29.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/24

1.1

Ühistud annavad oma olemuse ja pakutava ärimudeli kaudu panuse strateegiasse „Euroopa 2020”. Nad juhivad muutusi majanduslikult tõhusalt ja sotsiaalse vastutustundega. Nad toetavad sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust. Ühistud loovad konkurentsivõime suurendamiseks uusi ja innovaatilisi ärimudeleid. Aastal 2012, mis on rahvusvaheline ühistute aasta, tuleks seda kõike rõhutada.

1.2

Kui välja arvata mõned sektorid, mis kujutavad endast märkimisväärset erandit, esindavad ühistud piiratud osa Euroopa majandusest. Ometi näitavad käesolevas arvamuses esitatud andmed, et kriisiajal on ühistud kergemini kohanduvad ja stabiilsemad kui muud ettevõtlusvormid ning nad arendavad uusi ettevõtlusalgatusi. Seda tingib eelkõige ühistute eripära: nende pikaajaline lähenemisviis, tugev piirkondlik seotus, liikmete huvide edendamine ja keskendumine omavahelisele koostööle. On tähtis, et ühistute ilmutatud pädevust levitataks ja arendataks liikmesriikide ja ELi poliitikas.

1.3

Ettevõtete mitmekesisust tunnustatakse aluslepingus ning ühistute mudelit tunnustati hiljuti Euroopa Kohtu (esimese koja) 8. septembri 2011. aasta otsusega (Liidetud kohtuasjad C-78/08 kuni C-80/08), mis seadustab sihipärase poliitika.

1.4

Seega tuleks ühistud arvesse võtta kõigis ELi arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule kaasaaitavates poliitikameetmetes ning samuti strateegia „Euroopa 2020” asjaomastes juhtalgatustes. Ühistutele tuleks tagada muude ettevõtlusvormidega võrdsed tingimused, säilitades samas ühistute eesmärgid ja töömeetodid.

1.5

Pööramaks rõhku ühistute eriomasele ümberkorraldusalasele kogemusele, tuleb ühistud kaasata ELi tööstuspoliitika eesmärkidesse ja tegevusse, sealhulgas konkreetsesse juhtalgatusse.

1.6

Euroopa Komisjon, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond peaksid tagama, et ELi tasandi rahastamismehhanismid, sealhulgas ühtse turu aktis pakutud VKEde rahastamise tegevuskava, oleksid ühistutele kättesaadavad ning nad peaksid selle tagamiseks tegema koos ühistupankadega erilisi jõupingutusi, sh määratlema konkreetsed vahendid. Samuti tuleb edendada Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite vahendamist väiksematele ühistupankadele, eelkõige lihtsustada administratiivnõudeid.

1.7

Uued riigihanke ja riigiabi eeskirjad (Almunia pakett) peaksid jõustuma nii pea kui võimalik. Nimetatud eeskirju ning nende rakendamist liikmesriikides tuleks lihtsustada, eeskirjad peaksid hõlmama konkreetseid meetmeid selliste sotsiaalühistute võimaluste parandamiseks, kes pakuvad tööd puuetega isikutele või muudele ebasoodsas olukorras rühmadele. Samuti peaksid need hõlmama ebaseadusliku tegevuse tõttu konfiskeeritud valduste (nt maffia valdused Itaalias) haldamisega tegelevate ühistute kogemusi.

1.8

Vastavalt komitee ettepanekule töötajate finantsosaluse edendamise raamistiku kohta tuleks kasutusele võtta meetmed, mis hõlbustaksid ettevõtete üleminekut töötajatele. Tööühistuid ja/või töötajate poolt ülevõetud ettevõtteid peaks toetama spetsiaalne ELi eelarverida, mis sisaldaks ka rahastamisvahendeid.

