19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/66

1.1

Üldjoontes kiidab komitee komisjoni esitatud teatise heaks. Komitee pooldab tugevat tolliliitu, mis võib anda olulise panuse konkurentsivõimesse ja Euroopa Liidu siseturu sujuvasse toimimisse.

1.2

Komitee soovitab komisjonil tegevuskava koostamise juures ilmtingimata arvestada tolliliidu toimimise kohta läbi viidud uurimusi ning viimase kolme aasta jooksul teostatud sise- ja välishindamisi.

1.3

Komitee hindab kõrgelt ühtsetel, läbipaistvatel, tõhusatel, tulemuslikel ja lihtsustatud menetlustel põhineva ühtse tollipoliitika järgimist, millega oleks võimalik tugevdada ELi majanduslikku konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ja kaitsta Euroopa ettevõtete ja tarbijate intellektuaalomandit, õigusi ja ohutust. Tuleks vältida liikmesriikide otsustamisvabaduse kärpimist tollipoliitika rakendamisel – nad peavad ka tulevikus olema suutelised arvestama asjaomaste kaubavoogude mahuga.

1.4

Kuna komisjon paneb oma teatises suurt rõhku kaubanduse hõlbustamisele, on väga oluline, et tolliametkondade tegevusvõimet oleks võimalik kohandada vastavalt riiklikele kaubavoogudele, pidades silmas eelkõige nende tõhususe suurendamist, et äritegevust võimalikult palju lihtsustada; seejuures on tulevikus kasulik ühtlustada menetlusi, võttes aluseks „parimad tavad” ja süsteemipõhised lähenemisviisid kontrollide läbiviimisel.

1.5

Komitee oleks meelsasti näinud, et teatises oleks enam käsitletud lühikese ja keskpika perspektiivi konkreetseid meetmeid. Prioriteedid on koostatud üksnes 2013. aasta jaoks. Sellele järgnevate aastate osas viidatakse õnneks praegu koostatavale reformiprojektile, mis peaks ilmuma 2014. aastal.

1.6

Komitee palub pöörata erilist tähelepanu asjaolule, et vaja on rahasüste, mis võimaldaksid tolliametkondadel kulutõhusamalt võidelda pettuste ja kuritegevusega ning vähendada kaubavoogude viivitusi.

2.1

Euroopa Liidu toimimise lepingu (üks Lissaboni lepingutest) kolmas osa puudutab liidu sisepoliitikat ja -meetmeid ning sisaldab kahte suhteliselt lühikest ja väga üldises sõnastuses koostatud artiklit (artiklid 26 ja 27) siseturu kohta, mida määratletakse kui sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele.

2.2

See teema ilmus Euroopa lepingutesse alles ühtse Euroopa aktiga 1989. aastal (Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikkel 8A), kusjuures siseturu lõpuleviimise kuupäevana pakuti siis välja 1. jaanuari 1993. Kui kahetsusväärne see ka ei oleks, ei ole selleni ikka veel jõutud.

2.3

Väga palju kiiremini ja teisiti on õnneks läinud siseturu vajaliku eelkäija ja olulise osa, nimelt tolliliiduga, mis Beneluxi riikide edukat koostööd aluseks võttes võeti juba esimesse EMÜ asutamislepingusse, 1958. aasta Rooma lepingutesse.

2.4

Selles sätestati umbes kahekümnes artiklis väga üksikasjaliselt ja kuupäevi nimetades, mida tuleb teha, et kõige hiljem viieteistkümne aasta jooksul, mis oli üleminekuperioodi maksimaalne pikkus (artikli 8 lõige 5) saavutada tolliliit, mis laieneb kogu kaubavahetusele ning millega kaasneb impordi- ja ekspordimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel, samuti ühise tollitariifistiku vastuvõtmine nende suhetes kolmandate riikidega.

2.5

Need sätted ei sisaldu nii mitte üksnes Rooma lepingutes (EMÜ asutamislepingu artikkel 9), vaid enam kui viiskümmend aastat hiljem ka Lissaboni lepingus (ELi toimimise lepingu artikkel 28). Ent arvestades, et kõik oli juba varem saavutatud – 1968. aastal kaotati tolliõigused riigipiiridel, seejärel võeti vastu erinevad tolli- ja päritolueeskirjad, mille tulemus oli 1992. aasta ühtne tolliseadustik ja 1987. aasta ühine tollitariifistik – siis võidi Lissaboni lepingus piirduda tolliliitu käsitleva kolme väga lühikese artikliga (ELi toimimise lepingu artiklid 30–32) Rooma lepingutes sisalduva kahekümne põhjaliku artikli asemel.

2.6

Lisaks eelnevalt nimetatud alusaktidele hoolitsevad eri valdkondade spetsiifilised õigusaktid, sh määrused intellektuaalomandi õiguste jõustamise, narkootikumide lähteainete, kultuuriväärtuste, sularaha kontrollimise ja turujärelevalve kohta ning kodaniku- ja keskkonnakaitsealased õigusaktid kõnealuste valdkondade eeskirjade jõustamise eest ELi tolliasutuste poolt.

