Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“

(COM(2019) 151 final)

(2019/C 282/06)

Raportöör: Ana BONTEA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 12.3.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõige 2
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	20.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/3/10

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee kordab oma varasemaid järeldusi ja soovitusi liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta ja lähtub neist (1).

1.2.

Komitee tunneb heameelt Euroopa ja riigi tasandi meetmete üle, mis on viinud edusammudeni tööhõive valdkonnas, ning soovitab need säilitada ja neid arendada, et tagada majandusliku elujõulisuse ja sotsiaalse kestlikkuse edendamine, kvalifitseeritud, koolitatud ja seega uuteks, iseäranis tehnoloogilisteks arenguteks paremini ettevalmistatud tööjõud ning samuti majanduse arengule reageerivate tööturgude edendamine, täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamine, erinevuste vähendamine, kõigile võrdsete võimaluste, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vastase võitluse edendamine, eesmärgiga kaotada piirkondlikud erinevused elu- ja töötingimustes ning parandada tööturu toimimist ja tõhustada sotsiaaldialoogi.

1.3.

Komitee kordab, et tööturu ja sotsiaalõiguste reguleerimise poliitika väljatöötamisel tuleb harmooniliselt ühendada omavahel seotud konkurentsivõime, tootlikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse/töötajate õiguste mõõde. Kõigis meetmetes, mida rakendavad Euroopa, riiklikud ja kohalikud institutsioonid, tuleks tagada sobiv tasakaal majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse vahel.

1.4.

Tuleks edendada poliitikat ja struktuurireforme, et hõlbustada kvaliteetsete töökohtade loomist, vastutustundliku ettevõtluse edendamist ning VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete arendamist.

1.5.

Komitee rõhutab, kui oluline on tagada kaasav, võrdne ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda taseme haridus, sh kõrgharidus. Samuti on vaja tagada heal tasemel vajalikud oskused ja teadmised tööhõiveks, inimväärseks tööks ja ettevõtluseks ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks

1.6.

Reformide kavandamise ja rakendamise parandamiseks ning nende jälgimiseks on oluline, et sotsiaaldialoog toimiks nõuetekohaselt (2).

1.7.

Komitee jääb oma soovituse juurde jätkata jõupingutusi erinevuste kõrvaldamiseks. Seejuures on ülespoole suunatud lähenemine valdkondadevaheline põhimõte, mida tuleb arvesse võtta ja mis tuleb integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse.

1.8.

Komitee kordab oma järeldusi ja soovitusi Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (3).

2.   Üldised märkused

2.1.

Nõukogu otsuse ettepanekuga nähakse ette, et otsuse (EL) 2018/1215 (4) lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised jäävad kehtima ka 2019. aastal.

2.2.

Komitee on oma varasemates arvamustes (5) sõnastanud järeldusi ja soovitusi liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, mida ta soovib käesolevas arvamuses korrata ning aluseks võtta.

2.3.

Komitee tunneb heameelt Euroopa ja riigi tasandi meetmete üle, mis on võimaldanud edusamme teha, (6) ning soovitab neid jätkata ja edasi arendada, tagades tööhõive kvaliteedi jätkuva parandamise ning ebakindluse ja ebavõrdsuse vähendamise (kuna tööturul püsivad erinevused liikmesriikide, piirkondade ja inimeste rühmade vahel ning majanduskasv ei too kõigile riikidele, piirkondadele ja kodanikele võrdselt kasu – mõnes riigis on tööpuudus endiselt suur, leibkondade reaalsissetulek kriisieelsest tasemest väiksem ja vaesuse määr kõrge).

2.4.

2020. aastaks peaksid liikmesriigid ja liit sotsiaalpartneritega konsulteerides püüdma välja töötada uue kooskõlastatud tööhõivestrateegia, millega tagataks eelkõige majandusliku elujõulisuse ja sotsiaalse kestlikkuse edendamine, pädev, kvalifitseeritud ja seega uuteks, iseäranis tehnoloogilisteks arenguteks paremini ettevalmistatud tööjõud ning samuti majanduslikele muutustele reageerivate tööturgude edendamine, täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamine, erinevuste vähendamine, samuti tööturu toimimise ja sotsiaaldialoogi tõhususe parandamine.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Tööjõunõudluse ja investeeringute suurendamine

3.1.1.

