a)

näha ennast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis erinevate liikmeid koondavate rühmade huvide ja väärtuste ausa vahendajana, et edendada ühesugust arusaamist ja suuremat sidusust ÜRO kolme omavahel tihedalt seotud alussamba ehk rahu ja julgeoleku, majandus- ja sotsiaalse arengu ning inimõiguste küsimuses;

b)

tagada koos komisjoniga, et mitmepoolse tegevuskavaga seotud küsimusi käsitletakse süstemaatiliselt kahepoolsetes dialoogides, mida EL ja ELi liikmesriigid peavad teiste riikide ja piirkondlike rühmadega;

c)

uurida koos USA uue valitsusega hoolikalt võimalusi mõlema partneri koostöö tugevdamiseks, et toetada ühiseid prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis;

d)

edendada peasekretäri Ban Ki-moon’i algatatud arutelu kaitsmise kohustuse põhimõtte rakendamise üle, et jõuda selle ÜRO doktriini nurgakivi suhtes suuremale konsensusele ja saavutada paremini toimiv lähenemisviis, andmata seejuures järele katsetele selle kohaldamisala kitsendada;

e)

tagada, et eespool nimetatud arutelu käigus rõhutatakse piisavalt kaitsmise kohustuse põhimõtte ennetuslikku olemust ning et piisavat tähelepanu pööratakse haavatavatele ja ebastabiilsetele riikidele, et aidata neil arendada sellise vastutuse kandmiseks vajalikku suutlikkust, keskendudes eraldi piirkondlikele osalistele, kes on ebastabiilsetes olukordades kõige tõhusamad partnerid;

f)

tagada, et kaitsmise kohustuse põhimõtet rakendataks kriisiolukordades, kus asjaomane riik ei suuda kaitsta oma rahvast genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude eest;

g)

ergutada Aafrika Liitu arendama oma kriisiohjamissuutlikkust, samuti kutsuda nii ELi kui ka ÜROd üles neid jõupingutusi toetama ning süvendama koostööd Aafrika Liiduga rahu ja julgeoleku tagamisel Aafrikas;

h)

nõuda, et ELi liikmesriigid teeksid vajalikke jõupingutusi rahvusvahelist terrorismi käsitleva üldise lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste lõpetamiseks;

i)

toetada kõigis ÜRO Peaassamblees arutusel olevates ja vastu võetavates resolutsioonides selgelt rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid ning mõista sõnaselgelt hukka nende mis tahes rikkumine, pidades eriti silmas ÜRO ja teiste humanitaartöötajate ohutust ja julgeolekut;

j)

pöörduda teiste piirkondlike rühmade poole, et suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist ELi toetatud avalduses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta sisalduvatest põhimõtetest, mille on heaks kiitnud 66 ÜRO liikmesriiki;

k)

kutsuda ÜRO peasekretäri üles esitama ÜRO Peaassamblee 65. istungjärgul aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid järgivad alaealiste surmanuhtluse keeldu, ja lisama aruandesse teabe praeguse seisuga surma mõistetud alaealiste arvu ning viimase viie aasta jooksul hukatute arvu kohta;

l)

algatada ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2011. aasta aruande eel mõttevahetus, millega rõhutatakse, et kolmas komitee kui ÜRO Peaassamblee valitsustevaheline organ, millel on ülemaailmne liikmeskond, ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu, millel on piiratud koosseis ja operatiivsemad volitused, täiendavad teineteist;

m)

kutsub liikmesriike mõtlema veel, kas osaleda 2009. aasta aprillis Genfis toimuval Durbani järelkonverentsil, kui konverentsile eelnevatel läbirääkimistel leiab kinnitust, et kõik neli ELi eritingimust seoses 20. veebruari 2009. aasta lõppdokumendi eelnõuga on täitmata;

n)

edendada ja toetada jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et ÜRO kehtestatud terrorismivastaste sanktsioonide puhul rakendatakse läbipaistvat ja õiglast menetlust, võttes selleks eelkõige kasutusele tõhusa teatamiskorra ja kehtestades sõltumatu kohtuliku kontrolli, mis on kooskõlas Euroopa Ühenduste Kohtu praktikaga;

