EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021AR0570

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime“

COR 2021/00570

ELT C 440, 29.10.2021, p. 99–104 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.10.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/99


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime“

(2021/C 440/14)

Raportöör:

Mario GUARENTE (ECR/IT), Potenza linnapea

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta“

COM(2020) 829 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikli 3 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Strateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

Strateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)

strateegilised eesmärgid ja prioriteedid kriitilise tähtsusega üksuste üldise vastupidavusvõime suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja sektoriteülest omavahelist seotust;

a)

strateegilised eesmärgid ja prioriteedid kriitilise tähtsusega üksuste üldise vastupidavusvõime suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja sektoriteülest omavahelist seotust;

b)

juhtimisraamistik strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas eri ametiasutuste, kriitilise tähtsusega üksuste ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;

b)

juhtimisraamistik strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas eri ametiasutuste, kriitilise tähtsusega üksuste ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;

c)

kriitilise tähtsusega üksuste üldise vastupidavusvõime suurendamiseks vajalike meetmete, sealhulgas riikliku riskihindamise, kriitilise tähtsusega üksuste ja kriitilise tähtsusega üksustega samaväärsete üksuste identifitseerimise ning käesoleva peatüki alusel kriitilise tähtsusega üksuste toetamiseks võetud meetmete kirjeldus;

c)

kriitilise tähtsusega üksuste üldise vastupidavusvõime suurendamiseks vajalike meetmete, sealhulgas riikliku riskihindamise, kriitilise tähtsusega üksuste ja kriitilise tähtsusega üksustega samaväärsete üksuste identifitseerimise ning käesoleva peatüki alusel kriitilise tähtsusega üksuste toetamiseks võetud meetmete kirjeldus;

d)

poliitikaraamistik käesoleva direktiivi artikli 8 kohaselt ja [teise küberturvalisuse direktiivi] kohaselt määratud pädevate asutuste vaheliseks tõhusamaks koordineerimiseks intsidente ja küberohte käsitleva teabe jagamise ning järelevalveülesannete täitmise eesmärgil.

d)

poliitikaraamistik käesoleva direktiivi artikli 8 kohaselt ja [teise küberturvalisuse direktiivi] kohaselt määratud pädevate asutuste vaheliseks tõhusamaks koordineerimiseks intsidente ja küberohte käsitleva teabe jagamise ning järelevalveülesannete täitmise eesmärgil;

 

e)

teabevahetustegevuse suunised, mis tasakaalustavad konfidentsiaalsusnõudeid piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning elanikkonna vajadusega saada teavet riskide kohta.

Strateegiat ajakohastatakse vajaduse korral ja vähemalt iga nelja aasta järel.

Strateegiat ajakohastatakse vajaduse korral ja vähemalt iga nelja aasta järel.

Motivatsioon

Nii kohalikele omavalitsustele kui ka elanikkonnale suunatud teabevahetus ja teavitamine katastroofiohtude kohta, mis võivad mõjutada antud piirkonnas asuvaid elutähtsaid infrastruktuure, on oluline vahend kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime suurendamiseks, nagu on ette nähtud ka Sendai raamistiku (1) 1. prioriteedis. Seejuures tuleb pöörata erilist tähelepanu kriitilise tähtsusega teabe konfidentsiaalsuse vajadusele.

Muudatusettepanek 2

Artikli 4 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 8 kohaselt määratud pädevad asutused koostavad loetelu elutähtsatest teenustest lisas nimetatud sektorites. Nad hindavad [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning järgnevalt vajaduse korral ja vähemalt iga nelja aasta järel kõiki asjakohaseid riske, mis võivad mõjutada selliste elutähtsate teenuste osutamist, et identifitseerida kriitilise tähtsusega üksused kooskõlas artikli 5 lõikega 1 ja toetada neid kriitilise tähtsusega üksusi artikli 11 kohaste meetmete võtmisel.

