Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52008XC0620(01)

Komisjoni teatis ohtlikkuse hindamise tulemuste ja ohu vähendamise strateegia kohta järgmiste ainete puhul: tsinkoksiid, tsinksulfaat, tritsinkdiortofosfaat (EMPs kohaldatav tekst)

ELT C 155, 20.6.2008, p. 1–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

20.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/1

Komisjoni teatis ohtlikkuse hindamise tulemuste ja ohu vähendamise strateegia kohta järgmiste ainete puhul: tsinkoksiid, tsinksulfaat, tritsinkdiortofosfaat

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 155/01)

Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (1) on ette nähtud andmete teatamine, erinimekirja kandmine, ohtlikkuse hindamine ja vajaduse korral strateegia väljatöötamine sellistest ainetest tingitud ohu vähendamiseks.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 raames on järgmised ained loetud eritähelepanu vajavateks aineteks, mida tuleb hinnata vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2268/95 (2), milles on käsitletud määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt eritähelepanu vajavate ainete teist nimekirja:

—

tsinkoksiid;

—

tsinksulfaat;

—

tritsinkdiortofosfaat.

Kõnealuse määrusega referendiks määratud liikmesriik on lõpetanud asjaomastest ainetest inimesele ja keskkonnale tuleneva ohu hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted (3), ja on vastavalt määrusele (EMÜ) nr 793/93 soovitanud strateegia ohu vähendamiseks.

Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) ning tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega (SCHER) on konsulteeritud ja komiteed on esitanud arvamuse referendi läbiviidud ohuhindamise kohta. Kõnealused arvamused on avaldatud teaduskomiteede veebilehel.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 11 lõikega 2 on nähtud ette, et ohuhindamise tulemused ja ohu vähendamiseks soovitatud strateegia kinnitatakse ühenduse tasandil ja avaldatakse komisjoni poolt. Käesolevas teatises ja komisjoni asjaomases soovituses 2008/468/EÜ (4) on esitatud ohuhindamise tulemused (5) ja strateegia eespool nimetatud ainetest tingitud ohu vähendamiseks.

Käesolevas teatises esitatud ohuhindamise tulemused ja ohu vähendamise strateegia on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(1)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

(2)  EÜT L 231, 28.9.1995, lk 18.

(3)  EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.

(4)  ELT L 161, 20.6.2008.

(5)  Põhjaliku ohuhindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt:

http://ecb.jrc.it/existing-substances/

LISA

1. OSA

CASi nr: 1314-13-2

 

Einecsi nr: 215-222-5

Struktuurivalem:

ZnO

Einecsi nimetus:

Tsinkoksiid

IUPACi nimetus:

Tsinkoksiid

Referent:

Madalmaad

Liigitus (1):

N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud ohuhinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Ohu hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt lisaainena kummis, samuti klaasi- ja keraamikatoodetes. Lisaks kasutatakse ainet korrosioonitõrjevahendina värvides, toorainena tsingikemikaalide tootmiseks, kütuste ja määrdeainete lisaainena ning tsingilisandina väetistes, loomasöödas ja inimtarbimiseks ettenähtud vitamiini- ja mineraalainetablettides. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

tsingiga kaetud terase keevitamisel avaldub aine äge mürgisus sissehingamisel metallisuitsupalavikuna;

—

aine võib avaldada süsteemset toimet korduva nahale sattumise ja korduva segakokkupuute (sissehingamine ja nahale sattumine) tagajärjel, mis on tingitud tsinkoksiidi sisaldavate värvide kasutamisest.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Sellises järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1.

On vaja erimeetmeid ohtude piiramiseks järgnevalt loetletud konkreetsete kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse, et

—

järgmistest kasutusaladest tingitud kokkupuude ainega võib avaldada kahjulikku mõju kohalikule veekeskkonnale ja setetele: tootmine ühes tootmiskohas (mõju ainult setetele), kasutamine klaasi töötlemisel, ferriitide tootmine (mõju ainult setetele), varistoride tootmine, katalüsaatorite töötlemine, määrdeainete valmistamine, värvide töötlemine, kosmeetiliste vahendite valmistamine ning nende kasutamine (mõju ainult setetele). Paljudes tootmiskohtades ja paljude töötlemisviiside puhul (kus ainet heidetakse vette) ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud.

1.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisest klaasitöötlemistööstuses, määrdeainete ja kosmeetiliste vahendite tootmisel (valmististe koostamine ja töötlemine) tingitud kokkupuude ainega võib kahjustada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1.

On vaja piirata ohtu mõnede, kuid mitte kõigi kokkupuuteviiside korral. Selles järelduses arvestatakse, et

—

klaasitöötlemistööstuses, varistoride tootmisel, katalüsaatorite töötlemisel, määrdeainete valmistamisel, värvide töötlemisel ja kosmeetiliste vahendite valmistamisel esinev kokkupuude ainega võib kahjustada reoveepuhastite mikroorganisme.

3.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Sellises järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

Ühenduses praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid loovad üldise arvamuse kohaselt piisava raamistiku tsinkoksiidi ohtliku mõju vähendamiseks vajalikul määral ning neid õigusakte tuleb kohaldada. Lisaks soovitatakse ohuhinnangu tulemuste alusel

—

kehtestada ühenduse tasandil kas direktiivi 98/24/EÜ (2) või 2004/37/EÜ (3) alusel, vastavalt vajadusele, keevitamissuitsu piirnorm töökeskkonnas.

