19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/48

1.1

Komitee kinnitab ja kordab üle oma arvamuses (1) interneti hasartmänge siseturul käsitleva rohelise raamatu kohta (2) juba avaldatud seisukohti ning avaldab kahetsust, et komisjon on selle arvamuse järeldusi arvesse võtnud ainult osaliselt. Komitee märgib eelkõige, et teatise prioriteet ei ole võitlemine ebaseadusliku hasartmängu vastu, mis on tarbijakaitse seisukohalt esmane oht.

1.2

Komitee palub komisjonil lisada prioriteetide hulka, millele kavatsetakse teatises vastus anda, selles sektoris uute töökohtade loomine ja töökohtade kaitse, nende omadused ja füüsiliste hasartmängudega seotud töökohtade võimalik kadu interneti hasartmängude kasuks.

1.3

Hasartmängud aitavad suurendada liikmesriikide maksutulu. Riiklike loteriide ja kasiinode kaudu õigete asjade rahastamine toetab heategevust, ühiskondlikku tegevust, sporti, turismi edendamist ning kultuuri-, kunsti- ja arheoloogiapärandi kaitset. Komitee on seisukohal, et kõik hasartmängude suhtes Euroopa tasandil võetavad meetmed peavad olema suunatud Euroopa sotsiaalmudelile, mis võimaldaks kodanikele tervet ja tasakaalustatud meelelahutust.

1.4

Komitee väljendab sügavat muret suurte riskide pärast, mida kujutavad hasartmängud rahvatervisele. Sellega seoses kinnitab ta oma nõudmist, et komisjon teostaks kogu ELi territooriumil teadusuuringuid ja järelevalvet interneti hasartmängudega seotud sõltuvuse ja haiguste alal, ning soovitab liikmesriikidel kasutada osa mängude pealt kogutud maksudest mängusõltuvuse kohta teadlikkuse suurendamise kampaaniate, ennetusmeetmete ja ravi jaoks.

1.5

Komitee pooldab komisjoni otsust parandada halduskoostööd ja teabevahetust, kogemuste ja heade tavade jagamist liikmesriikide ja reguleerivate asutuste vahel.

1.6

Komitee nõustub komisjoniga eesmärgis, et igal liikmesriigil peab olema oma reguleeriv asutus, kellel oleksid täpsed pädevused ja kes tagaks tiheda koostöö teiste riikide samaväärsete asutustega.

1.7

Komitee peab hädavajalikuks püüda komisjoni esitatud soovitustest siduvamate algatuste kaudu leida tasakaalu sektori kõrgtehnoloogilise ja seega piiriülese olemuse ning sektorile omaste riskide vahel, mis on seotud avaliku ja ühiskondliku korra, seaduslikkuse, läbipaistvuse ja kodanike tervishoiuga.

1.8

Komitee võtab teadmiseks, et eraldi ELi õigusnorm interneti hasartmängude sektori reguleerimiseks ei ole hetkel mõeldav. Komitee toetab komisjoni kavandatud algatusi liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamiseks, kuid siiski loodab, et mõnes jagatud pädevusse kuuluvas valdkonnas sekkutakse tõhusamate normatiivsete vahenditega, eelistatavalt direktiividega, et kaitsta tarbijaid ja kaitsetumaid elanikerühmi, võidelda ebaseaduslike hasartmänguettevõtjate ja rahapesu vastu. Sel viisil loodaks miinimumnõuete kogum tarbijate kaitseks. Liikmesriikidel peab ka edaspidi olema õigus soovi korral kehtestada oma riikliku turu jaoks tarbijakaitse rangemaid standardeid või jätkata juba kehtivate soodsamate eeskirjade kohaldamist (3).

Seepärast kutsub komitee komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles sekkuma subsidiaarsuse põhimõtet järgides järgmistes valdkondades:

1.9

Komitee väljendab heameelt, et komisjon nõustus tema nõudmisega laiendada rahapesuvastase direktiivi kohaldamisala kõikidele hasartmänguvormidele (4).