o)

ergutada julgeolekunõukogu ja selle terrorismivastase võitluse komiteed tegema koostööd ÜRO asjaomaste inimõiguste kaitse organitega, et jälgida jätkuvalt rahvusvahelistest inimõigustest ning rahvusvahelisest pagulas- ja humanitaarõigusest tulenevate kohustuste täitmist;

p)

nõuda, et kõik ÜRO liikmesriigid, alustades julgeolekunõukogu liikmetest, ratifitseeriksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, ning 2009. aastal toimuvat Rahvusvahelist Kriminaalkohtut käsitlevat konverentsi silmas pidades toetada aktiivselt jõupingutusi, et saavutada kokkulepe agressioonikuriteo mõiste osas, mis seni puudub, samuti kohtu jurisdiktsiooni rakendamise tingimuste osas, nagu on sätestatud Rooma statuudi artikli 5 lõikes 2;

q)

suunata käimasolevat protsessi eesmärgiga viia omavahel kooskõlla reformi „Ühtne tegutsemine” rakendamisel riikide tasandil saavutatud edusammud ning ÜRO allasutuste peakorterites ja programmides rakendatavad erinevad tegutsemistavad, mis siiamaani on takistanud tihedamat koostööd ja kooskõlastamist kohapeal;

r)

arendada ELi kooskõlastavat tegevust, sealhulgas abiandmise kooskõlastamisel, suhetes ÜRO allasutustega ja seoses ÜRO fondide ja programmidega nii peakorterites kui ka riigi tasandil, sealhulgas osaledes ÜRO juhitud mitme rahastajaga fondis, ning laiendada ÜRO sekretariaadiga juba hästi toimivat dialoogi ka ÜRO allasutustele ja programmidele;

s)

edendada mõttevahetust 2009. aasta detsembris toimuva ÜRO kliimamuutuste Kopenhaageni konverentsi (COP15) üle, et saavutada konsensus ja lisada hoogu uue rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu vastuvõtmiseks 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks; koguda sellega seoses toetust arengumaadele mõeldud finants- ja tehnoloogilisele paketile, mille eesmärk on muuta nende jaoks uue siduva lepingu heakskiitmine lihtsamaks;

t)

toetada seda, et järgmisel ÜRO Peaassamblee istungjärgul võetaks ÜRO keskkonnaprogrammi nõukogu ja ülemaailmse ministrite keskkonnafoorumi soovitatud kujul vastu ülemaailmse keskkonnakorralduse sidusam struktuur –, keskkonnajuhtimine, mis suudaks lahendada eesseisvaid ulatuslikke probleeme;

u)

võtta juhtroll käimasolevas mõttevahetuses ülemaailmse juhtimise üle, sealhulgas majanduse ja rahanduse juhtimise üle, et tugevdada Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga volitusi ja parandada nende tegevust, elavdades samal ajal ECOSOCi tegevust;

v)

kasutada ära peatselt algavaid peaassamblee kodukorral põhinevaid valitsustevahelisi läbirääkimisi ÜRO julgeolekunõukogu reformi üle selleks, et keskenduda kokkupuutepunktidele ja saavutada konkreetseid edusamme järgmistes küsimustes: ÜRO julgeolekunõukogu pädevuste selgitamine seoses teiste ÜRO organitega, uute alaliste liikmete ja mittekoosseisuliste liikmete (võimaluse korral ajutine) lisamine julgeolekunõukogu esindatuse ja õiguspärasuse parandamiseks ning julgeolekunõukogu töömeetodite läbivaatamine;

w)

rõhutada, et Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk on endiselt ELi koht julgeolekunõukogus;

x)

