26.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/100

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2004 nn ühtse auditi mudeli kohta (ja ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta) (1),

—

võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolliraamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (COM(2005)0252),

—

võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolliraamistiku loomiseks (COM(2006)0009),

—

võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolliraamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEC(2006)1009), mis avaldati vastavalt 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis esitatud nõudmisele (2),

—

võttes arvesse 2007. aasta märtsis avaldatud komisjoni vahearuannet (COM(2007)0086), kus kirjeldatakse edusamme ja teatatakse mõnedest lisameetmetest,

—

võttes arvesse komisjoni 2008. aasta veebruari teatist (COM(2008)0110) ja sellele lisatud komisjoni töödokumenti (SEC(2008)0259),

—

võttes arvesse komisjoni 2009. aasta veebruari teatist mõju hindamise aruande kohta komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolliraamistiku loomiseks (COM(2009)0043),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0189/2013),

A.

arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon koostöös liikmesriikidega eelarvet omal vastutusel, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.

arvestades, et aluslepingu kohaselt on komisjonil lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest, kuigi väga suur vastutus lasub liikmesriikidel, kes kulutavad 80 % liidu eelarvest niisuguse süsteemi alusel, mille kohaselt toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega;

C.

arvestades, et komisjon poolt eespool nimetatud tegevuskavas välja pakutud tõhusa sisekontrolli põhimõte kuulub finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtete hulka alates finantsmääruse muutmisest määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006;

D.

arvestades, et komisjoni jaoks tõhusaim viis näidata, et ta suhtub läbipaistvuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise osas võetud kohustustesse tõsiselt, on teha kõik endast olenev, et toetada meetmeid finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks, et saada Euroopa Kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus (DAS (3));

E.

arvestades, et kõik institutsioonid ja liikmesriigid peavad tegema koostööd, et taastada Euroopa kodanike usaldus liidu finantstegevuse vastu;

F.

arvestades, et strateegilise eesmärgi nimel saada kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus võttis komisjon 2006. aasta jaanuaris vastu tegevuskava ühtse sisekontrolliraamistiku loomiseks („tegevuskava”), arvestades kontrollikoja soovitusi (4), Euroopa Parlamendi resolutsiooni 2003. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (5) ning nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 8. novembri 2005. aasta järeldusi;

G.

arvestades, et tegevuskavas käsitleti komisjoni kontrollistruktuurides tol hetkel esinevaid puudusi ja määratleti 16 valdkonda, milles 2007. aasta lõpuks tuli võtta meetmeid, võttes arvesse, et finantsjuhtimise parandamist liidus tuleb toetada komisjoni ja liikmesriikide kontrollisüsteemide tugeva järelevalvega;

1.

märgib, et tegevuskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme tuleb lisaks iga meetme saavutamisele hinnata ka raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute veamäärade vähenemise kaudu;

2.

sedastab, et komisjon ise märkis, et 2009. aasta alguseks oli tegevuskava täielikult ellu viidud, ehkki esialgsest 16 meetmest kolme ei suudetud rakendada või edendati muul viisil;

3.

märgib, et uue finantsmääruse artiklis 32 on sätestatud tõhusa ja tulemusliku sisekontrolli põhimõte ning määruse artiklis 33 on sätestatud, et uute ettepanekute esitamisel peab komisjon hindama kontrollisüsteemide kulusid ja neist saadavat kasu ning vigade esinemise riski taset;

4.

märgib samuti, et seoses aktsepteeritava riskitaseme mõistega otsustati see meede lõpule viia jääkveariski mõiste määratlemise abil;

5.

taunib asjaolu, et 2007.–2013. aasta õigusaktide lihtsustamine ei ole olnud nii ulatuslik, nagu loodeti;

6.

taunib asjaolu, et komisjoni lubadust jõuda täielikult positiivse kinnitava avalduseni ei ole täidetud, ning rõhutab eelkõige, et 2011. aasta kinnitava avalduse aruandes jõudis kontrollikoda järeldusele, et üldiste maksete puhul esines olulisi vigu, ning andis hinnangu, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid üldiselt osaliselt tõhusad;

7.

märgib, et raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute üldine veamäär suurenes 2010. aastal 3,3 %-lt 3,7 %-ni ning jõudis 2011. aastal 3,9 %-ni; taunib asjaolu, et positiivne trend on viimastel aastatel ümber pöördunud, ning kardab, et veamäär kasvab ka järgmistel aastatel;

8.

märgib, et komisjon on jäänud oma eesmärgi juurde saada positiivne kinnitav avaldus, samal ajal kui parlament mõistis 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis teravalt hukka asjaolu, et maksete puhul esineb endiselt olulisi vigu;

9.

