19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/97

1.1

Kõnealune seadusandlik ettepanek on osa piirikontrollide järgmise põlvkonna paketist, mis on Euroopa Komisjoni 2012. aasta tööprogrammi strateegiline algatus. Euroopa Komisjoni sõnul on see pakett vastus kahele omavahel seotud ulatuslikule probleemile: kuidas jälgida tõhusalt kolmandate riikide kodanike reisijatevooge ja liikumist kogu Schengeni ala välispiiridel ja kuidas tagada, et piiriületused toimuksid kiiresti ja lihtsalt kasvava hulga regulaarsete reisijate jaoks, kes moodustavad piiriületajatest valdava osa.

1.2

13. veebruari 2008. aasta teatises „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” tegi komisjon ettepaneku luua riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem.

1.3

See ettepanek kiideti heaks 2009. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu vastuvõetud Stockholmi programmis, milles kinnitati taas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi potentsiaali, mis võimaldaks liikmesriikidel tulemuslikult andmeid jagada ning samas andmekaitsenõudeid järgida.

1.4

23. ja 24. juunil 2011. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes paluti kiirendada arukate piiride alast tegevust. Vastusena avaldas komisjon 25. oktoobril 2011 uue teatise erinevate võimaluste ja edasiste sammude kohta.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud mitmeid arvamusi, mis puudutavad kahe täiendava süsteemi rakendamist (1). Komitee arvamustes on rõhutatud ELi tasandi kohustuste ja vahendite lisaväärtust suureneva piiriülese liikuvuse väljakutsega tegelemisel. ELil on peamine roll ja vastutus tagada koordineerimine liikmesriikide vahel. Arvestades liikuvuse ja rändega seotud viimase aja väljakutseid, on komitee toetanud proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõtet. Samuti on komitee rõhutanud, et meetmete ja programmide kavandamisel ja rakendamisel on keskne tähtsus põhiõiguste kaitse tagamisel.

2.1

Võttes arvesse liikuvuse oodatavat kasvu ELi piiridel, tuleb kiirendada usaldusväärsete ja tõhusate piirihalduse ja -kontrolli süsteemide väljaarendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

2.2

Komitee tervitab arukate piiride paketi aluseks olevat lähenemisviisi, mille eesmärk on leida õige tasakaal vajaduse vahel edendada liikuvust ja vajaduse vahel lahendada turvalisusega seotud mured, mis näivad olevat ELis viimastel aastatel süvenenud.

2.3

Komitee tunnistab ELi tasandi kohustuste, juhtimise ja investeeringute lisaväärtust ja loodab, et liikmesriigid koordineerivad oma jõupingutusi, et tagada kavandatud programmide edukas rakendamine.

2.4

Komitee rõhutab, et Euroopa Liidu identiteet seondub selgelt ja endastmõistetavalt avatuse ja vastastikuse seotusega mitte ainult ELis, vaid ka piiriüleselt. ELi elav kultuuriline, sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik ruum ja piiriülene liikuvus on olulised selleks, et säilitada ELi tähtsus globaalsel tasandil. Seda silmas pidades peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagama, et uued süsteemid ei mõjutaks negatiivselt kolmandate riikide kodanike reisimist ega nende soovi reisida ELi.

2.5

Samal põhjusel tuleks erilist tähelepanu pöörata üldsuse arusaamale kahest süsteemist ja nende toimimisest, selgitades kolmandate riikide kodanikele asjakohasel viisil vastavaid eeskirju. EL ja liikmesriigid peaksid kaasama kolmandate riikide asutusi, et tagada oodatavatele reisijatele juurdepääs teabele ja toele, eriti nende õiguste osas. Pakett vajab piisava rahastusega teabevahetuse mõõdet.

2.6

Komitee kutsub kõiki asjaomaseid osalejaid ja institutsioone üles arvestama kahe süsteemi edasisel arendamisel ja rakendamisel põhiõigusi. Vaatamata kahe süsteemi pigem tehnilisele olemusele on neil ka oluline mõju üksikisikute/kõigi ELi sisenevate kolmandate riikide kodanike põhiõigustele ja -vabadustele. Komitee tervitab andmekaitse ja andmete puutumatuse küsimustele omistatud tähelepanu ja loodab, et kõigi asjaomaste põhiõiguste kaitsele pööratakse piisavat tähelepanu ja seda kontrollitakse asjakohaselt.