2.7

Nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 3, on ELil ainupädevus (nii nagu seda on kirjeldatud ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikes 1) tolliliidu valdkonnas. Tolliliidualaste õigusaktide rakendamise eest vastutavad liikmesriigid. (Meeldetuletuseks – siseturu valdkonnas on liidul ja liikmesriikidel jagatud pädevus, nii nagu see on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikes 2.)

2.8

Tolliliidu lisaväärtust näitlikustavad muu hulgas Euroopa Komisjoni esitatud järgmised andmed: ELi tollist käib läbi 17 % maailmakaubandusest ja see moodustab 3 300 miljardi euro suuruse iga-aastase käibe.

3.1

21. detsembril 2012 avaldas komisjon kõnealuse teatise tolliliidu olukorrast, kuna ta soovis käesoleva komisjoni koosseisu ametiaja esimese poole täitumisel anda ülevaate oma tööde seisust, vahepeal saavutatud eesmärkidest ja tulevikus lahendamist ootavatest probleemidest.

Konkreetsemalt nimetab komisjon teatise esitamise eesmärkidena järgmist:

3.2

Nende eesmärkide raames vaatleb komisjon teatist kui avalööki aruteludele kolme olulise teema üle:

3.3

Komisjon kutsub nõukogu ja parlamenti üles:

3.4

Komisjon märgib teatises, et seoses kasvava globaliseerumisega ei ole liikmesriigid suutelised sellega kaasnevate probleemidega iseseisvalt toime tulema. Komisjoni arvates nõuab globaliseerumine Euroopalt suuremat ühtsust ka see omakorda muudab vajalikuks tihedama integreerumise.

4.1

Komitee hindab seda, et komisjon avaldas oma käesoleva koosseisu ametiaja esimese poole täitumisel asjaomase teatise tolliliidu olukorrast. Komitee rõhutab ka tolliliidu suurt tähtsust ELi jaoks, eelkõige mis puudutab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja ühtse turu julgeolekut.

4.2

Komitee nendib, et Euroopa Liit seisab väliste ja sisemiste probleemide ees, mis nõuavad tegutsemist.

4.2.1

Väliste probleemidena võib nimetada järgmisi: kasvavad kaubavood, uued ja aina keerukamad tarneahelad, muutunud konkurentsisurve, kasvav kuritegevus (s.h pettused) ja terroristlik tegevus ning teiste õiguskaitseasutuste ootused, kellele toll teenuseid osutab.

4.2.2

Sisemiste probleemidena näeb komitee puudujääke tõhususes ja tulemuslikkuses, mille põhjuseks on 27 liikmesriigis läbi viidud erinev rakendamine; näiteks on igas liikmesriigis välja töötatud oma automatiseerimissüsteemid, kasutatakse erinevaid töömeetodeid ja haridustasemed on väga erinevad – seetõttu ei rakendata Euroopa õigusakte liikmesriikides ühtselt. Need on kohad, kust king pigistab ja olukorra muudab veelgi keerulisemaks praegune majanduskriis.

4.3

Komitee hindab kõrgelt ühtsetel, läbipaistvatel, tõhusatel, tulemuslikel ja lihtsustatud menetlustel põhineva ühtse tollipoliitika järgimist, millega oleks võimalik tugevdada ELi majanduslikku konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ja kaitsta Euroopa ettevõtete ja tarbijate intellektuaalomandit, õigusi ja ohutust.

4.4

Seda on soovitusena toodud esile juba varem, ühes komitee hiljutises arvamuses (1) ja arvestades selle tähtsust, rõhutatakse seda siinkohal veel kord.

4.5

Komitee tõstab seejuures aga sama rõhutatult esile, et vältida tuleks liikmesriikide otsustamisvabaduse piiramist tollipoliitika rakendamisel – nad peavad ka tulevikus olema suutelised arvestama asjaomaste kaubavoogude mahuga. Sellega seoses rõhutab komitee, et liikmesriigid on võtnud arvukaid meetmeid kaubavahetuse lihtsustamiseks – elektroonilised menetlused, lihtsustatud menetlused ja volitatud ettevõtja staatuse kehtestamine.

4.6

Ühtlustamine peab seejuures põhinema „parimatel tavadel” ja mitte lähtuma Euroopa keskmisest tasemest.

4.7

Kui soovitakse töötada kulutõhusalt, tulemusele suunatult (seda ka finantsvaldkonnas, mis puudutab sissetulekuid) ning kui tõepoolest püüeldakse edusammude poole, on komitee arvates soovitav mitte niivõrd kontrollida igat tehingut, vaid kasutada riskihindamisel põhinevat, süsteemipõhist lähenemisviisi.

4.8

Ka 10. ja 11. detsembril 2011 kohtunud konkurentsivõime nõukogu rõhutab oma järeldustes vajadust: „veelgi edendada tollialaste õigusaktide ühtset kohaldamist ning ajakohast ja ühtlustatud lähenemisviisi tollikontrollile, võimaldades samas vajaduse korral liikmesriikidele paindlikke lahendusi, võttes arvesse mõju ettevõtjatele ja liikmesriikidele” (2).

