14.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 133/3

Raportöör:

Roman HAKEN

1.1.

ELi linnade tegevuskava (1) mõjutab otseselt ELi linnades elavate kodanike – keda on 2050. aastaks 80 % – elu. Võimalikult tõhusate sätete sõnastamiseks ja neile üldsuse heakskiidu saamiseks on oluline tagada, et kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid ELi linnade tegevuskava arutamisel ja rakendamisel võrdse partneri rollis. Eesistujariigi Madalmaade algatusel seatakse linnad esimest korda ELi ajaloos arenguteemaliste arutelude keskmesse. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub nõukogu üles tunnustama kohaliku omavalitsuse tasandit kogu selle mitmekesisuses väärtusliku partnerina Euroopa integratsiooniprotsessis.

1.2.

Komitee arvates on partnerlused tõhus viis selle ulatusliku ja keeruka temaatika käsitlemiseks. Seetõttu väärtustab komitee partnerluse põhimõtet, mida lõpuks ometi kasutatakse programmitöö perioodi 2014–2020 väljatöötamise ja rakendamise raames (2).

1.3.

Partnerlus, nii vertikaalne kui ka horisontaalne, on nüüdisaegsete avalike teenuste põhimõte. Sellise koostöö teise näitena soovitab komitee uurida avaliku ja erasektori partnerlusi (PPP) kui mudelit linnaprojektide rahastamiseks, erinevaid sotsiaalseid ettevõtteid ning samuti partnerlusel põhinevaid Euroopa programme, nagu näiteks EQUAL (3). Avaliku halduse eri tasandite ja eelkõige linnade pädevuses on viia kokku ühiste projektide asjaomased partnerid ning kasutada rahastamisvahendeid tõhusalt.

1.4.

Üks ülesanne, mis linnade tegevuskava ees seisab, on see, kuidas temaatiliste partnerluste raames väljatöötatud strateegiaid rakendada. Partnerluste loomisel ning strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel on oluline kasutada alt üles lähenemisviisi. Seetõttu toetab komitee alt üles lähenemisviisi, mis ei ole samaväärne ekspertide rühmadel põhineva lähenemisviisiga. On oluline selgitada, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid teevad koostööd oma sidusrühmadega – kuidas toimub aruandlus, konsulteerimine jne.

1.5.

ELi linnade uue tegevuskava arendamisel on horisontaalsed partnerlused sama tähtsad kui vertikaalsed (temaatilised) partnerlused. Need toimuvad peamiselt kohalikul tasandil linnades. Need ei ole olulised mitte ainult strateegilise mõtlemise jaoks, vaid eelkõige rakendamise, järelevalve ja hindamise tagamiseks. Kohalikku olukorda tundvate kohalike partnerluste väljatöötatud kohalikud strateegiad on parim viis selleks, et võtta omaks ELi tasandilt tulevaid soovitusi ja neid tõhusalt rakendada. Ühe vahendina soovitab komitee selleks eesmärgiks kogukonna juhitavat kohalikku arengut (4).

1.6.

ELi linnade uue tegevuskava tõhusa rakendamise tagamiseks on tarvis:

1.7.

Komitee arvates on tarvis selgitada, kuidas temaatilised partnerlused hakkavad käsitlema linnaarengu probleeme ja ülesandeid. Horisontaalsed partnerlused peaksid olema need, mille raames rakendatakse konkreetsetes linnapiirkondades konkreetseid meetmeid. Seetõttu on tarvis tagada heade tavade jagamine konkreetsete ürituste käigus. On oluline, et kõik ELi piirkonnad (eelkõige Lõuna- ja Ida-Euroopa) oleksid võrdselt kaasatud. Linnade tegevuskavas tuleb tunnustada linnade ja ümbritsevate linnalähedaste piirkondade vahelisi suhteid, mis annavad panuse linnade elukvaliteeti. Linnade tegevuskava ei tohiks olla vastuolus maapiirkondade arenguga ega piirata seda.

1.8.

