19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/116

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni algatust. Ettepanek on vaieldamatult oluline ja kajastab soovi teenida nii kodanikke kui ka veebiteenuste pakkujaid Euroopa Liidus, edendades veebi käideldavuse siseturu loomist.

1.2

Sellegipoolest tunneb komitee tõsist muret pakutud vahendite sobivuse pärast nimetatud eesmärgi elluviimiseks. Vaja on tugevat õigusakti, et praegusest majanduskriisist tingitud eelarvepiiranguid ei kasutataks ettekäändena, kui liikmesriigid ei suuda direktiivi rakendada.

1.3

Direktiivi reguleerimisala on piiratud, mis tähendab, et selle nõuded puudutavad vaid avaliku sektori asutuste veebisaitide teatud kategooriaid. See võib muuta võimatuks juurdepääsu sellistele avaliku sektori veebisaitide kaudu pakutavatele olulistele teenustele, mis jäävad direktiivi reguleerimisalast välja.

1.4

Direktiivi reguleerimisala tuleks laiendada kõigile avaliku sektori asutuste veebisaitidele ka eesmärgiga saavutada kriitiline mass, mis on vajalik käideldavate veebiteenuste Euroopa turu ning seeläbi ülemaailmselt konkurentsivõimelise veebi käideldavuse sektori loomiseks, mis võib Euroopas luua täiendavaid töökohti puuetega ja puueteta inimestele.

1.5

Seega soovitab komitee tungivalt laiendada direktiivi reguleerimisala, et hõlmata järk-järgult kõik avaliku sektori asutuste veebisaidid, austades avaliku korra ja julgeoleku, rahvatervise ning kõigi isikuandmete kaitse alaseid nõudeid (1). Samuti soovitab komitee tungivalt, et Euroopa Komisjon esitaks määruse ettepaneku, millega seatakse ka ELi institutsioonidele asjaomasest direktiivist tulenevad kohustused.

1.6

Direktiivi rakendamise hõlbustamiseks soovitab komitee lisaks tungivalt rida kõrvalmeetmeid, nagu teadlikkuse suurendamine, veebi käideldavuse koolitusprogrammid, veebi käideldavuse koordinaatorite ametisse nimetamine suurtes avaliku sektori asutustes. Samuti soovitab komitee luua kodanikele võimalus anda tagasisidet avaliku sektori veebisaitide käideldavuse kohta. Nendes küsimustes peaks olema sotsiaalpartneritel proaktiivsem roll.

1.7

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil hoolikalt hinnata direktiivi mõju tööhõivele nii avalikus kui ka erasektoris, pöörates erilist tähelepanu töökohtade netoarvu kasvule, kvaliteetsete töökohtade loomisele ja võimalikele töökohtadele puudega inimestele.

1.8

Komitee kutsub Euroopa standardiorganisatsioone üles võtma viivitamatult vastu asjaomase Euroopa standardi, millele direktiiv viitab, et soodustada direktiivi sujuvat rakendamist. Samal ajal ei tohiks Euroopa standardi vastuvõtmist oodates direktiivi rakendamisega viivitada, sest Euroopa Komisjon pakub direktiivi lahutamatu osana täiesti piisava ajutise õigusliku korra.

2.1

Veebi käideldavus on arvukate Euroopa tasandi poliitiliste algatuste lahutamatu osa: Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 (IKT juurdepääsetavus); Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 (kaasavad ja kättesaadavad e-valitsuse teenused) ja Euroopa digitaalne tegevuskava (komisjon teeb ettepaneku tagada 2015. aastaks täielik juurdepääs avaliku sektori veebisaitidele).

2.2

2006. aastal võtsid ELi liikmesriigid Riia deklaratsioonis ka kohustuse parandada avaliku sektori veebisaitide käideldavust. Seni ei ole liikmesriigid neid kohustusi aga rahuldavalt täitnud. See on oluline aspekt kõnealuse Euroopa Komisjoni direktiivi ettepaneku tausta juures.

2.3

Avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust käsitleva direktiiv ettepaneku eesmärk on aidata liikmesriikidel täita veebi käideldavusega seotud riiklikke kohustusi ja seejuures toetada iseäranis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetest liikmesriikidele tulenevaid kohustusi, mis on seotud avaliku sektori asutuste veebisaitidega. Konventsiooni artikliga 9 kohustatakse liikmesriike ja ELi kohaldama asjakohaseid meetmeid, millega puuetega inimestele tagatakse teistega võrdsetel alustel juurdepääs muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, sealhulgas internetile.

