52019AE2454

„EUR-Lex“

Prieiga prie Europos Sąjungos teisės

Šis dokumentas gautas iš interneto svetainės „EUR-Lex“

EUROPA
„EUR-Lex“ pradžios puslapis
EUR-Lex - 52019AE2454 - LT

Pagalba

Paieškos patarimai

Reikia daugiau paieškos galimybių? Pasinaudokite šia paieškos galimybe – Išplėstinė paieška

Dokumentas 52019AE2454

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud““(COM(2019) 163 final)

EESC 2019/02454

ELT C 282, 20.8.2019, p. 39—48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Oficialusis leidinys

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/39

(COM(2019) 163 final)

(2019/C 282/07)

Text to be inserted

Raportöörid: Jukka AHTELA

Karolina DRESZER-SMALEC

José Antonio MORENO DÍAZ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 10.5.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 62
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	190/11/12

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt komisjoni teatise ja komisjoni püüdluste üle kasutada õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks muid vahendeid. Oluline on õigusriigi põhimõtte aspekti nende vahendite puhul maksimaalselt tugevdada, sest paljudel neist on eri eesmärgid, ning kaasata vahendite rakendamisse võimalikult suures ulatuses kodanikuühiskonda.

1.2.

Komitee on veendunud, et kodanikuühiskonda, meediat ja poliitilisi küsimusi oleks tulnud konteksti mõistmiseks teatises põhjalikumalt käsitleda ning kaasata otseselt mõjutatud osalisi nähtavamalt.

1.3.

Komitee on veendunud, et aruteluperiood oleks pidanud olema pikem, et võimaldada liikmesriikides kodanikuühiskonnaga põhjalikumalt konsulteerida ja seda kaasata, ning et pikemas perspektiivis peaks komisjon välja pakkuma süsteemsema mehhanismi, et pidada kodanikuühiskonna organisatsioonidega nõu liikmesriikides valitseva põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise olukorra üle.

1.4.

Järelevalvet teostavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, uurivate ajakirjanike ja sõltumatu meedia kaitse on vajalik ning nende kaitset ja aktiivset rolli varajasel hoiatamisel käsitlevad ettepanekud peavad olema komisjoni poolt aruteluperioodi lõpul esitatavates ettepanekutes olulisel kohal.

1.5.

Ehkki komitee tunneb heameelt, et kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastusele on parandatud, leiab ta, et õigusriiki ja põhiõigusi käsitlevas komisjoni ettepanekus eraldatud summa ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele ette nähtud summa on ebapiisav (1). Veelgi enam, EL peaks kaaluma võimalusi suurendada selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide põhirahastust, kes tegelevad järelevalve, teadlikkuse suurendamise, huvide kaitsmise ja vaidluste lahendamisega põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise valdkonnas kõikides liikmesriikides.

1.6.

Komitee toetab jätkuvalt õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise seiremehhanismi loomist ELi tasandil. Komitee arvates on äärmiselt oluline luua õiguslikult siduv Euroopa mehhanism, raamistik, mis aktiivselt kaasab komisjoni, parlamendi ja nõukogu ning milles komitee etendab kodanikuühiskonna esindamisel olulist rolli. Mehhanism peaks hõlmama ennetavat komponenti, mis võimaldab ekspertidel ja kodanikuühiskonna esindajatel käivitada varajase hoiatuse konkreetsete arengusuundade kohta ja arutada lahenduste ettepanekuid, kaasates kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Ühtlasi aitaks selline mehhanism jaotada institutsioonide vahel koormust ja suurendada ühist vastutust ELi meetmete eest.

1.7.

Peale selle teeb komitee ettepaneku tunnustada ja tugevdada olemasolevaid kodanikuühiskonna platvorme ning luua Euroopa Liidu tasandil iga-aastane põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet käsitlev foorum, kuhu kaasataks ka komitee. See võimaldaks esiteks ELi otsustajatel saada varajane hoiatus ELi lepingu artikli 2 väärtustega seotud esilekerkivate probleemide kohta otse sidusrühmade, sh rohujuure tasandi organisatsioonide käest ning teiseks hõlbustada vastastikust õppimist ning riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel (ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja riigiasutused).

1.8.

Komitee on veendunud, et olemasolevate platvormide ja rohujuure tasandi organisatsioonide häälte kuuldavaks tegemine on praeguses olukorras vajalik. Komitee on ainulaadne organ, mis võimaldab kõigi liikmesriikide kõikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite vahel pidada tegelikku dialoogi. See annab kodanikuühiskonna mitmekesisusele ja elujõulisusele lisaväärtust. Sellise foorumi abil saaks võimaldada kodanikuühiskonna organisatsioonidel edastada varajane hoiatus.

1.9.

Nagu hiljutine kohtupraktika on näidanud, võib õigusriigi põhimõtte ohustamine õõnestada ELi aluseks olevat vastastikust usaldust. Liikmesriikide sõltumatud kohtud tagavad ELi ja selle siseturu ladusa toimimise.

1.10.

Samuti tuleks arvesse võtta õigusriigi põhimõtte majanduslikke aspekte. Vastastikune usaldus on väärtus, mille ainult majanduslikku hinda on raske määrata, kuid on selge, et usalduse puudumisel koos kohtute poliitilise mõjutamise või korruptsiooniga on majandusele kahjulikud tagajärjed. See on teema, mis nõuab rohkem tähelepanu ning millega seoses on ELi tasandil vaja rohkem andmeid ja uuringuid.

