8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 197/17

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa standardimist käsitlev liidu töökava aastaks 2018““

[COM(2017) 453 final]

(2018/C 197/03)

Üksikraportöör:

Juan MENDOZA CASTRO

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 9.10.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	18.12.2017
Vastuvõtmine täiskogus	17.1.2018
Täiskogu istungjärk nr	531
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	195/1/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee peab tervitatavaks standardimist käsitlevat 2018. aasta töökava, iseäranis sotsiaal- ja keskkonnameetmeid, ent soovitab selle edaspidistele versioonidele lisada kokkuvõtte sellest, kuidas on järgitud eelmisi töökavu.

1.2.

Ta soovitab hõlmata kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna meetmed ühte dokumenti.

1.3.

Ta ärgitab komisjoni tähelepanelikult jälgima, et välditaks patendieeskirjade ja suletud standardite kuritarvitamist.

1.4.

Komitee tõstab esile komisjoni rolli Euroopa standardimissüsteemis, millel on keskne tähtsus siseturu arendamisel ja mis asetab ELi selles valdkonnas juhtpositsiooni.

1.5.

Komitee kutsub komisjoni üles säilitama piisavad eelarvevahendid ja vajaliku personali määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärkide taotlemiseks.

1.6.

Ta toonitab, et peamiste standardimises osalejate jõupingutusi tuleb üksikasjalikult järelkäsitleda. Komitee võiks esmajärjekorras luua Euroopa standardimissüsteemi kaasavuse teemalise ajutise foorumi.

1.7.

Komitee peab 2018. aastaks kavandatud 27 meedet üldiselt asjakohaseks, ent toonitab järgmisi aspekte: — digitaalne ühtne turg: komitee väljendab muret selle pärast, et ülemaailmseid nn de facto standardeid veavad sageli ELi-välised tööstushiiud, millel on negatiivsed tagajärjed; — uued etanoolistandardid: komitee soovitab tungivalt kaaluda keskkonna kaitsmist; — komitee peab tervitatavaks iseäranis mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on märgatavalt parandada keskkonnaseisundit ja inimtervist; — meditsiiniseadmete standardid: komitee soovitab võtta arvesse ka kulutõhusust; — transpordisektori heitkoguseid puudutavate kriteeriumide ühtlustamine: komitee toonitab alates 1995. aastal tehtud esimestest sammudest saavutatud piiratud edu.

1.8.

Komitee toetab komisjoni rahvusvahelises koostöös, ent soovib juhtida komisjoni tähelepanu asjaolule, et järjest rohkem standardeid töötatakse nüüd välja rahvusvahelisel tasandil ilma koordineeritud Euroopa panuseta.

1.9.

Komitee soovitab Euroopa standardiorganisatsioonidel lihtsustada menetlusi, et III lisa organisatsioonid saaksid osaleda standardite koostamise protsessis, ja seega vähendada takistusi tõhusaks osalemiseks.

1.10.

Komitee peab tervitatavaks standardimise ühisalgatuse eri meetmeid, ent teeb ettepaneku kaaluda ka standardite kehtestamise kaudset mõju sellistes küsimustes nagu töökohtade ümberpaigutamine, ühiskonna kaasavus, haridus ja koolitus jne.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1.

ELi iga-aastases töökavas käsitletakse ja kajastatakse probleeme ja kaalutlusi, mis on seotud standardi rakendamiseks oluliste patentide, IKT standardimise, standardimise rahvusvahelise mõõtme ja isejuhtivate sõidukitega.

2.2.

Töökavas kajastub ka 2016. aasta juunis tehtud standardimise ühisalgatus (1).

2.3.

On kehtestatud meetmeid, et toetada järgmisi strateegilisi prioriteete, mille eesmärk on toetada komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kuuluvaid asjakohaseid algatusi ja neist tulenevaid 2018. aasta standardimisvajadusi: — digitaalse ühtse turu strateegia; — energialiidu strateegia; — Euroopa kosmosestrateegia; — ELi ringmajanduse loomise tegevuskava; — Euroopa kaitsealane tegevuskava; — süvendatud ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg.

2.4.

