Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52013AP0309

    Euroopa Parlamendi 3. juulil 2013. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (COM(2012)0350 – C7-0178/2012 – 2012/0168(COD))

    ELT C 75, 26.2.2016, p. 280–299 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    26.2.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 75/280

    P7_TA(2013)0309

    Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamine ***I

    Euroopa Parlamendi 3. juulil 2013. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (COM(2012)0350 – C7-0178/2012 – 2012/0168(COD)) (1)

    (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

    (2016/C 075/42)

    [Muudatus 1, kui ei ole märgitud teisiti]

    EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (2)

    komisjoni ettepanekule

    (1)  Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0125/2013).

    (2)  Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

    millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Keskpanga ettepanekut (1),

    ▌

    tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (2) tuleks muuta, et võtta arvesse turu arengut ja turuosaliste ja järelevalveasutuste seniseid kogemusi ning et eriti tegeleda depositooriumide kohustust ja vastutust, tasustamist ja sanktsioone käsitlevate siseriiklike sätete erinevusega.

    (2)

    Et vähendada halvasti kavandatud tasustamisstruktuuride võimalikku negatiivset mõju usaldusväärsele riskijuhtimisele ja üksikisikute riskikäitumise kontrollimisele, tuleks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) valitsejatele panna selge kohustus kehtestada selliste töötajate kategooriatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt nende valitsetavate eurofondide riskiprofiile, usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tavad ning neid rakendada. Need töötajate kategooriad peaksid hõlmama kõiki otsuseid tegevaid fondi või allfondi tasandi töötajaid, fondivalitsejaid ja tegelikult investeerimisotsuseid tegevaid isikuid, sealhulgas investeerimispoliitika nõustajaid ja analüütikuid ning isikuid, kellel on võimalik mõjutada selliseid töötajaid, kõrgemat juhtkonda ▌ ja kõiki töötajaid, kelle kogu töötasu on sama suur kui kõrgema juhtkonna liikmetel ja otsuste tegijatel. Kõnealused eeskirjad peaksid kehtima ka eurofondi investeerimisühingute suhtes, kes ei määra fondivalitsejat.

    (3)

    Tasustamispoliitika põhimõtetes tuleks märkida, et eurofondide valitsejad võivad kohaldada kõnealuseid poliitikapõhimõtteid erinevalt, lähtudes nende enda ja nende valitsetavate eurofondide suurusest, oma sisestruktuurist ning oma tegevuse olemusest, ulatusest ja keerukusest. Eurofondide valitsejad peaksid siiski igal juhul tagama, et nad kohaldavad kõiki nimetatud põhimõtteid ühel ajal.

    (4)

    Käesolevas direktiivis sätestatud usaldusväärset tasustamispoliitikat käsitlevad põhimõtted peaksid olema kooskõlas komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovituse 2009/384/EÜ (palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris) (3) põhimõtetega, mis peaksid direktiivi põhimõtteid täiendama , ning finantsstabiilsuse nõukogu tööga ja G20 lubadustega maandada riski finantsteenuste sektoris .

    (4a)

    Tagatud muutuvtasu peaks olema erandlik, sest see ei ole kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ega töötulemustele vastava tasu põhimõttega ega tohiks olla tulevaste hüvituskavade osa.

    (4b)

    Fondist fondivalitsejatele makstav tasu peaks sarnaselt fondivalitsejate oma töötajatele makstava tasuga olema kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimise ning investorite huvidega.

    (4c)

    Lisaks proportsionaalsele tasule peaks fondivalitsejal olema võimalik nõuda fondilt sisse ainult kulud, mis on otseselt seotud investeeringute säilimise ja kaitsmisega, näiteks õigusmenetluste, osakuomaniku õiguste kaitse ja jõustamise või kaotatud vara tagasisaamise või hüvitamisega. Komisjon peaks hindama, millised on jaeinvesteerimistoodete puhul toodetega seotud üldised kulud liikmesriikides. Komisjon peaks viima läbi konsultatsioonid ja teostama mõjuhinnangu ning esitama seadusandliku ettepaneku, kui on vajadus täiendava ühtlustamise järele.

    (5)

    Et edendada tasustamispoliitika ja -tavade hindamisega seotud järelevalvetegevuse ühtlustamist, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (4) asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) tagama, et varade valitsemise sektori jaoks on olemas usaldusväärsed tasustamispoliitika suunised. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (5) asutatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaks aitama ESMA-l kõnealuseid suuniseid välja töötada. Nimetatud suunistes tuleks eelkõige anda täiendavad juhised tasustamispõhimõtete osalise neutraliseerimise kohta, mis oleks ühitatav fondivalitseja ja selle poolt valitsetava eurofondi riskiprofiili, riskivalmiduse ja strateegiaga. ESMA koostatud suunised tasustamispoliitika kohta peaksid vastama asjakohasel juhul võimalikult suures osas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta)  (6) alusel reguleeritavate fondide suunistele. Lisaks sellele peaks ESMA teostama järelevalvet nimetatud suuniste nõuetekohase rakendamise tagamise üle pädevate asutuste poolt. Järelevalvemeetmete abil tuleks puudujääkidega tegelda viivitamata, et tagada kogu siseturul võrdsed tingimused.

    (6)

    Tasustamist käsitlevad sätted ei tohiks piirata aluslepingutega tagatud põhiõiguste täielikku kasutamist, siseriiklikke lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, kohaldatavaid õigusakte seoses aktsionäride õiguste ja osaluse ning asjaomase asutuse haldus- ja järelevalveüksuste üldiste kohustustega, samuti vajaduse korral tööturu osapoolte õigust sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.

    (7)

    Et tagada asjaomaste regulatiivsete nõuete piisav ühtlustamine eri liikmesriikides, tuleks vastu võtta lisaeeskirjad, milles määratakse kindlaks depositooriumide ülesanded ja kohustused, määratakse juriidilised isikud, keda saab nimetada depositooriumideks, ning selgitatakse depositooriumide vastutust juhul, kui eurofondi varad lähevad hoidmisel või depositooriumipoolse järelevalveülesannete ebapiisava täitmise korral kaduma. Ülesannete sellise ebapiisava täitmise tulemuseks võib olla varade kadumaminek, aga ka varade väärtuse langus, kui nt depositoorium lubab investeeringuid, mis ei olnud kooskõlas fonditingimustega, mistõttu avalduvad investorile ettenägematud või ennustatavad riskid. Täiendavate eeskirjadega tuleks ka selgitada tingimusi, mille alusel võib depositooriumi funktsioone delegeerida.

    (8)

    Vaja on selgitada, et eurofond peaks määrama üheainsa depositooriumi, kes teostab üldist järelevalvet eurofondi varade üle. Ühe depositooriumi nõudega peaks olema tagatud, et depositooriumil on ülevaade kõigist eurofondi varadest ning nii fondivalitsejatel kui ka investoritel on üks koht, kuhu pöörduda probleemide tekkimisel seoses varade hoidmise või järelevalvefunktsiooni täitmisega. Varade hoidmine hõlmab nii varade hoiul olemist või sellist laadi varade puhul, mida ei ole võimalik hoiul hoida, kõnealuste varade omandiõiguse tõendamist, samuti kõnealuste varade kohta andmete säilitamist.