1.11.

Nii formaalsel kui ka mitteformaalsel haridusel on oluline roll demokraatliku ja õigusriigi kultuuri kujundamisel. Demokraatia ja õigusriik peaks olema tähtis ja lähedane kõigile Euroopa kodanikele; komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku kaugelevaatava teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia kohta, mis käsitleb põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat.

2. Sissejuhatus ja ülevaade teatisest

2.1.

Põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise olukord on kogu ELis äärmiselt murettekitav, eelkõige seetõttu, et mõnel juhul on tulnud kasutada Euroopa Liidu lepingu artiklit 7. Seepärast arutletakse komisjoni teatises, kuidas saaks õigusriigi seisundit ELis parandada.

2.2.

Teatises tuletatakse meelde õigusriigi põhimõtte tähtsust Euroopa Liidu ühe alusväärtusena, mis on demokraatliku süsteemi alus ja põhiõiguste kaitse eeltingimus. Õigusriigi põhimõte hõlmab muu hulgas selliseid põhimõtteid nagu seaduslikkus, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi seaduste kehtestamiseks, õiguskindlus, täidesaatva võimu omavoli keelamine, sõltumatute ja erapooletute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse ja tõhus kohtulik kontroll, sealhulgas põhiõiguste järgimise küsimuses, võimude lahusus ning võrdsus seaduse ees.

2.3.

Komisjon määratleb õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks liidus kolm sammast: edendamine – teadmiste kogumine ja ühise õigusriigikultuuri loomine; ennetamine – koostöö ja toetus õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks riigi tasandil; ning reageerimine – järgimise tagamine liidu tasandil, kui seda ei suudeta saavutada riigisiseste mehhanismidega. Täpsemalt rõhutab komisjon vajadust edendada õigusriigi norme, märgata hoiatusmärke, õppida liikmesriike paremini tundma, parandada ühist suutlikkust probleemide tekkimisel reageerida ning kõrvaldada kaugema eesmärgina struktuurireformide abil puudused.

3. Üldmärkused

3.1.

Komitee tunneb konsulteerimise üle heameelt, kuna sellega tunnistatakse ELis viimasel ajal õigusriigi põhimõttega seoses tekkinud probleemide tähtsust. Selliste probleemide hulk on viimastel aastatel kasvanud, mis viitab õigusriigi ja demokraatia võimaliku ulatusliku kriisi ohule eelkõige mõnes liikmesriigis. Kõnealust kriisi tuleks täielikult tunnistada ja sellele tuleks asjakohaselt reageerida. See hõlmab ELi väärtuste julget kinnitamist ja tugevaid vahendeid, et ennetada ja korrigeerida õigusriigi põhimõtte mis tahes edasist nõrgenemist.

3.2.

Komitee on juba väljendanud tõsist muret põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise olukorra pärast ning on alates 2016. aastast kutsunud üles jõulisemalt tegutsema (2).

3.3.

On oluline meenutada, et Euroopa Liit ei ole üksnes ühisturg: see on ühistel väärtustel põhinev liit, nagu on sätestatud aluslepingu artiklis 2. Lisaks tunnustab ta ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid. Väärtused, millele Euroopa Liit on rajatud, on integratsiooni alus ja osa Euroopa identiteedist. Need on liitumise kriteeriumideks, kuid liikmesriigid peavad neid seejärel ka praktikas ellu viima.

3.4.

Õigusriik eksisteerib vastastikku sõltuvas, lahutamatus, kolmepoolses suhtes põhiõiguste ja demokraatiaga. Üksnes nende kolme väärtuse omavahelise koostoime tagamisel on võimalik ära hoida riigivõimu kuritarvitamist. Põhiõiguste kaitse on sammas, mida tuleks edasi arendada, ratifitseerides kõik asjaomased õigusaktid (sealhulgas ÜRO konventsioonid ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon), tihendades koostööd ELi institutsioonide vahel ning tõhustades toetust rohujuure tasandi ja järelevalveorganisatsioonidele kogu Euroopas.

3.5.

Komitee peab kahetsusväärseks, et ELi aluslepingutes ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kõik liikmesriigid peaksid täitma Kopenhaageni kriteeriume (3). Kriteeriume peaksid võrdselt ja pidevalt järgima nii ELi uued kui ka kauaaegsed liikmed. Komitee märgib, et ELi institutsioonidel ei ole piisavalt tugevaid ja hästi kohandatud vahendeid, millega oleks võimalik kaitsta liikmesriikides õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja pluralistlikku demokraatiat praegu esinevate ohtude eest.

3.6.

Praegustele probleemidele ei reageerita riiklikul ja ELi tasandil õigel ajal ja tõhusalt: praeguste vahendite mõju probleemide põhjustele oli piiratud.

3.7.

