14.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 268/40

Pearaportöör:

Pavel TRANTINA

1.1.

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni jõupingutusi noorte tööhõive algatuse esialgsete eelmaksete märkimisväärseks suurendamiseks kui suurt sammu edasi. See peaks aitama liikmesriikidel, kus noorte tööpuudus on suurim ja kus valitsevad sageli ka suurimad eelarvepiirangud, alustada noorte tööhõive algatuse tõhusat elluviimist.

1.2.

Ehkki komitee on pidevalt väljendanud kahtlust noorte tööhõive ja noortegarantii algatuste (1) jaoks eraldatud summade ja rahastamisviisi osas, nõustub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoniga selles, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi Euroopa Sotsiaalfondi ja struktuurifondide kohta tuleb muuta vastavalt esitatud ettepanekutele.

1.3.

Komitee on veendunud, et see algatus peaks julgustama liikmesriike prioriseerima oma riigieelarvetes võitlust noorte töötuse vastu. Bürokraatlikud menetlused ei tohiks takistada noorte tööhõive algatusele eraldatud 6 miljardi euro tõhusat kasutuselevõttu ega aeglustada muid algatusi, mille eesmärk on tõhusalt võidelda noorte praeguse töötusega.

1.4.

Komitee peab noorte tööhõive algatust võimaluseks vaadata läbi liikmesriikides tehtava töö tulevik – riiklikud tööturuasutused peavad muutuma palju proaktiivsemaks, tuleb luua hariduse ja koolituse ning tööturu osapoolte parem koostoime, noori tuleb nõuetekohaselt ja kiiresti teavitada nende õigustest ja võimalustest.

1.5.

Komitee soovitab tungivalt kaasata organiseeritud kodanikuühiskond noorte tööhõive algatuse riiklike programmide väljatöötamisse ja järelevalvesse partnerluse alusel. Komitee soovib meelde tuletada oma pikaajalist pühendumist noorte töötuse teemale. Komitee on veendunud, et sotsiaalpartnerite kaasamine majanduskasvu strateegiasse, tööturureformidesse, hariduskavadesse ja avaliku halduse reformidesse ning noorteorganisatsioonide kaasamine noortegarantii rakendamisse tagab suure osa rahvastiku nõusoleku ja seega ühiskonna stabiilsuse (2).

1.6.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tähelepanelikult jälgima raskusi noorte tööhõive algatuse ja eelkõige noortegarantii rakendamisel. Järelevalveprotsess ei peaks põhinema üksnes kvantitatiivsel analüüsil, vaid ka kvalitatiivsematel näitajatel.

1.7.

Haridusse ja koolitusse tuleb rohkem investeerida, et toetada elukestva õppe poliitika rakendamist ja et sellest lõppkokkuvõttes saaks üks osa hariduse terviklikust käsitusest. Praktika- ja õpipoisiõppekohad peaksid olema kvaliteetsed. Praktika aluseks peaksid olema õppe-eesmärgid ja see peaks eelistatavalt olema osa õppekavast, kuid see ei tohiks asendada uute töökohtade loomist.

1.8.

Komitee on veendunud, et Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Parlament koostöös sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonidega peavad etendama olulist rolli ELi tugeva eelarve tagamises, et stimuleerida töökohtade loomist noorte jaoks.

2.1.

Ettepanek noorte tööhõive algatuse loomiseks tehti Euroopa Ülemkogu 2013. aasta kohtumisel. Selle eelarve ajavahemikus 2014–2020 on 6 miljardit eurot. Eelkõige peaks see toetama noori, kes ei õpi, tööta ega osale koolituses nendes Euroopa Liidu piirkondades, kus noorte töötuse määr oli 2012. aastal üle 25 %, ja aitama noortel integreeruda tööturule.

2.2.

Noorte tööhõive algatusele eraldatud raha tuleks kasutada selleks, et tõhustada ja kiirendada meetmeid, mis on esitatud 2012. aasta noorte tööhõive paketis. Eelkõige on ELi riikide jaoks olemas vahendid selliste meetmete rahastamiseks, millega abikõlblikes piirkondades rakendada noortegarantiid käsitlevat soovitust, mille ELi tööhõive- ja sotsiaalministrite nõukogu kiitis heaks 2013. aastal.

