—

tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada vaidlustatud otsus tervikuna;

—

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt; ja

—

võtta muid või edasisi meetmeid, mida kohus peab vajalikuks.

1.

Esimene väide, et kostja tegutses ultra vires ja rikkus REACH-määruse (2) artikli 51 lõiget 7, võttes vaidlustatud otsuse vastu selleks, et hõlmata aspekte, milles Euroopa Kemikaaliameti liikmesriikide komitee oli jõudnud ühehäälsele kokkuleppele, samas kui REACH-määruse artikli 51 lõike 7 kohaselt võib komisjon võtta otsuse vastu ainult siis, kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele.

2.

Teine väide, et kostja tegi ilmselge hindamisvea ja rikkus REACH-määruse artikli 13 lõiget 3, sest dimetüüleetri („aine“) kohta katsete tegemine vaidlustatud otsuses ette nähtud kontsentratsioonis ei ole tehniliselt võimalik ja on vastuolus katsemeetoditega, mis on ette nähtud meetmetes REACH-määruse artikli 13 lõike 3 tähenduses.

3.

Kolmas väide, et kostja tegi ilmselge hindamisvea nõudes selliste katsete tegemist, millest ei ole võimalik saada aine kohta asjakohast teavet.

4.

Neljas väide, et kostja tegi ilmselge hindamisvea ja rikkus REACH-määruse X lisa punkti 8.7.3 veergu 2, nõudes kohortide 2A/2B kaasamist laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringusse.

5.

Viies väide, et kostja tegutses ultra vires ja rikkus REACH-määruse X lisa punkti 8.7.3 veergu 1 ja artiklit 25, nõudes annuste vahemiku määramise uuringute tegemist.

6.

Kuues väide, et kostja tegutses ultra vires ja rikkus REACH-määruse artiklit 41 ja XI lisa, kui ta ei lubanud hagejatel esitada vastuväiteid väidetava REACH-määruse nõuetega vastavusse viimiseks sellega, et nad oleksid saanud kohandada katsenõudeid; selle asemel nõudis kostja tegelikke katseid.

7.

Seitsmes väide, et kostja tegutses ultra vires ja rikkus REACH-määruse artiklit 41, kui ta jõudis vaidlustatud otsuses järeldusele, et tegemist võib olla analoogmeetodi kohandamisega.

8.

Kaheksas väide, et kostja tegi ilmselge hindamisvea, kui ta ei võtnud arvesse asjakohast teavet ja rikkus REACH-määruse IX lisa punkti 8.7.2 veergu 2, nõudes jänestel sünnieelse arengutoksilisuse uuringu (PNDT, katsemeetod: EU B.31/OECD TG 414) sissehingamise kaudu läbiviimist.

9.

Üheksas väide, et kostja rikkus liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõtet ja REACH-määruse artiklit 25, kui ta: a) nõudis katseid, mis ei olnud vajalikud ja mis on ebasobivad, sest neid ei ole tehniliselt võimalik nii teostada, nagu kostja seda nõudis, samuti seetõttu, et kui need katsed teha, ei anna need aine kohta asjakohast teavet; b) nõudis ebavajalike annuste vahemiku määramise uuringute tegemist, kui võtta arvesse ka seda, et nende käigus hävib olulisel ja suurel määral loomade elusid ning see omakorda on vastuolus REACH-määruse artikli 25 nõuetega; c) lükkas tagasi vähem sekkuva võimaluse.