Paljud teemad on omavahel seotud ning kattuvad teatavas ulatuses. Meetmete rakendamine ühe teema käsitlemiseks mõjutab ühte või mitut muud teemat. Vajalik on tagada, et meetmed olukorra parandamiseks ühe teema raames ei kahjustaks teist teemavaldkonda. See kehtib nii ELi kui ka riigi tasandil.

1.9.

Komitee teeb ettepaneku kaasata linnade tegevuskavasse uue teemavaldkonnana linnakogukonnad ja kodanike osalus. Linnad vajavad hästi toimivat mehhanismi kodanike ja kodanikurühmade tugevdamiseks, et võimaldada neil olla tõelised ja kindlad partnerid aruteludes ja oma linna arenguprioriteetide rakendamisel ning linnade tegevuskava elluviimisel. Ainult enesekindel ja tugev suure sotsiaalse kapitaliga kogukond on võimeline toime tulema esile kerkivate väljakutsetega. Komitee on valmis tegema tööd selle idee väljaarendamisel.

1.10.

Arvesse tuleks võtta ka elemente, mis tulenevad ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030 ja selle 17 säästva arengu eesmärki ning eelkõige 11. eesmärki muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks. Komitee võttis oma sellekohase seisukohta vastu 2015. aasta septembris (5). ELil ei ole võrdseid pädevusi kõigis poliitikavaldkondades ning tema volitused sotsiaalküsimustes ei ole piisavalt tugevad. On küsitav, kas EL saab linnade arengut sotsiaalvaldkonnas mõjutada või piisavalt hinnata teistes poliitikavaldkondades rakendatud meetmete sotsiaalset mõju. Kuigi keskkonnamõju on võimalik kindlaks teha keskkonnamõju hindamise käigus, puudub ikka veel sotsiaalse mõju hindamise menetlus.

1.11.

Komitee on huvitatud sellest, et saada ELi linnade tegevuskava juhtrühma täieõiguslikuks liikmeks ja osaleda linnade tegevuskava partnerlustes. Komitee esindab kõigist liikmesriikidest pärit tunnustatud kodanikuühiskonna organisatsioone, kellel on eksperditeadmised, mis võivad aidata kaasa linnade arengule.

2.1.

Linnade tegevuskavas soovitatakse luua partnerlusi ligikaudu 15 liikme vahel, kellest 11 on avaliku halduse esindajad (linnade, liikmesriikide, Euroopa Komisjoni esindajad). Teised liikmed võiksid olla Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisasutustest, eksperdid ja valitsusvälised organisatsioonid. Komitee väljendab kahetsust, et tal paluti esitada oma märkused kõnealuse teema kohta alles pärast seda, kui mõned partnerlused olid juba loodud.

2.2.

Komitee soovitab kasutada partnerlustes paremini tasakaalustatud esindatust. Õiglase proportsiooni hea näide on esitatud programmis LEADER, vastavalt millele ei tohi partnerluse liikmete hulgas olla avaliku halduse esindajaid rohkem kui 50 %. Komitee soovitab aktiivsemalt kaasata sihtrühmi (linnaelanikke). On oluline, et elanikel oleks suurem sõnaõigus Euroopa linnade tuleviku osas. Enamikku määratletud teemavaldkondadest ei saa käsitleda ilma valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate panuseta. Kõigi Euroopa edulugude taga on suurel määral olnud valitsusväliste jõudude kaasamine ning avaliku ja erasektori tõhus koostöö.

2.3.

Kuigi linnade tegevuskava kõik prioriteetsed teemad on kodanikuühiskonna organisatsioonidele olulised, ulatuvad need kaugemale kodanikuühiskonnaga seotud traditsioonilistest rollidest. Valitsusvälised organisatsioonid, sotsiaalsed ettevõtted ja ühistud arendavad üha enam oma suutlikkust või loovad uusi majanduslikke või korralduslikke mudeleid üldhuviteenuste pakkumiseks. On oluline, et riigiasutused oleksid võimelised vaatlema end linnapiirkonnas tegutsevate rühmade ja organisatsioonide seisukohast. Komitee märgib, et riiklike või piirkondlike võrgustike või suurte kogemustega kohalike organisatsioonide kaasamine teatud teemavaldkonda on sama oluline kui Euroopa võrgustike kaasamine.

