—

pooled vajaduse korral istungile kutsuda;

—

tunnistada käesolev hagi vorminõuetele vastavaks;

—

tunnistada käesolev hagi sisuliselt põhjendatuks;

—

muuta või teise võimalusena tühistada ametisse nimetamise õigust omava isiku [konfidentsiaalne] (1)2. oktoobri 2019. aasta otsus, millega kaebus rahuldamata jäeti ja mis vaidlustati, ning tunnistada 27. mai 2019. aasta kaebus NoR/352/19 põhjendatuks ja sellest tulenevalt muuta või teise võimalusena tühistada 27. veebruari 2019. aasta esialgne otsus, kuna otsustusprotsess on tühine, töövõimetuskomitee poole pöördumine oli ebaseaduslik, rikutud on menetlusnorme, puudub õiguslik alus, põhjendus on puudulik või ekslik, ületatud on pädevust või võimu kuritarvitatud või esineb muu asjakohane alus;

—

sellest tulenevalt ennistada hageja tema viimasele ametikohale [konfidentsiaalne] või teise võimalusena samaväärsele ametikohale ning taastada tagasiulatuvalt kõik tema õigused;

—

anda korraldus mis tahes meetmete võtmiseks ja uurimistoimingute tegemiseks, sealhulgas korraldus teha arstlik ekspertiis sõltumatu meditsiinieksperdi poolt, et hinnata, kas hageja tervislik seisund vastab ülesannetele, mida ta täitis oma viimasel ametikohal [konfidentsiaalne] või mida täidetakse mis tahes muul tema palgaastmele ja kvalifikatsioonile vastaval ametikohal või mis tahes muul teenistuskohal, mis vastab hageja võimetele ja oskustele komisjonis;

—

mõista kõik kohtukulud, kaasa arvatud ekspertiisikulud välja ametisse nimetavalt asutuselt;

—

jätta hagejale õigus tugineda muudele õigustele, volitustele, väidetele ja esitada muid hagisid.

1.

Esimese väite kohaselt on ebaseaduslik ametisse nimetava asutuse 27. veebruari 2019. aasta otsus, milles mainitakse ekslikult ametisse nimetava asutuse 31. märtsi 2016. aasta otsust töövõimetuskomitee poole pöördumise kohta, samas kui pöördumine toimus 26. juunil 2018, mis teeb 27. veebruari 2019. aasta vaidlustatud otsuse ebaseaduslikuks ning seda otsust tuleb muuta või see otsus tühistada.

2.

Teise väite kohaselt oli töövõimetuskomitee poole pöördumine ebaseaduslik pärast seda, kui 9. novembri 2017. aasta otsus ametisse nimetava asutuse 30. aprilli 2018. aasta otsusega tühistati. Nimelt pärast 9. novembri 2017. aasta otsuse hageja täielikult töövõimetuks tunnistamise kohta tühistamist oleks hageja pidanud läbima meditsiinitalituses tervisekontrolli. Ent seda ei toimunud ning sellise õigusvastasuse tõttu tuleks vaidlustatud otsust muuta või see tühistada.

3.

Kolmanda väite kohaselt oli 26. juunil 2018 töövõimetuskomitee poole pöördumine ebaseaduslik, kuna selleks nõutavad tingimused ei olnud täidetud, eelkõige haiguse kestust puudutav tingimus enne töövõimetuskomitee poole pöördumist.

4.

Neljanda väite kohaselt oli töövõimetuskomitee koosseis ebaseaduslik ja töövõimetuskomitee järeldused ei olnud põhjendatud. Hageja väidab, et doktor [konfidentsiaalne] ahistas teda, ja ta leiab, et on mõeldamatu, et see arst tema tervislikku seisundit kontrolliks. Hageja töövõimetuks tunnistamise otsus on seega õigusvastane, kuna üks töövõimetuskomitee liige ei olnud erapooletu.