    (9)

    Depositoorium peaks ülesandeid täites tegutsema ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ja eurofondi või eurofondi investorite huvides.

    (10)

    Et tagada kõigis liikmesriikides ühine lähenemisviis depositooriumide kohustuste täitmisele eurofondi juriidilisest vormist sõltumata, on vaja koostada järelevalvekohustuste ühtne loetelu, mis kehtib nii äriühingu vormis eurofondile (äriühinguna asutatud fond) kui ka lepingulises vormis eurofondile.

    (11)

    Depositoorium peaks vastutama eurofondi rahavoogude nõuetekohase järelevalve eest ja eelkõige tagama, et investorite raha ja eurofondile kuuluv raha on kajastatud õigesti eurofondi nimel või eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja nimel või eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel avatud kontodel. Seepärast tuleks vastu võtta üksikasjalikud sätted rahavoo järelevalve kohta, et tagada investorite tõhus ja samal tasemel kaitse. Tagades, et investori raha on kajastatud sularahakontodel, peaks depositoorium võtma arvesse komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega) (7) artiklis 16 sätestatud põhimõtteid.

    (12)

    Et ennetada raha petturlikke ülekandeid, tuleks nõuda, et ilma depositooriumi teadmata ei avataks ühtegi sularahakontot, mis on seotud fondi tehingutega.

    (13)

    Mis tahes finantsinstrument, mida hoitakse eurofondi jaoks, peaks olema eristatav depositooriumi oma varadest ning igal ajal peaks saama tuvastada, et see kuulub kõnealusele eurofondile; selline nõue peaks investorile pakkuma lisakaitset juhul, kui depositoorium ei suuda kohustusi täita.

    (14)

    Lisaks praegusele kohustusele hoida eurofondile kuuluvaid varasid peaks eristama neid varasid, mida saab võtta hoiule, ja neid varasid, mida hoiule ei võeta, kuid mille puhul kohaldatakse selle asemel andmete säilitamist ja omandiõiguse tõendamist. Hoiule võetavate varade rühm peaks olema selgelt eristatud, kuna kohustus tagastada kadumaläinud varad peaks kohalduma ainult kõnealuse spetsiifilise finantsvarakategooria suhtes.

    (14a)

    Depositooriumis hoitavat finantsinstrumenti ei tohiks ei depositoorium ega mis tahes kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, oma arvel uuesti kasutada.

    (15)

    Vaja on kindlaks määrata tingimused, mille alusel võib depositoorium delegeerida hoidmise kohustuse kolmandale isikule. Delegeerimine ja edasidelegeerimine peaksid olema objektiivselt põhjendatud ja sõltuma rangetest nõuetest seoses kolmanda isiku sobivusega delegeeritud funktsiooni täitmiseks ja seoses vilumuse, hoolikuse ja ettevaatlikkusega, mida depositoorium peaks rakendama kõnealuse kolmanda isiku valikul, määramisel ja järelevalvel. Ühtsete turutingimuste ja ühtlaselt kõrgel tasemel investorikaitse saavutamiseks tuleks kõnealused tingimused viia kooskõlla nendega, mida kohaldatakse vastavalt direktiivile 2011/61/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (8) ja määrusele (EL) nr 1095/2010. Vastu tuleks võtta sätted, millega tagatakse, et kolmandatel isikutel on vajalikud vahendid oma kohustuste täitmiseks ning et nad hoiavad eurofondi varad lahus.

    (16)

    Varade hoidmise usaldamist väärtpaberiarveldussüsteemi käitajale, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivis 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) (9), või sarnaste teenuste osutamise usaldamist kolmanda riigi väärtpaberiarveldussüsteemidele ei käsitata hoidmisfunktsiooni delegeerimisena.

    (17)

    Kolmandal isikul, kellele varade hoidmine delegeeritakse, peaks olema võimalik omada omnibus-kontot ühise kontona, kus eurofondide varad on üksteisest lahus.

    (18)

    Kui hoidmine on delegeeritud kolmandale isikule, tuleb ka tagada, et kolmanda isiku suhtes kohaldatakse erinõudeid seoses tõhusate usaldatavusnormatiivide ja järelevalvega. Veel tuleks korrapäraselt läbi viia välisauditid, et tagada, et finantsinstrumendid on selle kolmanda isiku valduses, kellele hoidmine delegeeriti.

    (19)

    Et tagada investorikaitse ühtlaselt kõrge tase, tuleks vastu võtta sätted äritegevuse ja huvide konfliktide lahendamise kohta ning neid tuleks kohaldada igas olukorras, sealhulgas hoidmise kohustuse delegeerimise korral. Kõnealuste eeskirjadega tuleks eelkõige tagada ülesannete ja funktsioonide selge jaotus depositooriumi, eurofondi ja fondivalitseja vahel.

    (20)

    Et tagada investorikaitse kõrge tase ning asjakohased usaldatavusnormatiivid ja pidev kontroll, on vaja koostada täielik loetelu üksustest, kes võivad tegutseda depositooriumidena, kusjuures eurofondide depositooriumidena võivad tegutseda üksnes krediidiasutused ja investeerimisühingud. Et muud asutused, kellel võis varem olla luba tegutseda eurofondide depositooriumidena, saaksid muuta end nõuetele vastavateks üksusteks, tuleks kõnealuste üksuste jaoks ette näha üleminekusätted.

    (21)

    Vaja on täpsustada ja selgitada eurofondide depositooriumide vastutust juhul, kui hoiul olev finantsinstrument läheb kaduma. Depositoorium peaks olema hoiul oleva finantsinstrumendi kadumamineku korral kohustatud tagastama eurofondile sama liiki finantsinstrumendi või vastava summa. Vastutusest vabastust varade kadumamineku korral ei tuleks ette näha, välja arvatud juhul, kui depositoorium suudab tõendada, et kadumamineku põhjustasid „välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks”. Sellega seoses ei tohiks depositooriumil olla võimalik tugineda vastutusest hoidumise eesmärgil oma siseolukorrale, näiteks töötaja toime pandud pettusele.

    (22)

    Kui depositoorium delegeerib varade hoidmise ülesande edasi ja kolmanda isiku poolt hoitavad finantsinstrumendid lähevad kaduma, peaks depositoorium selle eest vastutust kandma. Samuti tuleks sätestada, et depositoorium on kohustatud hoiul olnud finantsinstrumendi kadumamineku korral tagastama sama liiki finantsinstrumendi või vastava summa, isegi kui see läks kaduma alldepositooriumis. Depositoorium on sellest kohustusest vabastatud üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et kadumamineku põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks. Sellega seoses ei tohiks depositooriumil olla võimalik tugineda vastutusest hoidumise eesmärgil oma siseolukorrale, näiteks töötaja toime pandud pettusele. Depositooriumis või alldepositooriumis varade kadumamineku korral ei peaks saama vastutusest vabastada ei seaduse ega lepingu alusel.

    (23)

    Iga eurofondi investor peaks saama esitada nõudeid seoses depositooriumide vastutusega kas otse või kaudselt läbi fondivalitseja. Kaebuste esitamine depositooriumi vastu ei peaks sõltuma eurofondi juriidilisest vormist (äriühingu vormis või lepingulises vormis) ega depositooriumi, fondivalitseja ja osakuomanike suhte juriidilisest laadist.

