19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/75

1.1

Euroopa ees on tohutud väljakutsed ja ükski liikmesriik ei või jätta andmata oma panust kriitilise meelega nende probleemide lahendamisse, mis on ilmnenud majandus- ja finantskriisi käigus. Üks suuremaid probleeme – tööpuudus, olenemata selle liigist ja ühiskonnarühmadest, mida see tabab, nõuab liikmesriikide ühiseid ja kooskõlastatud jõupingutusi ühise strateegia raames, hõlmates eri rakendusi, olenevalt iga riigi iseärasustest ja potentsiaalist.

1.2

Kõnealuses kontekstis esitas komisjon tegevuskava „Ettevõtlus 2020” ettevõtlus- ja innovatsioonikultuuri edendamiseks, mis võimaldaks majandust taaselavdada ja luua tõelist Euroopa ettevõtlusvaimu ning mobiliseerida ühiskonda kõikide jaoks oluliste eesmärkide elluviimisel.

1.3

Käesolevas arvamuses analüüsitakse tegevuskava „Ettevõtlus 2020” lisandväärtust. Kava on realistlik kompromiss äri- ja ettevõtlusvaimu elavdamiseks tõelise Euroopa töövahendina, mis aitab kriisist üle saada, keskendudes investeeringutele sellistesse struktureeritud poliitikameetmetesse lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, mis oleksid piisavalt tõhusad, et praegust olukorda muuta ühiskonda innovatsiooni ja majanduskasvu ümber mobiliseeriva ettevõtlushoiaku tugevdamise ja edendamise teel. See ettevõtluspoliitika peab soodustama kõigi ettevõttetüüpide loomist. Tuleb toetada füüsilisest isikust ettevõtjate, käsitööettevõtjate, vabade kutsete esindajate, pereettevõtete, ühistute või sotsiaalettevõtete esilekerkimist.

1.4

Komitee usub, et ettevõtlust tuleks ühiskonnas vaadelda mitte üksnes lahendusena kõigile probleemidele, vaid pigem kui abi käitumismustrite muutmisel, mis on vajalik innovatsioonikultuuri loomisel, teadmiste ja ärivõimaluste otsimisel jätkusuutliku majanduskasvu ja ühiskonna heaolu saavutamiseks kõigis ettevõtlusvormides.

1.5

Komitee kardab, et Euroopa Ülemkogul heakskiidetud mitmeaastane finantsraamistik nõrgestab tegevuskava „Ettevõtlus 2020” rakendamist, ning et see jääb üksnes heade kavatsuste kogumiks, mis on rahaliselt jätkusuutmatu.

1.6

Komitee juhib Euroopa Parlamendi tähelepanu vajadusele, eraldada tegevuskava rakendamiseks vajalikud vahendid, olulisel määral ja jätkusuutlikult ning kutsub Euroopa Parlamenti üles seda analüüsima, meenutades et struktuurifondid võivad kõnealuses kontekstis omada olulist osatähtsust.

1.7

Komitee tuletab meelde vajadust anda eri „osalejatele” kohapeal, olenemata nende päritolust (avalikust või erasektorist) või tegevusalast, vajalikud vahendid parimate ettevõtlustavade levitamiseks ja tutvustamiseks.

1.8

Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada tegevuskava „Ettevõtlus 2020” tihedas koostöös eri VKEde esindusorganisatsioonidega, arvestades VKEde levikut ja tähtsust Euroopas.

1.9

Komitee tunnistab, et ettevõtluse edendamise poliitikameetmed tuleb kooskõlastada hariduspoliitikaga, kaasates õpetajaskonna, ning alustades selle mõiste tutvustamist juba algklassides. Komitee kutsub samuti üles kooskõlastama kõnealuseid meetmeid nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et tagada kavandatud meetmete ühtlustatud rakendamine.

1.10

Komitee soovitab, et komisjon peaks teiste sarnaste algatuste eeskujul kuulutama ühe järgmisest kahest aastast Euroopa ettevõtlusaastaks, edendades ühisalgatusi, et anda tõuge Euroopa ettevõtluse mõistele. See ettepanek ei ohusta käesolevas dokumendis nimetatud „ELi ettevõtluspäeva” (EU Entrepreneurship Day) elluviimist.

1.11

Komitee kutsub komisjoni üles looma neljandat meetmete valdkonda, et tugevdada ettevõtetele, eelkõige kõige väiksematele neist vahendusorganisatsioonide poolt pakutavaid mentorlus-, koolitus- ja abistamisteenuseid.

