Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012CN0573

    Kohtuasi C-573/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Förvaltningsrätten i Linköping (Rootsi) 6. detsembril 2012 — Ålands Vindkraft AB versus Energimyndigheten

    ELT C 38, 9.2.2013, p. 16–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.2.2013   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 38/16


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Förvaltningsrätten i Linköping (Rootsi) 6. detsembril 2012 — Ålands Vindkraft AB versus Energimyndigheten

    (Kohtuasi C-573/12)

    2013/C 38/23

    Kohtumenetluse keel: rootsi

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Förvaltningsrätten i Linköping

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebuse esitaja: Ålands Vindkraft AB

    Vastustaja: Energimyndigheten

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Rootsi taastuvenergia sertifikaatide süsteem on siseriiklik toetuskava, mille kohaselt elektritarnijad ja teatavad elektritarbijad selles liikmesriigis peavad ostma vastavalt oma tarne- või tarbimismahule taastuvenergia sertifikaate, ilma et nad oleksid kohustatud ostma samast allikast elektrienergiat. Taastuvenergia sertifikaate annab välja Rootsi riik ja need tõendavad, et on toodetud teatav kogus taastuvelektrienergiat. Taastuvatest energiaallikatest saadud elektri tootjad saavad taastuvenergia sertifikaatide müügist tulu, mis lisandub elektritootmisest saadavale tulule. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (1) artikli 2 punkti k ning artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad liikmesriigil kohaldada niisugust siseriiklikku toetuskava, nagu eespool kirjeldatud, milles saavad osaleda üksnes selle riigi territooriumil asuvad tootjad ja mille tulemusel on nendel tootjatel majanduslik eelis teiste tootjate ees, kellele ei saa välja anda taastuvenergia sertifikaate?

    2.

    Kas niisugust süsteemi, nagu on esimeses küsimuses kirjeldatud, saab pidada koguseliseks impordipiiranguks või samaväärse toimega meetmeks ELTL artikli 34 tähenduses?

    3.

    Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas selline süsteem saab olla kooskõlas ELTL artikliga 34, arvestades eesmärki edendada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest?

    4.

    Kuidas mõjutab eespool sõnastatud küsimuste käsitlemist see, et toetuskavasse kätketud piirang, mille kohaselt saavad selles osaleda üksnes omamaised tootjad, ei ole siseriiklikus seaduses sõnaselgelt reguleeritud?


    (1)  ELT L 140, lk 16.


    Top