    (24)

    Komisjon tegi 12. juulil 2010 ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (10). On oluline, et 12. juuli 2010. aasta ettepanekut täiendatakse, selgitades eurofondi depositooriumi ja alldepositooriumide kohustusi ja vastutuse ulatust, et tagada eurofondide investorite kõrgel tasemel kaitse juhul, kui depositoorium ei suuda täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi.

    (24a)

    Depositooriumide funktsioonide ja vastutuse ulatust käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid arvesse võttes peaks komisjon analüüsima, millistes olukordades võib eurofondi depositooriumi või alldepositooriumi maksejõuetus tekitada eurofondi osakuomanikele kahju kas osaku netoväärtuse kaotamise või muu põhjuse tõttu, mida käesolevate sätete alusel ei ole võimalik tagasi saada ja mis seepärast võiks teha vajalikuks olemasolevate investeeringute tagamise skeemide laiendamise, et need sisaldaksid kindlustust või muulaadset hüvitamise süsteemi, mis kaitseks depositooriumit alldepositooriumi maksejõuetuse eest. Analüüsi käigus tuleks uurida ka seda, kuidas tagada, et sellistes olukordades oleks investorite kaitse ja läbipaistvus ühesugune, sõltumata investori ja maksejõuetusest mõjutatud vabalt võõrandatavate väärpaberite vahelisest vahendusketist. See analüüs tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega.

    (25)

    Vaja on tagada, et depositooriumide suhtes kehtivad samad nõuded eurofondi juriidilisest vormist sõltumata. Nõuete ühtsus peaks suurendama õiguskindlust, parandama investorikaitset ja toetama ühtsete turutingimuste loomist. Komisjon ei ole saanud teavet, et ükski äriühinguna asutatud fond oleks kasutanud erandit üldisest kohustusest usaldada varad depositooriumile. Seepärast võiks direktiivi 2009/65/EÜ nõudeid seoses äriühinguna asutatud fondi depositooriumiga käsitada liigsetena.

    (26)

    Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris peaks pädevatel asutustel olema õigus kehtestada rahalisi karistusi, mis on piisavalt suured, et olla tõhusad , hoiatavad ja proportsionaalsed, et ületada nõuete rikkumisest saadavat kasu.

    (27)

    Selleks et tagada sanktsioonide ühtne kohaldamine liikmesriikides, peaksid liikmesriigid olema halduskaristuste või -meetmete tüübi ja rahaliste halduskaristuste suuruse kindlaksmääramisel kohustatud tagama, et pädevad asutused võtavad arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid.

    (28)

    Et tugevdada hoiatavat mõju üldsusele laiemalt ning teavitada neid eeskirjade eiramistest, mis võib kahjustada investorite kaitset, tuleks sanktsioonid avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt kindlaksmääratud asjaoludel. Et tagada proportsionaalsuspõhimõtte järgimine, peaksid sanktsioonid olema avaldatud anonüümselt, kui avaldamine põhjustaks osalistele ebaproportsionaalset kahju.

    (29)

    Et avastada võimalikud rikkumised, peaksid pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad mehhanismid, et toetada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist.

    (30)

    Käesolev direktiiv ei tohiks piirata kriminaalrikkumisi ja -karistusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide mis tahes sätete kohaldamist.

    (31)

    Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

    (32)

    Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist: asjaolud, mis tuleb esitada standardlepingus depositooriumi ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi vahel; tingimused depositooriumi funktsiooni täitmiseks, sealhulgas finantsinstrumendid, mida depositooriumi hoidmiskohustus hõlmaks; mis tingimustel depositoorium võib hoida keskdepositooriumis registreeritud finantsinstrumente ning mis tingimustel võib ta hoida nimelistena emiteeritud ja emitendi või registripidaja registreeritud finantsinstrumente; depositooriumide hoolsuskohustused; varade lahushoidmise kohustus; mis olukorras ja millistel tingimustel loetakse hoitavad finantsinstrumendid kaduma läinuks; mida lugeda välissündmusteks, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärjed ei oleks olnud võimalik vältida, vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele nende ärahoidmiseks. Delegeeritud õigusaktidega pakutav investorite kaitse peaks olema vähemalt samal tasemel, mis on ette nähtud direktiivi 2011/61/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    (33)

    Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta (11) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

    (34)

    Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on suurendada investorite usaldust eurofondide vastu, muutes rangemaks nõuded seoses depositooriumide kohustuste ja vastutusega ning fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide tasustamispoliitikaga, samuti töötades direktiivi sätete peamiste rikkumiste jaoks välja ühtsed sanktsioonide määramise standardid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kui nad tegutsevad üksteisest sõltumatul, t ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (34a)

    Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

    (35)

    Seepärast tuleks direktiivi 2009/65/EÜ vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

    Artikkel 1

    Direktiivi 2009/65/EÜ muudetakse järgmiselt:

    1.

    Lisatakse järgmised artiklid ▌:

    „Artikkel 14a

    1.   Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olevad ja seda edendavad tasustamispoliitika ja -tavad ning kohaldavad neid ega erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas nende valitsetavate eurofondide riskiprofiilide, tingimuste või põhikirjaga.

    2.   Tasustamispoliitika ja -tavad hõlmavad palkade põhi- ja muutuvkomponente ja vabatahtlikke pensionihüvitisi.

    3.   Tasustamispoliitika ja -tavad kehtivad nendele töötajate kategooriatele, sealhulgas fondi või allfondi tasandi töötajatele ja muule personalile, teiste seas, kuid mitte ainult, ajutistele või lepingulistele töötajatele, kes on:

    a)

    fondivalitsejad;

    b)

    muud isikud kui fondivalitsejad, kes teevad investeerimisotsused, mis mõjutavad fondi riskipositsiooni;

    c)

    muud isikud kui fondivalitsejad, kellel on võimalik mõjutada selliseid töötajaid, sealhulgas investeerimispoliitika nõustajad ja analüütikud;

    d)

    kõrgema juhtkonna liikmed, riskide võtjad, kontrollifunktsioonide täitjad; või

    e)

    muud töötajad või muu personal, teiste seas, kuid mitte ainult, ajutised või lepingulised töötajad , kelle kogu töötasu on sama suur kui kõrgema juhtkonna liikmetel ja otsuste tegijatel ning kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili.

    4.   ESMA annab kooskõlas ▌määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja artiklile 14b vastavad suunised, mis on suunatud pädevatele asutustele. Nendes suunistes võetakse arvesse usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid, mis on esitatud ▌soovituses 2009/384/EÜ, fondivalitsejate ja nende valitsetavate eurofondide suurust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Suuniste väljatöötamisel teeb ESMA tihedalt koostööd ▌EBAga, et tagada ühtsus teiste finantsteenuste sektorite (eriti krediidiasutused ja investeerimisühingud) jaoks väljatöötatud nõuetega.