1.10

Komitee pooldab komisjoni kavatsust uurida võimalusi, mida pakub IMI (5) kasutamist käsitlev määrus, ning loodab, et see aitab parandada halduskoostööd riikide reguleerivate asutuste vahel ja andmevahetust ettenähtud riiklike ja Euroopa organite vahel.

1.11

Komitee peab positiivseks asjaolu, et komisjon hindab liikmesriikide vahel isikuandmete vahetamise võimalust, kuivõrd suurt osa andmeid, mida hasartmänguettevõtjad registreerivad, saab jagada nii, et need oleksid ühendatud muude andmetega ja soodustaksid pädevate asutuste poolseid kontrolle.

1.12

Komitee peab väga oluliseks, et liikmesriigid käivitaksid reguleerivate asutustega kooskõlastatult tarbijate jaoks teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniad, et suunata nõudlust legaalsetele interneti hasartmängudele. Seda tegevust tuleks täiendada ebaseaduslike hasartmänguettevõtjate vastu võitlemise meetmetega, nagu riikide reguleerivate asutuste koostatud mustade ja/või valgete nimekirjade avaldamine, et võimaldada tarbijatel paremini aru saada, millised saidid on litsentsitud, esitades hasartmängude korraldajate kodulehel riikliku reguleeriva asutuse logo, ja millised on ebaseaduslikud.

1.13

Tarbijakaitse tagamiseks nõuab komitee, et interneti hasartmängude jaoks kasutatav tarkvara peab läbima spetsialiseerunud välisasutuste poolt teostatava ELi ühise miinimumsertifitseerimise, milles kasutataks samu parameetreid ja standardeid. Ta kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu hasartmängu IT-platvormide Euroopa miinimumstandard ning kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid mängijate andmete kaitseks ja ainult selliste maksevahendite lubamiseks, mis annavad parimad tagatised interneti hasartmängudega seotud tehingute turvalisuse ja jälgitavuse suhtes.

1.14

Komitee hindab väga positiivselt komisjoni käivitatud eksperimenti asutada interneti hasartmängude eksperdirühm kogemuste ja heade tavade vahetamiseks küberkuritegevuse alal, sest ehkki eksperiment on alles algjärgus, on eksperdirühm kasulik vahend liikmesriikide vahel tõhusa koostöö käivitamiseks. Komitee loodab, et see rühm jõuab kaugemale selle praegusest mitteformaalsest staatusest ning saab selgete ülesannete ja pädevusaladega tööorganiks.

1.15

Komitee nõustub komisjoniga selles, et vaja on, et liikmesriigid edendaksid koolitust õigusvaldkonna töötajatele hasartmängualaste pettuste ja rahapesu küsimustes.

1.16

Komitee kutsub komisjoni üles õigusnorme ajakohastama ja läbi vaatama teatises kindlaksmääratud sekkumisvaldkondade seisukohast, arvestades liikmesriikide poolt õigusnormide rakendamises toimunud arengut, mida ja kuidas liikmesriigid on rakendanud ning mis tulemusi on riikide tasandil saavutatud.

1.17

Komitee palub liikmesriikidel volitada komisjoni pidama läbirääkimisi ja aktiivselt toetada spordi aususe kaitse ja edendamise rahvusvahelise konventsiooni projekti, mille läbirääkimisi alustatakse Euroopa Nõukogu raames.

2.1

Teatises ühendatakse vajadus järgida teenuste osutamise vabadust käsitlevaid Euroopa õigusnorme ja tagada teatud elanikerühmade kaitse.

2.2

Võrgule otsejuurdepääsuga andmesidevahendite kasutamine on võimaldanud tugevalt suurendada interneti hasartmängude mängimist, mis laieneb kiiresti. ELis koguti interneti hasartmängudest 27 riigis kokku 9,3 miljardit eurot, mis on 10,9 % Euroopa hasartmänguturust, ja 2015. aastaks prognoositakse selle kasvu 13 miljardi euroni.

