This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2006/313E/02
MINUTES#Tuesday 24 October 2006
PROTOKOLL
Teisipäev, 24. oktoober 2006
PROTOKOLL
Teisipäev, 24. oktoober 2006
ELT C 313E, 20.12.2006, p. 19–131
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
20.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 313/19 |
PROTOKOLL
(2006/C 313 E/02)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.05.
*
* *
Sõna võttis Carlos Carnero González Hispaania fotograafi Emilio Fernández Morenatti röövimise kohta Gazas.
2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine)
Järgmised parlamendiliikmed ja fraktsioonid esitasid vastavalt kodukorra artiklile 115 taotluse arutelu korraldamiseks alljärgnevate resolutsiooni ettepanekute üle:
|
I. |
TIIBET
|
|
II. |
RIOS MONTTI PROTSESS
|
|
III. |
USBEKISTAN
|
Kõneaeg eraldatakse vastavalt kodukorra artiklile 142.
3. Otsus kiirmenetluse kohta
Nõukogu taotlus kiirmenetluse rakendamise kohta (kodukorra artikkel 134):
|
— |
* Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 639/2004, ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta [KOM(2006)0433 - C6-0295/2006 - 2006/0148(CNS)]. |
Sõna võttis Rosa Miguélez Ramos (PECH komisjoni nimel).
Otsustati kohaldada kiirmenetlust.
Kõnealuse punkti hääletus toimub neljapäeval, 26.10.2006 kell 11.30.
Täiskogule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kolmapäev, 25.10.2006 kell 10.00.
4. Ungari 1956. aasta ülestõusu mälestamine
Euroopa Parlamendi presidendi ja fraktsioonide esimeeste avaldused: Ungari 1956. aasta ülestõusu mälestamine
Josep Borrell Fontelles (Euroopa Parlamendi president), Hans-Gert Poettering (fraktsiooni PPE-DE esimees), Martin Schulz (fraktsiooni PSE esimees), Bronisław Geremek fraktsiooni ALDE nimel, Daniel Cohn-Bendit (fraktsiooni Verts/ALE kaasesimees), Francis Wurtz (fraktsiooni GUE/NGL esimees), Cristiana Muscardini (fraktsiooni UEN kaasesimees), Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, ja Luca Romagnoli (fraktsioonilise kuuluvuseta) esinesid avaldustega.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Hans-Gert Poettering, József Szájer ja Péter Olajos fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz, Hannes Swoboda ja Csaba Sándor Tabajdi fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson ja István Szent-Iványi fraktsiooni ALDE nimel, Daniel Cohn-Bendit ja Milan Horáček fraktsiooni Verts/ALE nimel, Brian Crowley, Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Wojciech Roszkowski, Michał Tomasz Kamiński, Konrad Szymański, Ģirts Valdis Kristovskis ja Adam Jerzy Bielan fraktsiooni UEN nimel Ungari 1956. aasta revolutsiooni 50. aastapäeva ja selle ajaloolise tähenduse kohta Euroopa jaoks (B6-0548/2006); |
|
— |
Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel Ungari 1956. aasta ülestõusu 50. aastapäeva ja selle ajaloolise tähtsuse kohta Euroopa jaoks (B6-0549/2006). |
Küsimuse arutelu lõpetati.
Hääletus: 26.10.2006 protokolli punkt 6.5.
ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident
5. Rinnavähk (arutelu)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0098/2006), mille esitas(id) Jan Andersson ja Karin Jöns EMPL komisjoni nimel komisjonile: Rinnavähihaigete tagasi tööturule integreerimine ning sotsiaalfondide kasutamine rinnavähi valdkonnas tegutsevate tervishoiutöötajate jätkuvaks koolituseks (B6-0433/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0101/2006), mille esitas(id) Karl-Heinz Florenz ja Karin Jöns ENVI komisjoni nimel komisjonile: Rinnavähi varajase avastamise ja ravi olukord laienenud Euroopa Liidus (B6-0434/2006)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0116/2006), mille esitas(id) Anna Záborská ja Karin Jöns FEMM komisjoni nimel komisjonile: Järelmeetmed seoses 5. juunil 2003. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga rinnavähi kohta Euroopa Liidus (B6-0436/2006)
Karin Jöns, Jan Andersson, Karl-Heinz Florenz ja Anna Záborská (autorid) esitasid suuliselt vastatavad küsimused.
Markos Kyprianou (komisjoni liige) ja Vladimír Špidla (komisjoni liige) vastasid küsimustele.
Sõna võtsid John Bowis fraktsiooni PPE-DE nimel, Stephen Hughes fraktsiooni PSE nimel, Elizabeth Lynne fraktsiooni ALDE nimel, Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel, Liam Aylward fraktsiooni UEN nimel, Urszula Krupa fraktsiooni IND/DEM nimel, Irena Belohorská (fraktsioonilise kuuluvuseta), Cristina Gutiérrez-Cortines, Dorette Corbey, Anneli Jäätteenmäki, Satu Hassi, Ilda Figueiredo, Jean-Claude Martinez, Françoise Grossetête, Anne Ferreira, Marian Harkin, Rodi Kratsa- Tsagaropoulou, Karin Scheele, Lissy Gröner, Edite Estrela, Britta Thomsen, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Marta Vincenzi, Karin Jöns, Markos Kyprianou ja Vladimír Špidla.
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Karin Jöns ja Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Hans-Gert Poettering, John Bowis, Ria Oomen-Ruijten, Anna Záborská ja Marie Panayotopoulos-Cassiotou fraktsiooni PPE-DE nimel, Elizabeth Lynne ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, Hiltrud Breyer ja Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel, Adamos Adamou, Ilda Figueiredo ja Eva-Britt Svensson fraktsiooni GUE/NGL nimel, Adriana Poli Bortone, Liam Aylward, Konrad Szymański ja Alessandro Foglietta fraktsiooni UEN nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel rinnavähi kohta laienenud Euroopa Liidus (B6-0528/2006). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 25.10.2006 protokolli punkt 6.11.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
6. Toetusprogramm Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) [06233/2/ 2006 - C6-0271/2006 - 2004/0151(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Ruth Hieronymi (A6-0337/2006)
Ruth Hieronymi tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Viviane Reding (komisjoni liige).
Sõna võtsid Marie Panayotopoulos-Cassiotou fraktsiooni PPE-DE nimel, Marianne Mikko fraktsiooni PSE nimel, Alfonso Andria fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Seán Ó Neachtain fraktsiooni UEN nimel, Thomas Wise fraktsiooni IND/DEM nimel, Tadeusz Zwiefka, Nikolaos Sifunakis, Bernat Joan i Marí, Georgios Karatzaferis ja Viviane Reding.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.10.2006 protokolli punkt 8.11.
7. Programm “Kultuur” (2007-2013) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse programm “Kultuur” (2007-2013) [06235/3/2006 - C6-0269/2006 - 2004/0150(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Vasco Graça Moura (A6-0343/2006).
Vasco Graça Moura tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Ján Figeľ (komisjoni liige).
Sõna võtsid Bogusław Sonik fraktsiooni PPE-DE nimel, Guy Bono fraktsiooni PSE nimel, Claire Gibault fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel, Alessandro Battilocchio (fraktsioonilise kuuluvuseta), ja Ján Figeľ.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.10.2006 protokolli punkt 8.12.
ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident
8. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas “Hääletuste tulemused”.
8.1. ÜRO: M2- või M3-kategooria sõidukite tunnustamine seoses nimetatud sõidukite üldise konstruktsiooniga *** (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus nõukogu otsuse eelnõu kohta ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 107 M2- või M3-kategooria sõidukite üldise konstruktsiooni kinnitamist käsitlevate ühtsete sätete kohta [07884/1/2006 - C6-0198/2006 - 2005/0250(AVC)] - rahvusvahelise kaubanduse komisjon.
Raportöör: Enrique Barón Crespo (A6-0292/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 1)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0421)
Parlament andis oma nõusoleku.
8.2. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine: Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmine * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga liitumise tõttu ajutised erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmiseks [KOM(2006)0271 - C6-0221/2006 - 2006/0091(CNS)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Giuseppe Gargani (A6-0312/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 2)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0422)
8.3. Ühisettevõtte Galileo põhikirja muutmine * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 876/2002 lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja [KOM(2006)0351 - C6-0252/2006 - 2006/0115(CNS)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Raportöör: Giles Chichester (A6-0348/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 3)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0423)
8.4. Norra osamaks Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse töös * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Norra vahel sellise lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises Norra osalemist Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse töös käsitlevas lepingus sätestatud Norra osamaksu suuruse läbivaatamist [KOM(2006)0115 - C6-0140/2006 - 2006/0037(CNS)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Frieda Brepoels (A6-0330/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 4)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0424)
8.5. Bogdan Golikilt puutumatuse võtmise taotlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Bogdan Golikilt puutumatuse võtmise taotluse kohta [2006/2218(IMM)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Diana Wallis (A6-0317/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 5)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0425)
8.6. Mario Borghezio puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Mario Borghezio puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta [2006/2151(IMM)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Maria Berger (A6-0329/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 6)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0426)
8.7. Paranduseelarve nr 3/2006 projekt (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 3/2006 projekti kohta: III jagu, komisjon - VIII jao B-osa, Euroopa Andmekaitseinspektor [11297/2006 - C6-0239/2006 - 2006/2119(BUD)] - eelarvekomisjon.
Kaasraportöörid: Giovanni Pittella ja Valdis Dombrovskis (A6-0350/2006)
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 7)
MUUDATUSETTEPANEKUD JA RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (muudatusettepanekud P6_TA(2006)0427, résolution P6_TA(2006)0428)
8.8. Paranduseelarve nr 5/2006 projekt (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 5/2006 projekti kohta, III jagu - komisjon [13561/2006 - C6-0333/2006 - 2006/2202(BUD)] - eelarvekomisjon.
Raportöör: Giovanni Pittella (A6-0340/2006)
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 8)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0429)
8.9. Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegiline partnerlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegilise partnerluse kohta [2006/2234(INI)] - arengukomisjon.
Raportöör: Luisa Morgantini (A6-0310/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 9)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0430)
8.10. Keskkonna rahastamisvahend (LIFE+) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta [06284/1/2006 - C6-0226/2006 - 2004/0218(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Marie Anne Isler Béguin (A6-0288/2006)
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 10)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0431)
8.11. Toetusprogramm Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) [06233/2/ 2006 - C6-0271/2006 - 2004/0151(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Ruth Hieronymi (A6-0337/2006)
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 11)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0432)
8.12. Programm “Kultuur” (2007-2013) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse programm “Kultuur” (2007-2013) [06235/3/2006 - C6-0269/2006 - 2004/0150(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Vasco Graça Moura (A6-0343/2006)
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 12)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0433)
8.13. Ühenduse kodanikukaitse mehhanism * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) [KOM(2006)0029 - C6-0076/2006 2006/0009(CNS)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Dimitrios Papadimoulis (A6-0286/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 13)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0434)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0434)
8.14. Läbipaistvuse direktiivi rakendusmeetmed (tase 2) (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0529/2006
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 14)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0435)
8.15. Prospektide direktiivi rakendusmeetmed (tase 2) (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0530/2006
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 15)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0436)
8.16. Sisserändajatest naiste roll ja koht ELis (hääletus)
Raport naiste sisserände kohta: sisserändajatest naiste roll ja koht Euroopa Liidus [2006/2010(INI)] - naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon.
Raportöör: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A6-0307/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 16)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0437)
8.17. Ühenduse vahendite sissenõudmine (hääletus)
Raport ühenduse vahendite sissenõudmise kohta [2005/2163(INI)] - eelarvekontrollikomisjon.
Raportöör: Paulo Casaca (A6-0303/2006)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 17)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0438)
9. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Raport: Maria Berger - A6-0329/2006
|
— |
Bruno Gollnisch |
Raport: Marie Anne Isler Béguin - A6-0288/2006
|
— |
Carlo Fatuzzo |
Raport: Vasco Graça Moura - A6-0343/2006
|
— |
Andreas Mölzer, Carlo Fatuzzo |
Raport: Dimitrios Papadimoulis - A6-0286/2006
|
— |
Carlo Fatuzzo |
Läbipaistvuse direktiivi rakendusmeetmed (tase 2) (B6-0529/2006)
|
— |
Carlo Fatuzzo |
Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou - A6-0307/2006
|
— |
Hubert Pirker, Andreas Mölzer, Michl Ebner ja Carlo Fatuzzo |
10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused on toodud veebilehel “Séance en direct”, “Résultats des votes (appels nominaux) / Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa “Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Maria Carlshamre teatas, et tema hääletusseade hääletuste ajal ei töötanud.
Fausto Correia teatas, et sai osaleda ainult kolmel viimasel hääletusel, kuna tema kinnitusel tema hääletuskaart eelnenud hääletuste ajal ei töötanud.
(Istung katkestati kell 12.30 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
12. Parlamendi koosseis
Rootsi pädevad ametiasutused on teatanud Cecilia Malmströmi asemel Olle Schmidti ametisse nimetamisest, kes hakkab täitma parlamendiliikme ülesandeid alates 19.10.2006.
Kuna tema mandaadi kehtivust ei ole kontrollitud ja ei ole vastu võetud otsust tema mandaadi võimaliku vaidlustamise kohta, osaleb Olle Schmidt vastavalt kodukorra artikli 3 lõikele 2 täieõiguslikult parlamendi ja selle organite töös, tingimusel et ta on eelnevalt esitanud deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et ei täida ülesandeid, mis ei ole ühitatavad Euroopa Parlamendi liikme ametiga.
13. Tervitus
President tervitas parlamendi nimel Iraani kirjanikku ja ajakirjanikku Akbar Ganji'd, kes viibis külaliste loožis.
14. 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt (III jagu) - 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII ja VIII jagu) (arutelu)
Raport Euroopa Liidu 2007_ eelarveaasta üldeelarve projekti ja Euroopa Liidu 2007 — eelarveaasta üldeelarve projekti III jao (komisjon) kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2007 (5733/2006 - SEK(2006)0762) kohta [C6 0299/2006 - 2006/2018(BUD)] - eelarvekomisjon.