Nagu on toonitatud 2019. aasta riigiaruannetes, esineb kõigis liikmesriikides ühes või teises poliitikavaldkonnas investeerimispiiranguid. Näiteks võib tuua suure regulatiivse ja halduskoormuse, reguleerivate raamistike ettearvamatuse, kohtusüsteemide töö vähese tulemuslikkuse ja saamatud haldusasutused (7) (reformid ja investeeringud eeldavad piisavat haldus- ja tehnilist suutlikkust, et võimaldada liikmesriikidel saavutada oodatud tulemusi), tülikad ja pikad loasaamismenetlused, haridus- ja koolitussüsteemi puudustest tulenevast oskuste nappusest rääkimata. Mitmes riigiaruandes nimetatakse oskuste nappust investeeringuid tõkestava või edasi lükkava asjaoluna. Vaatamata hiljutistele jõupingutustele ja edusammudele (8) finantssüsteemi teatavate puuduste osas tuleb mainida ka ülejäänud raskusi, millega on vastakuti ettevõtted, iseäranis VKEd, et saada investeeringuteks rahastust (9). Kõik need nõrgad kohad, millel on märkimisväärne piiriülene mõju, nõuavad asjakohaseid meetmeid nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, et ELi ja liikmesriikide investeeringute tase jõuaks taas kriisieelsele tasemele ning et saavutada strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgid ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning nende töötajate koolituse valdkonnas.

3.1.2.

Vastu tuleks võtta sihipärasem investeerimispoliitika, mis oleks kombineeritud läbimõeldud struktuurireformidega, mille eesmärk on hõlbustada kvaliteetsete töökohtade loomist, edendada vastutustundlikku ettevõtlust ja tõelise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ning toetada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete loomist ja kasvu.

3.1.3.

Vaja on valdkonnaülest kaasavat, sidusat ja VKE-sõbralikku ELi poliitikat ning liikuda põhimõttelt „kõigepealt mõtle väikestele“ (Think Small First) edasi põhimõtte „kõigepealt tegutse väikeste nimel“ (Act small first) juurde. Komitee kordab oma varasemaid soovitusi, (10) sealhulgas soovitus luua näitaja, millega mõõdetakse ettevõtlustingimusi.

3.1.4.

Demograafiliste suundumuste taustal on tootlikkuse kasv ülimalt tähtis, et tagada jätkusuutlik majanduskasv kõigis liikmesriikides. Poliitikakujundajate ja sotsiaalpartnerite peamine ülesanne on edendada tootlikkuse kasvu Euroopas (11) sihipärasemate investeeringute abil füüsilisse ja inimkapitali ning tehnoloogiliste edusammude kasutamisse tööstus- ja teenuste sektoris, tugevdades tootlikke investeeringuid innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, majanduskasvu soodustavatesse projektidesse ning füüsilisse ja sotsiaalsesse taristusse, nagu info- ja sidetehnoloogia võrgud ja hooldusstruktuurid. Vaja on suuremaid jõupingutusi, et investeerida kvaliteetsete töökohtade loomisse ja võidelda ebakindlate töösuhete vastu, kuna ka see piirab tootlikkust.

3.2.   Tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine (12)

3.2.1.

2019. aastal valmistab iseäranis muret see, et kinnitust on leidnud struktuuriliste pädevuste mittevastavus tööturu vajadustele – ELi ettevõtetel on üha raskem töötajaid palgata. Selle põhjuseks on asjakohaste oskuste vähesus ELis ja see asjaolu toimib üha enam tootmisvõimsust pidurdava tegurina. Oskuste nappus ei puuduta mitte ainult kõrge tööhõivemääraga, vaid ka suure tööpuudusega riike, ning see on eriti terav teatud sektorites, nagu ehitus, IKT-teenused, inseneeria ja finantsteenused (13). Selle olukorra lahendamiseks on vaja tugevamaid meetmeid, seejuures tuleb esmajärjekorras reformida enamike riikide haridus- ja koolitussüsteeme ning edendada kõrghariduses tulemustel põhinevat lähenemisviisi.

3.2.2.

Prioriteedid on järgmised: tagada võrdsus, võrdsed võimalused ning võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja heal tasemel oskustele ja teadmistele, samuti õpiväljundite õiglasele jaotumisele.