1.12

Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kasutama paljude liikmesriikide kogemusi, et arendada välja ja luua toetussüsteemid pensionile jäänud töötajatele, kes soovivad tegeleda ettevõtlusega, ja lihtsustada nende tegevust.

2.1

Komitee leiab, et valitud kolm vahetu sekkumise valdkonda, mis aitavad kaasa Euroopas äri- ja ettevõtlusvaimu jätkusuutlikule arengule, on asjakohased, kuid nendega koos tuleb võtta erimeetmeid, mida rakendatakse kohalikul tasandil Euroopa perspektiivis ja mis on orienteeritud ülemaailmsetele turgudele. Vaatamata sellele, et need on mõisteliselt asjakohased, rõhutab komitee komisjonile tungivat vajadust rakendatavate meetmete rahalise toetuste järele.

Vahetu sekkumise valdkonnad on hästi määratletud:

Teiste sõnadega, tegutseda inimeste ettevalmistuse ja koolituse nimel; võimaldada ettevõtlust soosivaid tingimusi; edendada ettevõtluse mõistet vahepeal loodud tingimuste põhjal.

Komitee rõhutab veelkord, et lähenemisviis on hästi määratletud, kuid vaja on liikmesriikide ühist jõupingutust ja selgitust tegevuskava rahalise jätkusuutlikkuse kohta.

3.1

Ettevõtlus on iseenesest juba määratletud mõiste, ning omaks võetud arenenud ühiskondi eristava tegurina, mis peab andma lisaväärtuse kehtivale kultuurile (1).

3.2

Euroopa ühiskonna käitumismustrid muutuvad ettevõtluse suhtes tänu heade tavade ja edulugude levitamisele, koos ettevõtluskultuuriga seonduvate põhimõistetega, pidades silmas, et tehtavad investeeringud peavad keskenduma Euroopa väga rikka inimkapitali väärtustamisele. Mitmeaastase finantsraamistiku vahendites tuleb võtta arvesse vajadust edendada ja levitada olemasolevaid häid tavaside eri liikmesriikide VKEde organisatsioonide ja esindajate seas.

3.3

Vajaliku käitumisemuutuse jaoks on olulised teatud mõisted, mida ei ole dokumendis asjakohaselt esile toodud. Selle näiteks on intellektuaalomandi ja autoriõiguste küsimused Komitee soovitab seega komisjonile kaasata kõnealused põhimõisted dokumendis (2) seatud üldeesmärkide saavutamiseks programmi raames rakendatavate meetmete mõistesse; komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles väljendama kindlalt oma seisukohta organites, kes korraldavad maailmakaubandust kõnealustes valdkondades.

3.4

Vaatamata dokumendi headele kavatsustele, jääb see mõneti ebamääraseks küsimuses, kuidas liikmesriikide edendatavat poliitikat ellu viia ja jälgida. Komitee leiab, et tuleb arvestada asjaolu, et paljud nendest poliitikameetmetest on tõhusad vaid juhul, kui liikmesriigid osalevad aktiivselt kultuurilise muutuse protsessis, mis näib praeguses majandusseisus raskesti rakendatav ilma Euroopa programmide rahalisi vahendeid kasutamata. Komitee rõhutab ühtlasi, et tegevuskava „Ettevõtlus 2020” rakendamine on seda tõhusam, mida rohkem sellesse kaasatakse eri VKEde esindajaid, tagades nii käsitletavate küsimuste jaoks asjaomaste osalejate osalemise vajaliku käitumismuutuse seisukohast.

3.5

Komitee nendib murelikult, et puudub konkreetne eelarve tegevuskava meetmete rakendamiseks, mistõttu tekib küsimus tegevuskava teostatavuse suhtes, kui puudub asjakohane eelarve, mis võimaldaks tehtud ettepanekud ellu viia. Komitee meenutab, et struktuurifondidel võib olla kriitilise tähtsusega osa süsteemis, mistõttu kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles kasutama fondide vahendeid asjakohaselt, et edendada ettevõtlust ühenduse järgmises viiteraamistikus. Struktuurifondide kasutamisel tuleb arvesse võtta meetmete järelmeetmeid ja hindamist.

