

d.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

e.

tantaal või tantaalisulamid;

f.

titaan või titaanisulamid või

g.

tsirkooniumist või tsirkooniumisulamitest

Tehniline märkus:

Tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid.

2B352.c.

I.A2.012

Metallfiltrid, muud kui punktis 2B352.d. nimetatud, mis on paagutatud niklist või niklisulamist, milles on 40 massiprotsenti niklit või rohkem.

2B352.d.

I.A2.013

Muud kui punktis 2B009, 2B109 või 2B209 nimetatud trugimis- ja tõukamispingid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid.

Tehniline märkus:

Käesoleva punkti tähenduses käsitatakse pinke, milles trugimis- ja tõukamisfunktsioonid on kombineeritud, tõukamispinkidena..

2B009

2B109

2B209

ELEKTROONIKA

I.A3.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A3.001

Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5. või 3A227 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

võimaldavad pühkides või pühkimata 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 10 kV või rohkem võimsusega 5kW või rohkem ning

b.

voolu ja pinge stabiilsus 4 tunni vältel on parem kui 0,1 %

0B001.j.5.

3A227

I.A3.002

Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g või 3A233 nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 200 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 200-st, ning nende iooniallikad:

a.

Induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b.

Huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c.

Termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d.

Elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud „uraaniheksafluoriidi UF6 suhtes korrosioonikindlate materjalidega”;

e.

Molekulaarkimbu massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.A

kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud roostevaba terasega või molübdeeniga ja varustatud külmalõksuga, mida on võimalik jahutada temperatuurile 193 K (-80 °C) või madalamale, või

2.A

kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud UF6 suhtes kindlate materjalidega;

f.

Massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.

0B002.g

3A233

I.A3.003

Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 või 3A225 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid ja tarkvara:

a.

mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 40 W või rohkem;

b.

sagedusvahemik 600–2 000 Hz ning

c.

sageduse stabiilsus parem kui 0,1 %.

1.

Sagedusmuundureid tuntakse ka konverterite, inverterite, generaatorite, elektroonilise katsevarustuse, vahelduvvoolu toiteallika, muutuva kiirusega mootorite ajamite või muutuva sagedusega ajamitena.

2.

Käesolevas punktis nimetatud ülesandeid võivad täita teatavad seadmed, mida turustatakse elektroonilise katsevarustuse, vahelduvvoolu toiteallika, muutuva kiirusega mootorite ajamite või muutuva sagedusega ajamitena.

0B001.b.13.

3A225

I.A3.004

Spektromeetrid ja difraktomeetrid, mis on kavandatud metallide või sulamite koostiselementide või nende sisalduse määramiseks ilma materjali keemilise lagundamiseta.

 

SENSORID JA LASERID

I.A6.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A6.001

Ütrium-alumiinium-granaadist (YAG) vardad.

 

I.A6.002

Optilised seadmed ning komponendid, muud kui punktis 6A002 või 6A004.b nimetatud:

infrapuna optika lainepikkuse vahemikus 9 μm – 17 μm ja selle komponendid, sealhulgas kaadmiumtelluur (CdTe) komponendid.

6A002

6A004.b.

I.A6.003

Lainefrondi korrigeerimissüsteemid, muud kui punktis 6A004.a, 6A005.e või 6A005.f. nimetatud, kasutamiseks koos laserkiirega, mille läbimõõt ületab 4 mm, ja nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid, sealhulgas juhtsüsteemid, lainefrondi detektorid ja „deformeeritavad peeglid”, sealhulgas bimorfsed peeglid

6A004.a.

6A005.e.

6A005.f.

I.A6.004

Muud kui punktis 0B001.g.5, 6A005 ja/või 6A205.a. nimetatud argoonioon-„laserid”, mille keskmine väljundvõimsus on 5 W või rohkem.

0B001.g.5.

6A005.a.6.

6A205.a.

I.A6.005

Muud kui punktis 0B001.g.5, 0B001.h.6. või 6A005.b. nimetatud pooljuht- „laserid” ja nende komponendid:

a.

üksikud pooljuht- „laserid” väljundvõimsusega üle 200 mW, ning mille kogus ületab sadat ühikut;

b.

pooljuht- „laserid” ühiku väljundvõimsusega üle 20 W.

1.

Pooljuht- „lasereid” nimetatakse sageli „laser” -dioodideks.

2.

Käesolev punkt ei hõlma „laser”-dioode lainepikkuse vahemikus 1,2 μm -2,0 μm.