2.3.

2014. aasta detsembris oli noorte töötuse määr 28-liikmelises ELis 21,4 % ja euroalal 23,0 % (3), siiski püsib teatavates riikides noorte töötuse määr lubamatult kõrge – üle 40 või isegi 50 %. Kuigi need määrad on aeglaselt vähenenud, on need ikkagi palju kõrgemad kui kriisieelsel ajal ning noored ei ole kriisist veel üle saanud. Üle poole Euroopa noortest tunneb, et nende koduriigi noored on kriisi tõttu tõrjutud ning majanduslikust ja ühiskondlikust elust kõrvale jäetud (4).

2.4.

Aasta pärast noorte tööhõive algatust käsitleva Euroopa Sotsiaalfondi määruse vastuvõtmist ei ole sellega saavutatud loodetud tulemusi. Noorte tööhõive algatuse vahendite sidumine kulukohustustega perioodi alguses ning algatuse muud erimeetmed ei ole taganud algatuse rahaliste vahendite kiiret kasutuselevõtmist, nagu loodeti. Peamiste põhjustena tuuakse esile asjaolu, et läbirääkimised asjaomaste rakenduskavade üle alles käivad ja liikmesriigid alles töötavad välja sobivat rakendamiskorda, ametiasutuste võimekus projektikonkursside algatamiseks ja taotluste kiireks menetlemiseks on piiratud ning eelmaksed ei ole vajalike meetmete käivitamiseks piisavad.

2.5.

Kõnealuses ettepanekus tuleks leida lahendus nii sellele kui ka muudele probleemidele. Ettepaneku kohaselt on kavas suurendada 2015. aastal noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest makstavate esialgsete eelmaksete summat kuni ligikaudu 1 miljardi euroni. Ettepanekuga ei muudeta juba kokku lepitud riiklike eraldiste üldist finantsprofiili, vaid üksnes soovitatakse võtta varem kasutusele ELi eelarves noorte tööhõive algatuse jaoks juba tagatud eraldised. Kõnealune ettepanek suurendab seetõttu liikmesriikide paindlikkust nendele vahenditele ligipääsemisel ning nende põhjalikumal kasutamisel.

3.1.1.

Noorte tööhõive algatuse raames rahastatud meetmete aluseks peaks olema õigustel põhinev lähenemisviis noortele ja tööhõivele. Eelkõige just suure kriisi ajal ei tohi noortele mõeldud töö kvaliteeti ohtu seada. Noorte tööhõive algatuse raames rahastatavad projektid peaksid aitama edendada kvaliteetseid töökohti. On üha rohkem tõendeid selle kohta, et mõnes liikmesriigis on ajutine ja osaajatöö noorte jaoks muutumas pigem pealesunnitud valikuks kui vabatahtlikuks võimaluseks.

3.1.2.

Noorte tööhõive algatuse raames on kavas veelgi laiendada praktika- ja õpipoisiõppe kavasid. Praktikakohad peaksid olema kvaliteetsed. Need peaksid noortele pakkuma väärtuslikke ja kasulikke töökogemusi. Praktika aluseks peaksid olema õppe-eesmärgid ja see peaks eelistatavalt olema osa õppekavast, mis aitab kaasa üleminekule koolist tööle, kuid see ei tohiks asendada uute töökohtade loomist. Ettevõtjaid tuleks ergutada praktikante pärast praktika lõppu tööle võtma.

3.2.1.