3.2.3.

Haridusasutustele ja õpetajatele tuleks pakkuda tuge, ruumi ja vahendeid, mida on vaja demokraatia, kodanikuaktiivsuse, kriitilise mõtlemise, sallivuse ja rahu väärtuste integreerimiseks rändajate ja pagulaste integreerimise raskuste, parempoolsete äärmusluse ja populistliku natsionalismi kontekstis.

3.2.4.

Duaalõppel põhineva kutsehariduse ja -õppe nõuetekohane toimimine aitab suurendada noorte tööhõivet.

3.2.5.

Kõigi õpetajate ja õpilaste ning kodanike, sealhulgas marginaliseerunud piirkondades elavate kodanike täieliku digikirjaoskuse saavutamiseks on vaja mobiliseerida piisavad avaliku sektori vahendid ja tipptasemel varustus ning tehniliselt pädevad töötajad.

3.2.6.

Oskuste nappuse probleemi lahendamine on mitmemõõtmeline ülesanne, mis nõuab märkimisväärseid jõupingutusi. Kõigil tasanditel tuleks edendada loovust, ettevõtlikkust ja liikuvust hariduses ja koolituses ning pidevõpet ja tugevamaid sidemeid ettevõtete ja haridus- või koolitusteenuste osutajate vahel. Sotsiaalpartneritel on selles samuti oluline roll.

3.2.7.

Lisaks kvaliteetsele haridusele ja kutseõppele juurdepääsule vajavad puuetega inimesed ja teised ebasoodsas olukorras rühmad sihipäraseid meetmeid ja toetust, et parandada nende juurdepääsu tööturule.

3.3.   Sotsiaaldialoogi tõhustamine riikide ja Euroopa tasandil (14)

3.3.1.

Hästi toimiv sotsiaaldialoog on eelnimetatud ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise eesmärkide saavutamise, kvaliteetsetele töökohtadele, kvalifikatsioonile ja oskustele juurdepääsu ning neist eesmärkidest lähtuvate reformide parema ülesehitamise ja rakendamise pant, et suurendada nende omaksvõttu.

3.3.2.

Sotsiaalpartnereid tuleb õigeaegselt ja ulatuslikult kaasata kogu Euroopa poolaasta protsessi vältel, et parandada poliitikas osalemist, mis hõlbustab selle edukat rakendamist, tasakaalustades töötajate ja tööandjate huvid. Sotsiaalpartnerite koostöö võib olla majandus-, tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise poliitika edu, jätkusuutlikkuse ja kaasavuse liikumapanev jõud.

3.3.3.

Sotsiaalpartnerid suudavad leida uuenduslikke lahendusi, et tulla toime ühiskonna ja tööturu ümberkujundamise, demograafiliste muutuste, digiülemineku ja globaliseerumise mõjudega. Nii riigi kui ka Euroopa tasandi õigusraamistik peaks jätma ettevõtete, sektorite ja liikmesriikide tasandil ruumi innovatsiooniks, et anda stiimuleid sotsiaalpartnerite arenguks. Euroopa Sotsiaalfondil (ESF) on oluline osa sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamise toetamisel, nagu tõendab neljapoolne avaldus „Sotsiaaldialoogi uus algus“ (2016), ning komitee ärgitab komisjoni ja liikmesriike tagama, et sotsiaalpartnerite soovitusi rakendatakse (15).

3.3.4.

Sotsiaalpartnerite kaasamine Euroopa poolaastasse nõuab ka suutlikkuse suurendamise täiendavat toetamist, et neil oleks võimalik anda oma panus protsessi eri etappides, sealhulgas reformide rakendamisel. Samuti on mõnes riigis oluline suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust selleks, et võtta üle Euroopa sotsiaaldialoogi tulemused.

3.3.5.

Nagu on rõhutatud 2019. aasta riigiaruannetes, on ühtedes liikmesriikides toimunud positiivne areng, samal ajal kui teistes on täheldatud tagasiminekut. Mõnes liikmesriigis on sotsiaalpartnerite kaasatus riigi tasandil tegelikkuses vähenenud. Sotsiaalpartneritega konsulteerimine peaks olema kohustuslik.

3.3.6.

