a)

osaleda jõupingutustes interneti muutmisel oluliseks vahendiks kasutajatele õiguste andmisel, keskkonnaks, mis võimaldab altpoolt tulevate algatuste ning e-demokraatia arengut, tagades samas, et seatakse sisse olulised kaitsemeetmed, kuna selles sfääris võivad areneda uued kontrolli ja tsensuuri vormid; kasutajate vabadus ja eraelu puutumatuse kaitse internetis peaks olema tõeline ja mitte illusoorne;

b)

tunnistada, et internet võib olla erakordne võimalus kodanikuaktiivsuse suurendamiseks ning selles suhtes on juurdepääs võrkudele ja sisule üks peamisi aspekte; soovitada, et seda teemat arendataks edasi eelduse alusel, et igaühel on õigus osaleda infoühiskonnas ning kõigi tasandite institutsioonidel ja sidusrühmadel on üldine kohustus sellele arengule kaasa aidata, seistes nii vastu elektroonilise ajastu kahele uuele väljakutsele – e-kirjaoskamatusele ja demokraatlikule väljaarvamisele (12);

c)

nõuda tungivalt, et liikmesriigid leiaksid seoses ühiskonna järjest kasvava teabealase teadlikkusega viise muuta otsuste tegemine läbipaistvamaks, võimaldades oma kodanikele paremat juurdepääsu valitsuse salvestatud infole, et kodanikud saaksid seda teavet kasutada, ning rakendada sama põhimõtet ka enda teabe puhul;

d)

tagada koos teiste asjaomaste osalejatega, et turvalisust, sõnavabadust ja eraelu puutumatuse kaitset ning avatust internetis ei võetaks kui konkureerivaid eesmärke, vaid et neid käsitletaks samaaegselt kõikehõlmava nägemuse raames, mis arvestab piisavalt kõigi nende nõudmistega;

e)

tagada, et ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud ja ELi õigusaktides kajastuv alaealiste seaduslik õigus saada kahjustava mõju eest kaitset kajastuks täielikult kõigis meetmetes, vahendites ja otsustes, mille eesmärk on suurendada turvalisust ja vabadust internetis;

f)

kutsuda nõukogu eesistujariiki ja komisjoni üles mõtlema järele küberkuritegevuse vastu võitlemise kõikehõlmava strateegia üle ja töötama see välja, võttes muu hulgas arvesse Euroopa Nõukogu küberkuritegevust käsitlevat konventsiooni, ning mõtlema järele viiside üle, kuidas tegeleda identiteedivarguse ja -pettuse küsimusega ELi tasandil koostöös internetiteenuse pakkujate ja kasutajaorganisatsioonidega ning küberkuritegevuse vastu võitlevate politseiasutustega ning esitama ettepaneku selle kohta, kuidas korraldada teavituskampaaniaid ja hoida ära kõnealust kuritegevust, tagades samal ajal kõigile turvalise ja vaba internetikasutuse; nõuda ELi tugikeskuse loomist identiteedivarguse ja identiteedipettuse ohvrite abistamiseks;

g)

ergutada järelemõtlemist era- ja avaliku sektori osalejate vajaliku koostöö üle selles valdkonnas ning õiguskaitsealase koostöö tõhustamise üle koos õiguskaitse- ja kohtuasutuste asjakohase koolitamisega, sealhulgas põhiõiguste kaitse küsimustes; tunnistada vajadust jagatud vastutuse järele ning kaasreguleerimise ja enesereguleerimise kasulikkust kui tõhusaid alternatiive või täiendavaid vahendeid tavapärastele õigusaktidele;

h)

tagada, et projekti „Võrgukontroll” raames tehtud töö ja hiljutised algatused, mille eesmärk on küberkuritegevust puudutava teabe ringluse parandamine, kaasa arvatud internetis toimepandud õiguserikkumistest teavitamiseks siseriiklike hoiatussüsteemide ja Euroopa hoiatussüsteemi loomine (küberkuritegevusalase Euroopa platvormi loomine Europoli poolt), on vajalikud, proportsionaalsed ja asjakohased ning nendega kaasnevad kõik vajalikud kaitsemeetmed;

i)

nõuab tungivalt, et internetti kasutavate laste kaitseks ajakohastaksid liikmesriigid õigusakte eeskätt selleks, et lugeda kriminaalkuriteoks peibutamine (seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine internetis), nagu see on määratletud Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2007. aasta konventsioonis laste kaitsmise kohta seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise eest;

j)

soodustada programme laste kaitsmiseks ja vanemate teavitamiseks uutest e-ohtudest, nagu on sätestatud ELi õiguses, ning viia läbi praegu olemasolevate programmide tulemuslikkuse hindamine; seda tehes tuleks pöörata erilist tähelepanu eeskätt lastele ja noortele suunatud online-mängudele;

k)

