Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CN0516

Kohtuasi C-516/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Austria) 3. oktoobril 2016 – Erzeugerorganisation Tiefkühlgemüse e. Gen versus Agrarmarkt Austria

ELT C 462, 12.12.2016, pp. 10–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

12.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 462/10


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Austria) 3. oktoobril 2016 – Erzeugerorganisation Tiefkühlgemüse e. Gen versus Agrarmarkt Austria

(Kohtuasi C-516/16)

(2016/C 462/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht (Austria kõrgeim halduskohus)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Erzeugerorganisation Tiefkühlgemüse e. Gen

Vastustaja: Agrarmarkt Austria

Eelotsuse küsimused

I.1.

Kas komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1580/2007 (1),
millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, artiklite
 65, 66 ja 69 ning (alates 23. juunist 2011) komisjoni 7. juuni 2011. aasta
rakendusmääruse (EL) nr 543/2011
 (2)
, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga,
artiklite 64, 65 ja 68 kohaselt on nõutav, et otsust, millega kiidetakse heaks rakenduskava ja fondide suurus või selle otsuse muudatust ning otsust „kinnitatud abisumma“ kohta ei avaldataks pelgalt teatisena, vaid vormiliselt (vähemalt esialgu) siduva otsusena, mida taotleja saaks vaidlustada juba ennetavalt, st olenemata sellest, kas vaidlustatakse lõplik otsus (vastavalt määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklile 70 või määruse (EL) nr 543/2011 artiklile 69), mis puudutab (lõplikult arvutatud) abitaotlust?

I.2.

Kas küsimuses I.1 viidatud liidu õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et kõnealuste otsuste vastuvõtmisel tuleb (otsuse õiguslikult siduvas osas) ka turustatud toodangu väärtus siduvalt kindlaks määrata?

I.3.

Kas liidu õigust, eelkõige komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, artikleid 69 ja 70 tuleb tõlgendada nii, et need takistavad kohut, kes peab lahendama apellatsioonkaebuse haldusasutuse otsuse peale, millega tehti rakenduskava teatud aastamaksega seoses lõplik otsus taotluse kohta maksta rahalise abi rakenduskava raames vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007,
millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (muudetud
nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 361/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 
1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)), artikli 103 g lõikele 5
, arvestades juba jõustunud otsust, millega kiidetakse heaks rakenduskava ja fondide suurus ning otsust „kinnitatud abisumma“ kohta kontrollimast turustatud toodangu väärtuse kui abi ülemmäära aluse arvutamise õiguspärasust?

I.4.

Juhul kui küsimustele I.1, I.2 või I.3 vastatakse eitavalt, siis kas nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), eelkõige selle I lisa IX osa („Puu- ja köögiviljad“, eelkõige „CN-kood ex 0709 – […] Muu köögivili, värsked või jahutatud […]“) ja X osa („Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused“, „CN-kood ex 0710 – Külmutatud köögivili, […]“) tuleb tõlgendada nii, et köögiviljasaadusi, mis saadakse lõppsaadusena pärast kõiki saagikoristusjärgseid protsesse, mis koosnevad puhastamisest, tükeldamisest, blanšeerimisest ja külmutamisest, ei tule klassifitseerida toodetena I lisa IX osa tähenduses, vaid toodetena I lisa X osa tähenduses?

I.5.

Juhul kui küsimusele I.4 vastatakse jaatavalt, siis kas nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (muudetud nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 361/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)), artikli 103d lõikes 2 kasutatud mõistet „turustatud toodangu väärtus“ tuleb tõlgendada nii, et selle väärtuse arvutamisel tuleb kindlaks teha ainult toodangu väärtus, millest on siiski maha arvatud töötlemisetapis tekkinud väärtus, st väärtus, mis on tekkinud protsessi käigus, mis seisneb koristatud, puhastatud, tükeldatud ja blanšeeritud köögivilja töötlemises sügavkülmutatud köögiviljaks?