Artikli 8 kohaselt määratud pädevad asutused koostavad loetelu elutähtsatest teenustest lisas nimetatud sektorites. Nad hindavad [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning järgnevalt vajaduse korral ja vähemalt iga nelja aasta järel kõiki asjakohaseid riske, mis võivad mõjutada selliste elutähtsate teenuste osutamist, et identifitseerida kriitilise tähtsusega üksused kooskõlas artikli 5 lõikega 1 ja toetada neid kriitilise tähtsusega üksusi artikli 11 kohaste meetmete võtmisel.

Riskihindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi ja vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 kohaseid terroriakte.

Riskihindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi ja vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 kohaseid terroriakte , pöörates erilist tähelepanu olemasoleva füüsilise taristu seisukorrale, et määrata kindlaks asjakohased renoveerimis- või uute ehitiste rajamise programmid .

Motivatsioon

Olemasoleva füüsilise taristu seisund on oluline osa kriitilise tähtsusega üksuste praegusest ja tulevasest suutlikkusest ära hoida ja ohjata võimalikke intsidente ning seepärast tuleks see lisada riskihindamisse ja sellele järgnevatesse renoveerimis- või uute ehitiste rajamise programmidesse.

Muudatusettepanek 3

Artikli 6 lõike 1 punktid c ja e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi kriteeriume:

Artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

üksuse osutatavatest teenustest sõltuvate kasutajate arv;

a)

üksuse osutatavatest teenustest sõltuvate kasutajate arv;

b)

muude lisas nimetatud sektorite sõltuvus asjaomasest teenusest;

b)

muude lisas nimetatud sektorite sõltuvus asjaomasest teenusest;

c)

intsidentide võimalik mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule;

c)

intsidentide võimalik mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule , konsulteerides asjaomasel juhul kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ;

d)

üksuse turuosa selliste teenuste turul;

d)

üksuse turuosa selliste teenuste turul;

e)

geograafiline ala, mida intsident võiks mõjutada, sealhulgas võimalik piiriülene mõju;

e)

geograafiline ala, mida intsident võiks mõjutada, sealhulgas võimalik piiriülene mõju , konsulteerides asjaomasel juhul kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ;

f)

üksuse tähtsus teenuse piisava kvaliteedi säilitamisel, võttes arvesse alternatiivide olemasolu kõnealuse teenuse osutamiseks.

f)

üksuse tähtsus teenuse piisava kvaliteedi säilitamisel, võttes arvesse alternatiivide olemasolu kõnealuse teenuse osutamiseks.

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad intsidentide kohalikku ja piirkondlikku mõju paremini hinnata.

Muudatusettepanek 4

Artikli 8 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused konsulteerivad vajaduse korral ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega teiste asjakohaste riiklike asutustega, eelkõige elanikkonnakaitse, õiguskaitse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate asutustega, samuti asjakohaste huvitatud isikute, sealhulgas kriitilise tähtsusega üksustega, ja teevad nendega koostööd.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused konsulteerivad vajaduse korral ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega teiste asjakohaste riiklike – ning vastavalt vajadusele ka kohalike ja piirkondlike – asutustega, eelkõige elanikkonnakaitse, õiguskaitse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate asutustega, samuti asjakohaste huvitatud isikute, sealhulgas kriitilise tähtsusega üksustega, ja teevad nendega koostööd.

Motivatsioon

Volituste jaotus võib liikmesriigiti erineda.

Muudatusettepanek 5

Artikli 9 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid toetavad kriitilise tähtsusega üksusi nende vastupidavusvõime suurendamisel. Kõnealune toetus võib hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, nende üksuste vastupidavusvõime testimiseks õppuste korraldamise toetamist ja kriitilise tähtsusega üksuste töötajatele koolituse pakkumist.