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (4) ja 2000/60/EÜ (5) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—

lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsinkoksiid võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

2. OSA

CASi nr: 7733-02-0

 

Einecsi nr: 231-793-3

Struktuurivalem:

ZnSO4

Einecsi nimetus:

Tsinksulfaat

IUPACi nimetus:

Tsinksulfaat

Referent:

Madalmaad

Liigitus (6):

Xn; R22

R41

N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud ohuhinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse seda ainet peamiselt väetiste ja pestitsiidide tootmisel, põllumajanduses kasutatavate ravimitena, nagu söödalisandid, ja keemiatööstuses. Lisaks kasutatakse ainet viskoosi tootmisel, floteerimisvahendina kaevandamisel, korrosioonitõrjevahendina galvaanimistööstuses ja veepuhastusprotsessides. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

aine kasutamisest väetiste tootmisel põllumajanduse jaoks (valmististe koostamine) tingitud kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku veeökosüsteemi. Seoses aine kasutamisega söötade tootmisel põllumajanduse jaoks (valmististe koostamine) ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud;

—

aine kasutamisest väetiste ja loomasööda tootmisel põllumajanduse jaoks (valmististe koostamine) ning keemiatööstuses (töötlemine) tingitud kohalik kokkupuude ainega võib mõjutada setetes elavaid organisme. Paljude töötlemisviiside puhul ei ole küll otsest ohtu kindlaks tehtud, kuid võimalikku kohaliku ulatusega ohtu ei saa välistada, kuna kõnealuses piirkonnas võib tsingi taustkontsentratsioon olla kõrgenenud.

1.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

aine kasutamisest keemiatööstuses (töötlemine), põllumajanduse jaoks pestitsiidide tootmisel (töötlemine) ja väetiste tootmisel (valmististe koostamine) tingitud kokkupuude ainega võib kahjustada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1.

Ohtu on vaja vähendada. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisest keemiatööstuses (töötlemine), põllumajanduse jaoks pestitsiidide tootmisel (töötlemine) ja väetiste tootmisel (valmististe koostamine) tingitud kokkupuude ainega võib kahjustada reoveepuhastite mikroorganisme.

3.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Sellises järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (4) ja 2000/60/EÜ (5) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—

lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tsinksulfaat võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

3. OSA

CASi nr: 7779-90-0

 

Einecsi nr: 231-944-3

Struktuurivalem:

Zn3(PO4)2

Einecsi nimetus:

Tritsinkdiortofosfaat

IUPACi nimetus:

Tritsinkdiortofosfaat

Referent:

Madalmaad

Liigitus (7):

N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud ohuhinnangus. Ohtu hinnati vastavalt metallide puhul sel ajal kasutatud meetodile ja tehnilisele juhenddokumendile ohtude hindamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles käsitletakse registreeritud kemikaalide ohtlikkuse hindamist.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt värvi-, laki- ja värnitsatööstuses aktiivse anorgaanilise värvipigmendina metallipindade korrosioonitõrjeks ettenähtud kruntide ja värvide tootmisel. Kasutamist nanomaterjalidena ei ole hinnatud.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

Järeldused on esitatud ainult kohalike kokkupuuteviiside kohta. Piirkondlikke keskkonnaohtusid käsitlevad järeldused, mida on kirjeldatud metalse tsingi (Einecsi nr 231-175-3) ohtude hindamisel, kehtivad samuti.

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.1.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisest värvitööstuses (valmististe koostamine ja töötlemine) tingitud kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku veeökosüsteemi (sealhulgas setteid).

1.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 1.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

2.1.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisest värvitööstuses (valmististe koostamine) tingitud kokkupuude ainega võib mõjutada kohalikku maismaaökosüsteemi.

2.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike ja piirkondlike kokkupuuteviiside puhul, sealhulgas seoses teisese mürgisusega, välja arvatud eespool punktis 2.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

3.1.

Ohtu on vaja vähendada. Selles järelduses arvestatakse, et

—

aine kasutamisest värvitööstuses (valmististe koostamine ja töötlemine) tingitud kokkupuude ainega võib mõjutada reoveepuhasti mikroorganisme.

3.2.

Praegu ei ole vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks meetmetele, mida kasutatakse kõigi kohalike kokkupuuteviiside puhul, välja arvatud eespool punktis 3.1 loetletud meetmed. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

KESKKONNA puhul

soovitatakse järgmist:

—

kaaluda direktiivi 2008/1/EÜ (4) ja 2000/60/EÜ (5) alusel, kas on vaja täiendavaid ohu vähendamise meetmeid muude tsingiheiteallikate jaoks kui need, mis on seotud toodetud või imporditud kemikaaliga (näiteks looduslikud allikad, kaevandamine, varasem saastatus, muude tsingiühendite kasutamine), mille kohta ohu vähendamise strateegias on tehtud järeldus, et need annavad olulise osa tsingi heitest veekeskkonda;

—

lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks tritsinkdiortofosfaat võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse.

(1)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(2)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(3)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(4)  ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(5)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(6)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(7)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

Top