1.9

ELi tulevase eelarveperioodi 2014–2020 jaoks loodud programmid ja fondid, eriti struktuurifondid, peavad muutuma oluliseks ühistute toetamise vahendiks. Rakenduskavade määratlemisel peaksid prioriteedid ja meetmed keskenduma säästva ettevõtluse arengu ja vastutustundliku ümberkorraldamise toetamisele ning hõlmama meetmeid, nagu ettevõtete üleminek töötajatele, sotsiaalühistud, kohalik areng ja sotsiaalne innovatsioon, kasutades üleilmset rahalist toetust ja muid rahastamisvahendeid.

1.10

Komitee palub 2012. aastal vastu võtta lihtsustatud määruse Euroopa ühistu kohta. Määrusele tuleks lisada ajakohastatud teave selle kohta, kuidas siseriiklikes õigusaktides ühistute põhimõtteid rakendatakse.

1.11

Komitee kutsub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ning eriti selle Euroopa Muutuste Järelevalvekeskust üles tegema koostööd ühistusektoriga, et uurida üksikasjalikult ühistute osa ümberkorraldustes.

1.12

ELi kavandatav uuringuprogramm Horisont 2020 peaks samuti sisaldama konkreetseid viiteid uurimustele selle kohta, millised tegurid tagavad kohanemise kriisiajal.

1.13

Oma eesmärkide ja juhtimismudeli poolest on ühistud hiljuti komisjonis käivitatud sotsiaalse ettevõtluse algatuse loomulik sidusrühm. Ettepaneku kesksed tegevused peaksid seetõttu samuti olema suunatud ühistusektorile. Üks kiireloomuline ülesanne on võtta ühistute kogemusi sihipäraste rahastamisvahenditega arvesse ka hiljutises Euroopa ettevõtlusfondide määruse ettepanekus.

1.14

Kooskõlas ILO soovitusega 193/2002 ühistute edendamise kohta peaksid liikmesriigid tagama igas valdkonnas ja sektoris ühistute tunnustamist ja arendamist soodustava keskkonna ning vastu võtma ühistute ärimudelit toetava kõikehõlmava poliitika. Eriti peaksid nad arendama ühistuteteemalist haridust ja koolitusi nii üliõpilastele kui töötajatele, edendama statistikat, et ühistusektorit paremini kaardistada ning nähtavamaks muuta, kaasajastama ühistutele kehtestatud õigusloome, võtma kasutusele asjakohased rahastamisvahendid ning tunnustama ühistute rolli siseriiklikus sotsiaaldialoogis. Nad peaksid kaaluma võimalusi lisada oma õigusloomesse ühistutele mõeldud jagamatu ressursi (nn varade lukustamise) režiim, mis on mitmes liikmesriigis juba kasutusel ning end olulise arenguvahendina õigustanud.

1.15

Komitee soovitab riiklikel majandus- ja sotsiaalnõukogudel võtta rahvusvahelise ühistute aasta raames vastu arvamusi.

1.16

Ühistud peaksid end nähtavamaks tegema ning tugevdama vastastikust kogemuste vahetust nii ühistute endi vahel kui ka muude osapooltega. Tuleks keskenduda ühistutevahelisele koostööle. Ühistud peaksid koostama suuniseid ning levitama aktiivselt häid tavasid, pöörates erilist tähelepanu muutustega toimetulekule. Lisaks ühistusektorile peaksid nad looma partnerlussuhteid teiste eraettevõtete, riigiasutuste ning muude osapooltega.

1.17

Ühistute sotsiaalse vastutuse (ettevõtte sotsiaalne vastutus ühistutele kohaldatuna) aruanded peaksid olema oluline vahend nähtavuse ja esitlemise parandamiseks. Samuti peaks ühistusektor kehtestama hea valitsemise ja range siseauditi eeskirjad, et vältida ühistu kui ettevõtlusvormi ärakasutamist.