Kõige suuremad probleemid esinevad mõnes liikmesriigis, kus võimsad poliitilised jõud on pöördunud kohtute sõltumatuse vastu, samuti institutsioonide ja organisatsioonide vastu, mis moodustavad pluralistliku demokraatliku süsteemi ja toetavad seda. Teatises ei võeta kõnealust olulist aspekti piisavalt arvesse, vaid eelistatakse seisukohta, mille kohaselt institutsioonid – parlamendid, valitsused ja ministeeriumid, konstitutsioonikohtud, erialaorganisatsioonid – on poliitilisest ja valimiskonkurentsist eraldatud. Selline sekkumist välistav lähenemine parteipoliitikale ja valimistele ei võimalda selgitada, miks jõulised osalejad töötavad õigusriigi põhimõtte ja demokraatia vastu ning miks nad tunduvad samal ajal populaarsed ja peatamatud. Demokraatiat nõrgendavate õigusriigi põhimõtte alaste probleemide poliitilised, kultuurilised ja sotsioloogilised aspektid on oluline valdkond, mida EL ei ole seni analüüsinud ja millele ta ei ole seni reageerinud. See selgitab osaliselt praeguse lähenemisviisi ja vahendite, sealhulgas artikli 7 lõike 1 kohase menetluse piiratust. Tänu oma sidemetele kodanikuühiskonnaga tervikuna, k.a sotsiaalpartnerid, on komitee eriti sobiv koht, et kõnealuseid demokraatia ja õigusriigi põhimõtte alaste probleemide poliitilisi, sotsioloogilisi ja kultuurilisi aspekte paremini analüüsida, arutada ja neile reageerida.

3.8.

Komisjon on viimastel aastatel tegelenud täiendavate ja kumulatiivsete mehhanismide loomisega, et täita mittesekkumise ja viimase abinõu vahelist tühimikku. Sellegipoolest ei tundu neist piisavat, et lahendada praegusi probleeme – võimu haaramise kooskõlastatud püüdlusi institutsioonides, sealhulgas kohtud, mida toetavad kindlalt kui mitte valimisringkonnad, siis parteiorganisatsioonid ja parteide „kliendid“. Isegi konsolideeritud demokraatlikud riigid ei ole kaitstud hiilivalt autoritaarseks muutumise ega õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest. Üha enam kasutatakse julgeolekuprobleeme selleks, et õigustada demokraatlike tagatiste kahtluse alla seadmist või nende kohaldamise peatamist. Mõned valitsused teevad mitmete eesliinil tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd keerulisemaks, selle asemel et pakkuda neile tegutsemisvõimalusi. Seepärast on oluline, et EL võtaks proaktiivsemaid ja ennetavamaid meetmeid.

3.9.

Komitee nõustub komisjoniga, et äsjased populistlikud ja autokraatlikud suundumused nõuavad kõikide ELi organite ja ELi kodanikuühiskonna kui terviku tegutsemist, et tagada ELi aluseks olevate väärtuste säilimine. Komitee on kindlalt vastu igasugusele mitteliberaalsele demokraatiale.

3.10.

Seepärast leiab komitee samuti, et aruteluperiood oleks pidanud olema pikem, et võimaldada põhjalikumaid konsultatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioonide laialdasemat osalust liikmesriikides.

3.11.

Paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid on komiteele teatanud, et lühike konsulteerimisperiood on sageli läbipaistvuse ja sisuka konsultatsiooni puudumisega seotud probleem, mis halvendab õigusloome ja õigusriigi põhimõtte järgimise kvaliteeti liikmesriikides. Seda silmas pidades on komitee arvamusel, et komisjon oleks pidanud võimaldama põhjalikumat konsulteerimist kodanikuühiskonnaga, millele saab osaks otsene mõju.

3.12.

Õigusriigi olukorra halvenemine mõjutab esimesena kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid, rikkumisest teatajaid ja ajakirjanikke, kes satuvad väga keerulisse olukorda, kui konkreetses liikmesriigis seadust rikutakse. Just nemad jälgivad olukorda ja teatavad rikkumisest ning saavad kohalikul tasandil varakult hoiatada. Seepärast leiab komitee, et nende roll on ülioluline, nagu ka meedia ja uuriva ajakirjanduse oma. Seepärast on mis tahes mõistliku jätkamise huvides vaja kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat kaitsta. Nende rolli käsitlevad ettepanekud peavad olema pärast aruteluperioodi esitatavates komisjoni ettepanekutes silmapaistval kohal.

3.13.

Eelkõige tuleks tulevases mitmeaastases finantsraamistikus suurendada toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, iseäranis neile, kes tegutsevad artikli 2 kohaste väärtuste kaitsmise nimel. Kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks kõigil tasanditel – kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil – pakkuda põhirahastamist, et toetada suutlikkuse suurendamist ja tegevust teadlikkuse suurendamise, järelevalve ning dokumenteerimise, huvide kaitsmise ja vaidluste lahendamise valdkonnas. Et tugevdada ELi toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide rollile Euroopas, tuleks tulevases mitmeaastases finantsraamistikus tagada, et kõigi asjaomaste ELi vahendite puhul, iseäranis sotsiaal-, majandus- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, oleks arvesse võetud kodanikuühiskonna jõulist rolli kõnealuste poliitikavaldkondade kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel. EL peaks suurendama ka rahalist toetust meedia sõltumatusele ja mitmekesisusele Euroopas ning hõlmama need küsimused kõikidesse asjaomastesse ELi poliitikavaldkondadesse, sealhulgas konkurentsipoliitikasse. Et tagada kõnealuste küsimuste esikohale seadmine poliitikas, peaks tulevane põhiõiguste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident vastutama ka järelevalve eest kodanikuühiskonnale, inimõiguste kaitsjatele ja ajakirjanikele soodsa keskkonna üle. Komitee kordab ka oma üleskutset luua kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vabaduste ELi ombudsmani ametikoht, kellele saaksid kõnealused osalejad teatada ahistamise või nende töö piiramise juhtumitest (4).