Sotsiaaldialoogil peaks olema suurem osakaal reformide kavandamisel, rakendamisel ja jälgimisel. Arvesse tuleks võtta sotsiaalpartnerite vahelisi kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks kiireloomulised probleemid ja poliitilised tegurid tööturgude parandamiseks, samuti riigiaruandeid ja sotsiaalnäitajate tulemustabelit.

3.4.   Kõigi võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine (16)

3.4.1.

Komitee kordab, et tööturu ja sotsiaalõiguste reguleerimise poliitika väljatöötamisel tuleb harmooniliselt ühendada omavahel seotud konkurentsivõime, tootlikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse/töötajate õiguste mõõde. Kõik osalejad peavad võtma kohustuse edendada kaasavat kasvu ning kujundada samal ajal ärimaailma jaoks soodsad tingimused, et luua rohkem ja paremaid töökohti. Ainus viis saavutada võrdsem ühiskond on luua majanduskasvu ning jätkusuutlikumaid ja kaasavamaid töökohti, et tagada kodanikele inimväärsed töötingimused, piisavad palgad ja pensionid ning võimalus kasutada oma õigusi.

3.4.2.

Hoolimata olukorra paranemisest kogu Euroopas püsivad erinevused liikmesriikide, piirkondade ja tööturu erinevate inimrühmade vahel. Kõik riigid, piirkonnad ja kodanikud ei saa majanduskasvust ühepalju kasu. Mõnes liikmesriigis on töötus jätkuvalt suur, kodumajapidamiste reaalsissetulek püsib allpool kriisieelset taset ja vaesuse määr on kõrge. Piirkondade vahel on endiselt suured erinevused ja mõnes liikmesriigis need suurenevad.

3.4.3.

Riigipõhisetel soovitustel (17) võib olla tähtis koht tööhõivepoliitika suuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tõhustamisel, pakkudes suurepärast võimalust kujundada riiklikku poliitikat kooskõlas asjaomaste suuniste ja sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, pidades silmas ühiste tulemuste saavutamist. Nende eesmärk peaks olema vähendada nimetatud erisusi ning suurendada ja juhtida vahendeid selle saavutamiseks.

3.4.4.

Mõnes liikmesriigis ei ole tööpuuduse määr endiselt alanenud ja ületab jätkuvalt 10 %. Mitmes liikmesriigis on noorte olukord endiselt problemaatiline: mittetöötavate ja mitteõppivate noorte suur hulk paneb muretsema nende praeguse ja tulevase tööalase konkurentsivõime pärast (18). Teistes liikmesriikides takistab üha suurem tööjõu nappus edasist majanduskasvu.

3.4.5.

Ehkki naiste tööhõive määr suureneb, püsib tööhõive määra sooline erinevus ja see tingib palkade ebavõrdsuse (19). Eriti raske on tööd leida väheste oskustega isikutel ja rändetaustaga isikutel (20). Samuti on ebasoodsas olukorras puuetega inimesed (21). Peale selle on tööturu olukord paljudes liikmesriikides piirkonniti väga erinev. Demograafilised muutused ja tehnoloogia areng on Euroopa tööturgu ümber kujundamas. Need probleemid tuleb lahendada seadusandlike ja haldusmeetmete abil ning asjaomaste institutsioonide ja sotsiaalpartnerite koostöös.

3.5.   Euroopa sotsiaalõiguste sammas

3.5.1.

Euroopa sotsiaalõiguste sambal on keskne tähtsus töö- ja palgatingimuste ja sotsiaalkaitsesüsteemide parandamisel Euroopas. See on oluline ka töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, sotsiaalsete standardite parandamiseks ja ELi liikmesriikide üksteisele lähenemiseks, sh kollektiivläbirääkimised ja ligipääs sotsiaalteenustele. Sotsiaalõiguste samba osas kordab komitee oma varasemates arvamustes (22) tehtud järeldusi ja soovitusi.

3.5.2.

2019. aasta riigiaruannetes pööratakse erilist tähelepanu sellele, milliseid edusamme teevad liikmesriigid seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega. Samba rakendamine näitab teed kaasava, õiglase ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise poole.

3.5.3.