Komitee rõhutab tungivalt, et rakenduskavad (sealhulgas need, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja millega rahastatakse seega noorte tööhõive algatust) peaksid olema suunatud partnerlust soodustavale tegevusele ja meetmetele. Peamised suunised, mida tuleb järgida, peaksid olema võrdne kohtlemine ja mitmekesisus partnerluses, sihtotstarbeline partnerlus sihtotstarbelistele programmidele ning suutlikkuse suurendamine (5). Komitee leiab, et järelevalvekomiteesid kui partnerlusinstrumenti, mis kaasab ka organiseeritud kodanikuühiskonna, tuleks kasutada põhjalike arutelude pidamiseks noorte tööhõive algatuse rakendamise üle liikmesriikides ning selle tegevuse jälgimiseks.

3.2.2.

Noorte töötust saab vähendada üksnes tõelise valdkondadeülese lähenemisviisi käivitamisega ning selliste tõhusate partnerlussuhete arendamisega, mis hõlmavad ettevõtteid, noortesektorit, kodanikuühiskonna organisatsioone, riiklikke tööturuasutusi, koolitus- ja haridusasutusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

3.2.3.

Selleks, et tegelda noorte töötuse heterogeense olemusega, aidata kujundada sihtotstarbelisi teenuseid ning lihtsustada jõudmist noorteni, eeskätt kõige haavatavamate, tööturust kaugele jäänud noorteni, tuleks noored ja noorteorganisatsioonid kaasata noorte tööhõive algatuse kaudu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rahastatavate meetmete kavandamisse ja järelevalvesse ning vajaduse korral ka rakendamisse.

3.2.4.

Noorteorganisatsioonid ja noorte esindajad võiksid lihtsustada ka teabevahetust: nad võivad aidata kindlaks teha noori, kellele kohaldada noorte tööhõive algatuse meetmeid, võidelda noorte töötuse vastu ja teavitada noori kõnealuste kavade võimalustest.

3.3.1.

Tööturupoliitika, mis julgustab varast tegutsemist, et aidata noortel tööturule siseneda, on kasulik kogu nende karjäärile. Siiski on noortel väga raske pärast esimest kogemust tööturule jääda, mistõttu peaksid karjäärinõustamisteenused olema ka pikas perspektiivis noortele kättesaadavad.

3.3.2.

Selleks, et noorte tööhõive algatuse, eelkõige Euroopa noortegarantii meetmed oleksid tõhusad, peab nendega kaasnema riiklike tööturuasutuste haldussuutlikkuse suurendamine. Praeguste ebaõnnestunud süsteemide ümbernimetamisest ei piisa. Õiglane ja kaasav noortegarantii peaks tagama kiire ülemineku koolist tööellu, pakkudes kohandatud kutsenõustamist, mis toob kaasa kvaliteetsed pakkumised kõigile noortele.

3.4.1.

Noorte tööhõive algatuse raames võetavad meetmed ei tohiks olla ainult viivitamatud meetmed noorte töötuse vähendamiseks, vaid need peaksid püüdma vähendada noorte töötust ka keskmises ja pikaajalises perspektiivis, mis nõuab pikaajalisi investeeringuid.

3.4.2.

Noortele ja sotsiaalteenustele mõeldud vahendite kärpimine on vastuolus noorte tööhõive algatuse põhimõtetega ja õõnestab noorte töötuse vähendamise meetmete potentsiaali.

3.4.3.

Kõigi, aga eelkõige kõige haavatavamate noorte erinevate vajaduste rahuldamiseks peaksid noorte tööhõive algatuse raames rahastatavad projektid olema osa ühtsest abinõude paketist, mis hõlmab mitmeid toetusmehhanisme. Noortele peaks olema tagatud juurdepääs sotsiaalkaitse süsteemidele ning ebastandardseid tööhõive vorme tuleks reguleerida, et tasakaalustada sellistest töökohtadest tuleneva ebakindluse negatiivset mõju. Lisaks on vaja pöörata erilist tähelepanu võitlusele tööturul esineva diskrimineerimise vastu, mis toimub vanuse, soo, sisserändaja tausta või mõnel muul alusel.

3.4.4.

Noorte tööhõive algatus ei tohiks takistada liikmesriike kasutamast Euroopa Sotsiaalfondi, et rahastada noortega seonduvaid ulatuslikumaid projekte, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles jälgima Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamist noortega seotud projektide rahastamisel.