    Artikkel 14b

    1.   Artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika väljatöötamisel ja kohaldamisel järgib fondivalitseja alljärgnevaid põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis on vastavuses tema suuruse ja sisemise korralduse ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega:

    a)

    tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas tema valitsetava eurofondi riskiprofiilide, tingimuste või põhikirjaga;

    b)

    tasustamispoliitika on kooskõlas fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi ja selle investorite äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja huvidega ning sisaldab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;

    c)

    fondivalitseja juhtorgan võtab oma järelevalvefunktsiooni täites vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise ja selle rakendamise järelvalve eest . Tegevjuhil ja juhtkonnal ei ole tasustamissüsteemi haldamisel peamist otsustusõigust. Asjaomase organi liikmed ja töötajad, kes on seotud tasustamispoliitika kehtestamise ja selle rakendamisega, on sõltumatud ning riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas kogenud. Tasustamispoliitika üksikasjad ja see, mille põhjal need otsused on tehtud, lisatakse investorile esitatavale põhiteabele, kaasa arvatud tõendid artiklis 14a sätestatud põhimõtete järgimise kohta; [ME 2 – 1 osa]

    d)

    tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse selliste tasustamisega seotud põhimõtete ja menetluste täitmist, mille on vastu võtnud järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan;

    da)

    kõikidele sidusrühmadele esitatakse tasustamistavade kohta täielik, täpne ja õigeaegne teave püsival andmekandjal või veebilehe kaudu ja taotluse korral esitatakse tasuta paberkoopia;

    e)

    kontrollifunktsiooni täitvatele töötajatele makstakse tasu vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

    f)

    riskijuhtimise ja eeskirjade järgimise kontrolli funktsiooni täitvate kõrgemate ametnike töötasu on töötasukomisjoni otsese järelevalve all;

    g)

    kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb tasu kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse või eurofondi riskiga korrigeeritud tulemuste ja fondivalitseja töö riskiga korrigeeritud kogutulemuste kombinatsiooni hindamisel, kusjuures üksikisiku tulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui ka mittefinantskriteeriume;

    h)

    töötulemusi hinnatakse fondivalitseja valitsetava eurofondi äritsükli seisukohast sobiliku mitmeaastase raamistiku alusel, tagamaks, et hindamine põhineb pikemaajalistel töötulemustel ja tulemustasu väljamaksmine jaotub piisavale ajavahemikule, et võtta arvesse fondivalitseja valitsetavate eurofondide tagasivõtmispoliitikat , eurofondide pikaajalisi tulemusi ja investeerimisriske; [ME 2 – 2 osa]

    i)

    tagatud muutuvtasud on erandlikud ning neid makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel aastal;

    j)

    kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb sobiv tasakaal ja põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasude muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta muutuvkomponent maksmata;

    ja)

    töötasude muutuvkomponendi suhtes kohaldatakse punktis o sätestatud tingimusi, mille kohaselt on tasu muutuvosa oluliselt väiksem, kui fondivalitseja või asjaomase eurofondi finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, võttes arvesse nii praegust tasustamist kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas tulemushüvituse hilisema tagasinõudmise abil. Tulemushüvituse hilisem tagasinõudmine tähendab ESMA suunistes 2013/201 määratletud tulemushüvituse hilisemat tagasinõudmist; [ME 2 – 3 osa]

    k)

    lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist;

    l)

    töötulemuste hindamine, mida kasutatakse töötasu muutuvkomponentide või töötasu muutuvkomponentide reservi arvutamisel, sisaldab põhjalikku kohandamismehhanismi, et võtta arvesse kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske;

    m)

    sõltuvalt eurofondi õiguslikust struktuurist ning eurofondi tingimustest või põhikirjast koosneb töötasust suur osa, mis on igal juhul vähemalt 50 % igast töötasude muutuvkomponendist, asjaomase eurofondi osakutest või võrdväärsest omandiõigusest või aktsiatega seotud instrumentidest või võrdväärsetest mitterahalistest vahenditest, välja arvatud juhul, kui eurofondi valitsemine moodustab alla 50 % fondivalitseja kogu valitsemisportfellist, millisel juhul 50 % miinimum ei kehti.

    Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast säilituspoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla fondivalitseja, tema valitsetavate eurofondide ning nende investorite huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajaduse korral teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile n edasilükatud töötasu muutuvkomponendi kui ka edasi lükkamata muutuvkomponendi suhtes;

    n)

    suur osa, mis on igal juhul vähemalt 25 % töötasude muutuvkomponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on asjaomase eurofondi äritsüklit ja tagasivõtmispoliitikat arvestades sobilik ning mis on nõuetekohaselt kooskõlas kõnealuse eurofondi riskide laadiga.

    Käesolevas punktis osutatud ajavahemik on vähemalt kolm kuni viis aastat, välja arvatud juhul, kui asjaomase eurofondi äritsükkel on lühem; edasilükkamiskorra alusel makstavaid töötasusid ei saada kiiremini kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid; juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti kõrge, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast;

    o)

    muutuvtasusid, sealhulgas edasi lükatud osa, makstakse või neid saadakse ainult juhul, kui see on fondivalitseja kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning äriüksuse, eurofondi ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.

    Kogu tasu muutuvosa on tavaliselt oluliselt väiksem, kui fondivalitseja või asjaomase eurofondi finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, võttes arvesse nii praegust tasustamist kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas tulemushüvituse hilisema tagasinõudmise abil;

    p)

    pensionipoliitika on kooskõlas fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

    Kui fondivalitseja töötaja lahkub enne pensionile jäämist, hoiab fondivalitseja vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul punktis m osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlikud pensionihüvitised välja punktis m osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust säilitamisperioodi;

    q)

    töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riskimaandamise mõju;

    r)

    muutuvtasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis lihtsustavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise vältimist.

    1a.     ESMA teostab koostöös pädevate asutustega järelevalvet artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika üle. Artiklite 14a ja käesoleva artikli rikkumise korral võib ESMA toimida vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohastele volitustele, eelkõige esitada pädevatele asutustele soovitused keelata ajutiselt konkreetse tasustamispoliitika kohaldamine või piirata selle kohaldamist.

    1b.     [Eurofond/fondivalitseja/töötasukomisjon] esitab igal aastal investoritele püsival andmekandjal teabe, milles on välja toodud artikli 14a kohaldamisalasse jäävate eurofondi töötajate tasustamispoliitika, ja kirjeldab, kuidas tasud on arvutatud.

    1c.     Olenemata lõikest 1 tagavad liikmesriigid selle, et pädev asutus võib nõuda [eurofondilt/fondivalitsejalt/töötasukomisjonilt] kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas iga muutuvtasu pakett on kooskõlas kohustusega võta kasutusele tasustamispoliitika, millega

    a)

    edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist;

    b)

    ei soodustata riskivõtmist, mis oleks vastuolus nende valitsetavate eurofondide tingimuste või põhikirjaga ja/või iga sellise eurofondi riskiprofiiliga.

    Tihedas koostöös EBAga lisab ESMA tasustamispoliitikat käsitlevatesse suunistesse selle, kuidas kohaldada erinevaid valdkondlikke tasustamispõhimõtteid, näiteks direktiivides 2011/61/EL ja 2013/36/EL sisalduvaid põhimõtteid, kui töötajad osutavad teenuseid, mille suhtes kohaldatakse erinevaid valdkondlikke tasustamispõhimõtteid. [ME 3]

    2.   Lõikes 1 sätestatud põhimõtteid kohaldatakse fondivalitseja makstud iga liiki tasude ja eurofondi osakute või aktsiate mis tahes ülekandmise suhtes, mille puhul on kasusaajaks need töötajate kategooriad, sealhulgas kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsioonide täitjad ja kõik töötajad, kelle töötasu kokku on sama suur kõrgema juhtkonna liikmete ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt riskiprofiili või nende valitsetavate eurofondide riskiprofiili.