3.14.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus talle antud volitustele tuleb komitee organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana aktiivselt kaasata institutsioonide algatuste edasisse väljatöötamisse selles valdkonnas.

3.15.

Tal on eriline roll ja tegutsemiskohustus, kui tema enda liikmete ja laiema kodanikuühiskonna tegevus ELis on ohus. Komitee suudab täita ja peaks täitma olulist rolli teabe vahetamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade seas õigusriigi hetkeolukorra kohta liikmesriikides kodanikuühiskonna seisukohast ning edastama teavet (tegutsema varajase hoiatamise võrgustikuna) enne kui ilmnevad esimesed märgid probleemidest põhiõiguste ja õigusriigi põhimõttega.

3.16.

Juba 2016. aastal võeti komitees vastu omaalgatuslik arvamus, milles nõuti liidu kindlamat tegutsemist liikmesriikides põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas, ning järelmeetmena moodustati aprillis 2018 erirühm, et uurida, kuidas organiseeritud kodanikuühiskond saaks kõige paremini kaasa rääkida.

3.17.

Õigusriigi põhimõtte ohustamine võib õõnestada ELi aluseks olevat vastastikust usaldust. Hiljuti oli see selgesti näha, kui Euroopa Kohus sedastas, et liikmesriigi kohtunik ei pea tingimata järgima ELi liikmesriigi väljastatud Euroopa vahistamismäärust, kui selles liikmesriigis esineb õigusriigi põhimõttega seoses süsteemseid või üldisi puudusi ning need võivad mõjutada kohtuvõimu sõltumatust vahistamismääruse teinud liikmesriigis ja hageja põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele (5).

3.18.

Liikmesriikide sõltumatud kohtud tagavad, et kodanikud saavad arvestada oma ELi õiguste rakendamisega, et Euroopa ettevõtjad saavad osaleda piiriüleses kaubanduses muretsemata, et nende lepinguid ei täideta erapooletult ja sõltumatult, samuti selle, et naaberriigis töötavad inimesed saavad oma õigusi kasutada, ning et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad vabalt piiriüleselt tegutseda ilma rahvusvahelise solidaarse rahastuse diskrimineeriva maksustamiseta. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja rahvusvahelised investorite nõukogud on kõik väljendanud komiteele muret õigusriigi olukorra halvenemise ning selle tõsise majandusliku mõju pärast.

3.19.

Nii formaalsel kui ka mitteformaalsel haridusel on oluline roll demokraatliku ja õigusriigi kultuuri kujundamisel. Poliitiliste kultuuride mitmekesisus Euroopas muudab selle ülesande keerulisemaks. Siiski on ka edukaid ajaloolisi näiteid demokraatlike väärtuste õpetamisest, levitamisest ja tugevdamisest. Pikemas perspektiivis on parim kaitse tagasilanguse eest demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimisel aktiivsed, haritud ja kaasatud kodanikud. Komitee varasemas arvamuses (6) määratletud liberaalne demokraatia ja õigusriigi põhimõte peaksid olema iga Euroopa kodaniku südames ja meeles tähtsal kohal ning EL peaks olema esirinnas selle eesmärgi suunas edasiliikumisel, näiteks julgustades kõnealuste teemade arvestamist koolide ja kõrgkoolide õppekavades ning edendades akadeemilist ja kutsealast vahetust kodanike ja nendes valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku kaugelevaatava teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia kohta, mis käsitleb põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat.

4. Märkused olemasolevate vahendite kohta

4.1.

Komitee juhib tähelepanu praegu ELi institutsioonidele kättesaadavate, artikli 2 väärtuste kaitsmise vahendite kitsaskohtadele. Rikkumismenetlused on tavaliselt liiga piiratud, et ära hoida või parandada kooskõlastatud rünnakuid õigusriigi põhimõttele. Teiseks on osutunud äärmiselt raskeks mobiliseerida piisavalt poliitilist tahet Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse kasutamiseks.

4.2.

Kuigi Euroopa Komisjoni 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (7) on lihtsam rakendada kui artiklit 7, on selle tõhusus küsitav, kui valitsused ei soovi koostööd teha. Pealegi on selle rakendamiseks vajalikud tingimused liiga ranged ja nendeni jõutakse liiga hilja. Komitee soovitab parandada õigusriigi raamistikku, sealhulgas määratleda selgemad võrdlusalused, näitajad ja tähtajad, et suuta paremini hinnata asjaomaste ametiasutuste vastuseid ja ELi kaasnevaid meetmeid.

4.3. Rikkumismenetlused ja eelotsused

4.3.1

Viimastel aastatel on komisjon algatanud mitu väärtustega seotud, õigusriigi põhimõtet käsitlevat rikkumismenetlust (8). Sellist menetlust tuleks võimaluse korral kasutada, kuid see ei saa olla ainus vahend, sest kõik rikkumised ei ole seotud ELi õigusega. Mõned teadlased soovitavad algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud rikkumismenetluse vahetult Euroopa Liidu lepingu artikli 2 rikkumise korral (9) – seda varianti tasub uurida.