Liikmesriigid toetavad kriitilise tähtsusega üksusi nende vastupidavusvõime suurendamisel. Kõnealune toetus võib hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, nende üksuste vastupidavusvõime testimiseks õppuste korraldamise toetamist ja kriitilise tähtsusega üksuste töötajatele koolituse pakkumist ning kohalikele omavalitsustele ja potentsiaalselt mõjutatud piirkondade elanikkonnale suunatud teabevahetus- ja teavitamismeetmete edendamist asjakohaste riskide kohta .

Motivatsioon

Teabevahetusel on keskne osa kogukondade vastupidavusvõime tugevdamisel.

Muudatusettepanek 6

Artikli 16 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühm koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Kui see on tema ülesannete täitmiseks asjakohane, võib kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühm kutsuda oma töös osalema huvitatud isikute esindajaid.

Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühm koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest ning vaatlejana osalevast Euroopa Regioonide Komitee esindajast . Kui see on tema ülesannete täitmiseks asjakohane, võib kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühm kutsuda oma töös osalema huvitatud isikute esindajaid.

Motivatsioon

Komitee saab anda panuse kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühma töösse, esindades kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning pakkudes kohapeal omandatud rikkalikke kogemusi ja teadmisi.

Muudatusettepanek 7

Artikli 16 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühmal on järgmised ülesanded:

Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime töörühmal on järgmised ülesanded:

a)

toetada komisjoni liikmesriikide abistamisel, et suurendada nende suutlikkust panustada kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime tagamisse kooskõlas käesoleva direktiiviga;

a)

toetada komisjoni liikmesriikide abistamisel, et suurendada nende suutlikkust panustada kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime tagamisse kooskõlas käesoleva direktiiviga;

b)

hinnata artiklis 3 nimetatud kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime strateegiaid ja teha kindlaks nende strateegiatega seotud parim tava;

b)

hinnata artiklis 3 nimetatud kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime strateegiaid ja teha kindlaks nende strateegiatega seotud parim tava;

c)

hõlbustada parima tava vahetamist seoses artikli 5 kohase kriitilise tähtsusega üksuste identifitseerimisega liikmesriikide poolt, muu hulgas seoses piiriülese omavahelise seotuse ning riskide ja intsidentidega;

c)

hõlbustada parima tava vahetamist seoses artikli 5 kohase kriitilise tähtsusega üksuste identifitseerimisega liikmesriikide poolt, muu hulgas seoses piiriülese omavahelise seotuse ning riskide ja intsidentidega;

d)

toetada taotluse korral artikli 6 lõikes 3 nimetatud suuniste ning kõikide käesoleva direktiivi kohaste delegeeritud ja rakendusaktide koostamist;

d)

toetada taotluse korral artikli 6 lõikes 3 nimetatud suuniste ning kõikide käesoleva direktiivi kohaste delegeeritud ja rakendusaktide koostamist;

e)

analüüsida igal aastal artikli 8 lõikes 3 nimetatud kokkuvõtvaid aruandeid;

e)

analüüsida igal aastal artikli 8 lõikes 3 nimetatud kokkuvõtvaid aruandeid;

f)

vahetada parimat tava artiklis 13 nimetatud intsidentidest teatamist käsitleva teabe vahetamise kohta;

f)

vahetada parimat tava artiklis 13 nimetatud intsidentidest teatamist käsitleva teabe vahetamise kohta;

g)

analüüsida nõuandemissioonide aruandeid ja anda nende kohta nõuandeid kooskõlas artikli 15 lõikega 3;

g)

analüüsida nõuandemissioonide aruandeid ja anda nende kohta nõuandeid kooskõlas artikli 15 lõikega 3;

h)

vahetada kooskõlas käesoleva direktiiviga teavet ja parimat tava kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimega seotud teadus- ja arendustegevuse kohta;

h)

vahetada kooskõlas käesoleva direktiiviga teavet ja parimat tava kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimega seotud teadus- ja arendustegevuse kohta;

i)

kui see on asjakohane, siis vahetada teavet kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime küsimustes liidu asjakohaste institutsioonide, organite ja asutustega.

i)

kui see on asjakohane, siis vahetada teavet kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime küsimustes liidu asjakohaste institutsioonide, organite ja asutustega;

 

j)

jagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kaudu piirkondlikke kogemusi ja andmeid, mida saab kasutada vastupidavusvõime strateegiate väljatöötamiseks .