2.1

Käesoleva arvamuse eesmärk on tõsta esile, kuidas ühistud oma erilise majandusmudeli abil ennetavad ja haldavad tööstuse ning teenuste muutusi praeguse kriisi ajal, mil mõju tööhõivele on äärmiselt suur, nagu näitasid hiljutised ILO aruanded. Eesmärk on tõsta teadlikkust ühistust kui ettevõtlusvormist, mis toob kaasa uusi sotsiaalse innovatsiooni võimalusi ning toetab jõukuse jätkusuutlikku majandamist ja jaotamist.

2.2

Ühistu majandusmudel on inimesekeskne. Rahvusvahelise ühistute liidu poolt määratluse kohaselt, mida tunnustavad mitmed rahvusvahelised institutsioonid (ÜRO, ILO, EL), on ühistu „iseseisev liit, mille liikmed on vabatahtlikult ühinenud, et demokraatlikult juhitud ja ühisomanduses ettevõtte abil täita ühiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurseid vajadusi ning püüdlusi”.

2.2.1

Arvamusega antakse ka panus tööstuse muutuse nõuandekomisjoni praegusesse töösse ümberkorralduste teemal (1).

2.3

Ühistute identiteeti tugevdavad demokraatia, võrdsuse, õigluse, solidaarsuse, läbipaistvuse ja sotsiaalse vastutuse väärtused. Rahvusvaheline ühistute liit on kehtestanud seitse põhimõtet, mida ühistud peavad järgima: „vabatahtlik ja piiramatu liitumine; liikmepoolne demokraatlik kontroll; liikmete majanduslik osalus; iseseisvus ja sõltumatus; haridus, koolitus ja teavitamine; koostöö teiste ühistutega ja hoolimine kogukonnast.”

2.4

Ühistute majandusmudel on täielikus kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga ning strateegiaga „Euroopa 2020”. Kuna ühistute eesmärgid on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed, on nad sotsiaalse turumajanduse asendamatu osa.

2.5

Ühistutel on pikaajaline eesmärk saavutada inimeste kaasamise, muutuste ennetamise ja ressursside optimeerimise abil majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Nende teenitud kasum ei ole mõeldud kapitalilt võimalikult suure tulu saamiseks, vaid jätkusuutlikeks investeeringuteks.

2.6

Ühistu on tugeva kohaliku suunitlusega, kuna ta on inimestele keskendunud ning liikmete poolt kontrollitud. See ei ole vastuolus ühistu suutlikkusega tegutseda riigisisesel ja rahvusvahelisel turul.

2.7

Ühistu paindlik ja loov menetlusviis võimaldas ühistutel tegutseda kõigis, nii traditsioonilistes kui ka uutes majandussektorites.

2.8

Euroopas on 160 000 ühistut, mis kuuluvad 123 miljonile liikmele ning annavad tööd 5,4 miljonile inimesele.

2.9

Ühistu ettevõtlusvorm ei ole kodanike ega eraettevõtjate hulgas ega ka avaliku halduse sektorites tuntud. Mõnes riigis, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, on sõnal „ühistu” lausa negatiivne kõrvaltähendus. Ühistuid ei tunnustata täisväärtuslike ettevõtetena nagu tavapäraseid ettevõtteid. Mõnes liikmesriigis on ühistute arengul viimastel aastatel üha enam takistusi (nt Poolas, kus uue ühistute seadusega üritati piirata ühistute autonoomiat ja sõltumatust, või Itaalias, kus ühistute ühiskondliku rolli hüvitamiseks seatavad maksueelised on märkimisväärselt vähenenud).

2.10

Ühistute juurdepääs riskikapitalile ja krediidile kapitaliturul on raskendatud.

2.11

Sageli puuduvad võrdsed konkurentsitingimused, kuna ühistute erijooni ei võeta liikmesriikide ja Euroopa õigusaktides ega ettevõtluse toetuskavades arvesse.