Raportöör: James Elles (A6-0358/2006)
Raport Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta: I jagu, Euroopa Parlament - II jagu, nõukogu - IV jagu, Euroopa Kohus - V jagu, kontrollikoda - VI jagu, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee - VII jagu, Regioonide Komitee - VIII (A) jagu, Euroopa Ombudsman - VIII (B) jagu, Euroopa Andmekaitseinspektor [C6-0300/2006 - 2006/2018(BUD)] - eelarvekomisjon.
Raportöör: Louis Grech (A6-0356/2006)
James Elles tutvustas raportit (A6-0358/2006).
Louis Grech tutvustas raportit (A6-0356/2006).
Sõna võtsid Ulla-Maj Wideroos (nõukogu eesistuja) ja Dalia Grybauskaitė (komisjoni liige).
Sõna võttis István Szent-Iványi (AFET komisjoni arvamuse koostaja).
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
Sõna võtsid Jürgen Schröder (DEVE komisjoni arvamuse koostaja), Ona Juknevičienė (EMPL komisjoni arvamuse koostaja), Jutta Haug (ENVI komisjoni arvamuse koostaja), Neena Gill (ITRE komisjoni arvamuse koostaja), Bill Newton Dunn (IMCO komisjoni arvamuse koostaja), Anne E. Jensen (TRAN komisjoni arvamuse koostaja), Marian Harkin (REGI komisjoni arvamuse koostaja), Marc Tarabella (AGRI komisjoni arvamuse koostaja), Rosa Miguélez Ramos (PECH komisjoni arvamuse koostaja), Helga Trüpel (CULT komisjoni arvamuse koostaja), Gérard Deprez (LIBE komisjoni arvamuse koostaja), Carlos Carnero González (AFCO komisjoni arvamuse koostaja), Piia-Noora Kauppi (FEMM komisjoni arvamuse koostaja), Alexandra Dobolyi (PETI komisjoni arvamuse koostaja), Ville Itälä fraktsiooni PPE-DE nimel, Catherine Guy-Quint fraktsiooni PSE nimel, Anne E. Jensen fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel, Wojciech Roszkowski fraktsiooni UEN nimel, Dariusz Maciej Grabowski fraktsiooni IND/DEM nimel, Sergej Kozlík (fraktsioonilise kuuluvuseta), Janusz Lewandowski, Giovanni Pittella, Kyösti Virrankoski, Gérard Onesta, Diamanto Manolakou, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Michael Henry Nattrass, Hans-Peter Martin ja Ingeborg Gräßle.
ISTUNGI JUHATAJA: Jacek Emil SARYUSZ-WOLSKI
asepresident
Sõna võtsid Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Nathalie Griesbeck, Pedro Guerreiro, Liam Aylward, Hélène Goudin, Jean-Claude Martinez, Antonis Samaras, Vladimír Maňka, Markus Ferber, Szabolcs Fazakas, Simon Busuttil, Katerina Batzeli, László Surján, Herbert Bösch ja Salvador Garriga Polledo.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: punkt 6.2 ja 26.10.2006 protokolli punkt 6.3.
(Istung katkestati enne infotundi kell 17.05 ja jätkus kell 17.30.)
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
15. Parlamendi koosseis
Taani pädevad ametiasutused on teatanud Henrik Dam Kristenseni asemel Christel Schaldemose ametisse nimetamisest, kes hakkab täitma Euroopa Parlamendi liikme ülesandeid alates 15.10.2006.
Kuna tema mandaadi kehtivust ei ole kontrollitud ja ei ole vastu võetud otsust tema mandaadi võimaliku vaidlustamise kohta, osaleb Christel Schaldemose vastavalt kodukorra artikli 3 lõikele 2 täieõiguslikult parlamendi ja selle organite töös, tingimusel et ta on eelnevalt esitanud deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et ei täida ülesandeid, mis ei ole ühitatavad Euroopa Parlamendi liikme ametiga.
16. Infotund (küsimused komisjonile)
Parlament vaatas läbi komisjonile esitatavad küsimused (B6-0437/2006).
Esimene osa
Küsimus 40 (Robert Evans): Lennukompaniide poolt praktiseeritav ülereserveerimine
Jacques Barrot (komisjoni asepresident) vastas küsimusele ning täiendavatele küsimustele, mille esitasid Gary Titley (autori asendaja), Reinhard Rack ja Jörg Leichtfried.
Küsimus 41 (Michl Ebner): Alaealiste kaitse online-jututubades (chatrooms)
Franco Frattini (komisjoni asepresident) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Michl Ebner ja Alexander Stubb.
Küsimus 42 (Paulo Casaca): Seitsme naise kividega surnuks pildumine Iraanis
Peter Mandelson (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Paulo Casaca, Piia-Noora Kauppi ja Edite Estrela.
Teine osa
Küsimus 43 (Lambert van Nistelrooij): Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes ühenduse piires (esitanud komisjon)
Viviane Reding (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Lambert van Nistelrooij, Andreas Mölzer ja Justas Vincas Paleckis.
Küsimus 44 (Stavros Arnaoutakis): Lairiba-internetiühenduse kasutamine
Viviane Reding vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Stavros Arnaoutakis, Mairead McGuinness ja Malcolm Harbour.
Küsimus 45 (Jim Higgins): Interneti domeeninimede Euroopa register (EURid)
Viviane Reding vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Jim Higgins.
Küsimus 46 (Sarah Ludford): Õiglane kaubandus
Peter Mandelson vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sarah Ludford, Paul Rübig ja Philip Bushill-Matthews.
Küsimus 47 (Seán Ó Neachtain): Läbirääkimised maailmakaubanduse teemal
Peter Mandelson vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Seán Ó Neachtain, David Martin ja Georgios Papastamkos.
Küsimustele 48 kuni 51 vastatakse kirjalikult.
Küsimus 52 (Bernd Posselt): Euro kasutuselevõtt Rootsis
Joaquín Almunia (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Bernd Posselt, Danutė Budreikaitė ja Hélène Goudin.
Küsimus 53 (Justas Vincas Paleckis): Euroalaga ühinemine
Joaquín Almunia vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Justas Vincas Paleckis, Laima Liucija Andrikienė ja David Martin.
Küsimus 54 (Gay Mitchell): Uute ühinemiste tagajärjed euroala jaoks
Joaquín Almunia vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Gay Mitchell.
Küsimused 72 ja 89 on kehtetud, sest vastavad teemad sisalduvad käesoleva osaistungjärgu päevakorras.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt stenogrammi lisa).
Komisjoni infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.15 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
17. Programm “Aktiivsed noored” (2007-2013) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm “Aktiivsed noored” perioodiks 2007-2013 [06236/3/2006 - C6-0273/2006 - 2004/0152(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Lissy Gröner (A6-0341/2006)
Lissy Gröner tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Ján Figeľ (komisjoni liige).
Sõna võtsid Rolf Berend fraktsiooni PPE-DE nimel, Christa Prets fraktsiooni PSE nimel, Jolanta Dičkutė fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Ljudmila Novak, Piia-Noora Kauppi ja Ján Figeľ.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 25.10.2006 protokolli punkt 6.3.