3.6

Komitee soovitab, et komisjon peaks teiste sarnaste algatuste eeskujul kuulutama ühe järgmisest kahest aastast Euroopa ettevõtlusaastaks, edendades ühisalgatusi, et anda tõuge Euroopa ettevõtluse mõistele.

3.7

Komitee väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida komisjon teeb ettevõtete loomisel ja arendamisel esineva halduskoormuse vähendamiseks, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid ühiseid meetmeid, mis kaitseksid Euroopa turgu teiste riikide või piirkondade ebaausa konkurentsi eest.

3.8

Komitee rõhutab, et liikmesriigid kohustuksid oma ettevõtluse edendamise kavades võtma sotsiaalkindlustussüsteemidega seonduvaid erimeetmeid, mis võimaldaksid ettevõtjatele samal tasemel kaitset, nagu on töötajatel üldiselt, aidates nii kindlustada suuremal määral isikuid, kes kasutavad riski oma algatuste edu tõukejõuna.

3.9

Komitee pooldab nn ettevõtlussaadikute virtuaalse meeskonna loomist, kasutades tegelikke edulugusid selleks, et aidata parandada ettevõtja ja ettevõtte juhi mainet, et muuta positiivselt ühiskonna taju nendes valdkondades. Selline meeskond võiks kõigis riikides kooskõlastatult levitada ettevõtlusväärtusi ja edendada ühisalgatusi. Komisjon tegi juba esimese sammu selles suunas, avaldades igal aastal toimuva VKEde nädala puhul brošüüri „Edu saladus”, kaasates liikmesriikides tegutsevaid ettevõtete esindajaid. Sama kehtib ka algatuse „Start up Europe” (käivita Euroopa ettevõtlus) kohta digitaalse tegevuskava raames.

4.1.1

Komitee nõustub ja ühineb ideega, et investeerimine ettevõtluse edendamisse ja ettevõtlusharidusse on otsustava tähtsusega kavandatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige seoses vajaliku kultuurilise arenguga ühiskonnas. Komitee leiab, et esmatähtis on hakata ettevõtluskultuuri edendama juba esimestel kooliaastatel.

Komitee tuletab siiski meelde, et ettevõtluse mõiste hõlmab ühiskonna eri aspekte vastavalt sektoritele, ning kodanike elu eri etappe. Seega tuleb ettevõtlust edendada kogu selle ulatuses. Kodanikuühiskond on seega tavaliselt sotsiaalettevõtluse arendamiseks soodne keskkond, ettevõtluse üldmõiste arendamiseks otsustava tähtsusega mõõde. Komitee soovitab seega seda mõistet tunnustada ja toetada.

4.1.2

Kõikides liikmesriikides on märkimisväärsel hulgal häid tavasid, mida saab ja peab levitama ja rakendama vastavalt iga riigi iseärasustele ja vajadustele. Nende algatuste asjakohane levitamine ja edendamine võib aidata luua soodsat keskkonda ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri tähtsuse tajumiseks. On tähtis, et mitmeaastases finantsraamistikus tagatakse piisavad vahendid selleks, et ametiasutused ja mitmesugused VKEde esindajad levitaksid ja edendaksid neid häid tavasid.

4.1.3

Põhimõtteliselt pooldab komitee heade tavade edendamise hõlbustamist nendes valdkondades, kuid juhib tähelepanu vajadusele võtta alati arvesse iga liikmesriigi eripära, et meetmed võetakse iga riigi iseärasusi arvestades.

4.1.4

Komitee tuletab meelde, et Euroopa ettevõtlusvõrgustiku olemasolevaid eeliseid saab kanaliseerida selleks, et edendada ja tutvustada tegevuskava liikmesriikides. Selle töö võimaldamiseks tuleb soodustada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku koostööd mitmesuguste ettevõtluse edendamise protsessi kaasatud organisatsioonidega, sealhulgas eelkõige VKEdega, arvestades siiski asjaolule, et Euroopa ettevõtlusvõrgustiku aktiivsus eri riikides on erinev.

4.2.1

Komitee toetab poliitikameetmeid, mille eesmärk on mobiliseerida ühiskond ettevõtluse ümber, mis põhineb edumudelitel ja juba kinnitust leidnud juhtudel. Ühiskond kaldub häid näiteid kopeerima, ning see on tõhus viis, kuidas luua positiivne ettevõtlusvaimu mõiste ja suurem enesekindlus mitmesuguste sihtrühmade seas.