2.3

Tänu interneti kasutusele saab Euroopa kodanik tegelikult oma elukohariigis ligi pääseda ühe või mitme teises liikmesriigis või ELi-välises riigis litsentsi omava ettevõtja osutatavatele ebaseaduslikele teenustele või nendega kokku puutuda. Seda olukorda, millel on territooriumivälised ja rahvusvahelised tunnused, ei saa lahendada üksikud liikmesriigid, vaid see nõuab terviklikku sekkumist ja suuremat koostööd. Väga oluline on võtta kodanike ja tarbijate kaitseks vastu ühine ebaseadusliku hasartmängu määratlus. Tasub meenutada, et ilma loata hasartmängu pakkumine mängija elukohariigis või hasartmängude pakkumine selliste korraldajate poolt, kellel puudub nõutav riiklik litsents, on ebaseaduslik, olenemata sellest, kas seda pakub ELi riigis või kolmandas riigis asuv või litsentsiga ettevõtja (6). Samamoodi on ebaseaduslik ettevõtja, kelle tegevust üleüldse ei kontrollita ega reguleerita.

2.4

Seoses mõistete „litsentsimata hasartmängukorraldaja” ja „ebaseaduslik hasartmängukorraldaja” eristamisega viidatakse komisjoni teatise joonealusele märkusele 15.

2.5

Positiivne on komisjoni tahe asutada hasartmängude eksperdirühm liikmesriikide vahel kogemuste ja tavade vahetamiseks, illegaalsest ja ebaseaduslikust hasartmängude kasutamisest tingitud probleemide uurimiseks, õigusvaldkonna töötajate spetsiaalseks koolituseks ja täiendõppeks, et paremini teavitada tarbijaid ja suurendada legaalset pakkumist.

2.6

Need sekkumismeetmed on esimene tarvilik etapp selleks, et võidelda ebaseaduslikult tegutsevate ettevõtjate vastu, kes on pettuste, kuritegevuse ja rahapesu allikas.

3.1

Komisjon toob välja riikide õigusnormide erinevused ja pakub välja meetmed, millega kehtestatakse riikide ja ELi prioriteetsed sekkumised, riikide partnerlus ja koostöö, nähakse ette võimalikud sekkumised ja soovitused ning riikidevaheline haldusalane koordineerimine ja integreerimine.

3.2

Esmane eesmärk on tagada riikide õigusnormide vastavus Euroopa õigusaktidele ja viimaste kohaldamine liikmesriikidele suunatud meetmete ja soovitustega. Selleks võtab komisjon järgmised meetmed:

3.3

Komisjon on seisukohal, et liikmesriikide huvides on rakendada tõhusat poliitikat pettuste ja rahapesu vastu võitlemiseks ning spordi aususe kaitseks selliste nähtuste vastu nagu kokkumäng kohtumistel, matšidel ja võistlustel, ka kuritegevuse- ja arvutivõrkudealaste kogemuste vahetamise teel.

4.1.1

Komitee väljendab eelkõige jõuliselt oma suurt murelikkust interneti hasartmängude üha suurema leviku ja pakutavate mängude arvu hüppelise kasvu pärast, mis kaasab üha suuremaid elanikerühmi raskete tagajärgedega leibkondade tuludele. Seega on vaja tõhusalt tõkestada eri vormides reklaami, eriti tele- ja veebireklaami ning reklaami transpordivahendites.

4.1.2

Riikidevaheliste hasartmängupakkumiste tegemine ja kasutamine on majandustegevus, mis kuulub siseturul ettenähtud vaba liikumise alla (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 56). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 52 lõikes 1 on siiski lubatud artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabadust piirata avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise põhjustel.