    3.   Oma suuruse või valitsetava eurofondi suuruse, oma sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest märkimisväärne fondivalitseja moodustab töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et tal oleks võimalik teha pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riskijuhtimiseks loodud stiimulite kohta.

    Töötasukomisjon , mis asjakohasel juhul moodustatakse kooskõlas ESMA suunistega, vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste eest, mis mõjutavad asjaomase fondivalitseja või asjaomase eurofondi riski ja riskijuhtimist ning mille peab tegema juhtorgan oma järelevalvefunktsiooni täites. Töötasukomisjoni juhib juhtorgani liige, kes ei täida asjaomases fondivalitsejas ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Töötasukomisjoni liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases fondivalitsejas ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Töötasukomisjoni kuuluvad ka töötajate esindajad ning töötasukomisjon tagab, et tema eeskirjad võimaldavad aktsionäride kooskõlastatud tegutsemist. Oma otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse sidusrühmade ja investorite pikaajalist huvi ning avalikku huvi. ”

    2.

    Artikli 20 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    kirjalik leping artikli 22 lõikes 2 osutatud depositooriumiga;”

    3.

    Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 22

    1.   Äriühinguna asutatud fond ja fondivalitseja tagavad, et iga valitsetava lepingulise fondi jaoks määratakse üks depositoorium vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

    2.   Depositooriumi määramine toimub kirjaliku lepingu kujul.

    Kõnealune leping sisaldab eeskirju, millega reguleeritakse teabevoogu, mida peetakse vajalikuks, et võimaldada depositooriumil täita oma ülesandeid seoses eurofondiga, mille depositooriumiks ta on määratud, vastavalt käesoleva direktiivi ja muude asjakohaste õigus- ja haldusnormide nendele sätetele, mida kohaldatakse depositooriumide suhtes eurofondi päritoluliikmesriigis.

    3.   Depositoorium:

    a)

    tagab, et eurofondi osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele ning fonditingimustele või põhikirjale;

    b)

    tagab, et eurofondi osakute väärtuse arvestamine toimub kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimuste või põhikirjaga;

    c)

    täidab fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi korraldusi, kui need ei ole vastuolus kohaldatava siseriikliku õiguse, fonditingimuste või põhikirjaga;

    d)

    tagab, et eurofondi varadega tehtavate tehingute puhul kantakse eurofondile teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

    e)

    tagab, et eurofondi tulusid kasutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimuste või põhikirjaga.

    4.   Depositoorium tagab, et eurofondi rahavooge jälgitakse nõuetekohaselt, ja eelkõige selle, et kõik eurofondi osakute märkimise käigus investorite poolt või nende nimel tehtud maksed on vastu võetud ja et kogu kõnealuse eurofondi raha on kantud sularahakontodele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

    a)

    need on avatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja nimel või eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel;

    b)

    need on avatud komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ(*) artikli 18 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üksuses ning

    c)

    neid hoitakse vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele.

    Kui sularahakontod avatakse eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel, ei kajastata sellistel kontodel esimese lõigu punktis b osutatud üksuse raha ega depositooriumi oma raha.

    5.   Eurofondi vara antakse depositooriumisse hoiule järgmiselt:

    a)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL) nr …/2013 [finantsinstrumentide turgude kohta (MiFIR)] määratletud finantsinstrumentidega seoses, mida saab hoida, depositoorium:

    i)

    hoiab kõiki finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ja kõiki selliseid finantsinstrumente, mida saab depositooriumile füüsiliselt üle anda;

    ii)

    tagab, et kõiki neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja nimel avatud eraldi kontodel vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele, nii et igal ajal saab selgelt tuvastada, et need kuuluvad kohaldatava õiguse kohaselt asjaomasele eurofondile;

    b)

    muude varadega seoses depositoorium:

    i)

    kontrollib selliste varade kuulumist eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale, hinnates, kas eurofond või tema nimel tegutsev fondivalitseja omab varade omandiõigust, mis põhineb asjaomase eurofondi või fondivalitseja esitatud teabel või dokumentidel ja välistel tõenditel, juhul kui need on olemas;

    ii)

    säilitab andmed selliste varade kohta, mille puhul ta on veendunud, et eurofondil või tema nimel tegutseval fondivalitsejal on omandiõigus, ning ajakohastab kõnealuseid andmeid.

    5a.     Depositoorium esitab fondivalitsejale korrapäraselt põhjaliku inventuuri kõikide varade kohta, mida hoitakse eurofondi nimel.

    5b.     Depositooriumis hoitavat finantsinstrumenti ei kasuta ei depositoorium ega mis tahes kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, uuesti oma arvel.

    Käesoleva artikli mõistes tähendab uuesti kasutamine ühes tehingus edastatud finantsinstrumendi kasutamist teise tehingu tagamisel, sealhulgas, kuid mitte ainult, ülekandmise, pantimise, müümise ja laenamise korral.

    6.   Liikmesriigid tagavad, et depositooriumi või reguleeritud üksuse, mis hoiab eurofondile kuuluvaid finantsinstrumente, maksevõimetuse korral ei saa ▐ hoiul olevaid eurofondi finantsinstrumente jaotada depositooriumi või reguleeritud üksuse võlausaldajate vahel ega nende kasuks realiseerida.

    7.   Depositoorium ei delegeeri kolmandale isikule oma lõigetes 3 ja 4 osutatud funktsioone.

    Depositoorium võib delegeerida kolmandatele isikutele üksnes lõikes 5 osutatud funktsioone, tingimusel et:

    a)

    funktsioone ei delegeerita kavatsusega vältida käesoleva direktiivi nõuete täitmist;

    b)

    depositoorium saab tõendada, et delegeerimiseks on objektiivne põhjus;

    c)

    depositoorium on tegutsenud sellise kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele ta tahab osa oma ülesannetest delegeerida, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, ning ta tegutseb sellise kolmanda isiku, kellele ta on osa oma ülesannetest delegeerinud, ning tema sõlmitud ja talle delegeeritud küsimustega seotud kokkulepete jooksval kontrollimisel ja korrapärasel järelevalvel jätkuvalt piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega.

    Lõikes 5 osutatud funktsioone võib depositoorium delegeerida üksnes kolmandale isikule, kes vastab delegeeritud ülesannete täitmise ajal alati järgmistele tingimustele:

    a)

    ta omab organisatsioonistruktuuri ja erialateadmisi, mis on talle usaldatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja varade laadi ja keerukust arvestades piisavad ja proportsionaalsed;

    b)

    tema suhtes kohaldatakse lõike 5 punktis a osutatud varade hoidmise ülesande puhul tõhusaid usaldatavusnormatiive (sh miinimumkapitali nõuded) ja järelevalvet asjaomases jurisdiktsioonis;

    c)

    tema puhul viiakse lõikes 5 osutatud varade hoidmise ülesande täitmisel korrapäraselt läbi väline auditeerimine, et tagada, et finantsinstrumendid on tema valduses;

    d)

    ta lahutab depositooriumi klientide varad oma varadest ja depositooriumi varadest nii, et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomase depositooriumi klientidele;

    e)

    ta tagab ESMA suunistele tugineva asjakohase korra, et kolmanda isiku maksevõimetuse korral ei saaks kolmanda isiku juures hoiul olevaid eurofondi varasid jaotada kolmanda isiku võlausaldajate vahel ega nende kasuks realiseerida;

    f)

    ta järgib käesoleva artikli lõikes 5 ja artiklis 25 sätestatud üldisi kohustusi ja keelde.