4.9

Samuti viitab nõukogu vajadusele „tihendada muude asutustega nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil tehtavat koostööd julgeoleku, tervise, ohutuse ja keskkonna valdkonnas ning koostööd rahvusvaheliste partneritega, järgides samas ELi ja liikmesriikide pädevuste jagunemist selles valdkonnas” (3).

4.10

Komitee nõustub ka Euroopa Komisjoni seisukohaga, et tolliliidu edasine areng saab toimuda üksnes siis, kui töötatakse välja mehhanism tolliliidu tegevuse tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks.

4.11

Komitee juhib samuti tähelepanu sellele, et lisaks rangetele tolliprotseduuridele võib olla teisigi tõkkeid, nagu näiteks puudulik infrastruktuur liidu välispiiridel, mis takistavad kaubavedude sujuvat teostamist. Kui sellesse on kaasatud kolmandad riigid, tuleks asjaomaste probleemide lahendamisega tegeleda ühiselt.

5.1

Komiteele valmistab muret kasvav ebakõla ühelt poolt pidevalt suureneva töökoormuse ja teiselt poolt tollitöötajate arvu pideva vähenemise vahel. Vaatamata asjaolule, et paljud ülesanded on automatiseeritud, kasvab tollitöötajate töökoormus. Sellele probleemile, mille puhul on suur roll koolitusel ja täiendkoolitusel, tuleks palju enam tähelepanu pöörata.

5.2

Komitee näeb kauge eesmärgina seejuures Euroopa tolliametnike kõrgkooli rajamist, mis võimaldaks liikmesriikide tolliametnikel vajalikuks peetava taseme saavutamist.

5.3

Komitee peab tolliliidu jaoks samuti väga oluliseks tarneahela turvalisust ja riskijuhtimist. Lähiajal avaldatakse ka komitee arvamus komisjoni asjaomase, hiljuti ilmunud teatise kohta (COM(2012) 793 final; INT/681 raportöör Antonello Pezzini).

5.4

Samuti ootab komitee, et komisjon esitaks ettepanekuid, mis võimaldaksid tegeleda probleemidega, mis on kerkinud esile seoses erinevate lähenemisviisidega ELi tollialaste õigusaktide rikkumistele ja sanktsioonide rakendamisele, isegi siis kui seda tehakse üksnes võrdse kohtlemise põhimõtte pärast. Siinkohal tuleb aga arvestada sellega, et riiklike karistussüsteemide muutmine nende oma tolli- ja karistusõiguse raames on liikmesriikide jaoks tundlik teema.

5.5

Esimese sammuna soovitab komitee rikkumiste tüüpide ühtlustamist, nii nagu seda on juba tehtud maanteetranspordis (4).

5.6

Komitee suhtub positiivselt komisjoni ettepanekusse luua standardmenetluste kogum, mis tuleb integreerida tulevastesse õigusaktidesse ning mille eesmärk on lihtsustada import- ja eksportkaupade suhtes keelde ja piiranguid kehtestavate õigusaktide tollipoolset jõustamist.

5.7

Komitee oleks meelsasti soovinud komisjoni teatiselt veidi rohkem konkreetsust selles osas, mis puudutab komisjoni ettepanekute mõjusid töö- ja halduskoormusele.

5.8

Olulise tähtsusega on tolliülesannete parem täitmine. Seetõttu tuleks arendada koostööd tolliasutustega, suurendada tolliasutuste töötajate volitusi ning tagada tõelised ELi strateegiad pettusevastase võitluse jaoks. Mõnes olukorras võib samuti olla soovitav, et üksikud liikmesriigid annavad oma ülesanded ja kohustused ühiste institutsioonide pädevusse (mis võivad, ent ei pruugi olla seotud komisjoniga või mille tööd korraldavad liikmesriigid ühiselt), näiteks kui nii on võimalik saavutada suurt rahalist kokkuhoidu ja/või lihtsustada tolliasutuste tööd.

5.9

Komitee lootis ka, et kõnealune teatis sisaldab rohkem taustteavet. See ei ole aga kahjuks nii, mis muudab keeruliseks teatisele korraliku hinnangu andmise. Nagu komisjoni esindajad on otsesõnu kinnitanud, esitatakse õnneks koos tulevaste õigusakti ettepanekutega ka mõjuhinnangud.

5.10

Komitee jagab komisjoni muret asjaolu üle, et tolliliidu praeguse juhtimissüsteemi ja eelkõige ühiste protsessidega on jõutud punkti, kus neid ei ole enam võimalik tõhusamaks ja tulemuslikumaks muuta. Komitee arvab, et tolliametkondade käsutuses peab olema ajakohane ja tõhusalt toimiv juhtimissüsteem, mis võimaldaks jätkata tulemuslikku ja kulutõhusat töötamist.

5.11

Lisaks viitab komitee sellele, et ka praeguses majanduskriisi olukorras tuleb tolliametkondadele eraldada piisavalt rahalisi vahendeid, näiteks IT-süsteemide ajakohastamiseks, et nad oleksid võimelised pettuste ja kuritegevusega tõhusalt võitlema.