4.1.3

Komitee tuletab meelde, et liikmesriikidel on põhipädevus oma territooriumil hasartmänge korraldada ja reglementeerida. Hasartmängud on potentsiaalselt tarbijatele väga ohtlik tegevus. Kui hasartmängud ei ole õigest reglementeeritud või kui õigusnorme ei rakendata rangelt, võib see samavõrra teenida kuritegelikke eesmärke nagu rahapesu. Seda arvestades, kuigi hasartmängud kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 49 (7) alusel teenuste osutamise vabaduse põhimõtte alla, ei ole riikide õigusnormide erinevuste tõttu interneti hasartmänge käsitlev ELi õigusnorm praegu mõeldav. Kuigi komitee toetab komisjoni kavandatud algatusi, eriti liikmesriikidevahelise tõhusa koostöö alal, loodab ta siiski, et mõnes valdkonnas (vt 1.8) sekkutakse tõhusamate õigusaktidega, eelistatavalt direktiividega, et kaitsta tarbijaid ja kaitsetumaid elanikerühmi ning võidelda ebaseaduslike ettevõtjate ja rahapesu vastu.

4.1.4

Euroopa Kohtu väljakujunenud laialdase kohtupraktika kohaselt võib hasartmängudealase tegevuse piiranguid õigustada selline ülekaalukas üldine huvi nagu tarbijate kaitse ja pettuste ning kodanike mängimisega seonduvale liigsele kulutamisele õhutamise ennetamine (8). Liikmesriigid võivad piirata või takistada kõiki või teatud liiki interneti hasartmänguteenuste piiriülest pakkumist, kui see toimub avalikkuse huvides eesmärgiga pakkuda kaitset hasartmängudega seonduva eest (9).

4.1.5

Hasartmänguteenuste suhtes ei kehti ELis ühtsed õigusnormid ja riikide õigusaktid erinevad tunduvalt igale riigile omaste kultuuriliste, sotsiaalsete ja ajalooliste omaduste poolest. Mõnes riigid on interneti hasartmängud keelatud, teistes on lubatud ainult mõned mängud, kolmandates on avalik-õigusliku või ainuõigusliku eraettevõtja käitatav monopol. Kuna riikide erinevate olukordade kohta puuduvad ajakohastatud andmed, (10) palub komitee komisjonil olukord eri liikmesriikides kaardistada.

4.1.6

Nagu on Euroopa Kohtu praktikas juba selgitatud, võivad liikmesriigid, kes otsustavad sektori liberaliseerida kontrollitud viisil, kehtestada õiguspäraselt kontsessioonikorra – eelneval haldusloal –, mis põhineb objektiivsetel, läbipaistvatel ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerivatel kriteeriumidel (11).

4.1.7

Interneti hasartmängudes ei ole otsest seost tarbija ja ettevõtja vahel, mis suurendab ettevõtjatepoolsete pettuste riski tarbijate kahjuks (12). Ebaseadusliku ja seega kontrollimatu hasartmängupakkumise saadavus on tõsine oht tarbijatele. Järelikult annab ebaseaduslike ettevõtjate vastu võitlemise meetmete range rakendamine liikmesriikide poolt esmased tagatised ja parema tarbijakaitsevahendi.

4.1.8

Liikmesriigid saavad vabalt kehtestada oma hasartmängupoliitika eesmärgid ja määratleda kaitsetaseme. Piirangud, mis on vaja kehtestada, peavad siiski vastama Euroopa Liidu Kohtu praktikas kehtestatud tingimustele ja peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kuuluma poliitikasse, mida tuleb kohaldada süstemaatiliselt ja kooskõlaliselt.

4.1.9

Kuna eri liikmesriikidel on erinevad õigusaktid, ja interneti hasartmängude ELi tasandil reguleerimine on praeguse seisuga võimatu, on vaja õigusnorme lähendada ja liikmesriike abistada kehtivate õigusnormide jõustamisel, et tagada suurem õiguskindlus tarbijakaitse, alaealiste ja nõrgemate elanikerühmade kaitse, reklaami ja rahapesu vastu võitlemise alal. Liikmesriike tuleks tagant kiirustada ebaseaduslike ettevõtjate vastu võitlemises heade tavade vahetamisel.