0B001.g.5.

0B001.h.6.

6A005.b.

I.A6.006

Muud kui punktis 0B001.h.6. või 6A005.b. nimetatud timmitavad pooljuht- „laserid” ja timmitavate pooljuht- „laserite” massiivid lainepikkuse vahemikus 9 μm–17 μm, ning pooljuhtlaserite liitmassiivid, mis sisaldavad vähemalt ühte nimetatud lainepikkusega timmitavate pooljuht- „laserite” massiivi.

Märkus:

Pooljuht- „lasereid” nimetatakse sageli „laser” -dioodideks.

0B001.h.6.

6A005.b.

I.A6.007

Muud kui punktis 0B001.g.5., 0B001.h.6. või 6A005.c.1. nimetatud timmitavad tahkis- „laserid” ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

a.

titaan-safiirlaserid,

b.

aleksandriitlaserid.

0B001.g.5.

0B001.h.6.

6A005.c.1.

I.A6.008

Muud kui punktis 6A005.c.2.b. nimetatud neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaaslaserid), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1,0 μm, kuid mitte üle 1,1 μm, ja väljundenergia üle 10 J impulsi kohta.

6A005.c.2.b.

I.A6.009

Järgmised akustooptika komponendid:

a.

kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed kordumissagedusega 1 kHz või rohkem;

b.

kordumissagedusseadmed;

c.

Pockelsi rakud

6A203.b.4.

I.A6.010

Muud kui punktis 6A203.c. nimetatud kiirguskindlad kaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 10Gy (räni) (5 × 103 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata.

Tehniline märkus:

Termin „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis seda ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

6A203.c.

I.A6.011

Muud kui punktis 0B001.g.5, 6A005 ja/või 6A205.c. nimetatud timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

b.

keskmine väljundvõimsus on üle 10 W, kuid mitte üle 30 W;

c.

kordumissagedus on suurem kui 1 kHz ning

d.

impulsi kestus on lühem kui 100 ns

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid.

0B001.g.5.

6A005

6A205.c.

I.A6.012

Muud kui punktis 0B001.h.6., 6A005.d. või 6A205.d. nimetatud süsinikdioksiidiimpulss- „laserid”, millel on kõik järgmised omadused:

a.

töötavad lainepikkustel 9–11 μm;

b.

kordumissagedus on suurem kui 250 Hz;

c.

keskmine väljundvõimsus on üle 100 W, kuid mitte üle 500 W ning

d.

impulsi kestus on lühem kui 200 ns.

0B001.h.6.

6A005.d.

6A205.d.

NAVIGATSIOONI- JA LENNUELEKTROONIKA

I.A7.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A7.001

Inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

järgmised inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on Wassenaari kokkuleppe osalisriikide tsiviilvõimude poolt sertifitseeritud kasutamiseks „tsiviilõhusõidukitel” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

1.

inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid (INS) (kardaanriputiga või tervikkinnitusega) ja inertsiaalseadmed, mis on kavandatud „õhusõidukite”, maismaasõidukite, veesõidukite (veepealsete või veealuste) või „kosmosesõidukite” asendi reguleerimiseks, juhtimiseks ja kontrolliks ning millel on järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid:

a.

navigatsiooniviga (inertsiaalselt vaba), mis allub normaali orientatsioonile 0,8 meremiili tunnis „tõenäolise vea ring” (CEP) või vähem (parem), või

b.

ette nähtud kasutamiseks üle 10 g lineaarkiirenduse korral;

2.

hübriidsed inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on integreeritud globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemi(de)ga (GNSS) või „andmebaasidega toetatava(te) navigatsioonisüsteemi(de)ga” („DBRN”) ruumasendi, suunamise või juhtimise jaoks, vastavalt normaali suunale, millel on INS navigatsiooni positsioonitäpsus pärast GNSS või „DBRN” kaotamist kuni neljaminutilise perioodi jooksul väiksem (parem) kui 10 meetrit „tõenäolise vea ringis” (CEP);

3.

inertsiaalsed seadmed asimuudi, suuna või põhjasuuna määramiseks, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

ette nähtud asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures või

b.

mittetöötavana ette nähtud taluma 900 g või suuremat löögikoormust 1 msec või pikema aja jooksul.

b.

Spetsiaalselt tsiviilseireotstarbeliseks kasutamiseks kavandatud inertsiaalseadmeid sisaldavad teodoliitsüsteemid, mis on konstrueeritud nii, et nende asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus oleks 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

c.