2.4

Veebi käideldavust puudutavate ühtlustatud lähenemisviiside puudumine loob takistusi siseturul. Kuna käideldavad on vähem kui 10 % veebisaitidest, võib Euroopa veebi käideldavuse turg märkimisväärselt kasvada ja ühtlustatud lähenemisviisid võivad seda edendada, kõrvaldades veebi käideldavuse turu praeguse killustatuse ja suurendades usaldusväärsust.

Seega on veebi käideldavus valdkond, kus Euroopa kodanikud võiksid saada siseturust märksa suuremat kasu kui praegu. Samal ajal võivad sellekohased õigusaktid edendada tõelise Euroopa veebi käideldavuse turu loomist, avades seejuures turud liikmesriikides, kus õigusliku ebakindluse oht takistab teiste liikmesriikide veebisaitide arendajate tegutsemist.

2.5

Lõpuks vähendaks ühtlustatud lähenemisviis veebi käideldavusele kogu ELis veebiarendusettevõtjate kulusid ja seega ka nende avaliku sektori asutuste kulusid, kes ostavad nendelt ettevõtjatelt teenuseid.

2.6

Lisaks on oluline rõhutada, et avaliku sektori asutused ja mitmed muud kodanikele äärmiselt tähtsad institutsioonid pakuvad veebisaitide kaudu olulist teavet ja teenuseid. Seega peab kõigil kodanikel, sealhulgas puuetega inimestel, funktsionaalsete vaeguste all kannatavatel inimestel, lastel, eakatel ja teistel inimestel olema juurdepääs neile veebisaitidele ja nende funktsioonidele. See nõue puudutab nii tehnilist seadistust (tekstiversioon, võimalus muuta tähemärkide suurust, kontrastsust ja minna veebilehtedele teiste brauseritega ja juurdepääsu lihtsustavate programmide abiga) kui ka selliseid aspekte nagu kasutatud keele selgus. E-valitsuse teenuseid osutavate veebisaitide ja avaliku sektori veebisaitide hulk üldiselt kasvab kiiresti. Veebisaitide kaudu teabele ja teenustele juurdepääs on oluline kodanike põhiõiguste, sh töölepääsu õiguse kasutamiseks tulevikus.

2.7

Ettepanek on samuti oluline e-kaasatuse edendamise seisukohalt, kuna veebi käideldavus on üks vahend, mille abil püütakse kaasata ühiskonda puuetega inimesed ja tagada kõigile kodanikele juurdepääs veebisaitide kaudu pakutavatele teenustele.

2.8

Komitee arvates tuleb käideldavust käsitada kodanike võrdsuse põhimõtte lahutamatu osana. Veebisaitide käideldavus peaks seega muutuma võrdõiguslikkusemeetmeks koos teiste oluliste eeltingimustega, nagu:

3.1

Direktiivi eesmärk on ühtlustada avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, määrates kindlaks ühtlustatud nõuded.

3.2

Lisaks on ettepanekus sätestatud tehnilised sätted, mille kohaselt muudavad liikmesriigid käideldavaks avaliku sektori asutuste teatavat tüüpi veebisaitide sisu. Avaliku sektori asjaomased veebisaidid annavad teavet ja osutavad teenuseid, mis on olulised üldsuse osalemiseks majanduselus, sh tööturul, ja ühiskonnas üldiselt, ning selleks, et ELi kodanikud saaksid oma õigusi kasutada. Asjaomaste veebsaitide kategooriad põhinevad 2001. aasta e-valitsuse võrdlusuuringul (4) ja on loetletud direktiivi lisas.

4.1.1

Direktiivi reguleerimisala määratletakse artiklis 1, viidates direktiivi lisale, kus on loetletud teatud veebisaitide tüübid 2001. aasta e-valitsuse võrdlusuuringu alusel. Loetelus esitatud veebisaitide tüübid on küll olulised, ent asjaomaste veebisaitide loetelust on välja jäetud mitmed teenused, mis on eelduseks kodanike kaasamisele majandusellu ja ühiskonda laiemalt.

