26.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/148

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0157),

—

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 29,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 12. detsembril 2012 (2),

—

võttes arvesse komisjoni poolt 18. märtsil 2013. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2013 (COM(2013)0156),

—

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2013. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2013 kohta (11607/2013 – C7-0199/2013),

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0247/2013),

A.

arvestades, et komisjon esitas eelarvepädevatele institutsioonidele koos paranduseelarvega nr 1/2013 vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 29 ka ettepaneku, mille eesmärk on kohandada mitmeaastast finantsraamistikku, et lisada 2013. aasta eelarvesse kulukohustuste ja maksete assigneeringud nende kulude katmiseks, mis on seotud sellega, et 1. juulil 2013. aastal ühineb liiduga Horvaatia;

B.

arvestades, et kulukohustuste assigneeringute kavandatav suurenemine summas 666 miljonit eurot ja maksete assigneeringute kavandatav suurenemine summas 374 miljonit eurot peegeldab 30. juuni 2011. aasta ühinemiskonverentsil kokku lepitud finantspaketti, kuid ilma rubriigita 5, sest Horvaatia ühinemisega seotud halduskulusid on 2013. aasta eelarves juba arvesse võetud;

1.

võtab ettepaneku, mille komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmise otsuse kohta esitas, ja nõukogu seisukoha selle kohta teadmiseks;

2.

rõhutab, et kõnealune muutmine, mis on lihtsalt Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (ühinemisleping) – mille põhjal Horvaatiast saab liidu 28. liikmesriik – suhtes saavutatud ühehäälse kokkuleppe tagajärg, on üksnes tehnilist laadi; rõhutab, et käimasolevast poliitilisest institutsioonidevahelisest arutelust selle üle, kuidas lahendada 2012. aasta täitmata maksete küsimus, ja paranduseelarve nr 2/2013 läbirääkimistest on paranduseelarvega nr 1/2013 kaasnev 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine seetõttu eraldi hoitud;

3.

tuletab meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 29 kohaselt kaetakse uue liikmesriigi liiduga ühinemise kulud finantsraamistiku kohandamise, st 2013. aasta kulukohustuste ja maksete ülemmäärade läbivaatamise teel;

4.

kordab oma seisukohta, et protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksanädalast tähtaega riikide parlamentide teavitamiseks uutest õigusaktide eelnõudest ei kohaldata eelarveküsimustele; peab kahetsusväärseks, et kuigi käesoleva kohandamise ja paranduseelarve nr 1/2013 jõustamiseks on väga vähe aega, ei esitanud nõukogu oma seisukohta selle aja jooksul, mille tagajärjel on parlamendil aluslepingu kohaseks vastuvõtmiseks vähem aega;

5.

peab kahetsusväärseks ka seda, et isegi pärast kaheksa nädala möödumist oli nõukogul muutmise suhtes raske kokkulepet saavutada, mille tagajärjel tekkis viivitus Horvaatiale rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisel 1. juulil 2013. aastal; hoiatab tulevaste laienemiste huvides, et sellest ei tohi saada pretsedent;

6.

tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu suutis lõpuks kokku leppida, et maksete 2013. aasta ülemmäära suurendatakse ilma tasaarvestuseta nõutud 374 miljoni euro võrra; on seisukohal, et kuna summa on piiratud ja 2013. aasta eelarves napib maksete assigneeringuid, siis on see õige viis täita kohustust, mille liikmesriigid võtsid ühinemislepingu allkirjastamisel, ja järgida 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 29 sätteid;

7.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kulukohustuste läbivaatamise osas otsustas nõukogu mitte arvestada, milline poliitiline tähtsus on komisjoni ettepaneku kui sellise vastuvõtmisel, ja otsustas hoopis nõutavad assigneeringud tasaarvestada; leiab, et see seisukoht on vastuolus ühinemislepingu allkirjastamisel tehtud ühehäälse otsuse ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe mõttega; rõhutab, et selline otsus on vale poliitiline märguanne mitte ainult Horvaatiale, vaid ka teistele kandidaatriikidele; toonitab, et kõnealust otsust aktsepteeritakse ainult seepärast, et see puudutab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) viimast poolaastat; juhib tähelepanu asjaolule, et see ei tohi luua pretsedenti tulevaste laienemiste puhul, mis võivad toimuda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul (2014–2020);

8.

peab kahetsusväärseks, et rubriigi 5 kasutamist nähakse kulukohustuste tasaarvestuse peamise allikana, sest selle tagajärjel võib jääda puudu vahenditest, mida on vaja töötasude korrigeerimiseks, kui Euroopa Kohus peaks selles vaidlusi tekitanud küsimuses veel 2013. aastal otsuse tegema;

9.

otsustab sellegipoolest, kuna Horvaatiale vajalike rahaliste vahendite eraldamine on poliitiliselt oluline ja juriidiliselt hädavajalik, käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse nõukogu poolt muudetud kujul heaks kiita;

10.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisadega nõukogule ja komisjonile.