18. Integreeritud tegevusprogramm elukestva õppe alal ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse integreeritud tegevusprogramm elukestva õppe alal [06237/3/2006 - C6-0274/2006 - 2004/0153(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Doris Pack (A6-0344/2006)
Doris Pack tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Ján Figeľ (komisjoni liige)
Sõna võtsid Ivo Belet fraktsiooni PPE-DE nimel, Christa Prets fraktsiooni PSE nimel, Jolanta Dičkutė fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Věra Flasarová fraktsiooni GUE/NGL nimel, Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel, Andrzej Tomasz Zapałowski fraktsiooni IND/DEM nimel, Erna Hennicot-Schoepges, Maria Badia I Cutchet, Šarūnas Birutis, Jerzy Buzek ja Ján Figeľ.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 25.10.2006 protokolli punkt 6.4.
19. Programm “Kodanike Euroopa” (2007-2013) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007-2013 programm “Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust [09575/1/2006 - C6-0316/2006 - 2005/0041(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Hannu Takkula (A6-0342/2006)
Hannu Takkula tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Ján Figeľ (komisjoni liige).
Sõna võtsid Rolf Berend fraktsiooni PPE-DE nimel, Emine Bozkurt fraktsiooni PSE nimel, Marian Harkin fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel, Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel, Witold Tomczak fraktsiooni IND/DEM nimel, Roger Helmer (fraktsioonilise kuuluvuseta), Christopher Beazley, Gyula Hegyi, Maria da Assunção Esteves, Ljudmila Novak ja Ján Figeľ.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 25.10.2006 protokolli punkt 6.5.
20. Perfluorooktaansulfonaatide turustamise ja kasutamise piirangud ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse perfluorooktaansulfonaatide turustamise ja kasutamise piiranguid (nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ muutmine) [KOM(2005)0618 - C6-0418/2005 - 2005/0244(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Carl Schlyter (A6-0251/2006)
Sõna võttis Günter Verheugen (komisjoni asepresident).
Carl Schlyter tutvustas raportit.
Sõna võtsid Avril Doyle fraktsiooni PPE-DE nimel, Gyula Hegyi fraktsiooni PSE nimel, Holger Krahmer fraktsiooni ALDE nimel, Jens Holm fraktsiooni GUE/NGL nimel, Peter Liese, Marios Matsakis, Thomas Ulmer ja Günter Verheugen.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 25.10.2006 protokolli punkt 6.6.
21. Dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamine kolmandate riikide poolt (2004) (arutelu)
Raport komisjoni aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004) [2006/2136(INI)] - rahvusvahelise kaubanduse komisjon.
Raportöör: Cristiana Muscardini (A6-0243/2006)
Cristiana Muscardini tutvustas raportit.
Sõna võttis Peter Mandelson (komisjoni liige).
Sõna võtsid Syed Kamall fraktsiooni PPE-DE nimel, Francisco Assis fraktsiooni PSE nimel, Daniel Caspary, Małgorzata Handzlik, Georgios Papastamkos ja Peter Mandelson.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 25.10.2006 protokolli punkt 6.12.
22. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument “Päevakord” PE 378.419/OJME).
23. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.50.
Julian Priestley
peasekretär
Ingo Friedrich
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Cappato, Carlotti, Carlshamre, Carollo, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, De Blasio, De Keyser, Demetriou, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Holm, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Hybášková, Ibrisagic, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kilroy-Silk, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lavarra, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lévai, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Locatelli, Lombardo, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Moscovici, Mote, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Achille Occhetto, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Peillon, Pęk, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Pirker, Piskorski, Pistelli, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Pöttering, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saks, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savi, Sbarbati, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Siwiec, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Ventre, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Willmott, Wise, Wohlin, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Anastase, Arabadjiev, Athanasiu, Bărbuleţiu, Becşenescu, Bliznashki, Buruiană-Aprodu, Cappone, Christova, Ciornei, Cioroianu, Corlăţean, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Martin Dimitrov, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Iacob-Ridzi, Ivanova, Kelemen, Kirilov, Kónya-Hamar, Mihăescu, Mihalache, Morţun, Paparizov, Parvanova, Paşcu, Petre, Podgorean, Popa, Popeangă, Severin, Silaghi, Szabó, Ţicău, Ţîrle, Vigenin
I LISA
HÄÄLETUSE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
eraldi hääletus |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. ÜRO: M2- või M3-kategooria sõidukite tunnustamine seoses nimetatud sõidukite üldise konstruktsiooniga ***
Raport: Enrique BARÓN CRESPO (A6-0292/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
2. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine: Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmine *
Raport: Giuseppe GARGANI (A6-0312/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
3. Ühisettevõtte Galileo põhikirja muutmine *
Raport: Giles CHICHESTER (A6-0348/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. Norra osamaks Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse töös *
Raport: Frieda BREPOELS (A6-0330/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
NH |
+ |
522, 3, 35 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: tervikhääletus
5. Bogdan Golikilt puutumatuse võtmise taotlus
Raport: Diana WALLIS (A6-0317/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
6. Mario Borghezio puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus
Raport: Maria BERGER (A6-0329/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
7. Paranduseelarve nr 3/2006 projekt
Raport: Giovanni PITTELLA / Valdis DOMBROVSKIS (A6-0350/2006) (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus (1) |
NH |
+ |
540, 59, 6 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks
IND/DEM: tervikhääletus
8. Paranduseelarve nr 5/2006 projekt
Raport: Giovanni PITTELLA (A6-0340/2006) (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
9. Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegiline partnerlus
Raport: Luisa MORGANTINI (A6-0310/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
10. Keskkonna rahastamisvahend (LIFE+) ***II
Soovitus teisele lugemisele: Marie Anne ISLER BEGUIN (A6-0288/2006) (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Ühine seisukoht |
|||||
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-31 |
komisjon |
NH |
+ |
525, 65, 25 |
|
õigusloomega seotud resolutsiooni projekt |
|||||
|
pärast § 1 |
32 |
PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN |
|
+ |
|
|
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks muudetud kujul |
||||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
Verts/ALE: me 1-31
11. Toetusprogramm Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) ***II
Soovitus teisele lugemisele: Ruth HIERONYMI (A6-0337/2006) (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks |
||||
12. Programm “Kultuur” (2007-2013) ***II
Soovitus teisele lugemisele: Vasco GRAÇA MOURA (A6-0343/2006) (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-3 |
komisjon |
|
+ |
|
|
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks muudetud kujul |
||||
13. Ühenduse kodanikukaitse mehhanism *
Raport: Dimitrios PAPADIMOULIS (A6-0286/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-13 16-59 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
14 |
komisjon |
NH |
+ |
583, 31, 14 |
|
15 |
komisjon |
NH |
+ |
557, 36, 28 |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
573, 25, 35 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
IND/DEM: me-d 14, 15 ja lõpphääletus
14. Läbipaistvuse direktiivi rakendusmeetmed (tase 2)
Resolutsiooni ettepanek: B6-0529/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ettepanek B6-0529/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
15. Prospektide direktiivi rakendusmeetmed (tase 2)
Resolutsiooni ettepanek: B6-0530/2006
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ettepanek B6-0530/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
16. Sisserändajatest naiste roll ja koht ELis
Raport: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU (A6-0307/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pärast § 2 |
23 |
UEN |
|
+ |
|
|
§ 5 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
§ 6 |
12/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
NH |
+ |
370, 230, 30 |
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
§ 7 |
13/rev |
PPE-DE + CARLSHAMRE |
EH |
+ |
303, 302, 18 |
|
1 |
PSE |
|
↓ |
|
|
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
|
§ 9 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 10 |
14/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
NH |
+ |
417, 171, 33 |
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
pärast § 11 |
2 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ 12 |
15 |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
pärast § 12 |
3 |
Verts/ALE |
EH |
- |
254, 304, 76 |
|
pärast § 14 |
4 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 19 |
16 |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
§ 21 |
17 |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
§ 22 |
18S |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
§ 28 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 29 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/NH |
+ |
474, 137, 27 |
|||
|
§ 32 |
19ÜME |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
§ 33 |