Inertsiaalsed või muud seadmed, mis kasutavad punktis 7A001 või 7A101 nimetatud kiirendusmõõtureid, kui sellised kiirendusmõõturid on spetsiaalselt projekteeritud ja kavandatud kui MWD-andurid, mida kasutatakse puuraukude teenindamisel.

Märkus: Punktides a.1. ja a.2. esitatud parameetrid on rakendatavad koos mõnega järgmiselt esitatud keskkonnatingimustest:

1.

sisendi juhuslik vibratsioon, mille ruutkeskmine üldamplituud on 7,7 g testi esimese poole tunni vältel ning testi kogukestus on poolteist tundi telje kohta igal kolmest ristiasetsevast teljest, kui juhuslik vibratsioon vastab järgmistele tingimustele:

a.

konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) on 0,04 g2/Hz sagedusvahemikus 15–1 000 Hz ning

b.

konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) langeb sagedusega 0,04 g2/Hz kuni 0,01 g2/Hz sagedusvahemikus 1 000–2 000 Hz;

2.

keerlemis- ja lengerduskiirus on +2,62 rad/s (150o/s) või rohkem või

3.

vastavalt siseriiklikele standarditele, mis on samaväärsed ülalolevate punktidega 1 või 2.

1.

punkt a.2. viitab süsteemidele, milles INS ja teised sõltumatud navigatsiooni abiseadmed on koondatud üheks ühikuks (ühendatud), et saavutada parimat tulemust.

2.

„Tõenäolise vea ring” (CEP) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

7A001

7A003

7A101

7A103

KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD

I.A9.   Kaubad

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.A9.001

Püropoldid.

 

B.   TARKVARA

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.B.001

Eespool A osas (kaubad) loetletud kaupade väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks vajalik tarkvara.

 

C.   TEHNOLOOGIA

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.C.001

Eespool A osas (kaubad) loetletud kaupade väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks vajalik tehnoloogia.

 
”

(1)  Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230/2 (1997), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.

II LISA

„IV LISA

Artikli 6 lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

A.

Füüsilised isikud:

1)

Han Yu-ro. Ametikoht: ettevõtte Korea Ryongaksan General Trading Corporation direktor. Muu teave: osaleb Põhja-Korea ballistiliste kanderakettide programmis. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

2)

Hwang Sok-hwa. Ametikoht: aatomienergia üldbüroo (GBAE) direktor. Muu teave: osaleb Põhja-Korea tuumaprogrammis GBAE teadusliku juhtimise büroo juhina ja kuulus tuumauuringute ühisinstituudi teaduskomiteesse. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

3)

Ri Hong-sop. Sünniaasta: 1940. Ametikoht: endine Yongbyoni tuumauuringute keskuse direktor. Muu teave: teostas järelevalvet kolme peamise rajatise üle, mis aitasid kaasa tuumarelvades kasutatava plutooniumi tootmisele: tuumkütuse tootmise rajatis, tuumareaktor ja ümbertöötamistehas. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

4)

Ri Je-son (teise nimega Ri Che-son). Sünniaasta: 1938. Ametikoht: Põhja-Korea tuumaprogrammi peamise juhtivasutuse aatomienergia üldbüroo (GBAE) direktor. Muu teave: aitab kaasa mitmele tuumavaldkonna püüdlusele, sealhulgas GBAE poolsele Yongbyoni tuumauuringute keskuse ja ettevõtte Namchongang Trading Corporation juhtimisele. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

5)

Yun Ho-jin (teise nimega Yun Ho-chin). Sünniaeg: 13.10.1944. Ametikoht: ettevõtte Namchongang Trading Corporation direktor. Muu teave: teostab järelevalvet uraani rikastamise programmi jaoks vajalike kaupade impordi üle. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

B.

Juriidilised isikud, üksused ja asutused:

1)

Korea Mining Development Trading Corporation (teiste nimedega: a) CHANGGWANG SINYONG CORPORATION; b) EXTERNAL TECHNOLOGY GENERAL CORPORATION; c) DPRKN MINING DEVELOPMENT TRADING COOPERATION; d) „KOMID”). Aadress: Central District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Loetellu kandmise kuupäev: 24.4.2009.