Komisjon korraldab institutsioonidevahelise koolituse, et parandada seadusandjate ja kaasseadusandjate arusaamist standardite kasutamisest õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamisel.

2.5.

Komisjon kutsub ka Euroopa standardiorganisatsioone üles jätkama ja suurendama oma pingutusi lihtsustada III lisa organisatsioonide ja kõigi huvitatud sidusrühmade tööd, keskendudes eriti nende sise-eeskirjadele ja menetlustele ning tööle rahvusvahelisel tasandil, eelkõige ISO ja IEC raames.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee peab tervitatavaks komisjoni esitatud 2018. aasta tööprogrammi, mis hõlmab keskseid sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi, sealhulgas selliseid olulisi küsimusi nagu ringmajandus, kliimamuutused ja puhas energia. Ta märgib siiski, et edaspidistele versioonidele tuleks lisada kokkuvõte, milles tuuakse üksikasjalikult välja, millises ulatuses on ellu viidud eelmised iga-aastased programmid.

3.2.

Tuleb tõhustada IKT valdkonna koordineerimisplatvorme ja -mehhanisme, et vältida jõupingutuste dubleerimist ja koordineerimise võimalikku puudulikkust. Kõik selle valdkonna standardimismeetmed tuleks koondada ühte dokumenti.

3.3.

Avatud standardid on olulised tööstus- ja tehnoloogilise arengu jaoks ELis. Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles vältima kuritarvituslikku ning konkurentsipõhimõtete, patendieeskirjade ja suletud lähtekoodi standarditega vastuolus olevat kasutust. Standardi rakendamiseks oluliste patentide korral toetab komitee õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimustega litsentside põhimõtteid.

3.4.

Standardimismudel asetab ELi maailmas juhtpositsioonile. Komitee tõstab esile komisjoni tegevust selles valdkonnas. Euroopa standardite ühtsus ja järjepidevus tagatakse aluspõhimõtte „üks standard, üks test – tunnustatud kogu Euroopas“ abil. See varustab ettevõtted investeeringutega ning annab neile õigusliku ja rahalise kindlustunde.

3.5.

Arvestades Euroopa standardimissüsteemi eripära ja tähtsust tööstuse, VKEde, tarbijate ja töötajate jaoks, kutsub komitee komisjoni üles säilitama eelarvevahendid ja personali, et taotleda määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärke.

3.6.

Komitee kutsub üles jälgima üksikasjalikult standardimise võtmeosalejate jõupingutusi, et suurendada Euroopa standardimissüsteemi kaasavust. Komitee võiks esmajärjekorras luua Euroopa standardimissüsteemi kaasavuse teemalise ajutise foorumi. See organ vastutaks iga-aastase avaliku arutelu korraldamise eest, et hinnata selles valdkonnas tehtud edusamme.

3.7.

Arvestades, et seni ei ole rahuldavalt reageeritud Euroopa Kohtu järeldustele James Elliotti kohtuasjas, (2) milles esmakordselt tunnistati, et Euroopa standardid on osa liidu õigusest, rõhutab komitee selle olulisust, et komisjon kasutaks tihedas koostöös teiste Euroopa institutsioonidega oma hädavajalikke kontrolliõigusi standardimise suhtes, ja soovib selles küsimuses institutsioonidevahelist arutelu.

3.8.

Komitee soovitab komisjonil uurida Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava esialgse eelnõu osas toimunud konsulteerimise protsessi, sest asjaomases eelnõus ei esitatud ei strateegilisi väljavaateid, struktuuri, ega konteksti, ega selgitatud ka esitatud soovituste põhjendusi.

4.   Märkused 2018. aastal võetavate meetmete kohta

Anda uut hoogu töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele

4.1.   Väetiste (sealhulgas orgaaniliste väetiste) tootmise standardeeskirjade loomine (3)

Komitee on juba märkinud, et mõned teisesest toormaterjalist valmistatud väetistega seotud määratlused ja standardid ei ole selged. Selleks et parandada uue määruse rakendamist, soovitab komitee põhjalikumat integreerimist ja ühtlustamist kehtiva jäätmedirektiiviga (4) ning pidada väetiste puhul meeles ka keskkonnakaalutluste olulisust.