    Punkti e kohaldamiseks annab ESMA kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja pädevatele asutustele suunatud suunised, mis käsitlevad asjakohast korda kolmanda isiku maksevõimetuse korral.

    Olenemata kolmanda lõigu punktist b, kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoidma kohalik üksus ja kolmanda lõigu punktides a-f sätestatud delegeerimisnõudeid rahuldavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium delegeerida oma funktsioonid sellisele kohalikule üksusele üksnes kolmanda riigi õigusega nõutud määral ning ainult seniks, kuni puuduvad delegeerimisnõuetele vastavad kohalikud üksused, ja üksnes juhul kui:

    i)

    asjaomase eurofondi investoritele selgitatakse enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt, et selline delegeerimine tuleneb kolmanda riigi õiguslikest piirangutest, ja neid teavitatakse delegeerimist õigustavatest asjaoludest ning sellise delegeerimisega kaasnevatest riskidest ;

    ii)

    eurofond või tema nimel tegutsev fondivalitseja on teinud depositooriumile ülesandeks delegeerida selliste finantsinstrumentide hoidmine asjaomasele kohalikule üksusele.

    Kolmas isik võib need ülesanded omakorda edasi delegeerida, tingimusel et täidetakse samu nõudeid. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes artikli 24 lõiget 2 mutatis mutandis.

    Käesoleva lõike kohaldamisel ei käsitata teenuste osutamist direktiivis 98/26/EÜ määratud väärtpaberiarveldussüsteemide poolt või sarnaste teenuste osutamist kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide poolt, hoidmisfunktsiooni delegeerimisena”.

    4.

    Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „2.   Depositoorium on kas:

    a)

    krediidiasutus, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ;

    b)

    investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse kapitali adekvaatsuse nõudeid vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artikli 20 lõikele 1, sealhulgas operatsiooniriske käsitlevaid kapitalinõudeid, ja millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ ning mis osutab ka kõrvalteenust, milleks on finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine klientide nimel vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktile 1; sellisel investeerimisühingul peab igal juhul olema omavahendeid summas, mis ei ole väiksem kui direktiivi 2006/49/EÜ artiklis 9 osutatud algkapitali summa;

    ba)

    riikide keskpangad ja mis tahes muu kategooria asutused, mille suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid ja mille suhtes rakendatakse pidevat järelevalvet, eeldusel et nende suhtes kehtivad kapitalinõuded ja usaldatavus- ja organisatsioonilised nõuded, mis on sama mõjuga kui punktides a ja b nimetatud üksuste puhul.

    Äriühinguna asutatud fondid või fondivalitsejad, kes tegutsevad nende valitsetava eurofondi nimel ning kes määrasid enne [kuupäev: artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud ülevõtmise tähtaeg] depositooriumiks asutuse, mis ei vasta käesolevas lõikes sätestatud nõuetele, määravad depositooriumi, mis vastab kõnealustele nõuetele enne [kuupäev: üks aasta pärast artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tähtaega].

    3.     Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõike 2 punktis ba osutatud asutustel on õigus tegutseda depositooriumina.”;

    b)

    lõiked 4, 5 ja 6 jäetakse välja.

    5.

    Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 24

    1.   Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab eurofondi ja eurofondi osakuomanike ees, kui depositooriumil või kolmandal isikul, kellele finantsinstrumentide hoidmine on delegeeritud, lähevad kaduma artikli 22 lõike 5 ▐ kohaselt hoitavad finantsinstrumendid.

    Hoitava finantsinstrumendi kadumamineku korral tagavad liikmesriigid, et depositoorium tagastab põhjendamatu viivituseta eurofondile või selle nimel tegutsevale fondivalitsejale sama tüüpi finantsinstrumendi või sellele vastava summa. Depositoorium ei vastuta, kui ta suudab tõendada, et kadumamineku põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärgi ei oleks olnud võimaik vältida, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks.

    Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab ka eurofondi või eurofondi investorite ees kõigi muude neile tekitatud kahjude eest, mis tulenevad depositooriumi poolt käesoleva direktiivi kohaste kohustuste hooletust täitmisest või tahtlikult täitmata jätmisest.

    2.   Depositooriumi vastutust ei mõjuta artikli 22 lõikes 7 osutatud mis tahes delegeerimine.

    3.   Lõikes 1 osutatud depositooriumi vastutusest ei vabastata või seda ei piirata kokkuleppega.

    4.   Kõik lõikega 3 vastuolus olevad kokkulepped on õigustühised.

    5.   Eurofondi osakuomanikud võivad nõuda, et depositoorium vastutab vahetult või kaudselt fondivalitseja kaudu.

    5a.     Käesoleva artikli sätted ei takista depositooriumi kehtestamast korda lõike 1 kohaste kohustuste täitmiseks, eeldusel et need meetmed ei piira ega vähenda neid kohustusi ega põhjusta viivitusi depositooriumi kohustuste täitmisel.”;

    6.

    Artiklis 25 asendatakse lõige 2 järgmisega:

    „2.   Fondivalitseja ja depositoorium tegutsevad oma vastavate funktsioonide täitmisel ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning eurofondi ja tema investorite huvides.

    Depositoorium ega ükski isikutest, kellele hoidmisfunktsioon delegeeritakse, ei tegele eurofondi või selle nimel tegutseva fondivalitsejaga seoses tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti eurofondi, selle investorite, fondivalitseja ja depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on taganud, et potentsiaalset huvide konflikti põhjustavate ülesannete täitmine on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldatud ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse eurofondi investoritele nõuetekohasel viisil.”

    7.

    Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 26

    1.   Õigusaktides ja lepingulise fondi fonditingimustes sätestatakse fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

    2.   Õigusaktides ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatakse fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ja eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.”

    8.

    Lisatakse järgmised artiklid ▌:

    „Artikkel 26a

    Depositoorium teeb oma pädevatele asutustele ▌nende taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mille ta on saanud oma ülesannete täitmisel ning mis võib olla eurofondi või selle fondivalitseja pädevatele asutustele vajalik. Kui eurofondi või fondivalitseja pädevad asutused ei ole samad, mis on depositooriumil, jagavad depositooriumi pädevad asutused saadud teavet viivitamata eurofondi ja fondvalitseja pädevate asutustega.