ergutada kõiki ELi arvutitootjaid installeerima eelnevalt lastekaitsetarkvara, mida saab hõlpsasti aktiveerida;

l)

jätkata tööd, et võtta vastu direktiiv kriminaalmeetmete kohta intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks, lähtudes tänapäevastel innovaatilistel teadusuuringutel põhinevast hinnangust selle kohta, millisel määral see on vajalik ja proportsionaalne, ning keelustades nimetatud eesmärki järgides samal ajal kasutajate kõigi tegevuste süstemaatilise seire ja jälgimise internetis, ning tagades, et karistused on proportsionaalsed toime pandud rikkumistega; austada selles kontekstis ka üksikkasutajate sõna- ja ühinemisvabadust ning võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumisele õhutamise vastu internetis, kaasa arvatud intellektuaalomandi omanike endi kehtestatud teatavate ülemääraste juurdepääsupiirangute vastu;

m)

tagada, et vaieldavate poliitiliste veendumuste väljendamine internetis ei too kaasa kriminaalvastutusele võtmist;

n)

tagada, et ei oleks õigusakte ega tavasid, mis piiravad või kriminaliseerivad ajakirjanike ja meedia õigust koguda ja levitada infot teavitamise eesmärgil;

o)

arvestada, et „digitaalne identiteet” on muutumas järjest rohkem meie isiksuse lahutamatuks osaks ning väärib seetõttu kohast ja tõhusat kaitsmist nii erasektori kui ka avaliku sektori osalejate sekkumiste eest – seepärast tuleb määratleda üksikisiku digitaalse identiteediga orgaaniliselt seotud andmekogum ja seda kaitsta, ning kõiki selle elemente tuleb käsitada võõrandamatu isikliku, mittemajandusliku ja mittekaubeldava õigusena; võtta nõuetekohaselt arvesse anonüümsuse, pseudonüümsuse ja teabevoogude kontrolli tähtsust eraelu puutumatuse jaoks ning tõsiasja, et kasutajatele tuleks anda vahendid ja neid harida eraelu tõhusaks kaitsmiseks, näiteks mitmesuguste eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate abil;

p)

tagada, et liikmesriigid, kes kuulavad pealt ja jälgivad andmeedastust, olgu siis tegemist oma riigi kodanike poolt või välisriikidest edastatud andmetega, peaksid seejuures rangelt kinni õigusaktides sätestatud tingimustest ja kaitsemeetmetest; kutsuda liikmesriike üles tagama, et kaugläbiotsimine, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, viiakse läbi pädeva kohtuasutuse poolt väljastatud kehtiva läbiotsimismääruse alusel; märkida, et kaugläbiotsimise lihtsustatud menetlus on võrreldes otsese läbiotsimisega vastuvõetamatu, sest sellega rikutakse õigusriigi põhimõtet ja õigust eraelu puutumatusele;

q)

tunnistada ohtu, mida kujutavad endast teatavad interneti jälgimise ja kontrolli vormid, mille eesmärk on jälgida üksikisiku iga digitaalset sammu eesmärgiga koostada kasutajaprofiil ja omistada „skoore”; teha selgeks tõsiasi, et selliste tehnikate puhul tuleks alati hinnata nende vajalikkust ja nende proportsionaalsust seoses eesmärkidega, mida nende abil püütakse saavutada; rõhutada samuti vajadust kasutajate suurema teadlikkuse ja teadva nõusoleku järele nende isikuandmete jagamisega seotud e-tegevuste suhtes (näiteks suhtlusvõrgustike puhul);

r)

nõuda tungivalt, et liikmesriigid teeksid kindlaks kõik võrguseiret kasutavad asutused ning koostaksid üldsusele juurdepääsetavad iga-aastased aruanded võrguseire kohta, tagades nii õiguspärasuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse;

s)

vaadata üle ja määrata piirid nõusolekule, mida kas valitsused või eraettevõtted võivad kasutajatelt nõuda ja välja pigistada, et loovutada osa oma eraelu puutumatusest, kuna üksikkasutajate ja selliste institutsioonide läbirääkimispositsiooni ja teadmiste vahel valitseb selge tasakaalustamatus;

t)

piirata rangelt, määrata kindlaks ja reguleerida juhud, mil eraõiguslikelt internetiettevõtetelt võib nõuda andmete edastamist valitsusasutustele, ning tagada, et kõnealuste andmete kasutamine valitsusasutuste poolt on allutatud kõige rangematele andmekaitsestandarditele; saavutada nimetatud protsessi tõhus kontroll ja hindamine;

u)

rõhutada, kui tähtis on asjaolu, et internetikasutajatel on võimalik edendada õigust taotleda oma isikuandmete alalist kustutamist interneti veebilehtedelt või kolmanda isiku mis tahes teabekandjatelt; tagada, et internetiteenuse pakkujad, e-kaubanduse ettevõtted ja infoühiskonna teenistused austaksid kasutajate sellist otsust; tagada, et liikmesriigid näevad ette selle, et kodanikel on tõepoolest oma isikuandmetele juurdepääsemise õigus, mis hõlmab vajaduse korral selliste andmete kustutamist või veebilehtedelt eemaldamist;