2.7

Komitee juhib tähelepanu märkimisväärsetele erinevustele liikmesriikide institutsioonilises raamistikus ja suutlikkuses. Mitmed liikmesriigid rakendavad oma versioone kahest süsteemist. Sellise ulatusega üleminek, mis hõlmab suurt hulka institutsioone ja inimesi, on problemaatiline ja isegi riskantne. Asjaomased institutsioonid peaksid tagama, et üleminek ei mõjutaks mingil viisil reisijaid.

2.8

Varasemaid kogemusi silmas pidades juhib komitee tähelepanu kulude ja nende kalkuleerimise probleemile. Seesugused süsteemid on vägagi kulukad ja tagada tuleb nende kulutuste proportsionaalsus ja tõhusus. Lisaks peaksid esialgsed kalkulatsioonid olema võimalikult täpsed.

2.9

Komitee kutsub üles täiendavalt kaaluma reisijate eristamist, mis on arukate piiride poliitilise programmi üks peamisi telgi. Eristamine võib tegelikkuses viia teatud diskrimineerimiseni. Juurdepääs registreeritud reisijate programmile sõltub staatusest, sissetulekust, keeleoskusest ja haridusest. Seda riski saab vähendada, kui asjaomased asutused võtavad oodatavate reisijate aktsepteeritava tegevuse ja kuuluvuse liikide suhtes avatud hoiaku.

2.10

Komitee märgib, et liikuvuse kohta puuduvad asjakohased ja konkreetsed andmed. Lisaks sellele, et puuduvad täpsed arvud lühiajaliseks külastuseks saabunud reisijate kohta, kellest saavad viibimisaja ületajad, ei ole ka kvalitatiivseid andmeid, mis aitaksid seda nähtust mõista. Poliitika ei peaks tuginema ainult kvantitatiivsetele andmetele, mida kogutakse pärast süsteemide käivitamist. Vaja on rohkem vahendeid, et analüüsida praeguse süsteemi kasutamist ja väärkasutamist.

2.11

Komitee innustab ELi ja liikmesriike pöörama piisavat tähelepanu vahetult reisijatega tegeleva personali, eeskätt konsulaar- ja piiriametnike koolitamisele. Need töötajad peaksid olema põhjalikult koolitatud ja suutelised abistama reisijaid menetluste juures, mis on tehniliselt keerulised ja psühholoogiliselt koormavad.

2.12

Komitee tunnistab küll biomeetriliste andmete kogumise eeliseid, ent juhib tähelepanu mõjule, mida avaldab sõrmejälgede võtmine regulaarsete või mitteregulaarsetele reisijatele. Selle psühholoogiline mõju vähendab reisimise soovi ega soodusta üksikisiku üldist positiivset suhtumist vastuvõtvasse ühiskonda. Pealegi seostatakse sõrmejälgede võtmist tavaliselt kuritegevuse ja politsei töötavadega. Komitee kutsub üles täiendavalt kaaluma biomeetriliste andmete kogumist kahe programmi osana ja viise selle negatiivsete mõjude piiramiseks.

3.1

Komitee on seisukohal, et teabe saamise õigust tuleks rakendada eriti isikuandmete kasutamise osas. Kolmandate riikide kodanikke tuleb teavitada nende õigustest. Teatud olukordades võib keelebarjäär takistada selle õiguse tõhusat kasutamist. Praeguste ja tulevaste justiits- ja siseküsimuste valdkonna andmebaaside puhul peaks vaikimisi olema tagatud mittediskrimineerimine. Sellega peaks olema tihedalt seotud andmekaitse põhimõtete (õigus teabele, tõhusad õiguskaitsevahendid ning üksikisiku nõusolek andmetöötluseks) järgimise tagamine kolmandate riikide kodanike suhtes. Erilist tähelepanu tuleks andmesubjektidena pöörata kolmandate riikide kodanike haavatavatele rühmadele.

