LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED CÔTE D’IVOIRE’I KALASTUSVÖÖNDIS

I   PEATÜKK

Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1.   JAGU

Litsentside väljaandmine

1.   Kalapüügilitsents Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.   Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Côte d’Ivoire’is kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Côte d’Ivoire’i ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Côte d’Ivoire’i ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3.   Ühenduse pädevad asutused esitavad Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

4.   Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. Côte d’Ivoire’i ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise raames.

5.   Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

—	mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

6.   Litsentsitasu makstakse Côte d’Ivoire’i ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7.   Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8.   Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Côte d’Ivoire’is asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile.

9.   Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10.   Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11.   Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile.

12.   Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Côte d’Ivoire’is asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

13.   Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi litsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Côte d’Ivoire’i ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Côte d’Ivoire’i ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Côte d’Ivoire’i pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

14.   Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb ainult elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Côte d’Ivoire’i vetes püügiluba omavate laevade nimekiri.

2.   JAGU

Litsentse reguleerivad tingimused –litsentsitasud ja ettemaksed

1.   Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2.   Litsentsitasu on 35 eurot iga Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3.   Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	3 850 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis vastab 110 tonni eest aastas makstavale litsentsitasule;

—	1 400 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis vastab 40 tonni eest aastas makstavale litsentsitasule.

4.   Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5.   Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpparuande hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR) ja Côte d’Ivoire’i okeanoloogiakeskus (CRO). Lõpparuande edastab Euroopa Komisjoni delegatsioon.

6.   Nimetatud lõpparuanne edastatakse samaaegselt Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja laevaomanikele.

7.   Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 110 tonni ja triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul 40 tonni) Côte d’Ivoire’i pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6, summas 35 eurot tonni kohta.

8.   Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II   PEATÜKK

Kalastusvööndid

1.   Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest.

III   PEATÜKK

Püügiaruanded

1.   Käesolevas lisas mõistetakse Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis toimuva ühenduse laeva püügireisi kestuse all:

—	kas ajavahemikku Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse sisenemise ja kalastusvööndist lahkumise vahel

—	või ajavahemikku laeva Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni.

2.   Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Côte d’Ivoire’i vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1.

Litsentsi aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanded saadetakse faksiga (225 21 35 04 09 või 225 21 35 63 15) või elektronpostiga.

2.2.	Laevad täidavad püügivormi vastavalt 2. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Côte d’Ivoire’i kalastusvööndit”.

2.3.	Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

2.4.	Püügiaruanded peavad olema usaldusväärsed, et võimaldada jälgida kalavarude arengut.

3.   Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Côte d’Ivoire’i valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Côte d’Ivoire’i kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespoolkirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise failiga.

IV   PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1.   Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügipiikonnas;

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis.

2.   Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3.   Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.   AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.   AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6.   Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

V   PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VI   PEATÜKK

Vaatlejad

1.   Laevad, millel on lubatud käesoleva kokkuleppe alusel Côte d’Ivoire’i vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.	Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Côte d’Ivoire’i vetes püütud saagikoguseid.

1.2.

Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.	Kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2.   Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Côte d’Ivoire’i ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3.   Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.   Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Côte d’Ivoire’i kalastusvööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5.   Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6.   Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7.   Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8.   Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Côte d’Ivoire’i vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	jälgib laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.	kontrollib Côte d’Ivoire’i kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.   Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.   Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11.   Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.   Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13.   Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14.   Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15.   Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Côte d’Ivoire’i vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Côte d’Ivoire’i pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VII   PEATÜKK

Kontroll

1.   Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügi litsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Côte d’Ivoire’i ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2.   Pärast Euroopa Komisjoni poolt Côte d’Ivoire’i ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Côte d’Ivoire’i pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal litsentsi asemel kuni viimase välja andmiseni.

3.   Kalastusvööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

3.1.   Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Côte d’Ivoire’i ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

3.2.   Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teatamine toimub eelistatavalt faksi teel (225 21 35 04 09 või 225 21 35 63 15) või vajadusel raadio teel (kutsung).

3.3.   Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Côte d’Ivoire’i asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4.   Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel.

4.   Kontrollimenetlused

4.1.   Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Côte d’Ivoire’i ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2.   Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3.   Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5.   Laevaseire satelliitsüsteem

5.1.   Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 3. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Côte d’Ivoire’i valitsus on Euroopa Komisjoni Côte d’Ivoire’is asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest Côte d’Ivoire’is.

6.   Laeva peatamine

6.1.   Côte d’Ivoire’i pädevad asutused teavitavad Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis ühenduse laeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 36 tunni jooksul.

6.2.   Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7.   Peatamise protokoll

7.1.   Laeva kapten kirjutab Côte d’Ivoire’i pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2.   Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjast keeldunud”.

7.3.   Kapten juhatab laeva Côte d’Ivoire’i ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Côte d’Ivoire’i pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8.   Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1.   Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Côte d’Ivoire’i pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2.   Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9.   Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1.   Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2.   Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Côte d’Ivoire’i õigusaktide alusel.

9.3.   Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Côte d’Ivoire’i pädevate ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4.   Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Côte d’Ivoire’i pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

9.5.   Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või

—	niipea, kui laevaomanik on maksnud eespool nimetatud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Côte d’Ivoire’i pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10.   Ümberlaadimised

10.1.   Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Côte d’Ivoire’i vetes ümber laadida, teevad seda Côte d’Ivoire’i sadamates ja/või reidil.

10.2.   Kõnealuste laevade omanikud edastavad Côte d’Ivoire’i pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	ümberlaadimise päev ja koht.

10.3.   Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Côte d’Ivoire’i kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama Côte d’Ivoire’i pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Côte d’Ivoire’i kalastusvööndist lahkuda.

10.4.   Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Côte d’Ivoire’i kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11.   Côte d’Ivoire’i sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Côte d’Ivoire’i inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.