3.1

Oleme laiaulatuslike, Euroopa majanduskriisist tulenevate ümberkorralduste tunnistajaks. Sotsiaalselt vastutustundliku ümberkorraldamise strateegiad on keskse tähtsusega, et konkurentsivõime edendamise ja kohaliku arengu tugevdamise kaudu vältida ettevõtete edasist sulgemist ja pankrotistumist, säilitada ja edendada tööhõivet ning korraldada sotsiaalhoolekannet.

3.2

Euroopa Komisjon on arvamusel, et ümberkujundamine hõlmab laialdasemat ettevõtete innovatsiooni kontseptsiooni, mida „tuleb teostada pidades silmas Euroopa majanduse arengusuundi pikas perspektiivis, et kõnealused muudatused aitaksid tõesti kaasa Euroopa konkurentsivõime kasvule”, sealhulgas korralduslikud ja sotsiaalsed mustrid säästva piirkondliku arengu tagamiseks. Seda eesmärki silmas pidades leiab komisjon, et „innovatsiooni luuakse mitte ainult teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, vaid ka uute lahenduste kaudu turunduse ja juhtimise valdkonnas”.

3.3

Komisjon on täheldanud, et „need ettevõtted, kes suudavad ümberkorraldusi juhtida sotsiaalses mõttes vastutustundlikult, saavutavad paremaid tulemusi ka konkurentsivõime ja turumuutustega kohanemise seisukohalt” (2).

3.3.1

Komisjon on ühtlasi avaldanud soovi, et vastutustundlik ümberkorraldamine hõlmaks töötajate kaasamist ja nende osalemist (3). ELi tasandi sotsiaalpartnerid on ühisdokumendis kehtestanud sotsiaalselt intelligentse ümberkorraldamise põhimõtted, milles rõhutatakse töökohtade loomise ja säilitamise tähtsust.

3.4

Komisjon soovib lihtsustada ettevõtte töötajatele ülekandmise tingimusi:

3.5

Komisjon kutsub liikmesriike üles kavandama ettevõtte töötajatele üleminekut käsitleva raamistikku, mis tugineks parimatele sulgemise vältimise tavadele. Näited selle kohta oleksid ühekordne toetus (pago unico) Hispaanias ja Legge Marcora Itaalias, mis võimaldavad ühistu loomise rahastamiseks kasutada töötushüvitisi.

4.1

Ühistud on kriisi ajal osutunud tavapärastest ettevõtetest vastupidavamaks. See kehtib eelkõige ühistupankade, tööstuse ja teenuste valdkonna töötajate ühistute, sotsiaalühistute ja VKEde loodud ühistute kohta. Lisaks levib ühistute majandusmudel uutes sektorites (energia, vabakutselised jne). Ümberkorraldamine on andnud ühistutele lisaruumi, et nad saaksid jätkusuutlikumaid tootmis- ja tarbimismudeleid otsides anda oma panuse majanduse tõelise mitmekesisuse saavutamiseks, seda eelkõige ettevõtete puhul.

4.2

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aruande „Ühistute majandusmudeli kohanemisvõime kriisi ajal” kohaselt vastavad finantsühistud jätkuvalt finantsnõuetele; tarbijate ühistud näitavad suurenenud käivet; tööühistuid tekib juurde, sest inimesed valivad ettevõtlusvormina ühistud, et reageerida muutunud majandusoludele.

4.3

See avaldub ennekõike pangandussektoris. Ükski ühistupank ei ole ELis veel pankrotti läinud. Euroopa ühistupankade liidu andmetel on neile kuuluv turuosa 20 % hoiustest. Nad rahastavad ligikaudu 29 % Euroopa VKEdest. Viimastel aastatel on nende turuosa järjest kasvanud. Ühendkuningriigis on ühistupangad oma turuosa neljakordistanud 1,2 %-lt 2009. aastal 5 %-le 2010. aastal. Itaalias on BCC – Banche di credito cooperativo süsteem – viimase viie aastaga suurendanud oma hoiuseid 49 %, laene 60 % ja tööhõivet 17 % (samas kui Itaalia ülejäänud pangandussektoris on tööhõive langenud 5 %). Ühistute Järelevalve- ja Arendusameti andmeil tõusis Küprosel 2011. aastal ühistupankade turuosa (35 %-lt 38 %-le hoiuste arvestuses ning 27 %-lt 29 %-le laenude arvestuses), mis tõestab, et Küprose elanikud peavad ühistupanku kriisiajal kindlaks.