4.1.2

Direktiivi reguleerimisalast väljapoole jäävad võtmesektorid on näiteks:

Näidete loetelu ei ole lõplik. Avaliku sektori veebisaidid, mille kaudu neis võtmesektorites teavet antakse ja teenuseid osutatakse, ei kuulu selgesõnaliselt selle direktiivi reguleerimisalasse.

4.1.3

Euroopa Komisjon viitab positiivse mõju levimisele kui mehhanismile, mille kohaselt avaldaks direktiiv mõju avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mida direktiivi reguleerimisala sõnaselgelt ei hõlma.

4.1.4

Kõnealune positiivse mõju levimine põhineb vaikimisi asjaolul, et protsessi käivitudes muudavad avaliku sektori asutused direktiivi reguleerimisalast väljapoole jäävad veebisaidid käideldavaks sõnaselgelt hõlmatud veebisaitidega samaaegselt või hiljem. Üks positiivse mõju levimist soodustada võiv tegur on avalik hange, mis viiakse läbi vastavalt ELi õigusaktidele, mille kohaselt võidakse avaliku hanke korraldajatelt oodata, et neil on kohustus järgida veebi käideldavust puudutavaid Euroopa standardeid oma tehnilistes kirjeldustes. Selle teguri osatähtsus sõltub ELi poliitikakujundajate poliitilisest tahtest ning avaliku hanke korraldajate tahtest ja suutlikkusest veebi käideldavusele pühenduda.

4.1.5

Ent komitee on mures, et positiivse mõju levimise põhjuslikud seosed on ebakindlad. Komitee arvates ei ole selle mehhanismi töökindlust tõestatud. Seega tervitab komitee direktiivis sisalduvat meedet, mille kohaselt julgustatakse liikmesriike laiendama veebi käideldavuse nõudeid lisaks ka muudele veebisaitidele kui need, mida on sõnaselgelt nimetatud direktiivi lisas. Praegustes oludes on komitee endiselt mures selle meetme kohasuse pärast.

4.1.6

Võrdlusuuringust Measuring Progress of eAccessibility in Europe (2006-2008) nähtus selge seos liikmesriikides kehtivate õigusaktide ja veebisaitide käideldavuse määra vahel. Seega on õigusaktide mõju tõestatud.

4.1.7

Komitee on mures, et määratledes direktiivi reguleerimisala 2001. aastal läbi viidud võrdlusuuringu alusel, tekitab Euroopa Komisjon lõhe direktiivi lähenemisviisi ja veebisaitide arendajate, avaliku sektori astutuste ja kodanike olukorra vahel kiiresti muutuvas info- ja kommunikatsiooniühiskonnas. Liikmesriigid on sellest ajast vaadanud läbi oma avaliku sektori digitaliseerimise strateegiad ja teevad seda ka edaspidi.

4.1.8

Veebi käideldavusest sõltuvate kodanike jaoks tähendab see tõsist ohtu, et nad jäävad osaliselt või täielikult ilma võimalusest kasutada teenuseid ja teavet, mida pakutakse veebisaitide kaudu, mis jäävad väljapoole direktiivi suhteliselt kitsast reguleerimisala. Komitee leiab, et see rikuks kodanike võrdsuse põhimõtet (põhiõiguste harta artiklid 20 ja 21).

4.1.9

Avaliku sektori asutuste jaoks tähendab see olukorda, kus eri tüüpi veebisaitidele kehtivad erinevad õigusnõuded. See võib muuta direktiivi rakendamise mõttetult keerukaks. Nimetatud keerukuse vähendamiseks soovitab komitee direktiivi tekstis vähemalt sõnaselgelt sedastada, et direktiivi reguleerimisalasse kuulub kogu veebsait, millel asjaomast teenust osutatakse, ja mitte ainult teenuse funktsioon ise.

4.1.10

Täiendav tagajärg liikmesriikide avalikule sektorile avalduks asjaolus, et osale kodanikele kättesaamatuid teenuseid tuleb neile inimestele pakkuda muul viisil, mis viiks teatud elanikkonnarühmade ebavõrdse kohtlemiseni. See võib tähendada suurenevaid kulusid puuetega inimeste praktilise isikliku abistamise eest, puuetega inimestele kohandatud eritranspordilahenduste kulusid ja abi tagamist näiteks eakamatele inimestele, kes tulevad isiklikult kõnealuse avaliku sektori asutusse ruumidesse.