2.4.

Komiteel puudub teave selle kohta, kuidas asjakohased kodanikuühiskonna organisatsioonid leitakse ja/või valitakse. Komitee pakub oma suutikkust ja organiseeritud kodanikuühiskonna alaseid teadmisi, et valida temaatilistesse partnerlustesse valitsusväliste organisatsioonide esindajaid ja sotsiaalpartnereid.

3.1.

Iga ELi kodaniku õigus on teada, mõista ja ka mõjutada ELi poliitikat. Komitee märgib, et partnerlusest ei tohiks saada kinnine klubi. See on väga oluline, kuidas partnerlused suhtlevad välismaailmaga. Avaliku halduse avatud suhtlemine üldsuse ja kodanike huve esindavate organisatsioonidega peaks olema linnade arengu keskne element. Kuna strateegilisi eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma kohalike kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetuseta, on oluline tagada läbipaistvus ja sidusrühmade tõhus kaasamine linnade tegevuskava ettevalmistamisse ja rakendamisse. Kaasamist soovivate inimeste kaasamine on parim viis saada tulemustele nende toetus. Komitee teeb ettepaneku kutsuda organisatsioonid, kes soovivad jagada oma kogemusi ja ideid linnade tegevuskava teemade kohta, partnerluste kohtumistele.

3.2.

Partnerlused peavad teabe jagamiseks, suhtlemiseks ja konsulteerimiseks kasutama erinevaid teavitus- ja osalemisvahendeid. Kodanike kaasamine ja nendega konsulteerimine ei saa olla tõhus, kui kasutada vaid üht vahendit. Vaja on meetodite kombinatsiooni, mille abil oleks võimalik kõnetada eri liiki sidusrühmi, pakkuda eri liiki sisendeid ning võimaldada kaasamise eri tasandeid. Partnerlused peaksid kasutama ajakohaseid tehnikaid, nagu sotsiaalmeedia, samuti uuringud, seminarid, töörühmad jne, et saada tagasisidet oma töö kohta. Komitee soovitab korraldada üldsuse täiendava (laiema) kaasamise konkreetsetes küsimustes, kus on tarvis laiemat avalikku arutelu ja kodanike tagasisidet.

3.3.

Partnerlused peaksid korraldama kohapealseid külastusi ja kohtumisi eri sidusrühmadega lisaks partnerite kitsale ringile. Kohalike kodanikuühiskonna algatustega tutvumine ning teave nende piirangute ja koostöö kohta avaliku haldusega võib oluliselt mõjutada partnerluste arutelusid. Kui linnade tegevuskava ei toetu olemasolevatele tavadele, tekib oht, et juba omandatud teadmised jäävad väljatöötatavates meetmetes arvesse võtmata.

3.4.

Tegevuskavad peaksid olema avatud veebipõhise konsultatsiooni teemaks. See aitaks tagada, et kõik asjakohased sidusrühmad saavad anda sisulise panuse ja et kõiki huvisid käsitletakse.

4.1.1.

Töökohad ja oskused kohalikus majanduses – kodanikuühiskonna organisatsioonid täidavad mitmeid rolle (nt tööandjad, õpetajad või koolitajad), mis on olulised uute töökohtade loomisel. Komitee soovitab konsulteerida selliste organisatsioonidega nagu Eurochambres, mis esindab VKEsid, tööhõiveameteid ning haridus- ja koolitusasutusi. Linnade tegevuskavas tuleb käsitleda küsimust, kuidas selgitavad linnad välja oskusteabe vajaduse oma piirkonnas. Kodanikuühiskonna organisatsioone tuleb sellest vajadusest teavitada ning on tarvis teha koostööd, et edendada haridust, elukestvat õpet ja koolitust, pakkumaks tööturul puuduvaid oskusi.

4.1.2.