    Artikkel 26b

    1.   Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 112 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

    a)

    käesoleva direktiiviga seotud andmed, mis tuleb lisada artikli 22 lõikes 2 osutatud kirjalikku lepingusse;

    b)

    depositooriumi funktsioonide täitmise tingimused artikli 22 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt, sealhulgas:

    i)

    finantsinstrumentide liigid, mida depositooriumi varade hoidmise ülesanne artikli 22 lõike 5 punkti a kohaselt hõlmab;

    ii)

    tingimused, mille kohaselt võib depositoorium hoida keskdepositooriumis registreeritud finantsinstrumente;

    iii)

    tingimused, mille kohaselt depositoorium hoiab artikli 22 lõike 5 punkti b kohaselt nimelistena emiteeritud ja emitendi või registripidaja registreeritud finantsinstrumente;

    c)

    depositooriumi nõuetekohase hoolsusega seotud ülesanded vastavalt artikli 22 lõike 7 teise lõigu punktile c;

    d)

    lahushoidmise kohustus vastavalt artikli 22 lõike 7 kolmanda lõigu punktile d;

    e)

    millistel tingimustel ja mis olukorras loetakse artikli 24 kohaldamisel hoitavad finantsinstrumendid kaduma läinuks;

    f)

    mida lugeda välisteks sündmusteks, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks vastavalt artikli 24 lõike 1 lõigule 1;

    fa)

    tingimused sõltumatuse nõude täitmiseks.”;

    9.

    Artikli 30 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Artikleid 13, 14, 14a ja 14b kohaldatakse mutatis mutandis nende äriühinguna asutatud fondide suhtes, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.”

    10.

    V peatüki 3. jagu jäetakse välja.

    11.

    Artikli 69 lõikele 3 lisatakse järgmine ▌lõik:

    „Aastaaruanne sisaldab ka järgmist:

    (a)

    fondivalitseja ja äriühinguna asutatud fondi poolt oma töötajatele makstud tasude kogusumma majandusaasta kohta eraldi põhi- ja muutuvtasuna esitatuna ja tasu saajate arv ning, kui see on asjakohane, eurofondi poolt välja makstud intressid;

    (b)

    tasude kogusumma, esitatuna finantskontserni, fondivalitseja ▌ ning vajaduse korral äriühinguna asutatud fondi artikli 14a lõikes 3 osutatud töötajate kategooriate kaupa, kelle tegevus mõjutab oluliselt eurofondi riskiprofiili.”

    11a)

    Artikli 78 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    eurofondi ja pädevat asutust identifitseerivad andmed;”;

    12.

    Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja andmeliikluse väljavõtteid, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris) (12) artikli 2 teise lõigu punktis b, mida omavad eurofondid, fondivalitsejad, äriühinguna asutatud fondid või depositooriumid, ning kui on tõsine kahtlus, et sellised uurimise all oleva küsimusega seotud andmed võivad olla olulised, et tõestada, et eurofondid, fondivalitsejad, äriühinguna asutatud fondid või depositooriumid rikuvad käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi; kõnealused andmed ei käsitle siiski teate sisu, millega need on seotud.

    (12)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.”"

    b)

    Lisatakse järgmine lõige ▌:

    „3.   Kui lõike 2 punktis d osutatud telefonikõnede või andmeliikluse väljavõtete taotlemiseks on vastavalt siseriiklikule õigusele vaja õigusasutuse luba, tuleb seda taotleda. Kõnealust luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.”

    13.

    Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 99

    1.    Ilma et see piiraks artikli 98 kohaseid pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja liikmesriikide õigust näha ette ja kehtestada kriminaalkaristused, sätestavad liikmesriigid eeskirjad halduskaristuste ja -meetmete kohta , kui käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikke sätteid ei ole järgitud, ning tagavad kõnealuste meetmete kohaldamise. Sanktsioonid ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

    2.   Liikmesriigid tagavad, et kui eurofondidel, fondivalitsejatel, äriühinguna asutatud fondidel või depositooriumidel on kohustused, võib nende rikkumise korral kohaldada sanktsioone juhtorgani liikmete ja mis tahes teiste üksikisikute suhtes, kes vastavalt siseriiklikule õigusele vastutavad rikkumise eest.

    3.   Pädevatele asutustele tuleb anda kõik nende funktsioonide täitmiseks vajalikud uurimisvolitused. Volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd tagamaks, et kõnealused sanktsioonid või meetmed annaksid soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.”

    14.

    Lisatakse järgmised artiklid ▌:

    „Artikkel 99a

    1.    Liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud karistused seoses järgmisega:

    a)

    eurofondina tegutsetakse ilma tegevusloata, mis on vastuolus artikliga 5;

    b)

    fondivalitsejana tegutsetakse, saamata selleks eelnevalt tegevusluba, mis on vastuolus artikliga 6;

    c)

    äriühinguna asutatud fondina tegutsetakse, saamata selleks eelnevalt tegevusluba, mis on vastuolus artikliga 27;

    d)

    otseselt või kaudselt omandatakse oluline osalus fondivalitsejas või olulist osalust fondivalitsejas suurendatakse nii, et selle tulemusena hääleõiguste või omatava kapitali osakaal küüniks 20 %, 30 % või 50 %ni või ületaks seda, või nii, et fondivalitsejast saaks tütarettevõtja (edaspidi „kavandatav omandamine”), ilma et teavitataks kirjalikult selle fondivalitseja pädevaid asutusi, kus kavatsetakse olulist osalust omandada või seda suurendada, mis on vastuolus artikli 11 lõikega 1;

    e)

    otseselt või kaudselt võõrandatakse oluline osalus fondivalitsejas või otseselt või kaudselt vähendatakse fondivalitsejas olulist osalust, mille tulemusena hääleõiguste ja või omatava kapitali osakaal väheneks alla 20 %, 30 % või 50 %, või nii, et fondivalitseja ei oleks enam tütarettevõtja, ilma et pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult, mis on vastuolus artikli 11 lõikega 1;

    f)

    fondivalitseja on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, mis on vastuolus artikli 7 lõike 5 punktiga b;

    g)

    äriühinguna asutatud fond on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, mis on vastuolus artikli 29 lõike 4 punktiga b;

    h)

    fondivalitseja, olles saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tulemusena osalused ületavad või langevad alla direktiivi 2004/39/EÜ artikli 11 lõikes 10 osutatud künnise, ei teata sellest kõnealuste omandamiste või võõrandamiste pädevatele asutustele, mis on vastuolus artikli 11 lõikega 1;

    i)

    fondivalitseja ei teata vähemalt korra aastas pädevatele asutustele nende aktsionäride ja liikmete nimesid, kes omavad olulist osalust, ning kõnealuste osaluste suurusi, mis on vastuolus artikli 11 lõikega 1;

    j)

    fondivalitseja ei järgi menetlusi ja korda, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega rakendatakse artikli 12 lõike 1 punkti a;

    k)

    fondivalitseja ei täida struktuurilisi ja organisatsioonilisi nõudeid, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega rakendatakse artikli 12 lõike 1 punkti b;

    l)

    äriühinguna asutatud fond ei järgi menetlusi ja korda, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega rakendatakse artiklit 31;

    m)

    fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei täida nõudeid, mis on seotud funktsioonide delegeerimisega kolmandatele isikutele ning mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega rakendatakse artikleid 13 ja 30;

    n)

    fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei järgi tegevuseeskirju, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega rakendatakse artikleid 14 ja 30;

    o)

    depositoorium ei täida oma ülesandeid vastavalt siseriiklikele sätetele, millega rakendatakse artikli 22 lõikeid 3–7;

    p)

    äriühinguna asutatud fond ja fondivalitseja iga valitsetava lepingulise fondi puhul ei täida korduvalt kohustusi seoses eurofondi investeerimispõhimõtetega, nagu on kehtestatud siseriiklike sätetega, millega rakendatakse VII peatükki;

    q)

    fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei kasuta riskijuhtimisprotsessi ja protsessi, millega täpselt ja sõltumatult hinnatakse börsiväliste tuletisinstrumentide väärtust, nagu on kehtestatud siseriiklike sätetega, millega rakendatakse artikli 51 lõiget 1;

    r)

    äriühinguna asutatud fond ja fondivalitseja iga valitsetava lepingulise fondi puhul ei täida korduvalt kohustusi seoses investoritele esitada tuleva teabega, nagu on kehtestatud vastavalt siseriiklikele sätetele, millega rakendatakse artikleid 68–82;

    s)

    fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond, kes turustab selle eurofondi osakuid, mida ta valitseb muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriigis, ei täida teatamise nõuet, mis on kehtestatud artikli 93 lõikega 1.