4.1.11

Veebisektori ettevõtjatele tähendab see, et nad võivad ka edaspidi tegutseda turul, mis on killustatud veebi käideldavuse nõuete eri tasemete tõttu. Avaliku sektori asutuste veebisaitide arv, millele kohaldatakse kogu ELis direktiivi ühtseid nõuded, võib jääda tagasihoidlikuks ja liikmesriigid võivad laiendada või piirata seda reguleerimisala eri määral.

4.1.12

Kui käideldavate veebiteenuste siseturu loomise täielikku potentsiaali ära ei kasutata, takistab see ka asjaomast töökohtade loomist sektoris. See oleks kaotatud võimalus, võttes eelkõige arvesse spetsiaalselt puuetega inimestele sobivate töökohtade võimalusi. Selge ja terviklik õigusraamistik Euroopa tasandil on vajalik tingimus ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa veebi käideldavuse sektori loomiseks ja seega täiendavate töökohtade loomiseks Euroopa Liidus.

4.1.13

Selles kontekstis soovitab komitee tungivalt direktiivi reguleerimisala läbi vaadata. Komitee leiab, et kohane on laiendada reguleerimisala kõigile avaliku sektori asutuse veebisaitidele, mis pakuvad teenuseid otse kodanikele. Sellise laiendamisega võiks kaasneda direktiivi nõuetele vastamise tähtaegade pikendamine selliste veebisaitide osas, mis pakuvad teenuseid arvuliselt piiratud kasutajarühmadele, et direktiivi elluviimine toimuks järk-järgult.

4.1.14

Komitee soovitab vähemalt ajakohastada 2001. aasta võrdlusuuringul põhinevat teenuste loetelu, täiendades seda põhiteenustega, mis täidavad nüüd olulist rolli liikmesriikide digitaliseerimisstrateegiates. Selliste täiendavate põhiteenuste valimisel tuleks ka arvesse võtta nende võimalikku panust käideldavate veebiteenuste siseturu loomisse. Sellise lähenemisviisi puudus oleks pidev vajadus loetelu ajakohastada, lähtudes tehnoloogilisest arengust ja avaliku sektori digitaliseerimist Euroopa Liidus.

4.1.15

Komitee soovitab tungivalt, et direktiivi reguleerimisala hõlmaks sõnaselgelt avaliku sektori veebisaitide versioone, mis on loodud kasutamiseks mobiilseadmete kaudu, ning mobiilset juurdepääsu üldiselt lihtsustavaid rakendusi. Mobiilseadmed on järk-järgult muutumas eelistatud kasutajaagendiks ja direktiivis tuleks seda arvesse võtta. Hoolimata asjaolust, et direktiivi rakendamise aluseks olevad tehnilised kirjeldused hõlmavad mobiilseadmeid, oleks selle aspekti tunnustamine oluline sõnum ja suurendaks seega direktiivi edaspidist asjakohasust.

4.1.16

Lisaks soovitab komitee, et veebisaitide kaudu pakutavad funktsioonid, mis jäävad kõnealuse avaliku sektori asutuse veebisaidist väljapoole (nt veebilinkide kasutamine), oleksid selgesõnaliselt hõlmatud direktiivi reguleerimisalaga. Sellise selgitus aitaks vältida õiguslikku ebakindlust seoses vastutusega asjaomase teenuse käideldavuse eest.

4.1.17

Samuti soovitab komitee, et Euroopa Komisjon esitaks määruse ettepaneku, millega seatakse ELi institutsioonidele – sh Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, kes soovib tegutseda proaktiivse ja eesrindliku eeskujuna – asjaomasest direktiivist tulenevad kohustused.

4.2.1

Direktiiv hõlmab asjaomaste veebisaitide ühtlustatud standarditele vastavuse eeldust käsitlevat lahendust, et edendada veebi käideldavuse nõuete järgimist. Ühtlustatud standardite kasutamine võimaldab ajakohastada asjaomaseid standardeid, ilma et oleks vaja muuta ELi või liikmesriikide õigusakte.

4.2.2

Direktiivi ühes põhjenduses on osutatud, et Veebikonsortsiumi väljaantud veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 AA-taseme edukriteeriume ja nõudeid tuleb arvesse võtta volitusest 376 tulenevas Euroopa standardis ja seejärel kõnealusel tööl põhinevas ühtlustatud standardis. Kõnealused tehnoloogianeutraalsed nõuded panevad aluse veebi käideldavuse nõuetele direktiivi tähenduses.