4.1.10

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peab EL sekkuma, kui ELi meetmed parandavad olukorda ja tagavad liikmesriikide regulatiivsüsteemidele lisandväärtuse. Arvestades sektori eripärasid ja muutusi seoses interneti kasutamisega, on komitee seisukohal, et need ELi meetmed tuleb ellu viia kestvas liikmesriikidevahelises koostöös ja edendades heade tavade jagamist ebaseaduslike ettevõtjate vastu võitlemises, milleks on vaja riikidevahelist tegutsemist.

4.2.1

EL peab tugevdama kontrolli, halduskoostööd ja interneti hasartmänge reguleerivate seaduste tegelikku kohaldamist ning liikmesriigid peavad tegema selle tulemuse saavutamiseks koostööd.

4.2.2

On tähtis teha isikuandmed, mida hasartmänguettevõtjad registreerivad, ja isikuandmete töötlemise alane teave kättesaadavaks ja seda vahetada, et soodustada kontrolle, tagades andmekaitse. Tuleb stimuleerida halduskoostööd liikmesriikide vahel üldteabevahetusega ja parimate tavade kasutamisega, et võimaldada teadmiste ja kogemuste vahetust, et luua vastastikune usaldustunne ja huvi.

4.2.3

Interneti hasartmängu IT-platvormide sertifitseerimine riigi tasandil tagab hasartmänguturu järelevalve. Tähtis on rakendada paremat koostööd liikmesriikide vahel ja asutada igas riigis interneti hasartmänge reguleeriv kindlate pädevustega asutus, mis tagaks tiheda kooskõlastamise ELi tasandil.

4.2.4

Tuleks hinnata riikide poliitika sidusust ELi õigusnormide ja kohtupraktikaga ning litsentsisüsteemi läbipaistvust ja mittediskrimineerimist. Mittevastavuse korral tuleks sekkuda rikkumismenetlustega.

4.2.5

Komitee on seisukohal, et ennetus- ja karistusmeetmed, mida liikmesriigid on seni võtnud ilma litsentsita (st ebaseaduslike) ettevõtjate pakutavate interneti hasartmängude vastu võitlemiseks, ei ole selle nähtuse vastu võitlemiseks piisavad. Seepärast soovitab ta riiklikul tasandil määrata kindlaks põhimõtete õigusraamistik, mis tagaks saitide seaduslikkuse ja läbipaistvuse ning mis näeks ette ebaseaduslike saitide tuvastamise ja nende kandmise „musta nimekirja”, ühe liikmesriigi õigusaktide kohaselt litsentsitud saitide tuvastamise ja nende kandmise „valgesse nimekirja”, ebaseaduslike saitide blokeerimise, sulgemise, arestimise ja kõrvaldamise, (13) sellistele saitidele laekuvate ja nendelt väljuvate rahavoogude blokeerimise ning ebaseaduslike hasartmängude kommertsteadaannete ja reklaami keelustamise.

4.3.1

Komitee avaldab kahetsust, et tema taotlus komisjonile ja liikmesriikidele, et võetaks otsustavaid meetmeid selleks, et tõhusalt võidelda ebaseaduslike hasartmänguettevõtjate vastu, kes on suur tarbijaid ähvardav oht, on komisjoni teates jäänud vastuseta. Seega nõuab komitee, et kiiremas korras võetaks otsustavaid meetmeid heade tavade rakendamiseks ebaseadusliku hasartmängu ennetamisel ja selle vastu võitlemisel.