Tööturu tulevik peaks olema peamine teema sotsiaalõiguste samba üle peetavates aruteludes, mis peaksid käsitlema praegu selles valdkonnas käimasolevat olulist muutust, ning vastu tuleks võtta sidus Euroopa tööhõivestrateegia, mis hõlmab järgmisi teemasid: — investeeringud ja innovatsioon; — tööhõive ja kvaliteetsete töökohtade loomine; — õiglased töötingimused kõigile; — õiglased ja sujuvad üleminekud, mida toetab aktiivne tööturupoliitika; — kõigi sidusrühmade, eriti sotsiaalpartnerite osalus.

3.5.4.

Kõik sidusrühmad peavad tegema koostööd tagamaks, et tulevikus on töömaailm õiglane ja kaasav, pakub kõigile töövõimalusi ning soodustab sotsiaalset progressi, kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, kellel on inimväärne sissetulek, ning juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele.

3.5.5.

Ent neid parendusi on vaja rahastada: sotsiaalõiguste samba tõhus rakendamine liikmesriikides on võimalik üksnes siis, kui on olemas piisavad rahalised vahendid, et investeerida sotsiaalpoliitika meetmetesse, mille eesmärk on rakendada õigusi ja põhimõtteid konkreetsete poliitiliste algatuste kaudu. Selleks on vaja kasutada selliseid mehhanisme nagu Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

3.6.   Euroopa Liidu fondid (23)

3.6.1.

Komitee peab tervitatavaks ESF+-i määruse eelnõus väljendatud kavatsust tugevdada seost Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa poolaasta protsessi vahel, eelkõige riigipõhiste soovituste rakendamist.

3.6.2.

Mõne liikmesriigi puhul moodustavad ELi rahalised vahendid isegi olulise osa avaliku sektori investeeringutest. ELi rahaliste vahendite parem kooskõlastamine Euroopa poolaasta raames tehtava analüüsi ja antavate soovitustega peaks parandama tulemusi ja suurendama ühtekuuluvuspoliitika rahastuse mõju.

3.6.3.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid peaksid olema kujundatud selliselt, et neil oleks otsustav tähtsus töökohtade ja majanduskasvu loomisel ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, ent neid fonde tuleb kasutada tõhusamalt ja tulemuslikumalt ning seada sotsiaalõiguste samba rakendamise raames esmatähtsale kohale ELi pikaajalised investeeringud taristusse ja kvaliteetsetesse sotsiaalteenustesse, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga vahendusel.

3.7.   Digiüleminek

3.7.1.

Komitee on paljudes arvamustes analüüsinud digiüleminekut ja selle mõju töö korraldusele ja tööhõivele (24).

3.7.2.

Neljas tööstusrevolutsioon toob kaasa suured muutused, mis on tingitud sellistes valdkondades nagu geneetika, tehisintellekt, robootika, nanotehnoloogia, 3D-printimine ja biotehnoloogia toimunud arengust. Need muutused puudutavad tarbimis-, tootmis- ja töömudeleid ning nendega kaasnevad suured probleemid, mis nõuavad ettevõtetelt, avaliku sektori asutustelt ja kodanikelt proaktiivset kohanemist. Paralleelselt tehnoloogilise revolutsiooniga on suurenenud mitme nende muutustega seotud sotsiaal-majandusliku, geopoliitilise ja demograafilise teguri mõju, sest need tegurid toimivad mitmes suunas ja võimendavad üksteist. Vastavalt sellele, kuidas kogu tööstus kohaneb, uueneb enamik kutsealasid põhjalikult.

3.7.3.

Kuigi mõned töökohad muutuvad tõenäoliselt ülearuseks ja teiste hulk kasvab hoogsalt, nõuavad olemasolevad töökohad vajalike oskuste omandamist. Vaja on konkreetseid meetmeid, et ületada oskuste nappus, massiline töötus ja suurenev ebavõrdsus. Selleks on tarvis ümberõpet ja oskuste parandamist, proaktiivset lähenemist pidevõppele, asjakohaseid stiimuleid ja varustust ning mitut valdkonda hõlmavaid partnerlusi.

3.7.4.

Parem arusaam sellest, kuidas muutuvad digiajastul töö ja töösuhted, peaks viima tõhusama ELi tööhõivepoliitika kujundamiseni.

3.7.5.

Esmatähtsaks tuleb pidada pidevõpet, ümberõpet ja oskuste arendamist, et igaühel oleks võimalus saada töökoht üleilmastunud kõrgtehnoloogilises töökeskkonnas ning pääseda ligi teabele ja teenustele, millest osa on hädavajalikud.