4.2.3

Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni selle eest, et pakutud direktiivi võrdlusaluseks on valitud rahvusvaheliselt tunnustatud veebi käideldavuse nõuded. Komitee võtab teadmiseks asjaolu, et veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 AA-tase on veebi käideldavuse lähtepunkt ja see jääb selleks ka lähitulevikus. Seetõttu ei tohiks Euroopa standardimisprotsess direktiivi vastuvõtmist ja elluviimist viivitada.

4.2.4

Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni samuti otsuse eest kasutada ühtlustatud standardeid, mis võimaldab integreerida tulevased edasiarendused veebi käideldavuse nõuetesse, kui tehnoloogilised või muud arengud seda eeldavad, et säilitada direktiiviga ette nähtud käideldavuse tase.

4.2.5

Samal ajal on oluline, et juurdepääs vastavatele standarditele on ka edaspidi avatud ja tasuta kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks, ning et vastutus nende rakendamise ja edasise arendamise eest ei jää üksi standardiorganisatsioonide ja kommertsosalejate kanda.

4.2.6

Tehnoloogianeutraalsus on veebi käideldavusega töötamise eeltingimus kiiresti muutuvas IKT keskkonnas. See võimaldab pidevat innovatsiooni. Seega annab veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 tehnoloogianeutraalsus panuse direktiivi edasisse asjakohasusse.

4.2.7

Lisaks suurendab valik rahvusvaheliselt tunnustatud nõuete kasuks tõenäosust, et lisaks Euroopa Liidule ka ülemaailmselt tegutsevad veebisaitide arendajad järgivad veebi käideldavuse osas ühtlustuvaid nõudeid, mis lihtsustab nende rakendamist pakutavates veebilahendustes. Seda aspekti on oluline arvestada turul, mis on oma olemuselt rahvusvaheline ja ülemaailmne. On oluline, et ka kasutajatele loodaks ühised kriteeriumid ühtlaste käideldavuse ja osalemise võimaluste osas ning selliste muude struktuurielementide kujundamise ja paigutamise osas, mis lihtsustaksid märkimisväärselt veebisaitidel navigeerimist.

4.3.1

Artiklis 6 julgustatakse liikmesriike võtma meetmeid, mis võivad aidata kaasa teadlikkuse suurendamisele, veebi käideldavust puudutava koostöökorra kehtestamisele ja asjaomase turu kasvule.

4.3.2

Komitee soovitab kehtestada liikmesriikidele seadusandliku kohustuse suurendada veebi käideldavust puudutavat teadlikkust avaliku sektori asutuste, veebisaitide arendajate ja muude sidusrühmade seas. Teema tundmine ja selle olulisus on direktiivi tõhusa rakendamise eeltingimus.

4.3.3

Lisaks soovitab komitee kehtestada liikmesriikidele seadusandliku kohustuse luua sotsiaalpartneritega konsulteerides avaliku sektori asutuste asjaomastele töötajatele koolitusprogramme, et veelgi edendada veebi käideldavuse nõuete konkreetset rakendamist. Selliste programmide koordineerimise ja kvaliteedi tagamise lisaväärtus Euroopa tasandil oleks märkimisväärne ja see võiks aidata esile tõsta olemasolevaid häid tavasid.

4.3.4

Komitee soovitab tungivalt kaasata sotsiaalpartnerid täielikult koolitus- ja teadlikkuse suurendamise programmide arendamisse ja elluviimisse. Neil võiks olla tähtis roll veebi käideldavuse tagamisel igapäevaselt osalevate töötajate ja juhtide ideedest ja muredest teavitamisel. Lisaks võiksid sotsiaalpartnerid omalt poolt kaasa aidata arutelu tekitamisega veebi käideldavust puudutavate küsimuste üle.

4.3.5

Nii teadlikkuse suurendamine kui ka eriala asjatundjate koolitamine oleks vajalik, ent mitte piisav vahend, et tagada komisjoni soovitud positiivse mõju levimine.