4.3.2

Komisjon näeb ette võtta 2013. aastal vastu soovitus tarbijakaitse ja vastutustundliku hasartmängude reklaami kohta ning määratleb neli sekkumisvaldkonda: hoida tarbijaid eemal reguleerimata pakkumistest, millega võivad kaasneda ohud; kaitsta alaealisi hasartmängusaitidele sissepääsu eest; kaitsta teisi haavatavaid elanikkonnarühmi ning hoida ära hasartmängudega seotud tervisehäirete teket. Selle soovitusega seoses kutsub komitee komisjoni üles lisama sellesse pärast igas liikmesriigis tarbijate jaoks kõige kahjulikumate hasartmänguvormide hindamist ebaseaduslike hasartmängude vastu võitlemise ja nende ennetamise head tavad.

4.3.3

Komitee hindab kõrgelt teatises tähelepanu pööramist tarbijakaitsele ja nõrgemate inimeste kaitsele, ka seoses reklaami ja mängusõltuvusega. Selles suhtes rõhutab komitee vajadust võtta kõrgetasemelise kaitse meetmed ja märgib, et ettenähtud õigusaktid on liiga nõrgad, ning teeb seega ettepaneku võtta vastu siduvamad õigusaktid. Nimelt kujutab saadaolev ebaseadusliku hasartmängu pakkumine, mis on juba oma olemuselt kontrollimatu ja ohtlik, suuremat tarbijaid ähvardavat ohtu. Komitee nõuab, et igas liikmesriigis määrataks kindlaks kindlad meetmed selliste ebaseaduslike ettevõtjate vastu võitlemiseks, kes ei täida riiklikke õigusakte, mis on tarbijakaitse esmane ja parim tagatis.

4.3.4

Komisjoni tegevuse põhieesmärk peab olema tagada, et liikmesriigid teostaksid oma täit pädevust ja vastutust, kehtestades kogu ELis ja kõikide seda laadi teenust osutavate litsentsitud ettevõtjate jaoks õigusraamistiku, mis väldiks probleemseid hasartmänge ja näeks ette igasugustele hasartmängudele juurdepääsuks vanusepiirangu kehtestamise, keelustaks krediidiga hasartmängude mängimise kõige ohtlikumate hasartmänguvormide ja kihlvedude puhul (internetikasiino, hinnaliikumise kihlveod, kihlveokontorid) ning alaealistele ja nõrkadele elanikerühmadele suunatud reklaamivormid.

4.3.5

Komitee palub komisjonil ja liikmesriikidel sekkuda oma territooriumil tõhusalt ja jõuliselt ebaseadusliku hasartmängupakkumise vastu. Samuti palub komitee liikmesriikidel võtta selliseid meetmeid nagu „must nimekiri” ja ebaseaduslike saitide blokeerimine, turvaliste ja jälgitavate maksevormide kindlaksmääramine, finantstehingute blokeerimise meetmed, nagu ebaseadusliku reklaami absoluutne keeld. Selles suhtes tuleks rõhutada, et nende meetmete tõhusus sõltub palju nende ühistoimest, mis tugevdab selliselt nende toimet ebaseaduslike ettevõtjate vastu.

4.3.6

Igas liikmesriigis tuleks luua reguleeriv asutus, millel on konkreetsed pädevused jälgida ja tagada Euroopa ja riikide tarbijakaitse ja ebaseaduslike hasartmängude vastaste õigusnormide rakendamine. Riikide reguleerivate asutuste olemasolu on tõhusa koordineerimise ja halduskoostöö elluviimise eeltingimuseks. Liikmesriigid peavad valvama, et nende regulatiivsüsteem, mis on tehtud nende riiklikust eripärast ja õigusraamistikust lähtudes, oleks võimeline tagama süsteemi rakendamist. Komitee loodab, et iga liikmesriik teeks oma reguleerivale asutusele ülesandeks kehtestada kriteeriumid oma turul kontsessioonide väljastamiseks.

