13.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/20

1.

Lissabonis 23.–24. märtsil 2000. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes (1) rõhutati, et investeerimine haridusse ja koolitusse on Euroopa teadmistepõhises majanduses olulise tähtsusega.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2001. aasta soovituses Euroopa koostöö kohta koolihariduse kvaliteedi hindamisel (2) kutsuti liikmesriike üles toetama koolihariduse kvaliteedi hindamise parandamist.

3.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldustes tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses (3) kutsuti liikmesriike üles tagama haridus- ja koolitusreformide ja -investeeringute tõhus sihtotstarbelisus, et tõsta kvaliteeti ja edendada võrdseid võimalusi, eelkõige keskendudes algkoolieelsele haridusele, varajase sekkumise programmidele ja võrdsetel võimalustel põhinevatele haridus- ja koolitussüsteemidele.

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ (4) loodi tegevusprogramm elukestva õppe alal.

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitusega võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (5) määratletakse minimaalsed teadmised, oskused ja suhtumised, mille kõik õpilased peaksid olema esmase hariduse ja koolituse lõpuks omandanud, et osaleda teadmistepõhises ühiskonnas, ning mis nende valdkondadevahelist iseloomu arvestades eeldavad õppeainete tavapäraseid piire ületavat lähenemist õpetamisele.

6.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis (6) rõhutati vajadust anda inimestele uusi oskusi uute töökohtade jaoks ja tõsta üldist kutseoskuste taset, andes ja edendades esmast- ja jätkuharidust ning koolitust võimalikult heade oskuste nimel, et säilitada ja tõsta nende innovatsioonialast võimekust, mis on nõutav paremaks konkurentsivõimeks, majanduskasvuks ja tööhõiveks.

7.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. novembri 2007. aasta järeldustes õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta (7) rõhutati olulisust tagada, et õpetajate esmase hariduse, karjääri alguse toetuse ja edasise ametialase arengu pakkumine on kooskõlastatud, sidus, piisavalt rahastatud ning selle kvaliteet on tagatud.

8.

2008. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes (8) rõhutati, et tulevase majanduskasvu võtmetegur on Euroopa kultuurile ja tipptasemel teadusele toetuva innovatsiooni ja Euroopa kodanike loovuse potentsiaali igakülgne väljaarendamine, ning kutsuti liikmesriike üles vähendama märkimisväärselt selliste noorte arvu, kes ei ole omandanud korralikku lugemisoskust, ja varakult koolist lahkujate arvu, ning parandada sisserändaja või ebasoodsa taustaga õpilaste õppeedukust.

9.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses (9) märgiti, et suureneb vajadus meetmete järele riiklikul tasandil kui ka koostöö järele ELi tasandil vajalike muutuste elluviimiseks, kui koolidel tuleb õpilasi ette valmistada oluliste väljakutsete ja probleemidega toimetulekuks kiirelt muutuvas maailmas.

1.

Tasuta kohustuslik haridus on üks kõigi kodanike põhiõigustest, selle pakkumine on avaliku võimu kohustus ja selle organiseerimine on liikmesriikide ülesanne.

2.

Kooliharidus, sealhulgas koolihariduse kõik vormid kuni keskkooli lõpuni, paneb aluse elukestvale õppele, mis võimaldab õpilastel omandada võtmepädevused, mida neil vaja läheb ja mis on neile abiks terve eluea jooksul nii oma isiklikus kui ka tööelus.

3.

Kooliharidus ei ole mitte üksnes oluline vahend üksikisikute sotsialiseerimisel ning demokraatiaks, kodakondsuseks, kultuuridevaheliseks dialoogiks ja isiklikuks arenguks vajalike väärtuste, oskuste, teadmiste ja suhtumiste edasiandmisel, vaid täidab olulist rolli ka majandusellu edukaks integreerimiseks vajalike võtmepädevuste omandamisel.

4.

Koolidel on kohustus anda oma õpilastele haridus, mis võimaldab neil kohaneda järjest rohkem globaliseeruva, mitmekesise, konkurentsivõimelise ja keerulise keskkonnaga, milles loovus, uuendus- ja algatusvõime, ettevõtlikkus ning pühendumine õppimise jätkamisele on niisama tähtsad kui konkreetsed teadmised mõnes õppeaines.

5.

Ehkki iga liikmesriik vastutab haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ja sisu eest ise ning koolid võivad mõnikord suures osas autonoomsed olla, on väärtuslik roll kanda Euroopa koostööl. See aitab liikmesriikidel tegeleda ühiste väljakutsetega, eelkõige avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

6.

Liikmesriikidel on ühine huvi teha koostööd, et ära kasutada ELi koolisüsteemides leiduvaid mitmesuguseid uuenduslikke ja kvaliteetseid tavasid,

1.