Vaesus linnades – kodanikuühiskonna organisatsioonid on vastutavad enamiku programmide eest, mille eesmärk on vaesust linnades ära hoida ja selle vastu võidelda. Komitee soovitab kaasata selliseid organisatsioone nagu Euroopa vaesusevastane võrgustik. Me oleme teadlikud järgmiste aspektide olulisusest kõnealuse teema jaoks: a) eeslinnad ja tõrjutus, b) getod, c) ebasoodsas olukorras olevad linnaosad, d) hoolekandeasutustes olevad lapsed ja hoolekandeasutuste teenuste asendamine pere- ja kogukonnapõhiste teenustega, e) vananemine ja eakate haavatavus.

4.1.3.

Eluasemed – selleks, et tagada kvaliteetsed ja jätkusuutlikud eluasemed, nagu on määratletud ÜRO jätkusuutliku elamuehituse hartas, on kodanikuühiskonna organisatsioonidel oluline osa mõlema poole – omanike ja kasutajate – esindamisel ja nendega koostöö tegemisel. Komitee soovitab pöörduda selliste organisatsioonide poole nagu rahvusvaheline üürnike liit, korterite ja majaomanike ühendused, ehitusühistud, arhitektid ja linnaplaneerijad. Selle teemaga kaasnevad olulised küsimused: a) linnaplaneerimine, b) sotsiaalkorterid, c) kodanike kolimine linnalähipiirkondadesse parema eluaseme leidmiseks.

4.1.4.

Rändajate ja pagulaste kaasamine – tuleb tegeleda mitte ainult pakiliste küsimustega (põhivajaduste rahuldamisega), vaid integreerida nad pärast elukoha leidmist ka ELi ühiskonda, aidates neid hariduse saamisel ja töökohtade otsimisel, jagades nendega ELi väärtusi ja traditsioone ning viies need väärtused ja traditsioonid nende ellu, austades samaaegselt nende päritoluriigi kultuuri. Riigi kõrval mängivad olulist rolli kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu kirikud, sotsiaalsed organisatsioonid, haridus- ja koolitusorganisatsioonid, laste- ja lapsevanemate rühmad jne. Komitee soovitab muu hulgas konsulteerida selliste organisatsioonidega nagu Solidar või Lumos. Käsitleda tuleks saatjata alaealiste küsimust, sest see rühm on eriti haavatav ja vajab erilist tähelepanu.

4.1.5.

Säästev maakasutus ja looduspõhised lahendused – linnade tegevuskava eesmärk on tihedalt seotud inimeste hoiakute ja elustiili muutumisega. Tähtis on kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone, näiteks maaomanike esindajaid, VKEde ühendusi ja kogukonnaorganisatsioone, kes on ümbruskonda parandavate liikumiste taga, selle tagamisse, et muutused linnades oleksid keskkonnasõbralikud. Komitee soovitab kaasata näiteks sellised organisatsioonid nagu Friends of the Earth Europe või ELARD. Komitee arvates on olulised järgmised aspektid: a) ruumiline (vertikaalne) planeerimine, b) selliste äärelinnapiirkondade probleemid, kes tarnivad tooteid (toiduained, puhas vesi) ja pakuvad ka olulisi ökosüsteemi teenuseid, mis parandavad linnakodanike elukvaliteeti.

4.2.1.

Ringmajandus – tõhusa ringmajanduse jaoks on oluline muuta inimeste suhtumist jäätmetesse ning näidata seda kui võimalikku ressurssi. Tähtis on keskkonnaorganisatsioonide ja haridusasutuste haridus- ja teavitustegevus. Teadus- ja innovatsioonikeskustel koos spetsialiseerunud ettevõtete ja VKEde ühendustega, kes on keskendunud sellele valdkonnale, on oluline osa uute lähenemisviiside uurimisel ja rakendamisel linnades. Komitee soovitab kutsuda aruteludele nt võrgustiku REVES.

4.3.1.

Kliimamuutustega kohanemine – otsustava tähtsusega on kõrgtehnoloogia ettevõtted, uurimisinstituudid ja ülikoolid. Lisaks on tarvis harida ja teavitada tavainimesi, et hõlbustada nende kaasamist asjakohaste sätete rakendamisse ja nende nõustumist nimetatud sätetega. Komitee soovitab konsulteerida nt organisatsiooniga Green 10.

4.3.2.