    2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kõigil juhtudel hõlmavad kohaldatavad halduskaristused ja -meetmed vähemalt järgmist:

    a)

    avalik hoiatus või teadaanne, milles on märgitud füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

    b)

    korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

    c)

    fondivalitseja või eurofondi puhul fondivalitseja või eurofondi tegevusloa tühistamine;

    d)

    fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi juhtorgani mis tahes liikmele või mis tahes teisele füüsilisele isikule, keda peetakse vastutatavaks, kehtestatakse ajutine või alaline keeld täita funktsioone kõnealustes või muudes äriühingutes;

    e)

    juriidilise isiku puhul määratakse tõhus, proportsionaalne ja hoiatav rahaline halduskaristus ▌;

    f)

    füüsilise isiku puhul määratakse tõhus, proportsionaalne ja hoiatav rahaline halduskaristus ▌;

    g)

    määratakse rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kümnekordsele rikkumise abil saadud kasule või välditud kahjule, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata.

    Artikkel 99b

    Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad põhjendamatult viivitamata mis tahes sanktsiooni või meetme, mis on määratud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, koos teabega rikkumise liigi ja selle eest vastutatavate isikute kohta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused määratud sanktsioonid või meetmed anonüümselt.

    Artikkel 99c

    1.   Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme laadi ja rahalise halduskaristuse suuruse kindlaksmääramisel tagavad pädevad asutused nende tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse ning võtavad arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas:

    a)

    rikkumise raskus ja kestus;

    b)

    vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

    c)

    vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

    d)

    vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, muudele isikutele tekitatud kahju ja vajaduse korral ka turgude või laiemalt majanduse toimimisele põhjustatud kahju , kui seda saab kindlaks määrata;

    e)

    vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

    f)

    vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

    2.   ESMA annab pädevatele asutustele välja suunised kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 haldusmeetmete ja -karistuste tüüpide ning rahaliste halduskaristuste suuruse kohta.

    Artikkel 99d

    1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, et julgustada pädevatele asutustele teatama käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumistest , samuti tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võimaldavad kasutada sellistest rikkumistest teatamiseks üht või mitut turvalist suhtluskanalit . Liikmesriigid tagavad, et nende kanalite kaudu rikkumistest teatanud isikute isikuandmed on teada ainult pädevale riigiasutusele.

    2.   Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

    a)

    rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll;

    b)

    äriühinguna asutatud fondi ja fondivalitseja nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad ettevõttes toimunud rikkumistest;

    c)

    isikuandmete kaitse nii isiku puhul, kes teatab rikkumisest, kui ka füüsilise isiku puhul, kes väidetavalt vastutab rikkumise eest, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (13) 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetele.

    2a.     ESMA võimaldab käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumisest teatamiseks kasutada üht või mitut turvalist suhtluskanalit. Liikmesriigid tagavad, et nende kanalite kaudu rikkumistest teatanud isikute isikuandmed on teada ainult ESMAle.

    2b.     Kui isik teatab käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumisest vastavalt lõikele 2a heauskselt ESMAle või pädevale asutusele, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega informatsiooni avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning rikkumisest teatanud isik ei kanna kõnealuse teatamise eest mingit vastutust.

    3.   Liikmesriigid nõuavad, et asutustel on olemas asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad rikkumistest ettevõttesiseselt erikanali kaudu.

    Artikkel 99e

    1.   Liikmesriigid esitavad ESMA-le kord aastas koondteabe kõikide artikli 99 kohaselt kehtestatud meetmete ja sanktsioonide kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

    2.   Kui pädev asutus meetme või karistuse avalikustab, teatab ta meetmest või sanktsioonist ka ESMA-le. Kui avaldatud meede või karistus on seotud fondivalitsejaga, lisab ESMA viite avaldatud sanktsioonile artikli 6 lõike 1 kohaselt avaldatud fondivalitsejate loendis.

    3.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu käesolevas artiklis osutatud teabe esitamise menetluste ja vormide kohta.

    ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile …

    Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

    ▌

    (13)  ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.”"

    15.

    Lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 104a

    1.   Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi alusel liikmesriikides teostatava isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ nõudeid.

    2.   Euroopa Parlamendi ja 18. detsembri 2000. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (14) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teeb ESMA vastavalt käesolevale direktiivile.

    (14)  ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.”"

    16.

    Artiklis 112 asendatakse lõige 2 järgmisega:

    „2.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

    Artiklites 12, 14, 43, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 90, 95 ja 111 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011.

    Artiklis 50a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 21. juulist 2011.

    Artiklites 22 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates […] . Komisjon esitab delegeeritud õiguste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Õiguste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu need kooskõlas artikliga 112a tagasi võtab.”

    17.

    Artikli 112a lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 14, 22, 24 , 43, 50a, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 90, 95 ja 111 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.”

    18.

    I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

    Artikkel 2

    1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

    Liikmesriigid kohaldavad lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnorme alates […].

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

    Kui liikmesriikide esitatud ülevõtmismeetmete teatele lisatud dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult nende meetmete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele sätetele, võib komisjon ESMA taotluse alusel määruse (EL) nr 1095/2010 kohaldamise eesmärgil või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt üksikasjalikuma teabe esitamist seoses käesoleva direktiivi ülevõtmise ning kõnealuste meetmete rakendamisega.

    Artikkel 3

    Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 4

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

    …,

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    (1)  ELT C 96, 4.4.2013, lk 18.

    (2)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

    (3)  ELT L 120, 15.5.2009, lk 22.

    (4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

    (5)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

    (6)   ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

    (7)  ELT L 241, 2.9.2006, lk 26.

    (8)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

    (9)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

    (10)  EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

    (11)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

    LISA

    I lisa A loendi punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2.

    Teave depositooriumi kohta:

    2.1.

    Eurofondi depositooriumi nimi ja tema kohustuste kirjeldus;

    2.2.

    Depositooriumi delegeeritud mis tahes hoidmisfunktsiooni kirjeldus ▌ja huvide konfliktid, mis võivad sellise delegeerimise puhul tekkida.

    Teave kõikide üksuste kohta, mis on seotud fondi varade hoidmisteenuse osutamisega, koos tekkida võivate huvide konfliktidega, on taotluse korral depositooriumist kättesaadav.”

    Top