20 |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
§ 34 |
21 |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
|
pärast § 35 |
5 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 36 |
22ÜME |
PPE-DE+ CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
enne esimest volitust |
6/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
7/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
|
8/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
|
9/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
|
pärast 18. volitust |
10/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
30. volitus |
11/rev |
PPE-DE, PSE + CARLSHAMRE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
EH |
+ |
449, 133, 55 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: me-d 12/rev ja 14/rev
IND/DEM: § 29 - teine osa
UEN: § 29 - teine osa
Taotlused eraldi hääletuseks
IND/DEM: § 28
Taotlused osade kaupa hääletuseks
UEN, IND/DEM
§ 29
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad “seksuaal- ja soojätkamisõiguste”
2. osa: need sõnad
ALDE
§ 5
1. osa:“rõhutab, et kõigis liikmesriikides ... sisserändajate diskrimineerivaks kohtlemiseks;”
2. osa:“kutsub komisjoni üles ... sotsiaalteenuste kättesaadavuse piirangud;”
§ 9
1. osa: kogu tekst, v.a sõna “õigusalast”
2. osa: see sõna
17. Ühenduse vahendite sissenõudmine
Raport: Paolo CASACA (A6-0303/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pärast § 37 |
1 |
PSE |
|
+ |
|
|
§ 43 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
546, 75, 13 |
|
§ 44 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
512, 109, 15 |
|
§ 45 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
516, 96, 19 |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: §-d 43, 44 ja 45
(1) sh 5 BUDG komisjoni muudatusettepanekut paranduseelarve nr 3/2006 projekti kohta.
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Raport: Brepoels A6-0330/2006
resolutsioon
Poolt: 522
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Sinnott
NI: Battilocchio, Bobošíková, Giertych, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Martens, Mathieu, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Novak, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Hänsch, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, Schapira, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 3
NI: Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Kilroy-Silk
Erapooletuid: 35
GUE/NGL: Krarup, Manolakou, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Louis, Nattrass, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Belohorská, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Speroni
PPE-DE: Konrad
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Claude Turmes, Glenis Willmott
2. Raport: Pittella/Dombrovskis A6-0350/2006
resolutsioon
Poolt: 540
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Zapałowski
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Ryszard, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Casini, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat,McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Martens, Mathieu, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 59
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Louis, Nattrass, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Allister, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Dillen, Giertych, Gollnisch, Kilroy-Silk, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Mölzer, Mote, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Dover, Evans Jonathan, Fjellner, Hannan, Harbour, Hökmark, Ibrisagic, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Parish, Purvis, Sumberg, Tannock, Van Orden
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 6
GUE/NGL: Krarup
IND/DEM: Karatzaferis, Železný
NI: Martinez, Speroni
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Vastu: Lars Wohlin
3. Raport: Isler Béguin A6-0288/2006
muudatusettepanekud 1-31
Poolt: 525
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Martens, Mathieu, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Berlato, La Russa
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 65
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Giertych, Gollnisch, Kilroy-Silk, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Dover, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Parish, Stevenson, Sumberg, Tannock, Van Orden
UEN: Angelilli, Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Erapooletuid: 25
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Manolakou, Meijer, Seppänen, Svensson, Toussas
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Claeys, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Speroni
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Mogens N.J. Camre, Miroslav Ouzký, Marie Anne Isler Béguin, Christofer Fjellner
4. Raport: Papadimoulis A6-0286/2006
muudatusettepanek 14
Poolt: 583
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Manolakou, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Bonde, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Masiel, Mölzer, Piskorski, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Salvini, Schenardi, Speroni
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac,Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 31
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Louis, Nattrass, Sinnott, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Giertych, Martinez, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Cederschiöld, Fjellner, Hökmark, Ibrisagic, Jackson
PSE: Andersson, Hedh, Hedkvist Petersen, Segelström, Westlund
Erapooletuid: 14
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Karatzaferis, Železný
NI: Allister, Kilroy-Silk, Kozlík, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Wohlin
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: José Javier Pomés Ruiz
5. Raport: Papadimoulis A6-0286/2006
muudatusettepanek 15
Poolt: 557
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Manolakou, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Toussas, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Karatzaferis, Pęk, Zapałowski
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Wieland, Wijkman, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns,Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 36
GUE/NGL: Krarup
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Nattrass, Rogalski, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Giertych, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Cabrnoch, Cederschiöld, Duchoň, Fajmon, Fjellner, Hökmark, Ibrisagic, Škottová, Strejček, Vlasák, Weisgerber, Wohlin, Zahradil, Zvěřina
Erapooletuid: 28
GUE/NGL: Adamou, Holm, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Coûteaux, Grabowski, Krupa, Louis, Piotrowski, de Villiers
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Dillen, Kilroy-Silk, Kozlík, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Mölzer, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Speroni
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: José Javier Pomés Ruiz
6. Raport: Papadimoulis A6-0286/2006
resolutsioon
Poolt: 573
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Uca, Wurtz
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Kozlík, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 25
GUE/NGL: Holm, Krarup, Svensson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Giertych, Kilroy-Silk, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Cederschiöld
Erapooletuid: 35
GUE/NGL: Adamou, Liotard, Manolakou, Meijer, Toussas, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Karatzaferis, Louis, de Villiers
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Speroni
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Fajmon, Ouzký, Škottová, Strejček, Van Orden, Vlasák, Zahradil
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: José Javier Pomés Ruiz, Charlotte Cederschiöld
7. Raport: Kratsa-Tsagaropoulou A6-0307/2006
muudatusettepanek 12/rev
Poolt: 370
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Hall, Harkin, in 't Veld, Juknevičienė, Koch-Mehrin, Ludford, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Szent-Iványi, Väyrynen, Veraldi, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Masiel, Rivera, Rutowicz, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Brepoels, Březina, Brunetta, Buzek, Cabrnoch, De Blasio, Demetriou, Dimitrakopoulos, Duchoň, Fajmon, Gál, Gklavakis, Gyürk, Hatzidakis, Hudacký, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lehne, Lewandowski, Liese, Matsis, Mavrommatis, Olajos, Őry, Ouzký, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Seeberg, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Strejček, Stubb, Surján, Trakatellis, Vakalis, Ventre, Wieland, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika,Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 230
ALDE: Alvaro, Andria, Beaupuy, Busk, Chatzimarkakis, Cornillet, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hennis-Plasschaert, Jäätteenmäki, Jensen, Klinz, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Maaten, Manders, Matsakis, Onyszkiewicz, Pannella, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Takkula, Toia, Van Hecke, Virrankoski
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Borghezio, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mölzer, Piskorski, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Speroni
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Beazley, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Hannan, Harbour, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Lamassoure, Langen, Langendries, Lechner, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Oomen-Ruijten, Pack, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Sommer, Spautz, Šťastný, Stevenson, Sudre, Sumberg, Tajani, Tannock, Thyssen, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zieleniec
Erapooletuid: 30
ALDE: Kułakowski, Lynne
IND/DEM: Louis, de Villiers
NI: Baco, Kilroy-Silk, Kozlík, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote
PPE-DE: Brejc, Esteves, Gaubert, Gauzès, Jałowiecki, Landsbergis, Protasiewicz, Schwab, Siekierski, Szájer, Varvitsiotis, Zaleski, Zappalà
UEN: Angelilli, Berlato, Didžiokas, Foglietta, Maldeikis, Pirilli
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Claude Turmes, Hans-Peter Martin, Anne E. Jensen, Piia-Noora Kauppi, Pierre Jonckheer
Vastu: Patrick Gaubert
8. Raport: Kratsa-Tsagaropoulou A6-0307/2006
muudatusettepanek 14/rev
Poolt: 417
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Davies, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Hall, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Koch-Mehrin, Ludford, Lynne, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Polfer, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deva, Dimitrakopoulos, Dover, Doyle, Esteves, Evans Jonathan, Fontaine, Freitas, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Grossetête, Guellec, Gyürk, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Higgins, Hudacký, Itälä, Jackson, Járóka, Jordan Cizelj, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Lewandowski, McGuinness, McMillan-Scott, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Matsis, Mavrommatis, Mitchell, Nassauer, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schöpflin, Silva Peneda, Spautz, Stevenson, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Van Orden, Varvitsiotis, Vlasto, Wieland, Wijkman, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Bielan, Camre, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Podkański, Roszkowski, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 171
ALDE: Alvaro, Andria, Beaupuy, Chatzimarkakis, Cornillet, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Harkin, Hennis-Plasschaert, Klinz, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Maaten, Manders, Matsakis, Onyszkiewicz, Pannella, Prodi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Van Hecke
GUE/NGL: Manolakou, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Borghezio, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Salvini, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Berend, Böge, Březina, Brok, Buzek, Cabrnoch, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fraga Estévez, Gahler, Gaľa, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Gutiérrez-Cortines, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hökmark, Hoppenstedt, Ibrisagic, Iturgaiz Angulo, Jarzembowski, Jeggle, Kaczmarek, Karas, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Langen, Lechner, Lehne, Liese, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, Novak, Olajos, Pack, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Schierhuber, Schnellhardt, Seeber, Seeberg, Škottová, Sommer, Šťastný, Strejček, Ulmer, Varela Suanzes-Carpegna, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zvěřina
PSE: Kinnock
UEN: Aylward, Crowley, Ó Neachtain, Ryan, Vaidere
Erapooletuid: 33
ALDE: Kułakowski, Takkula
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers, Zapałowski
NI: Baco, Kilroy-Silk, Kozlík, Mote, Speroni
PPE-DE: Dombrovskis, Handzlik, Jałowiecki, Schröder, Siekierski, Sonik, Ventre, Zaleski, Zappalà
UEN: Angelilli, Berlato, Didžiokas, Foglietta, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Pirilli, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Gitte Seeberg, Glenys Kinnock
Erapooletuid: Marie-Hélène Descamps
9. Raport: Kratsa-Tsagaropoulou A6-0307/2006
lõige 29/2
Poolt: 474
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Bonde, Goudin
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Martin Hans-Peter, Piskorski, Rivera, Salvini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bowis, Braghetto, Brepoels, Brunetta, del Castillo Vera, Cederschiöld, Coelho, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Graça Moura, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Járóka, Jordan Cizelj, Karas, Kasoulides, Kauppi, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Lamassoure, Langen, Langendries, Mantovani, Marques, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Papastamkos, Parish, Peterle, Pīks, Pirker, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Silva Peneda, Sonik, Spautz, Šťastný, Stubb, Sudre, Szájer, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Wieland, Wijkman, Wortmann-Kool, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Didžiokas, Krasts, Ó Neachtain, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 137
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Grabowski, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Louis, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Mote, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Berend, Böge, Brok, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Chmielewski, Coveney, Deß, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Florenz, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Gräßle, Handzlik, Hieronymi, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Kaczmarek, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kudrycka, Landsbergis, Lechner, Lehne, Lewandowski, Mann Thomas, Martens, Mayer, Mikolášik, Mitchell, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Pieper, Pleštinská, Podestà, Protasiewicz, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Saryusz-Wolski, Schnellhardt, Škottová, Sommer, Stevenson, Strejček, Surján, Tajani, Ulmer, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zvěřina
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Szymański, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 27
ALDE: Takkula
NI: Baco, Kilroy-Silk, Kozlík
PPE-DE: Bradbourn, Brejc, Březina, Bushill-Matthews, Chichester, De Veyrac, Dover, Hannan, Higgins, Kamall, Liese, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Nicholson, Siekierski, Sumberg, Tannock, Wohlin
PSE: Attard-Montalto, Grech, Muscat
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Lars Wohlin
Vastu: Maria Martens, Luís Queiró, Bogusław Sonik
10. Raport: Casaca A6-0303/2006
lõige 43
Poolt: 546
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Giertych, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Salvini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Böge, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Camre, Krasts
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 75
IND/DEM: Bonde, Goudin, Železný
NI: Allister, Claeys, Dillen, Gollnisch, Kilroy-Silk, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Speroni
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Berend, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Hökmark, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 13
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Kozlík, Mote
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Gunnar Hökmark, Patrick Gaubert
Vastu: John Bowis
11. Raport: Casaca A6-0303/2006
lõige 44
Poolt: 512
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Triantaphyllides, Uca, Wurtz
IND/DEM: Grabowski, Karatzaferis, Piotrowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Salvini, Speroni
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Krasts
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 109
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Liotard, Manolakou, Svensson, Toussas
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Krupa, Louis, Nattrass, Pęk, Rogalski, Titford, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Claeys, Dillen, Giertych, Kilroy-Silk, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Cederschiöld, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fjellner, Hannan, Harbour, Hökmark, Ibrisagic, Jackson, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Wohlin, Zahradil, Zvěřina
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Lucas, Schlyter
Erapooletuid: 15
GUE/NGL: Wagenknecht
IND/DEM: Sinnott
NI: Baco, Kozlík
PSE: Cashman, Corbett, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, Simpson, Skinner, Titley, Willmott
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Vastu: John Bowis
12. Raport: Casaca A6-0303/2006
lõige 45
Poolt: 516
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Chatzimarkakis, Cornillet, Davies, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Piskorski, Rivera, Rutowicz, Salvini, Speroni
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Krasts
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lichtenberger, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 96
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Manolakou, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Kilroy-Silk, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Cederschiöld, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fjellner, Hannan, Harbour, Hökmark, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Wohlin, Zahradil, Zvěřina
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Lucas, Schlyter
Erapooletuid: 19
GUE/NGL: Wagenknecht
IND/DEM: Coûteaux, Goudin, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík
PSE: Cashman, Corbett, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, Simpson, Skinner, Titley, Willmott
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Vastu: John Bowis, Jens Holm, Eva-Britt Svensson, Anna Ibrisagic
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0421
ÜRO: M2- või M3-kategooria sõidukite tunnustamine seoses nimetatud sõidukite üldise konstruktsiooniga ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 107 M2- või M3-kategooria sõidukite üldise konstruktsiooni kinnitamist käsitlevate ühtsete sätete kohta (7884/1/2006 - C6-0198/2006 - 2005/0250(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (7884/1/2006) (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse 97/836/EÜ artikli 3 lõike 3 ja artikli 4 lõike 2 teise taande alusel esitatud nõukogu nõusoleku taotlust (2) (C6-0198/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 1 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A6-0292/2006), |
|
1. |
annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus 97/836/EÜ seoses Euroopa Ühenduse ühinemisega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (muudetud 1958. aasta kokkulepe) (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).