Energiasüsteemi ümberkujundamine – energiasüsteemide struktuursed muudatused, näiteks oluline üleminek taastuvenergia ja suurema energiatõhususe suunas, on saavutatavad üksnes asjakohaseid ettevõtteid esindavate partnerite täieliku kaasamise ja kodanike toetuse korral. Selles valdkonnas tegutseb nt Greenpeace.

4.3.3.

Linnaline liikumiskeskkond – säästev linnaline liikumiskeskkond on valdkond, kus märkimisväärsed saavutused on võimalikud üksnes siis, kui inimesed ise on valmis muutma oma liikumisharjumusi. Seetõttu teeb komitee ettepaneku kaasata sellised organisatsioonid nagu CEEP (Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus), BusinessEurope, Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon, Polis (linnalise liikumiskeskkonna jätkusuutliku liikuvuse alal koostööd tegevate Euroopa linnade ja piirkondade võrgustik), Euroopa Jalgratturite Föderatsioon ning IPR Praha (Praha planeerimis- ja arenguinstituut). Mõistame ka seda, et kõnealuse teema all on olulised integreeritud lähenemisviisid, nagu säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, ning seega leiame, et linnalisel liikumiskeskkonnal on oluline roll majandusliku arengu võimaldamisel, keskkonnatingimuste parandamisel ja energiaalasel üleminekul linnades. Komitee rõhutab, kui olulised on ELi spetsiaalsed rahastamisvahendid linnalisele liikumiskeskkonnale, mille puhul on tegemist kapitalimahukaid investeeringuid vajava valdkonnaga.

4.3.4.

Õhu kvaliteet – oluline on ettevõtete, tervishoiuorganisatsioonide, keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide ja teadusasutuste ning teiste koostöö. Partnerlused peavad kaasama selliseid organisatsioone nagu CAN (kliimategevuse võrgustik Euroopas).

4.4.1.

Üleminek digitehnoloogiale – ühiskonna digitaliseerimine tähendab paradigma muutust. Eesmärk on pakkuda paremaid teenuseid kodanikele ja luua ettevõtlusvõimalusi. Huvitavad on arukate linnade kolme ja nelja osapoolega mudelid (triple helix, quadruple helix), mis viivad koostööprojektides kokku linnajuhtimise, kõrgkoolide, ettevõtete ja kodanikuühiskonna sidusrühmad. Seda mudelit tuleks Euroopas levitada. Kõnealuses valdkonnas vaatleme järgmisi aspekte: a) prognoositav linnaplaneerimine igas kohalikus omavalitsuses, b) sotsiaalvõrgustike ja interneti kasutamine kohalike omavalitsuste ja kodanike vahelises suhtluses. Partnerlused peaksid hõlmama ka selliseid organisatsioone nagu Transparency International.

4.5.1.

Linnade võimalused rakendada uuenduslikke lähenemisviise on märkimisväärsed, nad saavad tegutseda teerajajatena, ja mitte ainult riigihangete valdkonnas. Siiski on oluline teha koostööd ettevõtlusuuenduse ja -toetuse keskustega ning ELi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, nt võrgustikuga CEE Bankwatch Network. Komitee rõhutab järgmisi olulisi punkte: a) riigihangete kasutamine kohalikku sotsiaalmajandusse panustamiseks, b) spetsiaalsed meetodid, motiveerimaks linnu kasutama kõige odavama lahenduse asemel uuenduslikke riigihankeid.

4.6.

Linnad on osa keerulisest süsteemist, milles laiem linnalähedane piirkond pakub olulist tuge ja vahendeid, mis võimaldavad linnadel edukalt toimida. Tarvis on kaasata partnerid linnu ümbritsevatest piirkondadest, sh kohalikud algatusrühmad, et luua oluline ühenduslüli linna- ja maapiirkondade vahel, eriti seoses soovitavate partnerlustega maa- ja linnapiirkondade vahel. Linnad peavad oma arengu planeerimisel arvesse võtma olemasolevaid strateegiaid, näiteks makropiirkondlikke strateegiaid ja asjakohaseid mikropiirkondlikke arengustrateegiaid.