11.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/85

1.1

Rohelises raamatus „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused” (KOM(2008) 423 lõplik) vaadeldakse haridussüsteemi ees seisvat põhimõttelise tähtsusega ülesannet, mis ei ole küll uus, kuid on viimastel aastatel teravamalt ja laiemas ulatuses päevakorda tõusnud: koolidesse tuleb üha enam ebakindlas ühiskondlik-majanduslikus olukorras olevaid sisserändaja taustaga lapsi.

1.2

Komisjon leiab, et sisserändaja taustaga laste hariduspoliitika küsimusi tuleks arutada huvitatud isikutega. Neid kutsutakse avaldama arvamust järgmistel teemadel:

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on tegemist tervikliku ja keerulise teemaga, mida on võimalik käsitleda eri viisidel, mis kõik on põhjendatud ja olulised. Valitud metodoloogiast tulenevalt annab komitee lisaks üldistele märkustele vastused siiski vaid viiele esitatud küsimusele.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub täiel määral rohelise raamatu sissejuhatusega, milles kirjeldatakse sisserändajatest õpilaste suurt hulka pigem väljakutse kui probleemina. Tekstis hinnatakse teemat õigesti ja käsitletakse selle enamikke aspekte.

2.2

Kuid kasutades mõisteid „sisserändaja taustaga lapsed”, „sisserändajate lapsed” ja „sisserändajatest õpilased” nii kolmandatest riikidest pärit laste puhul kui ELi liikmesriikidest pärit laste puhul, kes küll ei ela riigis, kus nad on sündinud, kaasneb rohelise raamatuga oht, et inimeste olukorrast jäetakse ühesugune mulje, kuigi tegelikult on tegu väga erinevate olukordadega.

2.3

Kõik on nõus sellega, et ELi kodanike positsioon ei ole võrreldav kolmandate riikide kodanike olukorraga. Komisjon tunnistab, et kõnealuse määratluse kasutamine on riskantne ning juhib tähelepanu sellele, et erinevalt kolmandate riikide kodanikest saavad Euroopa kodanikud Euroopa Liidus vabalt liikuda. Komisjon õigustab oma otsust sellega, et ta kasutab samu määratlusi mida kasutatakse tekstis kasutatud allikates (PIRLS ja PISA) (1).

2.4

Komitee mõistab, et komisjon lähenemisviis hõlmab kõiki lapsi, kelle vanemad ei ole vastvõtva riigi rahvusest, sest kõik lapsed vajavad oma olukorrale vastavat toetust. Komitee eelistaks siiski, et kõnealuse teema puhul kasutataks eelpool mainitud kahetahulist lähenemisviisi: üheltpoolt Euroopa kodanike lapsed ja teisalt kolmandate riikide kodanike lapsed.

2.5

Käesolevas arvamuses ei käsitleta eraldi rännet kui nähtust, selle asemel keskendutakse haridussüsteemi rollile sisserändajate integratsiooni parandamisel, eelkõige sisserändajate laste integratsioonis. Samas arvestatakse arvamuses paljusid EMSK sisserände teemalisi arvamusi, mis moodustavad märkimisväärse teoreetilise aluse (2).

2.6

Sisserändajate eduka integratsiooni ja neile kättesaadava hariduse ja nende saavutuste vahel koolis on tihe seos. See seos on vaieldamatu ning sellel võib olla tugev mõju Eurooa sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika edule, demokraatia stabiilsusele ja isegi pikaajalisele majandusarengule.

2.7

Mida varem ja edukamalt integreeritakse sisserändaja taustaga lapsed ja noored koolidesse, seda paremini neil läheb koolis ja edasisel haridusteel. Seepärast tasub rõhutada, et koolieelne haridus on väga oluline, et tagada haridusalase ja ühiskondliku edu vahendid.

2.8

Vaatamata selgetele andmetele, mille kohaselt varases lapsepõlves kooli minevate sisserändaja taustaga laste tulemused on püsivalt paremad, ei tähenda see, et neil õpilastel oleks suurem tõenäosus minna ülikooli või leida korralik töö.

2.9

Teiselt poolt on nii, et mida sõltumatumad ja teadlikumad on tulevased karjäärivalikud ja mida suurem on sisserändaja taustaga laste ja noorte pingutused hariduse edukuse tagamiseks, seda paremad on sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tulemused.

2.10

Koolid on ülimalt sobivad kohad integratsiooniks, sest seal luuakse esimesed perekonnavälised sotsiaalsed kontaktid. Kui koolid tõukavad eemale, diskrimineerivad ja eraldavad selle asemel, et leevendada sisserändajate perekondade sotsiaal-majandusliku tausta mõju, siis on raske jõuda eduka integratsioonini ning selle tagajärjel kannatab ühiskond tervikuna.