P6_TA(2006)0422
Bulgaaria ja Rumeenia liitumine: Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga liitumise tõttu ajutised erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmiseks (KOM(2006)0271 - C6-0221/2006 - 2006/0091(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0271) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 283, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0221/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0312/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
3. |
nõuab 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsiooni alusel lepitusmenetluse algatamist, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
4. |
kutsub nõukogu üles uuesti Euroopa Parlamendiga konsulteerima, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0423
Ühisettevõtte Galileo põhikirja muutmine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määruse, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 876/2002 lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja (KOM(2006)0351 - C6-0252/2006 - 2006/0115(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0351) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 171, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0252/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0348/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0424
Norra osamaks Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuses *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Norra vahel sellise lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises Norra osalemist Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse töös käsitlevas lepingus sätestatud Norra osamaksu suuruse läbivaatamist (KOM(2006)0115 - C6-0140/2006 - 2006/0037(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0115) (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Norral vahelise lepingu projekti, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahelises Norra osalemist Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse töös käsitlevas lepingus sätestatud Norra osamaksu suuruse läbivaatamist; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0140/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0330/2006), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Norra Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0425
Bogdan Golikilt puutumatuse võtmise taotlus
Euroopa Parlamendi otsus Bogdan Golikilt puutumatuse võtmise taotluse kohta (2006/2218(IMM))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Bogdan Golikilt puutumatuse võtmise taotlust, mille esitas Belgia välisministeerium Brüsseli apellatsioonikohtu prokuratuuri palvel 7. juulil 2006. aastal ning millest anti teada Euroopa Parlamendi 4. septembri 2006. aasta täiskogu istungil; |
|
— |
olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Bogdan Goliki ära kuulanud, kes taotles, et talt puutumatus ära võetaks; |
|
— |
võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 10 ja 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0317/2006), |
|
A. |
arvestades, et Bogdan Golik valiti Euroopa Parlamendi liikmeks 10.-13. juunil 2004 toimunud kuuendatel valimistel ning arvestades, et parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004. aastal; |
|
B. |
arvestades, et Bogdan Golikil on 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 alusel immuniteet kinnipidamismeetmete ja kohtumenetluste suhtes liikmesriikide territooriumil, välja arvatud tema enda liikmesriigis; |
|
C. |
arvestades, et vastavalt Euroopa Kohtu ülalnimetatud otsustega loodud pretsedendiõigusele oli Bogdan Golikil juhtumi asetleidmise ajal nimetatud immuniteet, sest parlamendil oli istungjärk, |
|
1. |
otsustab võtta Bogdan Golikilt puutumatuse tingimusel, et kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni (juhul kui see tehakse) säiliks tema immuniteet mistahes vormis kinnipidamise, eelvangistuse või mistahes muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Belgia Kuningriigi pädevale asutusele. |
(1) Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195 ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.
P6_TA(2006)0426
Mario Borghezio puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus
Euroopa Parlamendi otsus Mario Borghezio puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2151(IMM))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Mario Borghezio 23. mail 2006. aastal esitatud taotlust tema puutumatuse kaitsmise kohta, millest anti teada 1. juuni 2006. aasta täiskogu istungil; |
|
— |
olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Mario Borghezio ära kuulanud; |
|
— |
võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1); |
|
— |
võttes arvesse Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 68; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0329/2006), |
|
1. |
otsustab mitte kaitsta Mario Borghezio puutumatust ja eesõigusi. |
(1) Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 419, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2403.
P6_TA(2006)0427
Paranduseelarve 3/2006 projekt (muudatusettepanekud)
Muudatusettepanekud Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 3/2006 projekti, III jagu - komisjon ja VIII jao B-osa - Euroopa Andmekaitseinspektor (C6-0336/2006 - 2006/2119(BUD))
Muudatusettepanek 1
III JAGU: komisjon
Punkt 02 01 04 01 - Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes - Halduskorralduskulud
|
02 01 04 01 |
Eelarve 2006 |
PEP 3/2006 |
Muudatusettepanek |
Eelarve 2006 + PE3 muudetud |
||||
|
|
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
|
|
2 790 000 |
2 790 000 |
- 554 545 |
- 554 545 |
554 545 |
554 545 |
2 790 000 |
2 790 000 |
NOMENKLATUUR:
Jätta muutmata
SELGITUSED:
Jätta muutmata
PÕHJENDUS:
Taastada paranduseelarve esialgne projekt.
Muudatusettepanek 2
III JAGU: komisjon
Artikkel 06 02 03 - Transpordiohutus
|
06 02 03 |
Eelarve 2006 |
PEP 3/2006 |
Muudatusettepanek |
Eelarve 2006 + PE3 muudetud |
||||
|
|
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
|
|
18 080 000 |
17 080 000 |
-2 714 000 |
-2 714 000 |
2 714 000 |
2 714 000 |
18 080 000 |
17 080 000 |
NOMENKLATUUR:
Jätta muutmata
SELGITUSED:
Jätta muutmata
PÕHJENDUS:
Lükata vähendamine tagasi, kuna eelarveaasta on suurte kärbete tegemiseks liiga varases järgus.
Muudatusettepanek 3
III JAGU: komisjon
Punkt 06 02 09 01 - Galileo järelevalveasutus - Toetus jaotistele 1 ja 2
|
06 02 09 01 |
Eelarve 2006 |
PEP 3/2006 |
Muudatusettepanek |
Eelarve 2006 + PE 3 muudetud |
||||
|
|
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
|
|
2 231 400 |
2 231 400 |
1 600 000 |
1 600 000 |
850 000 |
850 000 |
4 681 400 |
4 681 400 |
NOMENKLATUUR:
Jätta muutmata
SELGITUSED:
Jätta muutmata
PÕHJENDUS:
Taastada paranduseelarve esialgne projekt.
Muudatusettepanek 4
III JAGU: komisjon
Punkt 06 02 09 02 - Galileo järelevalveasutus ‐ Toetus jaotisele 3
|
06 02 09 02 |
Eelarve 2006 |
PEP 3/2006 |
Muudatusettepanek |
Eelarve 2006 + PE 3 muudetud |
||||
|
|
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
|
|
2 500 000 |
2 500 000 |
0 |
0 |
600 000 |
600 000 |
3 100 000 |
3 100 000 |
NOMENKLATUUR:
Jätta muutmata
SELGITUSED:
(Muuta vastavalt eelarveaasta tulude ja kulude esialgset eelarvestust)
PÕHJENDUS:
Taastada paranduseelarve esialgne projekt.