4.2.2

Seetõttu on väga vajalik, nagu ülalpool mainitud, edendada ettevõtluskultuuri noorte seas juba varakult. Nende sihtrühmade jaoks, kes innustavad ettevõtlust ja innovatsiooni, esineb põhjus-tagajärglik seos. Noored saavad motivatsiooni ja reageerivad hästi stiimulitele, edendada sellist kultuuri ning sellist keskkonda, mis soodustab ise omal algatusel ja omal vastutusel millegi loomiseks soodsate tingimuste edendamist, saades entusiasmi päriselt iseenda saavutustest. Mida varem noored kaasatakse projektidesse, kus nad saavad praktiliselt õppida ettevõtjaks olemist ning mille raames esitatakse häid näiteid ettevõtluskultuurist ning ühiste eesmärkide ja väärtustega isikute vahelisest koostööst, seda paremad on tulemused edaspidi. Sellepärast ongi õpetajate roll käitumismustrite muutmisel esmatähtis, mistõttu EMSK pooldab algatusi, mis aitavad õpetajaskonnal seda mõistet tutvustada ja propageerida. Üks hea näide ettevõtluseks mobiliseerivast programmist, millesse on kaasatud õpetajad, on „F1 in Schools” (3). Komitee meenutab samuti järeldusi aruandes „Entrepreneurship in education” („Ettevõtlus hariduses”), mis annab ülevaate Euroopas ettevõtlushariduse edendamiseks rakendatavatest eri strateegiatest (4).

4.2.3

Komitee rõhutab, et ei ole olemas standardset ettevõtluskultuuri, on vaid terve hulk kultuure, mis varieeruvad vastavalt ettevõtte suurusele, iseloomule ja tegevusalale. Edendavad meetmed peaksid hõlmama kõiki ettevõttetüüpe ja vältima ühtse mudeli eelistamist. Nad peaksid samuti olema suunatud ettevõtete partneritele, nimelt pankadele, avaliku sektori asutustele ja meediale, tagamaks, et kõnealused kultuurierinevused kajastuvad nende antavas teabes ja nende poliitilistes valikutes.

4.2.4

Komitee rõhutab ja soovitab kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele vajadust kaitsta ja hoida ettevõtlusvormide mitmekesisust, et ühisturgu ja Euroopa sotsiaalmudelit täiel määral väärtustada ja ellu viia. Ettevõtluse kõik vormid peegeldavad mingit aspekti Euroopa ajaloost ning igaüks neist on meie kollektiivse mälu ja meie eri ettevõtluskultuuride kandja (5). Ka Euroopa ettevõtluse täieliku väljakujundamise ja edendamise eesmärgil tuleb Euroopa tegevuskavas ettevõtlusvormide mitmekesisust ja paljusust selgelt mainida ja väärtustada.

4.3.1

Vajadus, tõestada mitmesuguste ühiskonnarühmade seas, et ettevõtteid saab luua sellise kogukonna ühiste jõupingutuste tulemusel, kes tunnustab ja hindab ärimehe või ettevõtja loodud lisandväärtust ning on valmis seda lisandväärtust vastu võtma, näib ilmselge. Praeguses majandusolukorras on veelgi tähtsam, et kõik tajuksid nende rolli konstruktiivselt.

4.3.2

Ettevõtluskultuuri õigesti arendades on vajalik luua, eelkõige seadusandlikust aspektist, tõeliselt jätkusuutlikud ja stabiilsed tingimused neile, kes soovivad investeerida ja võtta riski mingi idee, mõiste või äri arendamiseks.

4.3.3

Komitee meenutab, et kindlasti on esmatähtis edendada uute ettevõtete loomist või lihtsustada sulgemis- või pankrotiohus olevate ettevõtete üleviimist. Samuti on oluline toetada olemasolevaid ettevõtteid. Ettevõtte loomise ja sulgemise vahele jääb ühe ettevõtte kogu elu, mis nõuab konkreetseid poliitikameetmeid koos parima õigusloomega, et luua töökohti ja jätkusuutlikku majandustegevust ning innovatsiooni ja konkurentsivõimet siseturul ja globaliseerunud majanduse raames.