2.11

Seepärast ei saa heaks kiita ideed peamiselt või ainult sisserändajatest lastele suunatud koolide rajamiseks, kuigi motiivid võivad tunduda esmapilgul kiiruväärt. Koolid peaksid peegeldama oma kogukonna sotsiaalset struktuuri, mitte looma mõne rühma getosid. Sisserändaja taustaga õpilaste füüsiline ja sotsiaalne eraldamine üksnes nende jaoks mõeldud koolidesse käib tavaliselt käsikäes eraldatud elukorraldusega või on selle tagajärg.

2.12

Haridusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu õpetajatele, kuna nad mängivad haridusprotsessis peaosa ja nad on otseselt vastutavad õpilaste haridusalaste saavutuste eest. Atraktiivne, hästitasustatud karjäär ja ennekõike uue olukorraga arvestav haridus ja täiendusõpe on heade tulemuste saavutamisel võtmetähtsusega (3).

2.13

Seepärast oleks kasulik suurendada erineva etniliste ja kultuurilise taustaga õpetajate hulka, sest nende eeskuju innustaks õpilasi ja aitaks paranda õpilaste enesehinnangut. See nõuab õpetajate värbamiskriteeriumite ja -protseduuride läbivaatamist ning selleks on vaja eraldada vahendeid.

2.14

Riigikeele oskus on vältimatu eeltingimus õppetöös edu saavutamiseks. Kõnealuse küsimusega ei ole asjakohaselt tegeletud, sest keeleoskus on segi aetud suhtlemisoskusega. Sihipärane toetus kõnealuses valdkonnas, sammud laste võimalikult varase kooliminek tagamiseks (varases lapsepõlves), suhtlemine koolide ning lapsevanemate vahel, eesmärgiga võimaldada ka neile riigikeele kursusi – need on mõned strateegiad, mida tasuks rakendada kõnealuse probleemi lahendamisel, mis on praegusel ajal üks keerukamaid teemasid.

2.15

Sisserändaja taustaga lapsevanemate kaasamine kogu haridusprotsessi, nende ja kohaliku kogukonna perekondade vahelise suhtlemise tagamine ning nende teadmiste ja kogemuste väärtustamine on kõik tegurid, mis aitavad integreerida õpilasi ning laiemalt sisserändajate kogukondi nii koolidesse kui kogukonna ellu. Seepärast on oluline, et koolides oleks abiõpetajad ja kultuurivahendajad (4).

3.2.1

Tõenäoliselt on praegu Euroopa suurim strateegiline küsimus see, kuidas luua kaasav haridussüsteem üha vähem kaasavas ühiskonnas. Osaliselt on selle põhjus pidevalt suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel ning sellega kaasnev sotsiaalne tõrjutus, konkreetse sisserändega seotud problemaatika puhul on põhjus üldiselt üha rangem rändepoliitika. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sisserändaja taustaga inimeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale, sest inimeste ebasoodne sotsiaalne olukord mõjutab väga tugevalt haridusvõimalusi.

3.2.2

Seda tohutut väljakutset, mida kujutab endast miljonite sisserändajate integreerimine hariduse kaudu, ei ole võimalik analüüsida, võtmata arvesse järgmisi aspekte: välisriikide kodanike õiguslik staatus, mis mõjutab nende juurdepääsu kohustuslikule koolisüsteemile (5); menetlused dokumentideta sisserändajate olukorra seadustamiseks; takistused perekondade taasühinemisel; viisade väljastamise kriteeriumid, mis mõnikord rikuvad põhilisi inimõigusi (nt nõue teha perekondlike sidemete tõestamiseks DNA-testid).

3.2.3

Ajal, mil langetatakse miljoneid sisserändaja taustaga lapsi ja noori mõjutavaid hariduspoliitilisi otsuseid, ei tohi kõnealustest üldistest küsimustest mööda vaadata. Koole ei saa rajada või arendada isoleerituna ümbritsevast sotsiaalsest raamistikust. Koolid peegeldavad ühiskonda, samas saavad nad anda ka otsustava panuse selle muutmisse.

3.2.4

Haridusreformid, mis käsitlevad haridust nagu ükskõik millist äritegevust, tuues kooli ärivaldkonna keelekasutuse (nimetades õpilasi ja vanemaid „tarbijateks/kasutajateks” ja õpetajaid „teenuseosutajateks”), ning mis edendavad vaid õpilase individuaalsetel tulemustel põhinevat hindamise vormi, et aita kaasa laste edukale integreerimisele. Selle asemel tuleks haridus uuesti määratleda kui laste ja noorte põhiline inimõigus.