4.3.2

Ka eelotsus võib olla kasulik vahend. Sellegipoolest on liikmesriikide kohtute ees hulk takistusi eelotsuse taotluse esitamiseks Euroopa Kohtule ning sageli on see pikk menetlus.

4.4. Euroopa poolaasta

4.4.1

Euroopa poolaasta põhieesmärk on tagada raamistik majanduspoliitika koordineerimiseks ELis, kuid samuti hõlmab see võitlust korruptsiooniga, tõhusat kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformi, mille tulemusena võidakse anda riigipõhiseid soovitusi (10). Tõhusad järelmeetmed ei pruugi siiski olla tagatud.

4.4.2

Euroopa poolaasta kohta on väljendatud kriitikat, et see ei kaasa piisavalt sotsiaalpartnereid ei ELi ega liikmesriigi tasandil (11) ning et liikmesriigid täidavad praegu rahuldavalt vaid 20 % neile antud riigipõhistest soovitustest (12).

4.4.3

Euroopa poolaasta on peamiselt majandus- ja sotsiaalpoliitika vahend, mis suunab ja toetab reforme liikmesriikides. Siiski saaks selle rolli õigusriigi küsimuste seirel ja edendamisel suurendada, hõlmates õigusriigi põhimõtte jälgimise näitajaid nähtavamal moel, sealhulgas seoses selliste küsimustega nagu õiguskindlus ning ettevõtjate ja töötajate juurdepääs õiguskaitsevahenditele. Samuti tuleks parandada kodanikuühiskonna kaasamist ja tagada parem järelkontroll, et parandada eeskirjade järgimist.

4.5. ELi õigusemõistmise tulemustabel

4.5.1

ELi õigusemõistmise tulemustabel sisaldab teavet kõikide liikmesriikide kohtusüsteemi kohta ning Euroopa poolaasta raames võidakse selle alusel anda riigipõhiseid soovitusi. Tulemustabel tugineb kodanike ja ettevõtete seas läbi viidud uuringutele, mis hindavad kohtusüsteemi sõltumatust (13). Komitee soovitab uuringusse kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioonid.

4.6. Koostöö- ja jälgimiskord

4.6.1

Koostöö- ja jälgimiskord (14) töötati välja Rumeenia ja Bulgaaria abistamise üleminekumeetmena pärast nende ühinemist, et lahendada mitu kohtureformi, korruptsiooni ja (Bulgaaria puhul) organiseeritud kuritegevusega seotud probleemi. Selles kehtestati kriteeriumid, mida komisjon hindab ja milles tehtud edusammude kohta annab ta kord aastas aru.

4.6.2

See kord on osutunud tõhusaks vahendiks. Viimases Rumeeniat käsitlevas aruandes viidati aga tagasilöögile edusammudes, mis loodeti peagi lõpule viia. See tekitab küsimuse, kas edusammude tegemise nõue on piisavalt range ning kas muutus peab olema enne koostöö- ja jälgimiskorra lõpetamist kindlamalt juurdunud.

4.6.3

Koostöö- ja jälgimiskorra asjakohasus õigusriigi probleemide käsitlemisel muudes liikmesriikides vajab põhjalikumat hindamist. Ehkki nende kahe riigi valitsevad erakonnad pühenduvad eri määral, võimaldab vahendi olemasolu pidada Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel struktureeritud ja pidevat dialoogi.

4.7. Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus

4.7.1

Struktuurireformi tugiteenistus abistab vahetult liikmesriikide ametiasutusi (kontrollimeetodid, koolitus, analüüs, eksperdiabi) ning tegeleb valitsemise ja avaliku haldusega, sealhulgas läbipaistvus ja korruptsioonivastane tegevus, kuid on olemuselt makromajanduslik vahend. Õigusriigi põhimõtet käsitletakse sisuliselt vaid mõnes projektis (15).

4.7.2

Komitee soovitab õigusriigi põhimõtet käsitlevate riigipõhiste soovituste andmisel liikmesriigile kasutada rohkem eriülesandeid ning tagada tuleks kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine reformiprogrammidesse.

4.8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning õigus- ja julgeolekupoliitika rahalised vahendid

4.8.1

Üks ELi olulisemaid hoobasid õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks on rahastamine. 17. jaanuaril 2019 hääletas Euroopa Parlament mehhanismi (Euroopa väärtuste rahastamisvahendi) poolt, millega suurendatakse ELi õiguste ja väärtuste programmi rahastamist. Komisjoni ettepanek õigluse, õiguste ja väärtuste fondi kohta ei vasta täielikult sellele nõudmisele.

4.8.2

Ehkki komitee tunneb heameelt, et on eraldatud vahendeid parandamaks kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastusele, leiab ta, et õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste jaoks eraldatud summa ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele ette nähtud summa on ebapiisav (16).

4.9. Uus mehhanism liidu eelarve kaitsmiseks, kui liikmesriikides õigusriigi põhimõttega seoses esinevad üldised puudused mõjutavad eelarvet või kui on oht, et need seda mõjutavad

4.9.1

Komitee pooldas ettepanekut ning soovitas komiteed senisest rohkem kaasata (17). Peale selle soovitas komitee ettepanekut muuta, et see hõlmaks laiemat õigusriigi põhimõtet, mis sisaldab põhiõiguste kaitset ja tagab pluralistliku demokraatia kaitse.