3.5.1.

Praegu on vaja rohkem kui kunagi varem investeerida haridusse ja koolitusse, pidades silmas prognoositud kiireid tööturumuutusi. Sellest hoolimata ei tohiks oskuste poliitikat käsitada üksnes tööturu vajaduste täitmise vahendina, vaid tuleb tunnustada ka mitteformaalse hariduse kaudu omandatud oskusi ja toetada elukestva õppe poliitika rakendamist ning lõppkokkuvõtteks peaks see olema üks osa hariduse terviklikust käsitusest.

3.5.2.

Hariduse ja töö vahelisele üleminekule võib kaasa aidata ka aruka kaheosalise süsteemiga, mis ühendab hariduse ja töö ning annab noortele võimaluse saada oma esimesed ametialased kogemused paralleelselt kvaliteetse haridusega.

3.5.3.

Ettevõtlusalaste ja valdkonnaüleste oskuste arendamine võib osutuda noortele kasulikuks, et olla aktiivsed ja uuendusmeelsed kodanikud. Ettevõtlust tuleb pidada ka arvestatavaks edusammuks noorte tööhõive suunas. Tuleb võtta meetmeid, millega kõrvaldada takistused, mida noored oma ettevõtte loomisel kogevad, näiteks noorte ettevõtjate laenuvõimaluste ja sotsiaalse kaitse miinimumtaseme puudumine, samuti haridus- ja valitsusstruktuuride toetuse puudumine.

3.5.4.

Samuti tuleb edendada sotsiaalset ettevõtlust, kasutades selle võimet luua töökohti ja aidata kaasa kogukonna arengule, toetada keskkonnasäästlikkust ja toota sotsiaalset kapitali.

3.6.1.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tähelepanelikult jälgima noorte tööhõive algatuse ja eelkõige noortegarantii rakendamisel tekkivaid raskusi, mis on nimetatud 2014. aasta riigipõhistes soovitustes. Need raskused on seotud tööpakkumiste kvaliteediga, NEET-noortele suunatud aktiivse teavitustegevuse puudumisega, riiklike tööhõiveasutuste haldussuutlikkusega ja kõikide asjaomaste partnerite ebatõhusa kaasamisega.

3.6.2.

Järelevalveprotsess ei peaks põhinema üksnes kvantitatiivsel analüüsil, vaid ka kvalitatiivsematel näitajatel. See võimaldaks mitte ainult kindlaks teha meetmed, mis ei ole tõhusad noorte toomisel tööhõivesse, vaid välja selgitada ka nende meetmete ebaõnnestumise põhjused.

3.6.3.

Komitee tervitab tööhõivekomitee näitajate raamistiku kehtestamist noortegarantii järelevalveks. Need näitajad on väga ambitsioonikad ja toovad kaasa riiklike ametiasutuste märkimisväärse halduskoormuse. Liikmesriigid peavad vastutama tõhusa andmekogumise tagamise eest.

3.7.1.

Noorte tööhõive algatusega antakse liikmesriikidele võimalus laiendada poliitilisi meetmeid noortele vanuses kuni 30 eluaastat. Liikmesriigid peaksid seda võimalust arvesse võtma, kui tegelevad noorte tööhõive algatuse järelevalve ja hindamisega oma riigis.

3.8.1.

Investeeringute suurendamiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks on vaja tööhõivet soodustavat makromajanduslikku poliitikat. Infrastruktuuri ja sotsiaalkaitsesse tehtavad riiklikud investeeringud võivad kasvatada tööhõivevõimalusi, samal ajal kui investeerimisega konkreetsetesse uuenduslikesse sektoritesse, näiteks keskkonnahoidlikku majandusse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, saab tagada sellise kasvu jätkusuutlikkuse ja noortele kvaliteetsete töökohtade loomise. Noortesõbralik eelarvepoliitika, eelkõige selliste sihipäraste nõudlusega seotud sekkumiste toetamiseks, peab olema osa laiemast lähenemisviisist, millega vähendada kriisi mõju noortele.