4.3.4

Liikmesriigid peavad kindlasti ühtlustama asjakohaselt tingimused, mis võimaldavad saada kasu äri ning ettevõtlus- ja sotsiaaltegevuse arendamiseks optimaalsetest tingimustest, võttes arvesse kõige erinevamaid ettevõtlusstruktuuri vorme. Veel kord võivad edunäiteid, nagu on erinevad ettevõtete kollektiivse kapitalis osalemise vormid või nende koondumine ühistutesse, toimida muutuste käimapaneva jõuna, mida liikmesriigid peavad edendama (6).

4.3.5

Komitee pooldab nõuet, et teave ettevõtte loomise tingimuste kohta peab olema selgem ja liikmesriikide vahel ühtlustatud, et võrdsed tingimused hõlbustaksid ettevõtlusvaimu arengut. Samuti tuleb tagada juurdepääs tugiteenustele, arvestades eri ettevõttetüüpe.

4.3.6

Komitee nõustub asjaoluga, et rahastamisküsimus on Euroopa tasandi küsimus, mida peavad kõik liikmesriigid käsitlema väga hoolikalt. Rahaline likviidsus on piiratud ja selles suhtes kannatavad kõige rohkem väikeettevõtjad, kes tahavad algatada teatud projekti. Seetõttu on tingimata vaja tugevdada rahastamismehhanisme, mis toetavad seda liiki algatusi, sealhulgas vastastikuse tagatise süsteemid või subsideeritud krediidiliinid, mis on väga olulised skeemid väikeettevõtjate jaoks, kes ei saa laenu niinimetatud tavaliselt turult (7).

4.3.7

Komitee nõustub ideega, et tugevdatakse toetusvahendeid innovaatilistele ja kõrge riskitasemega projektidele, mille risk on otseselt ja proportsionaalselt seotud sellesse integreeritud innovatsioonitasemega. Sellest tulenevalt on samuti asjakohane suurendada rahalist toetust uute tehnoloogialahenduste katsetamisele, demonstreerimisele ja rakendamisele, arvestades nende mitmekordistavat mõju ühiskonnas.

4.3.8

Ettevõtjate jaoks eriti keerulisel ajal pooldab komitee ettevõtete üleandmise lihtsustamise poliitikat, sest neid tehinguid tuleb näha majandussektorite taaselavdamise võimalustena, mis suudavad tööturgu dünaamilisemaks muuta.

4.3.9

Samuti on selles valdkonnas oluline tagada siseturu õigusraamistiku suhtes kehtivate õigusaktide kvaliteet. Liikmesriikidel on veel palju tööd teha, kuid tegemist on pöördumatu arenguga.

4.4.1

Palju räägitakse Ameerika või anglosaksi kultuurist ebaedu ja „teise võimaluse” korral. Komitee nõustub, et ühiskond tervikuna peab pingutama, et näha ettevõtjaid teisiti, seoses aspektiga, mis puudutab nende vastupidavust esimese ebaedu korral. Nii juhib komitee tähelepanu vajadusele luua mehhanismid, mis võimaldaksid ettevõtlusvaimuga inimestel, kes soovivad tegelikult luua midagi innovaatilist, olla oma valikutes järjekindel. Läbikukkumist esimesel katsel luua midagi võib ja tuleb näha kui võimalust parandada ja võimendada uusi ettevõtlusprojekte, nimelt finantssüsteemi poolt, ning seda ei tule pidada „teekonna lõpuks”. Komitee leiab samuti, et liialdamine teatud kultuuri edendamisel võib soovitule ka vastu töötada. Seepärast peab alati valitsema terve mõistus ja tasakaal.

4.5.1

Komitee nõustub sellega, et ettevõtjate suhtes kehtivad eeskirjad peavad olema lihtsad ja selged kõikidele, kes kavatsevad osaleda aktiivselt loome- ja arenguprotsessis. Komitee väljendab heameelt komisjoni ja liikmesriikide jõupingutuste üle, vähendada miinimumini halduskoormust, mis seondub ettevõtte loomise ja moderniseerimisega. Ettevõtte, olgu see siis tööstus-, teenindus- või tehnoloogiaettevõtte, loomine peab olema lihtne, kiire, aga samas piisavalt läbimõeldud protsess, et vältida liialdusi või arusaamatusi, nii ettevõtete kui reguleerivate asutuste jaoks.