Digitaalne ühtne turg

4.2.   Parandada püsiühenduse ja traadita mobiilsete teenuste kvaliteeti (5)

4.2.1.

Standardiseerimine täidab selles valdkonnas vaieldamatu tähtsusega osa ja väldib turu killustumist, mis võib tekitada konkurentsivastaseid tavasid (6).

4.2.2.

Komitee toetab täielikult komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiat, ent soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et sellel on olulisi tagajärgi Euroopa tööturu korraldusele, sest üha enam nn rahvatöötajaid töötab platvormide kaudu sageli väga lühiajalistes ja muutlikes töösuhetes.

4.2.3.

Tööstuse digitaliseerimine on üleilmne suundumus, mis järgmistel aastatel vaid süveneb. IKT standarditel on määrav tähtsus digitehnoloogiate arendamisel paljudes tööstussektorites. Üleilmseid nn de facto standardeid veavad sageli ELi-välised tööstushiiud.

4.2.4.

Riiklike, Euroopa või rahvusvaheliste standardite väljatöötamine ametlikes standardiorganisatsioonides (Euroopa Standardikomitee – CEN, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee – Cenelec, Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut – ETSI) võtab kiiresti muutuva digitehnoloogia jaoks liiga kaua aega. Seepärast töötavad ettevõtted välja omaenda standardid – palju kiiremini ja oma eeskirjade alusel.

4.2.5.

On oht, et standardite väljatöötamine muutub läbipaistmatuks ja välistavaks.

4.3.   Kehtestada eeskirjad, mis lihtsustavad 5G tehnoloogia väljatöötamist 26 GHz sagedusalal (24,25 – 27,50 GHz) ja muudel kõrgematel sagedusaladel (7)

Komitee arvates on sel meetmel määrav tähtsus, et säilitada ELi juhtpositsioon 5G tehnoloogia rakendamisel.

4.4.   Kehtestada ühised standardid, et parandada raadiosidesüsteeme, andmevahetust reisijate ja sõiduplaanide kohta ja IT turvalisust (8)

Komitee soovitab normida ka turismi valdkonnas tekkivad tehnoloogilised muutused ja uued ärimudelid ning samuti edendada integreeritud nutikaid pileti- ja teabeteenuseid.

4.5.   Koostalitlusvõime ja andmete jagamine ettevõtjate vahel, et edendada tõhusamaid transpordi- ja logistikateenuseid (9)

Komisjon pakub seoses standardite kehtestamisega täiendavaid meetmeid. Siiski on praegust olukorda arvestades oluline meeles pidada selles valdkonnas ees ootavaid suuri väljakutseid: andmete korduv eri süsteemidesse sisestamine tulenevalt koostalitlusvõime puudumisest eri standardite vahel; ühendatud süsteemide puudumine ja ebapiisav usaldus delikaatsete andmete kaitse vastu; ametiasutused, pangad ja kindlustusettevõtted ei tunnusta e-transpordi dokumente; puudub kriitiline hulk sidusrühmi, kes jagaksid omavahel andmeid ja uuriksid uusi ärivõimalusi (10).

Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika

4.6.   Luua uued sensorid ja mõõtmismeetodid välisõhu kvaliteedi hindamiseks; (11) jälgida ammoniaagi (HN3), kloori ja kloordioksiidi õhkuheidet ja vesinikfluoriidi (või kõigi gaasiliste fluoriidide) heidet tööstussektoritest; (12) kaitsta tervist polütsükliliste aromaatsete süsivesinike eest (13)

Komitee peab tervitatavaks kavandatud parandusi, mis aitavad märgatavalt parandada keskkonnaseisundit ja inimtervist. Elanikkonna kokkupuudet polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega, millest paljud on tuntud kantserogeenidena, on kaua peetud mureküsimuseks ja mitme kehtiva ELi õigusaktiga juba piiratakse asjaomaste ainete esinemist teatud toiduainetes, vees ja välisõhus.