luua tingimused 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste jätkukonverentsi edukuseks, eelkõige kiites heaks tuumarelva leviku tõkestamise näidislepingu; saavutada konsensus kavandatava lõhustuva materjali kõrvaldamise lepingu suhtes; teha jõupingutusi selleks, et desarmeerimiskonverents võtaks vastu sisulise töökava, mis tagaks nimetatud organi tegutsemisvalmiduse; võtta ÜRO liikmesriikidega mitmepoolselt ja kahepoolselt kohustusi üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimisele uue hoo andmiseks ning ergutada täiendavaid jõupingutusi läbirääkimiste alustamiseks relvakaubanduslepingu sõlmimise üle;

y)

kasutada oma finantseerimisest tulenevat mõju ÜROs täiel määral tagamaks, et 2010.–2011. aasta eelarves pöörataks suuremat tähelepanu ÜRO tungivatele operatiivsetele vajadustele, ning anda ÜRO peasekretärile suurem vabadus eraldada inimressursse vastavalt nimetatud vajadustele ja pidades silmas ÜRO asjaomaste organite, eelkõige julgeolekunõukogu ja peaassamblee tehtud korralduslikke otsuseid;

z)

siduda ÜRO kulude jaotuse hindamisskaalade läbivaatamise üle toimuvate arutelude raames esindatuse määr mitmesugustes ÜRO organites finantskoormuse õiglasema jaotusega;

aa)

töötada välja tihedamalt kooskõlastatud ELi personalipoliitika ÜROs, et töölevõtmise kord muutuks läbipaistvamaks ja tõhusamaks, ning tagada, et töölevõtmise tingimused jääksid ELi kodanike jaoks piisavalt atraktiivseks;

ab)

võtta ülemaailmne juhtroll, et algatada rahvusvahelisi meetmeid aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks olukorras, kus üha enam on tõestusmaterjali selle kohta, et maailm ei suuda täita aastatuhande arengueesmärkide lubadusi;

ac)

toetada aastatuhande arengueesmärkide rakkerühma algatust (MDG gap task force), et jälgida abi, kaubanduse, võlakoorma kergendamise ja esmasele arstiabile ning tehnoloogiale juurdepääsuga seotud ülemaailmseid kohustusi;

ad)

nõuda, et seoses maailmas valitseva finants- ja majanduskriisi ning selle kriisi arengule avalduva mõju teemal korraldataks kõrgetasemeline ÜRO konverents, nagu lepiti kokku 2008. aastal toimunud arengu rahastamise Doha konverentsil;

ae)

jätkata arutelu algatuse üle, millega ettevõtjaid kutsutakse üles tegutsema (Business Call to Action initiative), ja kohustuse üle rahastada ning toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas selle üle, kuidas äriühingute vastutus suureneks sellega paralleelselt;

af)

toetada koos nende algatustega abi tulemuslikkust käsitlevate Pariisi põhimõtete ja Accra tegevuskava järgimist, et parandada abi kvaliteeti ja osutamist;

ag)

kasutada ÜRO Peaassamblee 64. istungjärku, et anda aru edusammudest, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärke käsitlevas ELi tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamisel;

ah)

kutsuda komisjoni üles andma aru edusammudest, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärkide lepingute rakendamisel, ja ergutama teisi rahastajaid andma suurema osa oma abist pikaajaliselt ning prognoositavalt eelarvetoetuse vormis;

ai)

nõuda ELi liikmesriikidelt, et nad järgiksid oma kohustust toetada tõhusat mitmepoolsust, tagades kõigi ÜRO konventsioonide ja lepingute süstemaatilise ja kiire ratifitseerimise;

aj)

toetada ÜRO Peaassamblee resolutsioonis „ÜRO ja Parlamentidevahelise Liidu koostöö” tehtud otsust näha ÜRO peaassamblee 65. istungjärgu esialgses päevakorras ette eraldi punkt, mis käsitleb koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, riikide parlamentide ja Parlamentidevahelise Liidu vahel, eeldades, et punkti pealkiri sisaldab ka viidet „piirkondlikele parlamentaarsetele assambleedele”, ning edendada arutelu teemal, kuidas parlamendiliikmed, riikide parlamendid ja piirkondlikud parlamentaarsed assambleed saaksid aktiivsemalt täita oma rolli ÜROs;