4.5.2

Komitee nõustub komisjoni teadaandega töörühma loomise kohta vabakutseliste ettevõtjate erivajaduste analüüsimiseks sellistes küsimustes nagu haldustoimingute lihtsustamine, rahvusvahelisemaks muutumine või juurdepääs rahalistele vahenditele. Komitee tuletab ühtlasi meelde, et subsidiaarsuse põhimõtet ja vabakutseliste erifunktsiooni paljudes liikmesriikides tuleb arvesse võtta, et julgustada Euroopa vabade elukutsete harta väljaarendamist sarnaselt niinimetatud Euroopa Liidu väikeettevõtluse hartaga.

4.5.3

Komitee nõustub ettevõtete nõustamise ja abistamise mehhanismide loomisega, kuid juhib tähelepanu vajadusele luua valdkondadevahelised meeskonnad, kes tunnevad turge ja nende eripärasid, ning tuletab seepärast meelde võimalust kasutada endiste ettevõtjate ja kogenumate ettevõtjate omandatud kogemust, valmidusega aidata nende teadmiste edasiandmisega uusi ettevõtjaid, võimaldades viljakat dialoogi põlvkondade vahel. Seetõttu peab komitee oluliseks, et kõnealune tegevus ei toimuks üksnes vabatahtlikkuse alusel, vaid et seda toetataks stiimulitega, mis võimaldavad mentoritel ja ettevõtjatel jagada loodud lisandväärtusest saadud kasu. See on ka üks viis, kuidas kaasata inimesi, kes võivad veel panustada ühiskonda, kuid ei ole enam tööturul aktiivselt tegevad.

4.5.4

Innustada tuleks VKEde koostöövõrgustikke, kuna need tugevdavad oluliselt VKEde elujõulisust tänu maastaabisäästule (turustamise, ostude või muude ühisteenuste kulude jagamine, koostöö täiendavaid kaupu tootvate või teenuseid osutavate ettevõtete vahel, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise võimalused).

4.5.5

Peale bürokraatia vähendamise ja ettevõtete toetamise püüdluste rõhutab komitee olulist nõuandvat rolli, mida ettevõtete organisatsioonid etendavad koolituses ja mentorluses. Ilma selle abita ei saaks VKEd ja eelkõige mikroettevõtted üksi juurdepääsu ELi rahastutele, innovatsioonile, arendada oma konkurentsivõimet ja rakendada prioriteetseid meetmeid vastavalt strateegiale „Euroopa 2020”, kuigi see kõik puudutab neid otseselt. Komitee väljendab kahetsust selle üle, et tegevuskava ei hõlma ettevõtete organisatsioonide koolitus- ja mentorlusmeetmete tõhustamist. Komitee kutsub üles lisama neljandat meetmete valdkonda, et tugevdada neid meetmeid vahendusorganisatsioonidele antava toetuse abil. Need meetmed peavad olema suunatud eelkõige kõige väiksematele ettevõtetele.

4.6.1

Komitee tervitab konkreetseid pingutusi, et mobiliseerida ühiskonna rühmi, kelle panus ühisesse jõupingutusse seda laadi eesmärkide elluviimisel on üha olulisem.

4.6.2

Komitee kiidab heaks nimetatud rühmade (töötud, naised, eakad, noored, invaliidid, puudega inimesed ja sisserändajad) mobiliseerimise poolitikameetmed ettevõtluse, ettevõtete loomise ja ühiskonna jaoks väärtuse loomise teemadel tegevuskavasse. Olemasolevate heade tavade edendamine ja levitamine nende rühmade poolt võib panustada asjakohaste poliitikameetmete täielikumasse käsitlusse ja rakendamisse. Komitee tunneb heameelt nende rühmade määratlemise üle ühiskonna mobiliseerijatena nendel teemadel ning pooldab ettevõtlusväärtuste ja innovatsiooni edendamise poliitikat kõnealuste rühmade seas, et stimuleerida nende osalemist Euroopa ees seisvate ülesannete lahendamisel.

4.6.3

Komitee juhib ELi institutsioonide tähelepanu eelkõige kasvavale tendentsile, mille kohaselt pensionile jäänud töötajad alustavad FIE-na tegutsemist või pöörduvad selle tegevuse juurde tagasi. See suundumus tuleneb peamiselt keskmise eluea pikenemisest, tervishoiu paranemisest ja vajadusest kriisi olukorras pensionile lisa teenida. Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kasutama paljude liikmesriikide kogemusi, et arendada välja ja luua toetussüsteemid pensionile jäänud töötajatele, kes soovivad seda teed minna, ja lihtsustada nende tegevuse raamistikku.