4.9.2

Siiski soovitab komitee olla sellisel juhul väga ettevaatlik, et välistada toetuse lõppsaajate mõjutamist. On oluline meeles pidada sõltumatutuid organisatsioone, kes on oma liikmesriigis väga ebakindlas olukorras, ja näha neile ette eritoetused.

4.10. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) koos Euroopa Prokuratuuriga

4.10.1

Korruptsioon on üks õigusriigi põhimõtet ohustavaid probleeme. Seepärast peab EL tagama, et tema vahendeid ei väärkasutata ega võimaldata nende abil korruptsiooni.

4.10.2

Praegu võivad OLAFi uurimistes süüdistuse esitada vaid liikmesriigi prokurörid (18) ning süüdistus esitatakse vaid 45 % puhul uurimistest (19). Selle tõttu toetab komitee uut Euroopa Prokuratuuri (20) ja innustab kõiki ELi liikmesriike osalema (21).

4.10.3

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, inimõiguste kaitsjatel, rikkumisest teatajatel ja ajakirjanikel on pettuste avastamisel oluline roll ning seepärast kordab komitee kodanikuühiskonnaga peetava struktureeritud dialoogi ning kõnealustele osalejatele antava finants- ja poliitilise toetuse suurendamise tähtsust.

4.11. ELi laienemisprotsess ja naabruspoliitika

4.11.1

2011. aastal võeti ELis kasutusele uus lähenemine Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahenditele, et survestada partnerriike järgima ELi väärtusi ja poliitilisi reforme (22).

4.11.2

Poliitiline tingimuslikkus on Euroopa naabruspoliitika positiivne külg, mis toimib reformist huvitatud riikides tõhusalt.

4.11.3

EL peab tugevalt rõhutama poliitilise tingimuslikkuse toetamist naabruspoliitikas ja ELi laienemisprotsessis. Usaldusväärsuse säilitamiseks tuleb samu kriteeriume kohaldada ELi sees. Mis tahes riik, kes soovib Euroopa Liiduga ühineda, peab igal juhul kindlalt järgima Euroopa väärtusi. Kandidaatriigid peavad täitma Kopenhaageni kriteeriume (23). On oluline, et EL nõuaks seda väga rangelt. Õigusriigi põhimõtte tugevdamine ei puuduta mitte ainult institutsioone, see nõuab ühiskondlikku muutust.

5. Tulevikusoovitus

5.1.

Komitee on alates 2016. aastast toetanud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise seiremehhanismi loomist ELi tasandil (24).

5.2.

Komitee arvates on äärmiselt oluline luua õiguslikult siduv Euroopa mehhanism, raamistik, mis aktiivselt kaasab komisjoni, parlamendi ja nõukogu ning milles komitee etendab kodanikuühiskonna esindamisel olulist rolli. Mehhanism täiendab olemasolevaid vahendeid (25) ja peaks sisaldama ennetuskomponenti, mis võimaldaks sidusrühmadel (ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja avaliku sektori asutused) ja ekspertidel tuvastada puudusi nende esilekerkimisel riigi tasandil ning arutleda nende lahendamise üle juba varajases etapis. Ühtlasi aitaks selline mehhanism jaotada institutsioonide vahel koormust ja suurendada ühist vastutust ELi meetmete eest selles valdkonnas.

5.3.

Komitee rolli selles valdkonnas tuleks vaadelda, võttes arvesse selle ainulaadset koosseisu ja mõjuulatust ELi ja liikmesriigi tasandil. Kodanikuühiskonna vaadete esindajana ühendab komitee organisatsioone, kes on hoolikalt pühendunud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste küsimustele, aga ka sotsiaalpartnereid ning teisi olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid sidusrühmi, kes on esindatud liikmesriigi ja ELi tasandil. Seepärast saab komitee anda kohaliku tasandi unikaalsete andmete ja ideede allikana edendamise, ennetamise ja reageerimise valdkonnas selget lisaväärtust teisi asjaomaseid allikaid dubleerimata.

5.4.

Esimese sammuna on komitee ise juba alustanud teabekogumismissioone, et saada ülevaade, kuidas kodanikuühiskond eri liikmesriikides probleeme näeb. Komitee kavatseb külastada kõiki 28 liikmesriiki, (26) kuid avaldab esimese viie riigi külastamise tulemuste kohta aruande sügisel. Ehkki külastused ei kujuta endast seiremehhanismi, on need olulised riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamuse kuulmiseks. Seepärast kavatseb komitee edasise meetmena tunnustada ja tugevdada olemasolevaid kodanikuühiskonna platvorme ja kohalikke organisatsioone. Nende häälte kuuldavaks tegemine on praeguses olukorras vajalik.

5.5.