4.4

Rahvusvaheline Valuutafond („Tuleviku rahandussüsteemi piiride ümberkujundamine”, IMF staff position note, 16. august 2010, SPN/10/10) rõhutab ühistupankade olulist rolli: „Väiksemad ühistupangad või investeerimisasutused võivad samuti edukad olla. Sellised pangad, sõltudes vähem osanike ootustest, suutsid üldiselt vältida paljusid erasektori suuremate asutuste tehtud vigu. Kuigi neid ei peeta alati kõige tõhusamaks, paindlikumaks või innovaatilisemaks, rahuldavad nad paljudes riikides usaldusväärselt ja turvaliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning leibkondade krediidivajadused”.

4.5

CECOP – Euroopa töö- ja sotsiaalühistute ning muude töötajatele kuuluvate tööstus- ja teenindusettevõtete ühendus jälgib alates 2009. aastast kriisi mõju oma võrgustikku kuuluvatele ettevõtetele. Nende riikide ühistud, kus ühistute traditsioon on tugevam ja kogemused suuremad (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania), näivad olevat kriisile vastupidavamad kui samades sektorites ja samas piirkonnas tegutsevad tavapärased ettevõtted.

4.6

Erinevatel sotsiaalühistutel on oluline osa ümberkorraldusprotsessis ning just nemad on olnud sotsiaalsete uuenduste peamised algatajad. Tööalase integratsiooniga tegelevad ühistud annavad tööd paljudele töö kaotanud inimestele, kes ei saanud tavalisele tööturule naasta. Mõnes riigis on sotsiaalühistud puuetega inimeste peamised tööandjad (nt Bulgaarias, Tšehhis, Poolas, Itaalias ja mujal). Sotsiaalteenuseid osutavad ühistud tegelevad avaliku sektori ümberkorraldamisega. Uus erinähtus on Itaalia ühistud, mis tegelevad ebaseadusliku tegevuse tõttu konfiskeeritud valduste haldamisega.

4.7

Kriisi tõttu eriti tõsiselt kannatanud sektoris on ehitusühistud uute elamispindade loomisel tõestanud, et nad on kriisiga palju kiiremini kohanduvad kui erasektor. Samuti on nad palju enam pühendunud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele energiatõhususe tõstmise kaudu. Nimetatud eesmärk on eriti oluline mõnes ELi riigis, näiteks Tšehhi Vabariigis ja Poolas, kus mahukaid ühistute renoveerimisprojekte teostab ning sageli ka rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

4.8

Kiirülevaade olukorrast teatud Euroopa riikides näitab, et majanduskasvu, tööhõivet, püsimajäämise määrasid ja alustavaid ettevõtteid silmas pidades on ühistud näidanud paremaid tulemusi (vt täpsemalt: Zevi A., Zanotti A., Soulage F. ja Zelaia A. (2011), „Beyond the crisis: Cooperatives, Work, Finance”, Cecop Publications, Brüssel 2011).

4.8.1

2009. aastal tõusis Ühendkuningriigis ühistute käive 10 %, samas kui riigi majandus langes 4,9 %. 2010. aastal kasvas ühistute sektor 4,4 % võrreldes kogu Briti majanduse 1,9 % suuruse kasvumääraga. Ühistute arv Ühendkuningriigis kasvab stabiilselt, 2010. aastal kasvas see 9 %. Ühistute arv kasvab kõigis majandusharudes.