3.2.5

Kuna vastutus hariduse eest on jätkuvalt riikide valitsustel, siis seda suurem on Euroopa Liidu väljakutse koordineerida tegelikkuses meetmeid, mis on vajalikud suurima võimaliku integratsioonitaseme saavutamiseks. Ühelt poolt tunnistatakse, et sisseränne on nähtus, mis mõjutab kogu ELi, teisalt aga võetakse meetmed ikka veel riigi tasandil; seda paradoksi on võimalik lahendada vaid siis, kui on olemas poliitiline tahe kõnealuseid meetmeid tugevamalt koordineerida.

3.2.6

Seega peab Euroopa Liit tunnistama, et raskusi massilise rändega toimetulemisel on raske lahendada riigipõhiselt ning selle saavutamiseks tuleb luua vajalikud poliitilised vahendid, et tulla toime väljastpoolt ELi tulevate Euroopa haridussüsteemis õppivate õpilaste ja üliõpilaste suureneva hulgaga.

3.2.7

Sisserändaja taustaga inimeste ebasoodsad tingimused kanduvad ka täiskasvanuharidusse. Sellised inimesed kalduvad vähem osalema koolitustel ning neile pakutavad kursused on tavaliselt suunatud keeleoskuse omandamisele. Täiskasvanuharidust pakkuvad haridusasutused peaksid tegema jõupingutusi, et avada oma kursused kogu sihtrühmale. Sisserändaja taustaga inimestega tuleb arvestada kõigi pakutavate kursuste lõikes. Seepärast tuleb täiskasvanuharidust laiendada, et hõlmata ka teemasid, nagu kultuur, poliitika, pereplaneerimine, samuti tervis, sotsiaalsed oskused jne.

3.2.8

Üks otsuseid mõjutada võiv strateegiline küsimus tuleneb praegusest majanduskriisist. Suurenev tööpuudus, sotsiaalkindlustussüsteemide väljakutsed, mis mõnes riigis ohustavad sotsiaalkaitse süsteeme endid, võivad tekitada rassismi ja ksenofoobiat, mis on täielikus vastuolus demokraatliku Euroopa väärtustega. Nii koolid kui ka kogukonnad, kuhu koolid kuuluvad, peaksid neid nähtusi hoolikalt jälgima mitte ainult nende ennetamiseks, vaid vajadusel ka tegutsemiseks.

3.3.1

Liikmesriikide peamine ülesanne on täita oma kohustusi, tagamaks sisserändajate integreerimine ühiskonda. Mis puudutab lapsi ja noori, siis tuleb kõigile kindlustada juurdepääs haridussüsteemile, tagades, et ükski valikukriteerium ei põhine sotsiaalsel seisundil. Lisaks tuleb tegutseda ka selle nimel, et haridusalane edukus leiaks tunnustamist kui sisserändajatest õpilaste/laste õigus.

3.3.2

Seepärast peab hariduspoliitika tuginema alljärgnevatel sammastel:

3.3.3

Lisaks üldistele lahendustele, milles tuleks arvesse võtta sisserändajatest elanikkonna erijooni (juurdepääs tervishoiusüsteemile ja tööturule, korralikule eluasemele), tuleb leida sektoripõhiseid lahendusi haridusvaldkonnas. Näiteks tuleks vaadata läbi õppematerjal veendumaks, et sisserändajaid ei ole kujutatud halvas valguses, tuleks korraldada õppekavaväliseid tegevusi integratsiooni parandamiseks, tuleks tagada juurdepääs haridussüsteemile kõige noorematele. Lisaks tuleb leida vajalikud vahendid õpetajate koolituseks ja täiendusõppeks ning võimalusel sisserändajataustaga kvalifitseeritud abipersonali värbamiseks jne.

3.3.4

Kodanikuühiskonna kaasamine ei ole mitte ainult soovitav, vaid see on ka sotsiaalse ja haridusliku demokraatia kvaliteedi usaldusväärne näitaja ning võtmetegur sisserändajate integratsioonis. Lapsevanemate liitude ja sotsiaalvaldkonna osalejate kaasamine haridusvaldkonda võib aidata luua kaasavat ühiskonda ja kujundada kaasavaid kodanikke, kes austavad erinevusi ja mõistavad tugeva sotsiaalse ühtekuuluvuse väärtust.