Peale selle tuleks luua Euroopa tasandil sidusrühmade iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte jälgimise foorum, kuhu kaasataks ka komitee. See võimaldaks esiteks ELi otsustajatel saada varajane hoiatus ELi lepingu artikli 2 väärtustega seotud esilekerkivate probleemide kohta otse kohalike organisatsioonide käest ning teiseks hõlbustada vastastikuse õppimist, usalduse loomist ja koostööd riiklike sidusrühmade vahel, nagu ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja avaliku sektori asutused. Sidusrühmade foorumi vormi ja üksikasjade üle otsustamisel tuleks lähtuda Euroopa rändefoorumi ja Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi olemasolevatest mudelitest. Komitee pakuks foorumile sekretariaati ja võõrustaks koosolekuid, mis korraldataks on ühiselt Euroopa Komisjoniga.

5.6.

Komitee usub, et häälte kuuldavaks tegemine on praeguses olukorras vajalik ning see võimaldaks kodanikuühiskonna organisatsioonidel edastada varajase hoiatuse. Erinevalt iga-aastasest põhiõiguste kollokviumist, kuhu kaasatakse piiratud arv peamisi sidusrühmi, on komitee foorum mõeldud avatud foorumina avaliku arutelu ergutamiseks. Kahjuks on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti volitused ELi põhiõiguste harta artikli 51 alusel piiratud sekkumisega Euroopa Liidu lepingu artikli 2 mõne rikkumise korral. Foorumil osalevad peamiselt inimõiguste organisatsioonid, samal ajal kui komitee hõlmab ka muid kui inimõiguste valdkonna organisatsioone, sealhulgas sotsiaalpartnereid, ning tal on olemas organisatsioonidega suhtlemise kogemus Euroopa, liikmesriigi ja kohalikul tasandil väga erinevates küsimustes. See annab kodanikuühiskonna mitmekesisusele ja elujõulisusele lisaväärtust ning kaasab olulisi majandustegevuses osalejaid.

5.7.

Arvesse tuleks võtta õigusriigi põhimõtte järgimise majanduslikke aspekte. Vastastikune usaldus on väärtus, mille ainult majanduslikku hinda on raske määrata, kuid on selge, et usalduse puudumisel koos kohtute poliitilise mõjutamise või korruptsiooniga on majandusele kahjulikud tagajärjed. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu õigusriigi põhimõtte õõnestamise tagajärgedele kõigi sidusrühmade, sealhulgas ettevõtlussektori jaoks ning koguma selle kohta rohkem andmeid ja analüüse. Õiguslik ebakindlus, läbipaistmatu õigusloome, ebaaus konkurents, diskrimineeriv juurdepääs avalikele turgudele ning õiguskaitsevahenditele tegeliku juurdepääsu puudumine on näited selle kohta, millised tagajärjed on õigusriigi põhimõtte õõnestamisel ettevõtlussektorile, mida tuleks paremini arvesse võtta ELi analüüsis ja vastuses, sealhulgas Euroopa poolaasta raames.

5.8.

Eraldi küsimus on vajadus kodanikuühiskonna organisatsioonide suurema toetamise järele (järelevalveorganisatsioonide põhirahastamine): on oluline, et EL kaaluks võimalust toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja uurivat ajakirjandust ning meediat, mis jälgivad seoses artikliga 2 tekkivaid probleeme ja teatavad nendest. Komitee leiab, et rahastamisvahendi loomine selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks, mis edendavad artikli 2 väärtusi liikmesriikides, on oluline nende väärtuste toetamiseks kodanike seas rohujuure tasandil. Sellega seoses viitab komitee arvamusele, milles käsitletakse ettepanekuid uue õigluse, õiguste ja väärtuste fondi kohta, (27) ning kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles suurendama 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta käiva otsuse raames märkimisväärselt selle fondi vahendeid.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 88.

(2) ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(3) Kehtestatud 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul.

(4) ELT C 81, 2.3.2018, lk 9.

(5) Euroopa Kohus, kohtu otsus (suurkoda) – kohtuasi C-216/18 PPU, 25. juuli 2018.

(6) SOC/605 – „Vastupanuvõimeline demokraatia tänu tugevale ja mitmekesisele kodanikuühiskonnale“(ELT C 228 5.7.2019, lk 24).

(7) Euroopa Komisjon, teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, 11. märts 2014.

(8) Euroopa Komisjon, pressiteade: „Rule of Law: European Commission launches infringement procedure to protect judges in Poland from political control“, 3. aprill 2019.

(9) Michel Waelbroeck ja Peter Oliver: „Enforcing the Rule of Law in the EU: What can be done about Hungary and Poland?“, 9. veebruar 2018.

(10) Euroopa Komisjon, teatis „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus – Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, 3. aprill 2019.

(11) Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC), Euroopa poolaasta talvepakett, pressiteade „ETUC on European Semester Winter Package“, 27. veebruar 2019.

(12) Business Europe, uudiskiri N°2019-13: „A renewed role for the European Semester“, 11. aprill 2019.

(13) Euroopa Komisjon, „The 2019 EU Justice scoreboard“(„ELi õigusemõistmise tulemustabel“), 2019, lk 63, 3.3.3 Summary on judicial independence („Kokkuvõte kohtusüsteemi sõltumatuse kohta“).

(14) https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/assistance-bulgaria-and-romania-under-cvm_et.

(15) Struktuurireformi tugiteenistuse esitatud näidetest keskendub õigusriigi põhimõttele vaid kuus: prokuratuuri sõltumatu analüüsi kehtestamine Bulgaarias; puude hindamise reformimine Tšehhi Vabariigis, Kreekas ja Poolas; kohtusüsteemi tõhustamine Horvaatias; siseauditi koordineerimise parandamine Rumeenias, rikkumisest teatamise juhtumite käsitlemise parandamine Itaalias ning noorte rändajate ja pagulaste integreerimisabi Austrias.