4.8.2

Saksamaal on ühistute sektor laienemas, seda eriti energia, VKEde ja arstiabi valdkonnas. Viimase kolme aasta jooksul on uute ühistute arv märkimisväärselt kasvanud: 2011. aastal oli see 370, 2010. aastal 289, 2009. aastal 241 (DZ-Bank, Genossenshaften in Deutschland). Lähtuvalt DGRV 2010. aasta aruandest, mis tugineb Creditreform-Datenbanki andmetele, oli vaid 0,1 % maksujõuetusest seotud ühistutega, mis on kõigi teiste ettevõtlusvormidega võrreldes madalaim näitaja. Samas on leidnud kinnitust, et ühistuga liitumine vähendab suuresti üksikute liitunud ettevõtete pankrotistumise riski.

4.8.3

Prantsusmaal on tööühistute püsimajäämise määr pärast kolme aastat 74 % võrreldes riigi keskmise määraga, mis on 66 %. Ajavahemikus 2000–2009 muudeti tööühistuteks 329 ettevõtet. Enam kui 250 neist on jäänud püsima. 2010. aasta andmed kinnitasid ülespoole liikuvat suundumust, mis on eriti ilmne viimase kolme aasta jooksul. Enam kui 50 ettevõtet muudeti ühistuteks (CG SCOP 2010. aasta aruanne).

4.8.4

Itaalias kasvas 2010. aastal tööhõive ühistutes 3 % ning seda erasektori tööhõive 1-protsendise languse taustal. Heaolukriis tähendab seda, et sotsiaalühistute arvukus on kiirelt tõusnud. Enamik uusi ühistuid on algusjärgus, kuid ligikaudu veerand on hargettevõtted, mida edendavad muud ühistud. Ühistutel on pikem eeldatav eluiga. Aastatel 1970–1989 loodud ühistutest on endiselt tegev kolmandik, muudest ettevõtetest vaid veerand. Sulgemise määr on madalam; aastatel 2006–2009 lõpetas tegevuse 4 % ühistuid, muudest ettevõtetest aga üle 6 %. Pankrot oli kõige tõsisem tegevuse lõpetamise põhjus, puudutades 2009. aastal 2 % ühistuid võrreldes 6 %-ga muudest ettevõtetest. Ühistute tööhõive on töölepingute tüüpe arvesse võttes vähem ebakindel. Hiljuti tööle võetud töötajatest on tähtajalised lepingud 6 %-l võrreldes 11 %-ga muudes ettevõtetes. Koolitust pakuti 40 %-le ühistute personalist võrreldes 26 % suuruse riikliku keskmisega.

4.8.5

Hispaanias, mis on kriisi tõttu eriti tugevalt kannatada saanud, vähenes töökohtade hulk ühistute sektoris 2008. ja 2009. aastal 4,5 % võrreldes 8 %-ga tavapärastes ettevõtetes. Aastal 2010 suurendasid töötajate ühistud oma töökohtade arvu 0,2 %, samas kui kogu tööhõive kahanes tavapärastes ettevõtetes 3,2 %.

4.8.6

Mõnes riigis on olukord samasugune nagu eelpool kirjeldatud. Näiteks Rootsis on alustavate ühistute hulk olnud proportsionaalselt suurem kui muude alustavate ettevõtete hulk. Ühistute sulgemise määr on madalam kui tavapäraste ettevõtete sulgemise määr. Ka Küprosel võib täheldada ühistute arvu kasvu. Valitsus rõhutab, et ühistute panus majanduse ja ühiskonna arengusse on elulise tähtsusega.

5.1

Ühistute eriline juhtimismudel, mis põhineb ühisomandil, demokraatlikul osalemisel ja liikmetepoolsel kontrollil, nagu ka võimalusel tugineda omaenda rahalistele vahenditele ja tugivõrgustikele, selgitab, mis muudab ühistud aja jooksul ümberkorralduste juhtimisel ning ühtlasi uute ärivõimaluste loomisel paindlikumaks ja innovaatilisemaks.