3.7.6.

Digiajastul on oluline tagada juurdepääs internetile ja pakkuda digikirjaoskuse kursusi kõigile, keda ohustab töötuks jäämine, ning pakkuda neile võimalust kasutada oma õigusi ja pääseda juurde sotsiaalteenustele, eelkõige põhiteenustele.

3.7.7.

Digiajastu uus ebavõrdsus ja uued sotsiaalsed riskid võivad osalt tuleneda ka digitaalsest tõrjutusest, sest mõnes elanikkonnasegmendis puuduvad IT-oskused ja elementaarne digikirjaoskus, mis on vajalikud, et pääseda juurde teabele ja teenustele, millest osa on väga olulised.

---

(1)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 57.

(2)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 1; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(3)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1; ELT C 81, 2.3.2018, lk 145; ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(4)  Nõukogu 16. juuli 2018. aasta otsus (EL) 2018/1215 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 224, 5.9.2018, lk 4):

—	tööjõunõudluse suurendamine,

—	tööjõupakkumise edendamine ning tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine,

—	tööjõuturgude toimimise ja sotsiaaldialoogi tõhususe parandamine,

—	kõigi võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine.

(5)  ELT C 332, 8.10.2015, lk 68, ELT C 237, 6.7.2018, lk 57.

(6)  Teatis COM(2019) 150 final – „Euroopa Liit naudib seitsmendat majanduskasvu aastat. Jätkuv majanduse elavnemine mõjutab positiivselt tööturgu ja sotsiaalset progressi. Tööhõive olukord paraneb jätkuvalt: 2018. aasta neljandas kvartalis tööle võetud inimeste arv on 240 miljonit, seejuures on töötuse määr (6,6 %) vähenenud 2000. aasta tasemele. Pelgalt 2017. aastal pääsesid vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest enam kui viis miljonit inimest.“

(7)  Teatis COM(2019) 150 final – (4. liide); vt ka teatis COM (2019) 500 final .

(8)  „VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääs rahastamisele perioodil 2014–2020: võimalused ja väljakutsed“ (teabearuanne); ELT C 345, 13.10.2017, lk 15; ELT C 197, 8.6.2018, lk 1.

(9)  Vt joonealune märkus 8.

(10)  COM(2019) 150 final .

(11)  Vt joonealune märkus 10.

(12)  SOC/622 (koostamisel); ELT C 62, 15.2.2019, lk 136; ELT C 228, 5.7.2019, lk.16, ELT C 237, 6.7.2018, lk 8; ELT C 81, 2.3.2018, lk 167; ELT C 13, 15.1.2016, lk 57; ELT C 161, 6.6.2013, lk 67.

(13)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tellitud uuring oskuste mittevastavuse kohta, 2018.

(14)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 1; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(15)  Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa sotsiaalpartnerite sotsiaaldialoogi uut algust käsitlev avaldus , 2016.

(16)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 15; ELT C 237, 6.7.2018, lk 1; ELT C 440, 6.12.2018, lk 135; SOC/620 (koostamisel); ELT C 228, 5.7.2019, lk 7.

(17)  Riigipõhised soovitused .

(18)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 142.

(19)  SOC/610 (ELT C 240, 16.7.2019, lk 3) ; ELT C 110, 22.3.2018, lk 26; ELT C 440, 6.12.2018, lk 37; ELT C 262, 25.7.2018, lk 101; ELT C 110, 22.3.2019, lk 20.

(20)  „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“ (teabearuanne); ELT C 264, 20.7.2016, lk 19, ELT C 71, 24.2.2016, lk 46.

(21)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 15; ELT C 367, 10.10.2018, lk 20; SOC/616 (koostamisel).

(22)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 10; ELT C 81, 2.3.2018, lk 145; SOC/614 (koostamisel).

(23)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 165.

(24)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 8; ELT C 129, 11.4.2018, lk 7; ELT C 237, 6.7.2018, lk 1; ELT C 434, 15.12.2017, lk 36; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30; ELT C 173, 31.5.2017, lk 45; ELT C 303, 19.8.2016, lk 54; ELT C 13, 15.1.2016, lk 161; ELT C 128, 18.5.2010, lk 74; SOC/622 (koostamisel).