(16) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(17) ELT C 62, 15.2.2019, lk 173.

(18) Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne 1/2019: „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vajadus tegutseda“.

(19) Organized Crime and Corruption Reporting Project, „EC Adopts New Anti-Fraud Strategy“, 1. mai 2019.

(20) Euroopa Komisjon, teatis „Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia: tõhustatud meetmed ELi eelarve kaitsmiseks“, 29. aprill 2019.

(21) Euroopa Prokuratuur, veebileht.

(22) Momin Badarna: „The ENP and its Political Conditionality Instrument: is it ineffective?, Young European Federalists“, 15. september 2018.

(23) Euroopa Komisjon, 2018. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta, 17. aprill 2018.

(24) ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(25) Nagu pakkus välja Euroopa Parlament oma 27. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus, P7_TA(2014)1773, raportöör Louis Michel, 22. november, punkt 9.

(26) 27 liikmesriiki, kui Ühendkuningriik lahkub EList.

(27) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178, COM(2018) 383 final ja COM(2018) 384.

LIIDE

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 3).

Punkt 3.7

Motivatsioon

Arvamuse autorid lähevad liikmesriikide institutsioonide hindamisel liiga kaugele. Väljapakutud sõnastust võib pidada selliste institutsioonide solvamiseks, mille eesmärk on kaitsta pluralistlikku süsteemi. Ülejäänud osa peegeldab ootusi ELi analüüsidele õigusriigi põhimõtte valdkonnas.

Hääletus

Poolt	:	47
Vastu	:	141
Erapooletuid	:	19

Punkt 5.2

Komitee arvates on äärmiselt oluline luua õiguslikult siduv Euroopa mehhanism, raamistik, mis aktiivselt kaasab komisjoni, parlamendi ja nõukogu ning milles komitee etendab kodanikuühiskonna esindamisel olulist rolli. Mehhanism täiendab olemasolevaid vahendeid (1) ja peaks sisaldama ennetuskomponenti, mis võimaldaks sidusrühmadel (ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja avaliku sektori asutused) ja ekspertidel tuvastada puudusi nende esilekerkimisel riigi tasandil ning arutleda nende lahendamise üle juba varajases etapis. Ühtlasi aitaks selline mehhanism jaotada institutsioonide vahel koormust ja suurendada ühist vastutust ELi meetmete eest selles valdkonnas. Mehhanismi tuleb rakendada ettevaatlikult, et seda ei kasutataks praeguste poliitiliste eesmärkide huvides ja et see ei vallandaks kultuurilisi konflikte.

Motivatsioon

Kavandatud täienduse eesmärk ei ole mitte piirata komitee toetust loodavale mehhanismile, vaid seda tuleks käsitada täiendava märkusena poliitilise neutraalsuse ja kultuurilise mitmekesisuse austamise kohta.

Hääletus

Poolt	:	42
Vastu	:	153
Erapooletuid	:	23

Punkt 1.6

Motivatsioon

Kavandatud täiendusega ei piirata komitee toetust loodavale mehhanismile. Pigem on tegemist rikastava märkusega depolitiseerimise ja kultuurilise mitmekesisuse – millele oleme uhked – austamise kohta.

Hääletus

Poolt	:	42
Vastu	:	153
Erapooletuid	:	23

Täiskogus vastu võetud muudatusettepanekute kohaselt muudeti sektsiooni arvamuses järgmisi punkte, kuigi nende esialgse kuju säilitamine kogus hääletamisel enam kui veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 4):

Punkt 3.12

Õigusriigi olukorra halvenemine mõjutab esimesena kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid, rikkumisest teatajaid ja ajakirjanikke, kes satuvad väga keerulisse olukorda, kui konkreetses liikmesriigis seadust rikutakse. Just nemad tagavad õiguste järgimise, jälgivad olukorda ja teatavad rikkumisest ning saavad kohalikul tasandil varakult hoiatada. Seepärast leiab komitee, et nende roll on ülioluline, nagu ka meedia ja uuriva ajakirjanduse oma. Seepärast on mis tahes mõistliku jätkamise huvides vaja kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat kaitsta. Nende rolli käsitlevad ettepanekud peavad olema pärast aruteluperioodi esitatavates komisjoni ettepanekutes silmapaistval kohal.

Hääletus

Poolt	:	122
Vastu	:	73
Erapooletuid	:	20

Punkt 1.11

Nii formaalsel kui ka mitteformaalsel haridusel on oluline roll demokraatliku ja õigusriigi kultuuri kujundamisel. Liberaalne d Demokraatia ja õigusriik peaks olema tähtis ja lähedane kõigile Euroopa kodanikele. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku kaugelevaatava teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia kohta, mis käsitleb põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat.

Hääletus

Poolt	:	119
Vastu	:	73
Erapooletuid	:	21

(1) Nagu pakkus välja Euroopa Parlament oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus, P7_TA(2014)0173, raportöör Louis Michel, 22. november, punkt 9.

Į viršų

Pasirinkite eksperimentines funkcijas, kurias norite išbandyti