5.2

Ühistu peamine tunnusjoon on pikaajaline perspektiiv. Kriis on tugevdanud pikaajalist perspektiivi liikmete majandusliku ja sotsiaalse paindlikkuse saavutamiseks. Ühistu ohverdab tööhõive ja investeeringute säilitamise nimel kapitali tootlikkuse.

5.3

Teine ühistute juhtimise põhiline tunnusjoon on see, et ühistud on seotud piirkonnaga, kus nad tegutsevad. Erinevalt erasektori ettevõtetest ei saa ühistuid üle viia teistesse riikidesse, ometi ei ole see vastuolus üleilmastumisega.

5.4

Piirkondlik seotus on põhjus, miks üha enam suureneb ühistute osa kohaliku säästva arengu edendamisel, uute töökohtade loomisel ning sellest lähtuvalt üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisel. Kuna ümberkorraldusi tehakse kohalikul tasandil, on lahenduste leidmiseks oluline kasutada ühistute kogemusi. Maapiirkondades tagavad ühistud majandusliku ja ühiskondliku tegevuse ning seega aitavad kaasa rände vähendamisele.

5.5

Ühistupankade piirkondlik seotus ning keskendumine liikmete (leibkondade või väikeettevõtjate) huvidele seletab, miks neil on finantskriisi ajal hästi läinud. Ühistupangad keskenduvad ühtlasi tugevalt jätkusuutlikule ja sotsiaalselt vastutustundlikule rahastamisele. Nende tegutsemise mõju on tugevdanud klientide ületulek oma hoiuste ja laenudega erapankadest ühistupankadesse.

5.6

Ühistud kindlustavad tööhõive sellise mudeli abil, mis ühendab sisemise liikuvuse ja tööturu turvalisuse. Töötajate ühistud ja sotsiaalühistud eelistavad pigem kohandada oma palgataset või töötundide hulka kui kärpida töökohtade arvu. Võimalusel teevad nad ise ära toimingud, mida varem sisse osteti. Tööturu turvalisust on tugevdatud olemasolevate töökohtade jagamisega ühe ühistuvõrgustiku või rühma ettevõtete vahel. Töötajatele turvalisuse tagamise mudelit üleminekuprotsessi ajal toetatakse kutseõppega, sest ühistud keskenduvad inimressursi arendamisele.

5.7

Ühistud on pikka aega arendanud erinevaid võimalusi omavaheliseks pidevaks koostööks nii iga tasandi esindusorganite kui ka äriühenduste, nagu näiteks gruppide, konsortsiumite ja teise astme ühistute kaudu. Viimastel aastatel ja aastakümnetel võib täheldada selle suundumuse tähtsuse suurt kasvu ning tõestatud on seos ühistute kasvu ja neid ühendavate asutuste arengu vahel.

5.8

Esindusorganisatsioonide toimimisvõimet illustreerib eriti hästi Itaalia näide. Itaalias tegutsevad mitmed sektoritevahelised ühistute ühendused. Kõik ühistu liigid (töö-, tarbija-, põllumajandus- jm ühistud) kuuluvad mõnda sellisesse ühendusse. See on lihtsustanud ühiste majandusstruktuuride väljaarendamist sektorite vahel, mis on oluline tegur. Tänu võimalusele kanda inimressursse, rahalisi vahendeid ja kogemusi ühest sektorist teise, suudavad paljud ühistud ja sektorid toime tulla ka kõige raskematel aegadel.