Võttes arvesse hariduse ja koolituse poolt antud olulist panust nii majanduskasvule tulevikus, pikaajalisele konkurentsivõimele ja liidu sotsiaalsele ühtekuuluvusele kui ka aktiivse kodakondsuse edendamisele, peaks need jääma Lissaboni protsessi uue tsükli võtmeprioriteediks.

2.

Koolisüsteemide täiendav arendamine on vajalik selleks, et tagada sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamine ning et parema juurdepääsu ja võimaluste kaudu oleks igal noorel inimesel võimalus arendada välja oma kogu potentsiaal ja saada loodavas teadmistepõhises ühiskonnas aktiivseks osalejaks.

3.

Koolid peavad oma õpilastes kasvatama loovust ning uuenduslikkuse ja ettevõtluse vaimu, pakkudes neile stimuleerivat töökeskkonda. Selle saavutamiseks peaksid koolid ise olema loovad, dünaamilised kohad, mis on avatud koostööks ja partnerlusteks laiema maailmaga ning mis arendavad sise- ja välishindamise kultuuri, kuhu on kaasatud ka perekonnad, et määrata kindlaks võimalikud valdkonnad parandamise jaoks.

4.

Keskmiselt on edasiliikumine olnud endiselt ebapiisav nõukogu poolt vastuvõetud kolme Euroopa 2010. aasta sihttaseme suunas, mis seonduvad otseselt kooliharidusega: varakult koolist lahkujad, lugemisoskus ja keskhariduse omandamine.

5.

Üleeuroopalisel elukestva õppe võtmepädevuste võrdlusraamistikul (10) põhinevas pädevuste arendamist käsitlevas ühtses lähenemisviisis ilmneb, et lugemisoskuse ja muude põhioskuste parandamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi ning samuti iga õpilase unikaalsetele vajadustele vastavat individuaalsemat lähenemisviisi õppimisele, mis hõlmaks sobivaid hindamise viise ning mis tõstaks õppimise motiveeritust.

6.

Kõrge kvaliteediga, ühtlasi nii tasakaalustatud kui ka tõhusate haridus- ja koolitussüsteemide tagamine (11) eeldab paremat ja kättesaadavamat eelkoolihariduse pakkumist, ambitsioonikaid koole, mis pakuvad kõikidele õpilastele nende taustast olenemata võrdseid võimalusi, ning õiget vahekorda erivajadustega lastele antava tava- ja eriõppe vahel.

7.

Samuti on vaja suuremaid jõupingutusi, et rakendada nõukogu 2007. aasta novembri järeldusi (12), milles kutsutakse liikmesriike üles tagama õpetajate esmase hariduse kvaliteeti, pakkuma karjääri alguse toetust ja jätkuvat ametialast arengut, mis on kooskõlastatud, sidus, piisavalt rahastatud ja mille kvaliteet on tagatud, et meelitada õpetajaameti juurde — ja selle juurde jääma — kõige sobilikumad inimesed, et tegeleda halva õppeedukusega seotud probleemidega, toetada kõiki õpilasi nende potentsiaali täielikul ärakasutamisel ning luua koolikeskkond, kus õpetajad saavad üksteiselt õppida ning milles keskendutakse õpilaste edasijõudmise parandamisele,

1.

Tagada võtmepädevuste, eelkõige kirja- ja arvutamisoskuse omandamine ja parandada omandamise taset.

2.

Pöörata suuremat tähelepanu sellele olulisele rollile, mida koolid täidavad osalusühiskondade edendamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, tagades kõrge kvaliteediga hariduse kõigile õpilastele kooskõlas võrdsuse põhimõttega.

3.

Edendada õpetaja elukutset ja parandada pedagoogilise personali ja koolijuhtide esmast ja täiendkoolitust,

1.

Avatud koordinatsiooni meetodi raames töötama koos, et tõhustada Euroopa koostööd käesolevates järeldustes esitatud poliitiliste prioriteetide edendamiseks.

2.

Seoses soovitusega võtmepädevuste kohta elukestvas õppes järelmeetmeid võttes, keskendama koostöö järgmisele:

3.

Võttes järelmeetmeid nõukogu järeldustele tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses, keskendama koostöö järgmisele:

4.

Võttes järelmeetmeid nõukogu järeldustele õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta, keskendama koostöö järgmisele:

5.

Kasutama eespool nimetatud eesmärkide edendamiseks kõiki asjakohaseid vahendeid, näiteks avatud koordinatsiooni meetodi elemente, elukestva õppe programmi, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi ning kooskõlas liikmesriikide prioriteetidega Euroopa Sotsiaalfondi.

6.

Pidama korrapärast dialoogi kooliküsimuste üle, sealhulgas loovuse ja innovatsioonialase võimekuse edendamise üle koolihariduses ja koolihariduse kaudu, kaasates kõrgetasemelisi poliitikakujundajaid liikmesriikidest,