4.4.1

Veebisisu korrapärast ajakohastamist arvesse võttes tuleks pidevalt jälgida veebisaitide käideldavust. Direktiivi artiklis 7 palutakse liikmesriikidel jälgida asjaomaseid avaliku sektori asutuste veebisaite, kasutades selleks Euroopa Komisjoni kõnealuses direktiivis sätestatud menetluse alusel kehtestatud metoodikat. Liikmesriigid peavad esitama igal aastal aruande sellise järelevalve tulemuste, sealhulgas asjaomaste veebisaiditüüpide loetelu võimaliku laiendamise kohta ning avaliku sektori ametiasutuste veebisaitide käideldavuse valdkonnas võetud mis tahes lisameetmete kohta. Komitee leiab, et kõigis liikmesriikides ei pruugi olla 2015. aasta lõpuks tagatud direktiivi rakendamine ning kõigi kodanike kaasamine, ning et komisjon peaks seda arvesse võtma. Komitee pooldab ELi eeskirjade väljatöötamist. Euroopa Parlament pöörab kindlasti tähelepanu sellele, et delegeeritud aktidega ei kehtestataks tehnilisi nõudeid, mis tekitaksid Euroopa üldsusele kahjulikke poliitilisi tagajärgi.

4.4.2

Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon tunnistab vajadust pidevalt jälgida avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust.

4.4.3

Komitee soovitab kehtestada liikmesriikidele kohustuse avaldada kodanikele käideldavas vormis sellise pideva kontrolli tulemused, sh asjaomaste asutuste poolt kontrolli põhjal tehtavad võimalikud üldised järeldused.

4.4.4

Komitee soovitab samuti tungivalt kehtestada liikmesriikidele kohustuse luua mehhanismid, mille kaudu võivad kodanikud ja nende esindusorganisatsioonid anda tagasisidet avaliku sektori asutuste veebi käideldavuse või käideldamatuse kohta. Selliste mehhanismide kaudu saadud teavet võiks kasutada üldises järelevalvemenetluses.

4.4.5

Komitee palub Euroopa Komisjonil kaaluda kohustuse kehtestamist suurtele avaliku sektori asutustele, et nad nimetaksid ametisse veebi käideldavuse koordinaatori, kes võib jälgida direktiivi ja seotud nõuete rakendamist. Kogemus näitab, et organisatsiooniline kohustus on oluline käideldavuse nõuete rakendamiseks.

4.5.1

Pidades silmas asjaolu, et ID digilahendusi puudutav Euroopa õigusakt on hetkel vastuvõtmisel ja puuetega inimeste juurdepääsu ühiskonna teistes sektorites käsitlev nn Euroopa ligipääsetavuse akt (European Accessibility Act) on väljatöötamisel, on oluline tagada, et avaliku sektori asutused ja veebisaitide arendajad tegutseksid kõigis sektorites sidusas poliitilises keskkonnas. Selle punkti olulisust rõhutab veelgi asjaolu, et praegu ELi tasandil vastuvõetav riigihangete pakett sisaldab eeldatavasti sätteid ka puuetega inimeste juurdepääsu kohta.

4.5.2

Seega soovitab komitee tungivalt, et käesolevas arvamuses käsitletava direktiivi nõuete ja veebi käideldavust puudutavate teiste seadusandlike ettepanekute nõuete sidusus tagataks õigusliku ja tehnilise analüüsi abil.

4.6.1

IKT lahenduste kättesaadavus, toimivus ja kasutus muutuvad aja jooksul kiiresti. Hea näide on nutitelefonide ja tahvelarvutite rakenduste kaudu – teiste seas ka avaliku sektori asutuste poolt – pakutavate teenuste arvu kasv.

4.6.2

Komitee soovitab, et nutitelefonide ja tahvelarvutite rakendused kuuluksid sõnaselgelt direktiivi reguleerimisalasse, kui nende funktsioonid on integreeritud avaliku sektori asutuste veebisaitide kaudu pakutavate teenustega, pidades silmas asjaolu, et sellised rakendused on juba kodanike ja avaliku sektori asutuste omavahelise suhtluse osa.

4.6.3

Tuleb märkida, et võimalus kasutada veebisaite on otseselt seotud isikute vaba ligipääsuõigusega teabele ja õigusega osaleda kodanikena poliitilises elus. Heade tavade üks näide, mis vääriks ellurakendamist Euroopa Liidus, on välja arendada avaliku halduse kõigi organite veebisaitidel osa, mis oleks pühendatud hõlpsasti kasutatavate osalemisvõimalustele.