3.2

Komitee arvates on vaja üksikasjalikumat ülevaadet justiits- ja siseküsimuste valdkonna andmebaasidest ja teabeskeemisest. Euroopa Komisjon peaks esitama korrapäraselt – võimalusel kord aastas – konsolideeritud järelevalvearuande justiits- ja siseküsimuste poliitikavaldkonna kõikide andme- ja teabevahetust hõlmavate skeemide tegevuse kohta, tuues välja mis liiki teavet on vahetatud ja millisel eesmärgil.

3.3

EL peaks innustama liikmesriikide valitsusi toetama kohaselt asutusi, kes on määratud teostama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järelevalvet ja kontrolli.

3.4

Komitee tervitab registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisel järkjärgulist üleminekut riigipõhiselt lähenemisviisilt isikupõhisele lähenemisviisile. Komitee soovitab, et intervjuu taotlejaga peaks olema reegel, eriti olukordades, mis nõuavad täiendavat selgitamist. Komitee juhib tähelepanu ka justiits- ja siseküsimuste valdkonna andmebaaside ja arukate piiridega seotud profiili koostamise (automatiseeritud otsuste tegemine) ja andmete hankimise loogikale ja on seisukohal, et rassi, etnilise kuuluvuse või mõne muu tundliku aluse võimalikku kasutamist statistilise andmejärelevalve alusena on raske ühitada mittediskrimineerimise põhimõtete, teiseste õigusaktide ja põhiõiguste kohustustega.

3.5

Komitee toetab sagedasti reisivate inimeste ulatuslikumat määratlust, mis hõlmaks kõiki kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi. Komitee innustab liikmesriike võtma arvesse ühiskonnaelu kogu mitmekesisust. Vältida tuleks mis tahes ühiskondlik-ametialaste kategooriate eelistavat kohtlemist.

3.6

Kolmandate riikide kodanikud võivad taotleda registreeritud reisijate programmis registreerimist konsulaatides, ühistes taotluskeskustes või mis tahes piiripunktis. See on kasulik taotlejale, ent samas on tegemist juhtimisalase väljakutsega. Kogu asjaomast personali tuleb süsteemide toimimisest teavitada ja nõuetekohaselt koolitada.

3.7

Komitee arvates võib ülalpidamise ja/või eramajutuse tõendite esitamine osutuda koormavaks. Kui need säilitatakse, siis tuleks vähemalt kasutusele võtta kogu ELis kasutatav minimaalne standardvorm. Sel viisil ei kasuta liikmesriigid ülalpidamistõendit eemale hoidmise vahendina.

3.8

Registreeritud reisijate programmi avalduse täitmiseks vajalike tõendavate dokumentide väljastamine ei tohiks taotlejale ega asjaomastele organisatsioonidele kaasa tuua ebavajalikke ja ülemäärased kulusid. Üksiktaotlejale ja toetavatele organisatsioonidele tekkivad kulud tuleks kalkuleerida vahehindamiste osana.

3.9

Komitee soovitab kehtestada asjaomastele asutustele otsuse tegemiseks ettenähtud perioodiks maksimaalselt 25 päeva, innustades samas asutusi tegema otsused võimalikult kiiresti.

3.10

Registreeritud reisijate programmi taotluse tagasilükkamise kriteeriume tuleks täpsustada. Jääb selgusetuks, millistel alustel hinnatakse ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule ja rahvatervisele. See annab võimaluse meelevaldsete otsuste tegemiseks. Kõnealust hindamist viivad läbi tuhanded inimesed, kellel on väga erinev taust ja koolitus ning erinevad teadmised reisijast, tema tegevusest ja kodumaast. Lisaks on küsitav lisada tagasilükkamise põhjuste hulka oht liikmesriigi rahvusvahelistele suhetele.

3.11

On väga oluline, et eitava vastuse saanud taotlejad (vastuvõetamatu taotlus/tagasilükatud taotlus) saaksid otsuse reaalselt edasi kaevata. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles abistama inimesi, kes soovivad kasutada oma kaebuse esitamise õigust.