4.7.   Ökodisain: vähendada paljude toodete (arvutid jne) tarbimist; (14) tsentraliseeritud süsteemide energiatõhususe märgistamine; (15) roheline taristu (16)

Komitee rõhutab ELi keskse tähtsusega taristu vastupanuvõimet seoses kliimamuutuste vältimatu mõjuga ja standardimissüsteemi aeglast reageerimist selles olulises küsimuses. Standardid võivad tugevdada rohelise taristu arendamist, aidates suurendada ehitussektori ressursitõhusust ja parandada kliimamuutustele vastupanu võimet.

4.8.   Töötada välja standardid 20/25 % (praegu 10 %) ulatuses etanooli sisaldava bensiini jaoks (17)

Kui komisjon otsustab anda Euroopa Standardikomiteele selles küsimuses volitused, soovitab komitee tungivalt kaaluda järgmist: monokultuuride kasvatamise keskkonnamõju; pestitsiidide ja väetiste kasutamise tõttu veele ja pinnasele tekitatud kahju; pinnaseerosioon; toitainete leostumine; mageveevarude suurenenud kasutamine; bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike elupaikade vähenemine (18).

4.9.   Transpordisektori heitkoguseid puudutavate kriteeriumide ühtlustamine (19)

Komitee leiab, et komisjon peaks esitama konkreetsemad ettepanekud selle selgelt vajaliku meetme kohta. Väärib märkimist, et esimesed sammud transpordisektori heitkoguste vähendamiseks astuti 1995. aastal (20).

Siseturg

4.10.   Tugevdada Euroopa siseveeliikluse standardite koostamise komitee (CESNI) rolli (21)

Arvestades lähimerevedudele praegu kehtivate nõuete tohutut hulka, on meetmeid tarvis, (22) ent komitee arvates peaks ettepanek olema täpsem.

4.11.   Võtta vastu ja viia ellu tegevuskava Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi järelstandardimiseks ning suurendada Galileo teenuste koostalitlusvõimet lennundusturuga (23)

Komitee toetab seda ettepanekut täiel määral. Ta märgib, et ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) põhinevate toodete ja teenuste ülemaailmne turg – nn järgnev turg – oli 2013. aastal väärt 200 miljardit eurot (24).

4.12.   E-riigihanked (25)

Ühtlustamine on oluline samm turu demokratiseerimisel, sest avaliku sektori vahendite ulatuslikku kasutamist silmas pidades peab turg olema läbipaistev ja ligipääsetav. Samas on oluline, et uusi platvorme luues või olemasolevaid kohandades ja säilitades hoitaks kulud madalatena. Standardimisel on seega määrav tähtsus (26).

4.13.   Töötada välja standardid printerite ja muude seadmete jaoks (27)

Komitee nõustub, et on tarvis uusi harmoneeritud standardeid, sest tarbijad ootavad, et uued ja innovaatilised tooted, nagu 3D printerid, robotid ja isejuhtivad sõidukid oleksid sama turvalised kui traditsioonilisemad tooted. On äärmiselt oluline, et uued tooted ei kujutaks endast ohtu tarbijatele.

4.14.   Ajakohastada meditsiiniseadmete ohutus- ja toimivusnõudeid (28)

Komitee nõustub komisjoniga selles, et uus määrus tugevdab meditsiiniseadmete ohutus- ja toimivusnõudeid, et pidada sammu tehnoloogia ja teaduse arenguga. See on põhieesmärk, ent kuna uus tehnoloogia on peamine tervishoiukulude kiiret kasvu käivitav jõud, soovitab komitee arvesse võtta ka kulutõhusust.

4.15.   Ajakohastada joogiveega kokkupuutuvate ehitustoodete hügieeni- ja ohutusnõudeid (29)

Komitee peab kahetsusväärseks, et isegi pärast kümme aastat kestnud arutelu ei ole selles valdkonnas Euroopa standardeid veel välja töötatud. Praeguste volituste muutmise otsusega (M/136) (30) kohustatakse standardiorganisatsioone esitama esialgsed tulemused 2018. aasta lõpuks.