Motivatsioon

Piirkondlike kogemuste ja andmete jagamine aitab märkimisväärselt kaasa tõhusate vastupidavusvõime strateegiate väljatöötamisele ja rakendamisele.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

tunneb heameelt asjaolu üle, et kavandatava direktiivi kohaldamisala on oluliselt laiendatud, hõlmates energeetika-, transpordi-, tervishoiu-, joogi- ja reovee-, digitaristu, avaliku halduse ja kosmosesektorit;

2.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kaaluks võimalust laiendada direktiiviga hõlmatavaid valdkondi veelgi, kaasates muu hulgas ka esmatarbekaupade turustusketid, eelkõige toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektori;

3.

tunnistades turustuskettide sektori erilist keerukust, toonitab vajadust seda küsimust põhjalikumalt uurida, edendades sihipäraseid uuringuid, et luua usaldusväärne metoodiline raamistik nende hindamiseks ja kaitsmiseks;

4.

arvestades ka COVID-19 pandeemiaga seotud kohutavaid kogemusi, loodab komitee, et alustatakse tegevust esmatarbekaupade turustuskettide tugevdamiseks, mitmekesistades jaotusvõrku ja suurendades võimalike tarnijate arvu ühes piirkonnas viisil, mis vastab turustatavate kaupade tähtsusele;

5.

rõhutab, et kuigi enamik selle valdkonna õigusakte on kehtestatud ELi või riiklikul tasandil, on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oma territooriumi kaitsmisel olulised ülesanded ja vastutus. Seepärast peab neil olema konkreetne asjakohane roll oma territooriumil asuvate kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime suurendamisel oma rikkalike teadmiste ja kogemuste jagamise kaudu;

6.

kiidab heaks ülemineku taristu kaitselt taristu haldajate vastupidavusvõime tugevdamisele, kuid rõhutab, et struktuuride või taristu kaitset ei tohiks unustada, võttes arvesse võimalikke füüsilisi kahjustusi loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide korral ja nende potentsiaalselt tõsiseid tagajärgi mitte ainult riiklikul, vaid ka kohalikul ja piirkondlikul või piiriülesel tasandil;

7.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lisaväärtust piiriülestes olukordades, eelkõige seoses ohtude mõistmisega ning intsidentide tõsiduse ja võimalike tagajärgede, samuti valdkondlike ja territoriaalsete seoste hindamisega;

8.

nõustub, et kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime tervikliku käsituse tagamiseks peaks igas liikmesriigis olema välja töötatud strateegia, mis on ette valmistatud koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja milles kehtestatakse rakendatavad eesmärgid ja poliitilised meetmed, tuginedes hinnangule kõigi oluliste teenuste osutamist mõjutada võivate looduslike ja inimtegevusest tingitud asjakohaste riskide kohta, nagu õnnetused, looduskatastroofid, rahvatervisealased hädaolukorrad või terrorirünnakud;

9.

rõhutab, et liikmesriigid peaksid kokku leppima ühises arusaamas selle kohta, mida mõeldakse kriitilise tähtsusega üksuste all ja kuidas neid kaitsta, et teha kindlaks parimad viisid nende vastupidavusvõime suurendamiseks, arvestades olulist mõju siseturu toimimisele;

10.

rõhutab äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda. Nende eripära muudab need piirkonnad eriti haavatavaks ja seal on ilmne vajadus tagada taristu vastupidavus;

11.

peab vajalikuks, et komisjon koostaks konkreetsed suunised, et tagada direktiivi tõhus ja ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides, suunates hindamistegevust ja mis tahes järgnevaid meetmeid tervikliku käsituse alusel, milles võetakse arvesse kõiki sektoritevahelisi ja piiriüleseid vastastikuseid sõltuvusi vastupidavusvõime asjakohaseks suurendamiseks, arvestades kaitset, riskide ennetamist, tegevuse järjepidevust ja taastumist;