I.6.

Kas komisjoni 7. juuni 2011. aasta
rakendusmääruse (EL)
nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, artikli 51 lõiget 7 tuleb tõlgendada nii, et tootjaorganisatsioon, kes on esitanud 2010.–2014. aasta kohta rakenduskava, mis kiideti heaks enne 20. jaanuari 2010, kuid heakskiitvat otsust muudeti hiljem (13. detsembril 2013) nii, et kõnealuse rakenduskava puhul kehtestati turustatud toodangu väärtuse teistsugune arvutusmeetod, saab seoses turustatud toodangu väärtuse arvutamise korraga pärast rakenduskava kõnealust muutmist (seega 2014. aasta eest makstava abi puhul) endiselt tugineda „2008. aastal kehtinud õigusnormidele“?

I.7.

Juhul kui küsimustele I.5 ja I.6 vastatakse jaatavalt, siis kas komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1580/2007,
millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris,
artikli 52 lõike 6 punkt a ja artikli 21 lõike 1 punkt i on kehtetud, kuna nimetatud sätete alusel võetakse turustatud toodangu väärtuse arvutamisel arvesse koristatud köögivilja töötlemisetappe, mille käigus töödeldakse kõnealune köögivili „muuks Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud tooteks“?

I.8.

Juhul kui esimese küsimuse punktile 6 vastatakse eitavalt (ja olenemata vastusest muudele küsimustele), siis kas komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, artikli 50 lõike 3 punkt d on kehtetu?

II.1.

Kas nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (muudetud nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 361/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)), artiklit 103c tuleb tõlgendada nii, et „puu- ja köögiviljasektori rakenduskava“ raames on lubatud toetada ainult nende toodete tootmist, mida saab kvalifitseerida toodeteks I lisa IX osa tähenduses, kuid mitte investeeringuid, mida tehakse selliste toodete töötlemisse?

II.2.

Juhul kui küsimusele II.1 vastatakse eitavalt, siis millistel tingimustel ja millises ulatuses on vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (muudetud nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 361/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)), artiklile 103c lubatud toetada investeeringuid töötlemisse?

II.3.

Kas komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, artikli 60 lõige 7 on kehtetu?

III.1.

Kas komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, IX lisa punkti 23 tuleb tõlgendada nii, et abi andmine on välistatud juba seetõttu, et investeeringuid ei tehta tootjaorganisatsiooni ettevõtetes?

III.2.

Juhul kui küsimusele III.1 vastatakse jaatavalt, siis kas komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, IX lisa punkt 23 on kehtetu?

III.3.

Juhul kui küsimusele III.1 vastatakse jaatavalt ja küsimusele III.2 eitavalt, siis kas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 IX lisa punkt 23 kujutab endast selget ja üheti mõistetavat sätet niivõrd, kuivõrd ettevõtja õiguspärane ootus selle suhtes, et toetatakse tegevusi, mida ei tehtud tootjaorganisatsiooni ettevõtetes, kuid mis kuuluvad tema ettevõtte juurde, ei ole kaitstud hoolimata sellest, et asjaolusid teadnud siseriiklikud ametiasutused olid andnud sellele kinnituse või selle heaks kiitnud?

IV.

Kas asjaolu, et Euroopa Kohus ei piira asjaomase isiku kasuks sellise kohtuotsuse tagajärgi (ELTL artikli 264 teine lõik), mis toob liidu õiguse uuel viisil tõlgendamise või seni kehtivaks peetud liidu õigusakti kehtetuks tunnistamise tõttu asjaomase isiku jaoks kaasa õiguslikult negatiivse tagajärje, tingib selle, et asjaomasel isikul on keelatud tugineda siseriiklikus kohtus konkreetsel juhul õiguskindluse põhimõttele, kui tema heausksus on tõendatud?


(1)  EÜT L 350, lk 1.

(2)  EÜT L 157, lk 1.


Top