4.16.   Toetada tööd mehitamata õhusõiduki süsteemide (UAS) oluliste nõuetega (31)

Komitee märgib, et on toimunud üha laialdasem avalik arutelu droonitehnoloogia kasutamise üle vabaaja- ja ärieesmärkidel, sh selle ohutuse ja turvariskide üle. Ülemaailmse kommertsturu loomise seisukohalt on rahvusvahelistel standarditel otsustav tähtsus. On äärmiselt oluline, et need standardid viiksid ülemaailmselt ühtlustatud õhuruumini, millele mehitamata õhusõiduki süsteemidel on rutiinne juurdepääs ja mis laiendab ärivõimalusi, tegemata järeleandmisi turvalisuses ja õhuruumi korralduse üldises tõhususes. Praegu väljatöötamisel olevad kriitilise tähtsusega standardid hõlmavad avastamist ja vältimist ning juhtimist ja kontrolli (32).

4.17.   Vaadata läbi tsiviilotstarbeliste lõhkematerjalide (iseäranis detonaatorite) ühtlustatud standardid (33)

Selle meetme eesmärk on suurendada tsiviilotstarbeliste lõhkematerjalide ohutust, kuna laialt kasutatavad tooted ei ole olemasolevate ühtlustatud standarditega üldse hõlmatud. Loomulikult peab komitee ettepanekut täiesti asjakohaseks.

4.18.   Koostalitlusvõime: uued tehnilised kirjeldused raudteesüsteemi taristu koostalitlusvõime kohta (34)

Komitee peab seda ettepanekut tervitatavaks, sest see on veel üks samm Euroopa raudteede integreerimise pikal teel. Asjaomasel juhul soodustavad standardid 1 520 mm rööpmelaiusega veeremi jaoks ühendust Euroopa 1 435 mm rööpmelaiusega.

4.19.   Kaitsta plahvatusohtlikust keskkonnast ohustatud töötajate tervist (ATEX (35))

Komitee nõustub sellega täielikult, sest uues ATEXi direktiivis nõutakse volituste ajakohastamist kooskõlas uue õigusraamistikuga.

4.20.   Parandada tarbijaohutust (36)

Komitee loodab, et uued standardid vastavad põhimõttele, mille kohaselt tarbijatele kättesaadavaks tehtud kaubad ja teenused ei ohusta tavapärastes või eeldatavates tingimustes kasutamise korral tarbijate tervist ning juhul, kui nad seda teevad, saab need kiirete ja lihtsate menetluste abil turult eemaldada (37).

Õigusruum ja põhiõigused

4.21.   Standardimine: kehtestada nõuded detektorseadmetele (muudes valdkondades peale lennunduse), et kaitsta kodanikke terrorirünnakute eest (38)

Kuigi komitee toetab meedet täielikult, rõhutab ta, et ELi ja USA koostööl on määrav tähtsus, arvestades, et mõlemad kannatavad terrorismiprobleemi all (39). Muu hulgas väärivad käsitlemist küberturvalisusega seotud teemad ja konkreetselt transpordisektorile omased ohud.

EL tugevama osalejana rahvusvahelisel tasandil

4.22.   Arendamine: toetada liikmesriikide pingutusi arendada ühist Euroopa kaitsevõimet (miinimumstandardid (40) )

Komitee, oodates rohkemat teavet praegu komisjoni koostatava uuringu ja sellele järgneva otsuse kohta, toetab ühiste standardite väljatöötamist nii kaitseotstarbelise varustuse kui ka kahesuguse kasutusega kaupade jaoks, vältides samas kehtivate, eriti NATO standardite dubleerimist (41).

5.   Rahvusvaheline koostöö

5.1.

Komitee toetab komisjoni algatust süvendada poliitilist dialoogi rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, ent soovib juhtida komisjoni tähelepanu asjaolule, et järjest rohkem standardeid töötatakse nüüd välja rahvusvahelisel tasandil ilma koordineeritud Euroopa panuseta.

5.2.

Standardite kehtestamise rahvusvahelistumisel on tagajärjed: ühiskondlikud sidusrühmad, VKEd ja turujärelevalveasutused ei saa enam osaleda, sest neil ei ole piisavalt vahendeid, et aktiivselt mõjutada standardite kehtestamist rahvusvahelisel tasandil.

5.3.

Kuna rahvusvahelisi standardeid saab riigi tasandil otse üle võtta, jättes Euroopa standardiorganisatsioonid kaasamata, siis suureneb oht, et siseturul kaob ühtlus.