12.

rõhutab, et piirkondadevahelise koostöö tugevdamine näiteks Interregi programmide või Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) kaudu kriitilise tähtsusega üksuste, sealhulgas füüsilise taristu vastupidavusvõime suurendamiseks on ülitähtis, et vältida selliste struktuuride hävimist või kahjustamist, millel võib olla tõsine piiriülene mõju;

13.

on seisukohal, et riiklike riskihindamiste läbiviimisel tuleks arvesse võtta ka kohalikku ja piirkondlikku tasandit, sest ka kriitilise tähtsusega üksuse rajatiste füüsiline asukoht võib määrata ära kohapealsed mõjutused ja võimalikud tagajärjed;

14.

nõustub vajadusega tugevdada kindlaksmääratud kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet ning väljendab samas muret üsna suure rahalise koormuse pärast, mida kavandatavast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine võib kaasa tuua;

15.

rõhutab, et komisjoni peaks nägema vajaduse korral ette spetsiaalse toe juba olemasolevates programmides, sealhulgas rahastamispõhise toetuse, kriitilise tähtsusega üksuste, eriti avalike üksuste jaoks, et edendada tõhusate ja õigeaegsete meetmete vastuvõtmist;

16.

on seisukohal, et kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime suurendamise strateegia tuleks koostada riiklikul tasandil, konsulteerides kohaliku ja piirkondliku tasandiga;

17.

nõustub sellega, et intsidendi korral peavad kriitilise tähtsusega üksused viivitamata teavitama pädevat asutust, kusjuures teated peavad sisaldama „kogu kättesaadavat teavet, mis on vajalik selleks, et pädev asutus mõistaks intsidendi olemust, põhjust ja võimalikke tagajärgi“. Komitee nõuab, et juhul kui riiklikud struktuurid ja koostöömehhanismid hädaolukordade ohjamiseks veel puuduvad, loodaks riigi tasandil asjaomaste, sh kohalike ja piirkondlike asutuste ning asjaomaste sektorite võrgustik ja koostöö, et kriisiolukorras oleks võimalik kiirelt sekkuda;

18.

rõhutab, et igal liikmesriigil on kohustus kaitsta oma territooriumil asuvaid elutähtsaid infrastruktuure ja tagada kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime; nõustub, et suure Euroopa tähtsusega kriitilised üksused, st need, kes osutavad olulisi teenuseid rohkem kui kolmandikule liikmesriikidest, peaksid olema erijärelevalve all;

19.

rõhutab vajadust tugevdada riskijuhtimise haldamist, edendades piiriülest ja liikmesriikidevahelist koostööd;

20.

nõustub sellega, et kuna ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse Euroopa viitevõrgustiku raames on juba olemas mitmeid struktuure ja vahendeid, tuleb neid kavandatava direktiivi kohaldamisel samuti arvesse võtta;

21.

tunnistades teabevahetuse olulisust kogukondade vastupidavusvõime suurendamisel, soovitab komitee kooskõlas Sendai raamistikus seatud eesmärkidega edendada ja toetada teabevahetus- ja teavitamisalgatusi katastroofiohtude kohta, mis võivad mõjutada konkreetse piirkonna elutähtsaid infrastruktuure, olles suunatud nii kohalikele omavalitsustele kui ka elanikkonnale;

22.

on seisukohal, et kooskõlastamine, teabevahetus ja parimate tavade vahetamine riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel ning liikmesriikide vahel võib kogu kriisiohjetsükli jooksul edendada ressursside, teadmiste ja koostoime osas tõhusamat koostööd.

Brüssel, 1. juuli 2021

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS


(1)  https://www.undrr.org/publication/sendai-framework-disaster-risk-reduction-2015-2030.


Top