5.9

Grupid, konsortsiumid ja teise astme ühistud võimaldavad üksikettevõtjatel jääda väikseks ning saada samas kasu mastaabisäästust. Itaalia on hea näide ehitus- ja teenindussektori konsortsiumitest ja sotsiaalühistutest, mis aitavad oluliselt kaasa väikeste ja uute ühistute arengule. Sotsiaalühistute väikeseid konsortsiumeid leidub ka teistes riikides, näiteks Rootsis. Tähtsaid ühistute rühmi leidub ka teistes valdkondades, näiteks põllumajanduses, tööstuses, panganduses ja turustuses, aga ka mitmes teises ELi riigis nagu näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Madalmaades ja mujal.

5.10

Hispaania Mondragon grupp on silmapaistev näide sellest, kuidas iseseisvad ühistud ühinevad vabatahtlikult suuremastaabiliseks rühmaks, mis hõlmab tööstuse, põllumajanduse, turustuse, rahanduse, teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse valdkonda. Mondragoni oluline omadus on võime tagada tööhõive globaliseerunud tööstusharudes ning osaleda toodete, protsesside ja müügijärgse teeninduse pidevas ümberkorraldamises oma ülemaailmsete tööstusplatvormide ning grupi tööstusettevõtteid, ülikoole ning teadus- ja arendustegevust ühendava innovatsioonikolmnurga kaudu.

5.11

Ka VKEd võivad luua ühistuid, lähtudes samast ettevõtlusmastaapide suurendamise loogikast. Nimetatud tegevus on eriti edukas olnud näiteks Saksamaal, kus väikeettevõtjate ühistud on olulised selliste ametite puhul nagu pagarid, lihunikud jne.

5.12

Teatud rühmade vajadustele vastamiseks tekivad uued vormid. Üks selline näide on eelpool mainitud arstide asutatud ühistud Saksamaal. Eelkõige Itaalias on kõrgelt spetsialiseerunud noorem põlvkond hakanud turuvõimaluste ärakasutamiseks kasutama ühistu mudelit. Nad kombineerivad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kollektiivse ettevõtluse vormiga. Hiljuti heaks kiidetud Itaalia seadus elukutsete kohta, mis oli üldiste majandusreformide paketi osa, toetab selliseid algatusi.

5.13

Prantsusmaal ning vähemal määral Belgias ja Rootsis on loodud nn aktiivsuse ja tööhõive ühistud, mis võimaldavad töötutel hakata tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana ning korraldavad ühistu raames mitte ainult nende äritegevust, vaid ka nende kutseõpet ja sotsiaalkindlustust.

5.14

Tavaliselt ei saa ühistud oma liikmetelt suuri summasid ning nende juurdepääs kapitaliturule ei ole lihtne. Ühistus on arendatud oma rahastamismehhanismid. Ühistuosakuid ei saa tavaliselt üle anda ning kasumit ei maksta kapitalihüvitiseks, vaid investeeritakse uuesti ettevõttesse reservi kujul, mis kujutab endast pikaajalist strateegiat: liikmete huvides on vältida liigseid riske ning investeerida tegevustesse, mis vastavad otseselt nende vajadustele.

5.15

Mõnes ELi riigis, nagu näiteks Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias, on nimetatud reservid jagamatud, st neid ei tohi jagada liikmete vahel ka likvideerimise korral, vaid tuleb uuesti investeerida ühistuliikumisse. Jagamatud reservid on osutunud tõhusaks kaitseks ühistu aktsiaseltsiks muutumise vastu.

5.16

Mõnes riigis on kehtestatud õigusnormid, lubamaks nii hääleõiguslikke kui -õiguseta väliseid osapooli varustama ühistuid riskikapitaliga (nt Itaalia seadusega 59/1992 kehtestatud socio sovventore). Selle elluviimiseks on rajatud spetsiaalsed asutused (nt Itaalias ühistute arengu fondid (Fondi mutualistici) ja Cooperazione Finanza Impresa (CFI), Prantsusmaal IDES ning Hispaanias Mondragoni Korporatsiooni investeerimisstruktuurid). Lisaks võimaldab see ühistutel edendada dialoogi muude rahastamisasutustega.