6.   Kaasavus

Komitee peab tervitatavaks komisjoni meetmeid, mille abil jälgida, kuidas edeneb tõeliselt kaasava Euroopa standardimissüsteemi töölerakendamine. Komitee kutsub Euroopa standardiorganisatsioone tungivalt üles lihtsustama menetlusi, et III lisa organisatsioonid saaksid osaleda standardite koostamise protsessis, ja seega vähendama takistusi tõhusaks osalemiseks.

7.   Standardimise ühisalgatuse rakendamine

7.1.

Komitee peab standardimise ühisalgatuse meetmeid tervitatavaks. Pidades silmas ELi tasandi uuringut, mis käsitleb majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ning juurdepääsu standarditele ELi ja EFTA liikmesriikides, soovitab komitee kaaluda ka standardite kehtestamise kaudset mõju, keskendudes sellistele teemadele nagu töökohtade ümberpaigutamine, ühiskonna kaasavus, haridus ja koolitus jne.

7.2.

Komitee peab tervitatavaks algatusi standardite koostamise protsessi kiirendamiseks, ent on mures selle pärast, et see võib toimuda standarditeni viiva ettevalmistustöö nähtavuse vähenemise arvelt.

---

(1)  COM(2015) 550 final.

(2)  Kohtuasi C-613/14 – James Elliott Construction Limited.

(3)  COM(2016) 157 final.

(4)  ELT C 389, 21.10.2016, lk 80.

(5)  COM(2016) 176 final.

(6)  BERECi (Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet) aruanne „Enabling the Internet of Things“, 12.2.2016.

(7)  Direktiiv 2014/53/EL (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(8)  Direktiiv (EL) 2016/797 (ELT L 138, 26.5.2015, lk 44).

(9)  KOM(2011) 144 (lõplik), KOM(2009) 8 (lõplik), COM(2013) 913 final, SWD(2013) 524 final, C(2015) 2259 final.

(10)  Vt digitaalse transpordi ja logistika foorum – Background, 2015.

(11)  Direktiiv 2008/50/EÜ (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1); direktiiv 2004/107/EÜ (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).

(12)  Direktiiv 2010/75/EL (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(13)  Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(14)  Direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(15)  Direktiiv 2009/28/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16); COM(2016) 767 final.

(16)  COM(2013) 249 final; COM(2013) 216 final; COM(2014) 445 final.

(17)  Direktiiv 2009/28/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(18)  Projekt: Biofuel Marketplace. Mai 2006.

(19)  Direktiiv 2003/87/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(20)  KOM(95) 302 (lõplik).

(21)  Direktiiv (EL) 2016/1629 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118).

(22)  Euroopa standard, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded. Väljaanne nr 2015/1.

(23)  COM(2016) 705 final.

(24)  Galileo Services Position Paper on the main priorities of the Horizon 2020 Space Work Programme 2018-2020.

(25)  COM(2013) 453 final, riigihankedirektiivid ((EL) 2017/24); COM(2015) 0192 final.

(26)  ELT C 67, 6.3.2014, lk 96.

(27)  Direktiiv 2006/42/EÜ, direktiiv 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud) (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(28)  Määrus (EL) 2017/745 (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1); määrus (EL) 2017/746 (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(29)  Määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5); nõukogu direktiiv 98/83/EÜ (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(30)  CENi/CENELECi muudetud volitused.

(31)  COM(2015) 613 final.

(32)  ISO. How standards will target the drone industry.

(33)  Direktiiv 2014/28/EL (ELT L 96, 29.3.2014, lk 1).

(34)  Direktiiv (EL) 2016/797 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(35)  Direktiiv 2014/34/EL (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

(36)  Direktiiv 2001/95/EÜ (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(37)  ELT C 271, 19.9.2013, lk 81.

(38)  COM(2014) 247 final; COM(2015) 624 final; COM(2012) 417 final.

(39)  The Benefits of U.S.-European Security Standardisation. National Institute of Standards and Technology. USA kaubandusministeerium, juuni 2012.

(40)  COM(2016) 950 final.

(41)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 62.

---