palub komisjonil astuda vajalikud sammud, et saavutada veamäära püsiv langustendents;

10.

jagab kontrollikoja ja komisjoni arvamust (6) selles osas, et ühtne auditikava ei toimi veel ning et liikmesriikide loodud kontrollisüsteemid võiksid praegu toimida paremini;

11.

tuletab sellega seoses meelde, et 2011. aastal oli regionaalpoliitika valdkonnas enam kui 60 % kontrollikoja tuvastatud vigade puhul liikmesriikide ametiasutustel piisavalt teavet, et tuvastada ja parandada mõned vead enne komisjonilt hüvituse nõudmist;

12.

jagab selles osas kontrollikoja arvamust, mille kohaselt on esimese astme kontrollid, nimelt liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid, ebapiisavad, mille tagajärjeks on märkimisväärselt suur veamäära vähendamisele suunatud koormus;

13.

märgib, et keerukad ja läbipaistmatud eeskirjad takistavad programmide rakendamist ja auditeerimist; on mures, et see võib kaasa tuua suure vigade hulga ja avada võimaluse pettusteks; tunneb seetõttu muret asjaolu pärast, et riiklikul või piirkondlikul tasandil eeskirjade keerukamaks muutumine (nn gold plating) põhjustab täiendavaid probleeme liidu eelarve õigusliku rakendamise jaoks ja veamäära tarbetut suurenemist;

14.

märgib, et komisjon ei saa täielikult tugineda liikmesriikide auditiasutuste leidudele;

15.

märgib, et põhimõtteliselt erinevatel seisukohtadel on kontrollikoda, kes kinnitava avalduse aluseks olevates auditites kohaldab aastapõhist lähenemisviisi, ning komisjon, kes eelarve täitmisel kohaldab mitmeaastast lähenemisviisi;

16.

palub komisjonil kohaldada rangelt uue finantsmääruse artikli 32 lõiget 5, kui veamäär on püsivalt kõrge, ning tuvastada kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsida võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtta asjakohaseid meetmeid või teha vastav ettepanek seoses lihtsustamise, kontrollisüsteemide parandamise ning programmide või rakendussüsteemide ümberkorraldamisega;

17.

palub liikmesriikidel tugevdada oma järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning eelkõige tagada oma näitajate ja statistika usaldusväärsus;

18.

märgib murelikult, et 2010. ja 2011. aastal leidis kontrollikoda regionaalpoliitika puhul, et komisjon ei saa kindluse saamiseks täielikult usaldada riiklike auditiasutuste tööd, ning palub liikmesriikidel olukorda parandada;

19.

palub liikmesriikidel võtta täieliku vastutuse oma raamatupidamise aastaaruannete eest ning esitada komisjonile usaldusväärsed andmed, kasutades riiklikku vahendite haldajate kinnitust, mis on allkirjastatud vastaval poliitilisel tasandil;

20.

palub komisjonil motiveerida liikmesriike tegema koostööd, et tagada maksumaksjate vahendite kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, selleks võib kasutada kas sobivaid soodustusi või rangeid sanktsioone või rahavoo peatamist; on seisukohal, et see aitaks suurendada ELi kodanike usaldust ELi ja tema institutsioonide vastu;

21.

palub komisjonil ühtlustada kõik kontrollimenetlused oma osakondades;

22.

märgib murelikult, et kontrollikoja tuvastatud nõrkused riiklike ametiasutuste töös võivad olla samuti tingitud „koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise süsteemi enda puudustest ja huvide konfliktist” (7), sest komisjonilt ühtse auditi staatuse saamiseks peavad riiklikud auditiasutused olema tõhusad ning samal ajal peaks teatatud veamäär olema väiksem kui 2 %, mis võib olla stiimul eeskirjade eiramisest teatamata jätmiseks;

23.

palub komisjonil seetõttu olla rangem riiklike haldus- ja auditiasutuste sertifitseerimisel ning kehtestada sobivad stiimulid ja tõhusa sanktsioonide süsteemi;

24.

palub seetõttu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3, et suurendataks koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise auditeerimise osas liikmesriikide auditiasutuste ja Euroopa Kontrollikoja vahelist koostööd;

25.

palub asjassepuutuvatel ELi institutsioonidel hinnata, kas 2 % veamäära kehtestamine on asjakohane ja kes see on saavutatav kõikides ELi poliitikavaldkondades;

26.

kahtleb sellega seoses tõsiselt kinnitava avalduse kasulikkuses, sest koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise valdkonnas eelarve täitmise keerukusest tulenevalt kehtib komisjoni ja liikmesriikide vahel ning komisjoni ja piirkondlike ametiasutuste vahel ka ühine vastutus eelarve haldamise seaduslikkuse ja korrektsuse eest, arvestades et poliitiline vastutus lasub siiski üksnes komisjonil;