2)

Korea Ryonbong General Corporation (teiste nimedega: a) KOREA YONBONG GENERAL CORPORATION; (b) LYONGAKSAN GENERAL TRADING CORPORATION). Aadress: Pot’onggang District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik; Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. Loetellu kandmise kuupäev: 24.4.2009.

3)

Tanchon Commercial Bank (teiste nimedega: a) CHANGGWANG CREDIT BANK; b) KOREA CHANGGWANG CREDIT BANK). Aadress: Saemul 1-Dong Pyongchon District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi rahastaja. Loetellu kandmise kuupäev: 24.4.2009.

4)

Aatomienergia üldbüroo (GBAE) (teise nimega aatomienergia üldosakond (GDAE)). Aadress: Haeudong, Pyongchen District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: GBAE vastutab Põhja-Korea tuumaprogrammi eest, mis hõlmab Yongbyoni tuumauuringute keskust, selle plutooniumi tootmise teadusreaktorit (võimsus 5 MWe (25 MWt)) ning tuumkütuse tootmise ja ümbertöötamise tehaseid. GBAE on korraldanud koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga tuumaalaseid koosolekuid ja arutelusid. GBAE on Põhja-Korea peamine valitsusasutus, kes teostab järelevalvet tuumaprogrammide, sealhulgas Yongbyoni tuumauuringute keskuse tegevuse üle. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

5)

Hong Kong Electronics (teise nimega Hong Kong Electronics Kish Co.). Aadress: Sanaee St., Kish Island, Iraan. Muu teave: a) on panga Tanchon Commercial Bank ja ettevõtja KOMID omanduses või kontrolli all või tegutseb või püüab tegutseda nende kasuks või nende nimel; b) on alates 2007. aastast kandnud massihävitusrelvade levikuga seotud vahenditest pangale Tanchon Commercial Bank ja ettevõtjale KOMID (ÜRO sanktsioonide komitee kandis mõlemad ettevõtjad aprillis 2009 loetellu) miljoneid dollareid. Hongkong Electronics on ettevõtja KOMID nimel aidanud kaasa rahaliste vahendite liikumisele Iraanist Põhja-Koreasse. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

6)

Korea Hyoksin Trading Corporation (teise nimega Korea Hyoksin Export And Import Corporation). Aadress: Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: a) asub Pyongyangis Põhja-Koreas; b) on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ettevõte, kes allub ettevõtjale Korea Ryonbong General Corporation (kelle ÜRO sanktsioonide komitee kandis loetellu aprillis 2009) ja osaleb massihävitusrelvade väljatöötamises. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

7)

Korean Tangun Trading Corporation. Muu teave: a) asub Pyongyangis Põhja-Koreas; b) allub Korea Rahvademokraatliku Vabariigi teisele loodusteaduste akadeemiale ning vastutab eelkõige Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitseuuringute ja kaitse arengu programme toetavate kaupade ja tehnoloogia (sealhulgas materjalid, mida kontrollitakse või mis on keelatud asjaomaste mitmepoolsete kontrollirežiimide raames) hankimise eest, muu hulgas massihävitusrelvade ja kandesüsteemi programmide ning nende hankimise eest. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.

8)

Namchongang Trading Corporation (teiste nimedega a) NCG; b) Namchongang Trading; c) Nam Chon Gang Corporation; d) Nomchongang Trading Co.; e) Nam Chong Gan Trading Corporation). Muu teave: a) asub Pyongyangis Põhja-Koreas; b) on Põhja-Korea kaubandusettevõtja, kes allub aatomienergia üldbüroole (GBAE). Namchongang on osalenud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarajatisest leitud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimises ja Saksamaa kodanikuga seotud tuumaalastes hangetes. Samuti on ta alates 1990. aastate lõpust osalenud alumiiniumtorude ja muude uraani rikastamise programmi jaoks vajalike seadmete soetamises. Ettevõtjat esindab endine diplomaat, kes esindas Põhja-Koread Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2007. aasta missiooni ajal Yongbyoni tuumarajatistesse. Arvestades Korea Rahvademokraatliku Vabariigi varasemat massihävitusrelvade levitamisega seotud tegevust, valmistab ettevõtja Namchongang massihävitusrelvade levitamine tõsist muret. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.”

III LISA

„V LISA

ARTIKLI 6 LÕIKES 2 OSUTATUD ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE NIMEKIRI

A.   Isikud

#

Nimi (ja võimalikud varjunimed)

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

1.