v)

mõista hukka valitsuste kehtestatud tsensuur sisule, mida võib veebisaitidel otsida, eriti kui sellistel piirangutel võib olla „jahutav mõju” poliitilisele kõnepruugile;

w)

kutsuda liikmesriike üles tagama, et avalik-õiguslikud ja erasektori organisatsioonid ei piiraks meelevaldselt sõnavabadust ning vältima kõiki seadusandlikke või haldusmeetmeid, millel võiks olla „jahutav mõju” sõnavabaduse kõigile aspektidele;

x)

tuletada meelde, et isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele peab toimuma kooskõlas muu hulgas direktiivi 95/46/EÜ ja raamotsuse 2008/977/JSK sätetega;

y)

juhtida tähelepanu tõsiasjale, et „asjade interneti” arendamisel ja raadiosagedustuvastuse süsteemide kasutamisel ei tohiks minna mööda andmekaitsest ega kodanike õiguste kaitsest;

z)

kutsuda liikmesriike üles kohaldama seoses internetiga nõuetekohaselt isikuandmete kaitset käsitlevat direktiivi 95/46/EÜ; tuletada liikmesriikidele meelde, et kõnealust direktiivi, eriti selle artiklit 8, kohaldatakse isikuandmete töötlemiseks kasutatavast tehnoloogiast olenemata ning direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peavad rikkumise korral nägema ette õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid ja saada kompensatsiooni (artiklid 22, 23 ja 24);

aa)

soodustada internetiõiguste deklaratsiooni aluspõhimõtete lisamist internetiga seotud vahendite ja rakenduste alasesse uurimis- ja arendusprotsessi ning „eraelu kavandatud puutumatuse” põhimõtte edendamist, vastavalt millele tuleks uute tehnoloogiliste arenduste elutsüklisse viia võimalikult varakult sisse eraelu puutumatuse ja andmekaitse nõuded, tagades kodanikele kasutajasõbraliku keskkonna;

ab)

toetada ja nõuda Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 töörühma aktiivset kaasamist nende Euroopa õigusaktide väljatöötamisse, mis käsitlevad internetiga seotud tegevusi ja millel on võimalik mõju andmekaitsele;

ac)

manitseda kõiki interneti osalisi osalema käimasolevas internetiõiguste deklaratsiooni protsessis, mis rajaneb olemasolevatele põhiõigustele, edendab nende jõustamist ja soosib esilekerkivate põhimõtete tunnustamist; selles osas on juhtiv roll internetiõiguste deklaratsiooni dünaamilisel koalitsioonil;

ad)

tagada, et selles kontekstis kaalutakse mitmeid sidusrühmi hõlmavat, mitmetasandilist, protsessile suunatud algatust ning ülemaailmsete ja kohalike algatuste kombinatsiooni, et määrata kindlaks internetikasutajate õigused ja neid kaitsta, ning tagada seejuures protsessi legitiimsus, usaldusväärsus ja vastuvõetavus;

ae)

tunnistada, et interneti globaalne ja avatud olemus nõuab ülemaailmseid andmekaitse-, turva- ja sõnavabaduse standardeid; kutsuda liikmesriike ja komisjoni selles kontekstis üles algatama nimetatud standardite koostamise; tervitada resolutsiooni kiire vajaduse kohta kaitsta eraelu puutumatust piirideta maailmas ning jõuda 15.–17. oktoobril 2008. aastal Strasbourgis toimunud andmekaitse ja eraelu puutumatuse eest vastutavate volinike 30. rahvusvahelisel konverentsil ühise ettepanekuni kehtestada eraelu puutumatuse ja andmekaitse rahvusvahelised standardid; nõuda tungivalt, et kõik ELi sidusrühmad (nii avalikus kui ka erasektoris) ühineksid kõnealuste kaalutlustega;

af)

rõhutada vajadust luua tõeline veebialane e-foorum, kus liidu kodanikud saavad osaleda interaktiivsemas arutelus poliitikakujundajatega ja muude institutsionaalsete sidusrühmadega;

ag)

soodustada ELi aktiivset osalemist erinevatel interneti ülemaailmseid ja paikseid aspekte käsitlevatel rahvusvahelistel foorumitel, nagu interneti valitsemise foorum;

ah)

osaleda koos kõigi asjaomaste ELi osalistega Euroopa interneti valitsemise foorumi loomisel, millel tehakse kokkuvõte siseriiklikel interneti valitsemise foorumitel saadud kogemustest, mis toimiks piirkondliku keskusena ning vahendaks üleeuroopalisi küsimusi, seisukohti ja muresid tõhusamalt tulevastel rahvusvahelistel interneti valitsemise foorumitel,