Paljudes riikides kehtestatud kord, mis tagab seaduslikele sisserändajatele õiguse hääletada kohalikel valimistel. Selliseid algatusi tuleks toetada ja julgustada, sest see annab tunnistust sisserändajate integratsioonist vastuvõtvasse kogukonda ning tugevdab inimestes kuuluvuse tunnet.

3.4.1

Lissaboni lepingu vastuvõtmise ja rakendamise protsessis peaks Euroopa Liit tagama, et liikmesriigid järgivad jätkuvalt sisserändajate integreerimise poliitikat, tagades eelkõige lastele õiguse haridusele ja oma emakeele õppimisele ning sisserändajataustaga laste vanematele õiguse osalemisele, et parandada oma oskusi ja toetada oma lapsi haridust puudutavates otsustes ja protsessides.

3.4.2

Euroopa Liit peaks julgustama liikmesriike kasutama avatud kooskõlastusmeetodit ning koostama selles kontekstis võrdlevaid uuringuid ja uurimisprogramme, et aidata vahendada ja levitada häid tavasid ja toetada uuenduslikke algatusi, mis annavad Euroopa tasandil varaseid hoiatusi selliste tekkivate probleemide kohta, mida oleks riigi tasandil raskem tuvastada. Nende eesmärkide saavutamiseks esitatakse järgnevalt mõned konkreetsed ettepanekud.

3.4.3

Äärmiselt väärtuslik poliitikameede võiks olla indikaatorite ja võrdlusnäitajate kehtestamine, mille eesmärk lisaks jõupingutustele koolis ebaõnnestumise kõrvaldamiseks on keskenduda ka objektiivsetele probleemidele, millega sisserändajast õpilase võivad oma konkreetses olukorras kokku puutuda. Et ennetada õpilaste varast koolist väljalangemist ja ebakorrapärast kooliskäimist on vaja ennekõike programme, mis aitavad koolis sotsiaaltööd ellu viia.

3.4.4

Avatud kooskõlastusmeetodi raames tuleks kasutada muu hulgas järgmisi võrdlusnäitajaid: asjaomaste õpilaste sotsiaal-majanduslik seisund, sõltumata sisserändaja taustast; õpingute lõpuleviimine (kohustuslik haridus) sõltumata sisserändaja taustast; sisserändaja taustaga õpetajate osakaal; õpetajate kultuuridevahelised pädevused; haridussüsteemi suutlikkus võimaldada sotsiaalset liikuvust; mitmekeelsuse edendamine riiklikus haridussüsteemis; haridussüsteemide avatus kõigi õpilaste ja noorte jaoks jne.

3.4.5

Samuti on väga oluline tagada, et Euroopa Parlament oleks kaasatud nende ettepanekute ja meetmete kavandamisse, jälgimisse ja hindamisse, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidus tõrjumine ja kõrvalejäetus.

3.5.1

Direktiiv 77/486/EMÜ oli oluline samm paigutamaks sisserändaja taustaga laste õigus haridusele kindlalt poliitilisse tegevuskavasse. See on õige ja väärib tunnustamist, kuid siiski ei saa eitada, et direktiiv kohaldus ainult Euroopa kodanike lastele ning selle lähenemisviisi järgi põhines integratsioon vaid keeleomandamisel. Lisaks on direktiivi rakendamine olnud ebaühtlane ning kolmkümmend aastat pärast selle jõustumist ei ole see ikka veel täielikult üle võetud ELi praeguste liikmesriikide õigusesse.

3.5.2

Direktiiv 77/486 on ajalooliselt ja poliitiliselt vananenud ning ei vasta tänapäevastele integratsiooni vajadustele. Seepärast tuleks seda põhjalikult muuta, võttes arvesse rände arengut. EL ja liikmesriigid peavad küll jätkuvalt täielikult pühenduma keeleõppe küsimusele, kuid komitee on seisukohal, et kõnealuse valdkonna direktiiv peaks minema palju kaugemale ja hõlmama muid aspekte, juhul kui direktiiv peaks olema sisserändajate ja nende laste sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise integratsiooni vahend.

3.5.3

Tulevases direktiivis tuleks arvesse võtta asjaolu, et sissrändajate integreerimine vastuvõtvasse kogukonda on palju komplekssem kui vaid nende laste integreerimine haridussüsteemi, kusjuures viimatinimetatu on alus sisserändajate integratsiooni õnnestumiseks.

3.5.4

Tulevases direktiivis ei peaks arvestama mitte ainult keele problemaatikaga (mis jääb peamiseks küsimuseks), vaid tuleks käsitleda ka laste ja noorte integreerimist haridussüsteemi ulatuslikumal ja järjekindlamal viisil.