4.3.7

ELi tarbijatel tuleb teha võimalikuks eristada kõigis liikmesriikides seaduslikke ja ebaseaduslikke saite, ka selleks, et võimaldada esitada kaebusi. Selles suhtes soovitab komitee, et iga riik kohustaks kõiki interneti hasartmänge pakkuvaid litsentsitud ettevõtjaid panema oma veebisaidile esiplaanile ja alaliselt litsentsinumbri ja riikliku reguleeriva asutuse etiketi, millel on märgitud, et ettevõtjal on litsents selles liikmesriigis.

4.3.8

Komitee palub vastu võtta kõige ulatuslikuma alaealiste kaitse normatiivse tagatise, mis näeks ette sobivad vanuse kindlakstegemise vahendid ja tagaks selle efektiivse kontrollimise ettevõtjate poolt. Tuleks suurendada lapsevanemate teadlikkust interneti kasutamise riskidest ja kodus kasutatavate arvutiprogrammide filtreerimisest. Sobivad tagatised tuleks vastu võtta selliste nõrgemate isikute kaitseks, kes veedavad palju aega kodus: pensionärid, koduperenaised ja töötud.

4.3.9

Praegune kriis sunnib üha rohkem inimesi mängima internetis hasartmänge illusioonist, et nad saavad lahendada oma majanduslikke probleeme kergete võitudega, aga see kätkeb olulisi riske psüühilisele tasakaalule, sest nii areneb välja sõltuvuse ja obsessiiv-kompulsiivne käitumine. Selliste haiguste vastu võitlemiseks soovitab komitee, et osa hasartmängumaksudest kasutataks teadlikkuse suurendamise kampaaniatele ning mängusõltuvuse ennetusraviks ja teraapiaks.

4.3.10

Isegi kui komitee loodab otsustavamat ja siduvamat sekkumist, on siiski positiivne komisjoni eesmärk teha soovitus vastutustundliku interneti hasartmängude reklaami kohta ja võtta see sisse direktiivi ebaausate äritavade kohta, et võimaldada korrektset tarbijate teavitamist. Komitee rõhutab, et selles valdkonnas tegutsemine peab hõlmama meetmeid ebaseaduslike ettevõtjate vastu, nagu tarbija elukohariigis ilma riikliku reguleeriva asutuse litsentsita teenuseid pakkuvate ettevõtjate reklaami keelustamine.

4.3.11

Vaja on leida õige tasakaal nõude vahel laiendada litsentsitud hasartmänge kontrollitud viisil – muutmaks hasartmängupakkumine legaalsetes ringkondades publikule atraktiivseks – ja vajaduse vahel vähendada võimalikult rohkem sõltuvust sellistest mängudest.

4.3.12

Reklaam peaks muutuma vastutustundlikumaks ja rohkem reglementeerituks, eriti alaealiste kaitseks, mitte ainult seetõttu, et see on väga tervisekahjulik, vaid ka seepärast, et see on moonutatud ja eksitav, sest see paneb üldsuse mõtlema, et internetis hasartmänge mängida on „normaalne”, ja seega kiidab heaks ebaterveid sotsiaalseid käitumisviise.

4.3.13

Vaatamata projektile Alice Rap, (14) võtab komitee teadmiseks, et veel ei ole kindlaid andmeid hasartmängudega seotud haiguste olemuse ja eri vormide kohta. Komitee rõhutab vajadust hasartmängudega seotud sõltuvuse ja haiguste nähtust pidevalt ja püsivalt jälgida, et saada rahuldavaid andmeid, mis võimaldaksid riikide ja ELi seadusandjatel võtta tõhusaid ja sihipäraseid meetmeid selle probleemi vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks.

4.4.1

Probleeme seoses selliste isikute äratundmisega, kes mängivad interneti hasartmänge kas suurte kaotustega või suurte võitudega ja kes seega võiksid varjata rahapesu, tuleb lahendada isikute eelneva identifitseerimise ja üksikisikule spetsiaalse mängukonto avamise kaudu.