27.

on seetõttu arvamusel, et Euroopa Liidu lepingu tulevase läbivaatamise kontekstis tuleks kinnitava avalduse kontseptsioon uuesti läbi mõelda;

28.

kordab oma üleskutset liikmesriikidele esitada riiklikud vahendite haldajate kinnitused vastaval poliitilisel tasandil ning palub komisjonil kehtestada selliste kinnituste vormi;

29.

on seisukohal, et kohustusliku riikliku vahendite haldaja kinnituse põhimõte tuleks lisada mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelisse kokkuleppesse;

30.

juhib tähelepanu sellele, et „usaldusväärse riiklike kinnituste süsteemi puudumine kahjustab jätkuvalt usaldust, mis ELi kodanikel võiks olla makromajanduse, ELi raha ja ELi raha haldajate vastu” (8);

31.

tuletab meelde, et kolm esimest prioriteetset meedet, mida parlament komisjonilt 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiitu andes nõudis, täidavad eesmärki sillutada teed uuteks edusammudeks kinnitava avalduse küsimuses;

32.

tuletab eelkõige meelde, et komisjon peaks esitama igal aastal (esimest korda 2013. aasta septembris) Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale teatise, milles avalikustatakse (nominaalväärtuses) kõik eelmise aasta jooksul finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste teel kõigi haldusliikide osas ning liidu ja liikmesriikide tasandil tagasi saadud summad (9);

33.

rõhutab, et see teatis tuleks esitada õigeaegselt, et kontrollikoda jõuaks seda enne oma aastaaruande avaldamist kontrollida;

34.

kordab oma üleskutset komisjonile avaldada täpsemaid ja usaldusväärsemaid andmeid sissenõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta ning esitada nii suurel määral kui võimalik võrreldava teabe aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil asjakohane sissenõudmine või finantskorrektsioon aruande lisades avaldati (10);

35.

juhib tähelepanu sellele, et kõiki meetmeid, mida veamäära vähendamiseks võetakse, peaks täiendama uus tulemuslikkuse kultuur; komisjoni talitused peaksid oma juhtimiskavas määrama kindlaks rea eesmärke ja näitajaid, mis vastavad kontrollikoja nõuetele olulisuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse osas; komisjoni talitused peaksid iga-aastastes tegevusaruannetes mõõtma oma tulemusi kokkuvõtte koostamisega tulemustest, mille nad saavutasid komisjoni peamisi poliitikavaldkondi edendades; selliseid nn osakonnakeskseid tulemusi täiendatakse ELi toimimise artiklis 318 sätestatud hindamisaruandes esitatava komisjoni tegevusele üldhinnangu andmisega (11);

36.

tuletab meelde, et komisjon peaks muutma eespool nimetatud hindamisaruande struktuuri, eraldades sisepoliitika välispoliitikast ning keskendudes sisepoliitika osas liidu majandus-ja sotsiaalpoliitikat esindavale strateegiale „Euroopa 2020”; komisjon peaks keskenduma juhtalgatuste elluviimisel saavutatud edusammudele;

37.

lisaks sellele rõhutab, et tulemuslikkuse näitajad tuleks täielikult integreerida kõikidesse uute poliitikate ja programmide ettepanekutesse;

38.

nõuab, et suunised, mis parlament andis komisjonile 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsiooni punktis 1 selle kohta, kuidas koostada ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruannet, tuleks lisada mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelisse kokkuleppesse;

39.

jagab kontrollikoja väljendatud seisukohta, et ei ole mõtet üritada mõõta tulemusi, kui eelarve ei ole koostatud tulemuslikkuse näitajate põhjal (12), ning nõuab, et loodaks tulemuslikkusel põhineva avaliku eelarvestamise mudel, milles iga eelarverea juurde kuuluvad eesmärgid ja tulemused, mida mõõdetakse tulemuslikkuse näitajate abil;

40.

palub komisjonil luua töörühma, mis koosneb komisjoni, parlamendi, nõukogu ja kontrollikoja esindajatest, eesmärgiga kaaluda meetmeid, mida on vaja sellise tulemuslikkusel põhineva eelarve kasutusele võtmiseks, ning koostada sellega seoses tähtaegu sisaldava tegevuskava;

41.

palub kõikidel 2013. aasta järgset õigustikku ja programme puudutava otsustamisprotsessi osalistel pidada meeles tungivat vajadust lihtsustamise järele, vähendades programmide arvu ning luues proportsionaalsed ja kulutõhusad kontrollisüsteemid, lihtsustatud abikõlblikkuseeskirjad ja kulumeetodid;

42.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.