CHANG Song-taek (teise nimega JANG Song-Taek)

Sünniaeg: 02.02.1946 või 06.02.1946 või 23.02.1946 (Hamgyongi Põhjaprovints)

Passi number (alates 2006. aastast): PS 736420617

Riikliku kaitsekomisjoni liige. Korea tööliste partei haldusosakonna direktor

2.

CHON Chi Bu

 

Aatomienergia üldbüroo direktor, endine Yongbyoni tehnikadirektor.

3.

CHU Kyu-Chang (teise nimega JU Kyu-Chang)

Sünniaeg: 1928. ja 1933. aasta vahel

Korea töölitse partei, kaitsetööstuse osakonna (ballistika programm) esimene asedirektor, riikliku kaitsekomisjoni liige.

4.

HYON Chol-hae

Sünniaeg: 1934 (Mandžuuria, Hiina)

Rahva relvajõudude üldpoliitika osakonna asedirektor (Kim Jong Ili sõjaväenõunik).

5.

JON Pyong-ho

Sünniaeg: 1926

Korea töölitse partei keskkomitee sekretär, keskkomitee teist majanduskomiteed kontrolliva keskkomitee sõjaväeliste tarnete tööstuse osakonna juhataja, riikliku kaitsekomisjoni liige.

6.

KIM Tong-un

Sünniaeg: 1936

Passi number: 554410660

Relvade leviku rahastamisega seotud tööliste partei keskkomitee „39. büroo” direktor.

7.

KIM Yong-chun (teise nimega Young-chun)

Sünniaeg: 04.03.1935

Riikliku kaitsekomisjoni asepresident, rahva relvajõudude minister, Kim Jong Ili tuumastrateegia erinõunik.

8.

O Kuk-Ryol

Sünniaeg: 1931 (Jilini provints, Hiina)

Riikliku kaitsekomisjoni asepresident, teostab järelevalvet tuuma- ja ballistika programmide jaoks tipptehnoloogia hankimise üle välismaalt.

9.

PAEK Se-bong

Sünniaeg: 1946

Korea tööliste partei keskkomitee (ballistika programmi eest vastutava) teise majanduskomitee president. Riikliku kaitsekomisjoni liige.

10.

PAK Jae-gyong (teise nimega Chae-Kyong)

Sünniaeg: 1933

Passi number: 554410661

Rahva relvajõudude üldpoliitika osakonna asedirektor ja rahva relvajõudude logistikabüroo asedirektor (Kim Jong Ili sõjaväenõunik).

11.

PYON Yong Rip (teise nimega Yong-Nip)

Sünniaeg: 20.09.1929

Passi number: 645310121 (välja antud 13.09.2005)

Massihävitusrelvadega seotud bioloogiliste uuringutega tegeleva Teaduste Akadeemia president.

12.

RYOM Yong

 

Aatomienergia keskbüroo (ÜRO määratud üksus) direktor, vastutab rahvusvaheliste suhete eest.

13.

SO Sang-kuk

Sünniaeg: 1932. ja 1938. aasta vahel

Tuumafüüsika osakonna juhataja, Kim Il Sungi Ülikool.


B.   Üksused ja organid

#

Nimi (ja võimalikud varjunimed)

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

1.

Yongbyoni tuumauuringute keskus

 

Uurimiskeskus, mis osales sõjaväelise kvaliteediga plutooniumi tootmises. Keskus, mis sõltub aatomienergia keskbüroost (ÜRO määratud üksus, 16.7.2009).

2.

Korea Pugang mining and machinery corporation ltd

 

Korea Ryongbong General Corporationi tütarettevõte (ÜRO määratud üksus, 24.4.2009), haldab rakettide valdkonnas kasutatavat alumiiniumpulbrit tootvaid tehaseid.

3.

Korean Ryengwang trading corporation

 

Korea Ryongbong General Corporationi tütarettevõte (ÜRO määratud üksus, 24.4.2009).

4.

Sobaeku United Corp (teise nimega Sobaeksu United Corp)

 

Riigiettevõte, osaleb tundlike toodete või seadmete uuringutes või hankimises. Ettevõte omab mitu loodusliku grafiidi maardlat, mis varustavad toorainega kahte töötlemistehast, mis eelkõige toodavad ballistika valdkonnas kasutatavaid grafiidiplokke.”

IV LISA

„VI LISA

ARTIKLIS 11A OSUTATUD KREDIIDI- JA FINANTSEERIMISASUTUSTE, FILIAALIDE JA TÜTARETTEVÕTJATE LOETELU”

Top