4.4.2

Identiteedivargus on suur probleem, mis ei ole seotud ainult interneti hasartmänguga, vaid kogu andmetöötlussüsteemi ja andmevahetusega, mis toimub internetikeskkonnas ja andmesidevahendites.

4.4.3

Elektroonilised juhuslike arvude generaatorid (Random Number Generator) peavad olema kindlalt sertifitseeritud, et need vastaksid ettearvatamatuse põhimõttele ja samal ajal annaksid kindluse, et kontrollitud toimunud sündmus on ainus võimalik ja seda on võimatu manipuleerida. See võimaldab mängijat kaitsta ja tagab liikmesriikide poolt võitude suhtes otsustatud standardite õigsuse.

4.4.4

Interneti hasartmängude jaoks kasutatava tarkvara suurema turvalisuse tagamiseks tehakse ettepanek kehtestada spetsialiseerunud välisasutuste poolt ELi ühine miinimumsertifitseerimine, milles kasutataks samu parameetreid ja standardeid, ka ebaseaduslike off shore-mängude tuvastamiseks ja tõkestamiseks.

4.4.5

Üks meetod, kuidas kaitsta hasartmängudele juurdepääsu, võib olla IP-aadresside (Internet Protocol Address) identifitseerimine. Nimelt kui isik siseneb teatud riigi hasartmängusüsteemi teiste riikide IP-süsteemide kaudu, on tehniliselt võimalik mäng blokeerida.

4.4.6

Kuna interneti hasartmäng on rahapesu- ja pettuseprobleemide suhtes tundlik tegelikkus, on soovitatav, et suur hulk hasartmänguettevõtjate tekitatud andmevooge oleks kättesaadav avaliku korra kaitse asutustele, et andmeid saaks ühendada muude andmetega ja soodustada kontrolle.

4.5.1

Kihlveod, mis on seotud kokkumänguga kohtumistel, matšidel ja võistlustel, on spetsiifiline pettus, mis on vastuolus spordiseltside, fännide, tarbijate ja legaalsete hasartmänguettevõtjate huvidega.

4.5.2

Komisjon nõustub komitee ettepanekuga, et tuleb määratleda raamistik kõikide sidusrühmade jõupingutuste koordineerimiseks selleks, et lahendada probleemi globaalselt ja vältida ressursside dubleerimist, ning vaja on tihedamat koostööd kihlvedude korraldajate, spordiorganisatsioonide ja pädevate asutuste, sealhulgas hasartmänguvaldkonna reguleerivate asutuste vahel nii liikmesriikide kui ka rahvusvahelisel tasandil.

4.5.3

Komitee kordab taas ettepanekut luua süsteem, mis ei piirduks ainult konkreetse spordiürituse kohta tehtud kahtlusavalduste tuvastamisega, vaid mis sisaldaks ka ennetus-, teavitus- ja sunnimeetmeid, millega saaks selle nähtuse vastu tõhusalt võidelda.

4.5.4

Komitee pooldab komisjoni algatust võtta 2014. aastaks vastu soovitus heade tavade kohta, mille abil ennetada kihlvedusid seoses kokkumänguga matšidel ja nende vastu võidelda, isegi kui ta ei pea selleks määratud normatiivset vahendit piisavaks. Võistlusepettused rikuvad spordivõistluse võrdsusepõhimõtet ja on kuritegu kõikides liikmesriikides. Sellele vaatamata täheldatakse ebaseadusliku või sellisena kahtlustatava tegevuse sagenemist. Seega tuleks võitluses võistlusepettuste vastu sekkuda otsustavamalt liikmesriikide ja ELi õigusaktide, pädevuste ja ressursside koostoime abil.

4.5.5

Komitee palub liikmesriikidel, kes ei ole seda juba teinud, käsitada spordikorruptsiooni, võistlusepettusi ja sporditulemuste manipuleerimist kuriteona ja sellisena karistatavana ning palub komisjonil leppida liikmesriikidega kokku nende kuritegude ühine määratlus.