Muudatusettepanek 5
III JAGU: komisjon
Punkt 18 02 03 02 - Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur - Toetus jaotisele 3
|
18 02 03 02 |
Eelarve 2006 |
PEP 3/2006 |
Muudatusettepanek |
Eelarve 2006 + PE 3 muudetud |
||||
|
|
Kulukohustused |
Maksed |
Kulu kohustused |
Maksed |
Kulu kohustused |
Maksed |
Kulu kohustused |
Maksed |
|
|
9 440 000 |
9 440 000 |
-3 786 000 |
-3 786 000 |
3 786 000 |
3 786 000 |
9 440 000 |
9 440 000 |
NOMENKLATUUR:
Jätta muutmata
SELGITUSED:
(Muuta vastavalt eelarveaasta tulude ja kulude esialgset eelarvestust)
PÕHJENDUS:
Lükata vähendamine tagasi, kuna eelarveaasta on suurte kärbete tegemiseks liiga varases järgus.
P6_TA(2006)0428
Paranduseelarve nr 3/2006 projekt
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 3/2006 projekti kohta, III jagu - Komisjon, VIII jao B-osa - Euroopa Andmekaitseinspektor (C6-0336/2006 - 2006/2119 (BUD))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 272 lõiget 6; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artikleid 37 ja 38; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2006. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 15. detsembril 2005 (2); |
|
— |
võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 22. mail 2006 esitatud Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 3/2006 esialgset projekti (SEK(2006)0633); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu poolt 11. juulil 2006 koostatud paranduseelarve nr 3/2006 projekti (11297/2006 - C6-0239/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni (4) Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 3/2006 projekti kohta, III jagu - komisjon; VIII jao B-osa - Euroopa Andmekaitseinspektor; |
|
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta muudatusettepanekuid paranduseelarve nr 3/2006 projekti (5); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu teist lugemist 10. oktoobril 2006. aastal (SGS6/12736); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0350/2006), |
|
1. |
võtab nõukogu teise lugemise teadmiseks; |
|
2. |
kinnitab oma esimesel lugemisel vastu võetud otsuse; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks teatada, et paranduseelarve nr 4/2006 on lõplikult vastu võetud ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Andmekaitseinspektorile. |
(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0376.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0375.
P6_TA(2006)0429
Paranduseelarve nr 5/2006 projekt
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 5/2006 projekti kohta, III jagu - komisjon (13561/2006 - C6-0333/2006 - 2006/2202(BUD))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 272 lõike 4 eelviimast lõiku; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artikleid 37 ja 38; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 15. detsembril 2005 (2); |
|
— |
võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 20. juulil 2006. aastal esitatud Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 5/2006 esialgset projekti (SEK(2006)0996); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu poolt 5. oktoobril 2006. aastal koostatud paranduseelarve nr 5/2006 projekti (13561/2006 - C6-0333/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0340/2006), |
|
A. |
arvestades, et paranduseelarve nr 5/2006 koosneb kolmest erinevast osast: uute vahendite kasutuselevõtmine Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks antava rahalise toetuse jaoks, Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile” (2007) assigneeringute suurendamine ja kahe uue eelarverea loomine seoses komisjoni raamatupidamissüsteemi kaasajastamisega; |
|
B. |
arvestades, et komisjoni ettepanekus sisalduvad 120 miljonit EUR uute kulukohustustena Küprose türgi kogukonna majandusarengu toetamiseks tulenevad 26. aprillil 2004. aastal Luxembourgis vastu võetud nõukogu otsusest, mis tehti pärast Küprose rahvahääletuse tulemuste selgumist, ning seni ei ole neid eelarvesse kantud viivituste tõttu õigusliku aluse vastuvõtmisel; |
|
C. |
arvestades, et Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile” assigneeringute suurendamine 4 miljoni euro võrra on vajalik selleks, et viia 2006. aasta eelarve assigneeringud summadeni, mida nimetatakse asjakohases Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta otsuses nr 771/2006/EÜ (4); |
|
D. |
arvestades, et seoses esimese esialgse raamatupidamiskontode sulgemisega pärast komisjoni raamatupidamissüsteemi kaasajastamist tuleb luua uus eelarverida varahaldusega seotud kulutuste katmiseks ning teine uus eelarverida Euroopa Arengufondi osaluseks ühistes haldustoetuse kuludes, |
|
1. |
kiidab paranduseelarve nr 5/2006 projekti muutmata kujul heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
P6_TA(2006)0430
ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegiline partnerlus
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegilise partnerluse kohta (2006/2234(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga “ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi strateegilise partnerluse poole” (KOM(2006)0347); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta teatist nõukogule ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajatele, et anda komisjonile suuniseid ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu läbivaatamiseks (KOM(2006)0348); |
|
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelist kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut (TDCA) (1), mis allkirjastati 1999. aasta oktoobris, mida kohaldati ajutiselt ja osaliselt alates 2000. aasta jaanuarist ja mis jõustus täielikult 1. mail 2004. aastal; |
|
— |
võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (2) (Cotonou leping); |
|
— |
võttes arvesse ÜRO aastatuhande projekti aruannet “Investeerimine arengusse - tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks”; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: “Euroopa konsensus” (3); |
|
— |
võttes arvesse oma 17. novembril 2005. aastal resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta (4) ning 6. juulil 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Kariibi mere piirkonna kasvu-, stabiilsus- ja arengupartnerluse kohta (5); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0310/2006), |
|
A. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika on lõuna pool Saharat asuvate Aafrika riikide seas poliitiliselt kõige mõjukam, tegutsedes Aafrika tasandil eelkõige Aafrika Liidu ja Aafrika arengu uue partnerluse (NEPAD) ja piirkondlikul tasandil Lõuna-Aafrika Arengunõukogu (SADC) raames, ning on oluline osaleja ka ülemaailmsel tasandil, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mitmepoolsetel rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ning aitab ka üha enam kaasa Aafrika riikides ja konfliktipiirkondades rahu saavutamisele; |
|
B. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika majandus on nii Saharast lõuna poole jäävas piirkonnas kui Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma seas ülekaalukalt kõige tugevam, ning arvestades, et Cancúnis peetud viienda WTO ministrite nõupidamise tulemusel on ta mänginud juhtivat rolli Aafrika arengumaade esindajana G20 raames ning püüdnud suurendada nende riikide mõjuvõimu läbirääkimiste küsimustes, mis on nende majanduse jaoks otsustava tähtsusega; |
|
C. |
võttes arvesse, kuidas Lõuna-Aafrika Vabariik on WTO Cairnsi grupi liikmena tegutsedes pidanud silmas põllumajandussaadusi eksportivate riikide huvide kaitset; |
|
D. |
arvestades, et sissetulekute erinevused pärinevad apartheidi ajast, mistõttu enamus valgest elanikkonnast elab Lääne-Euroopaga, enamus mustanahalistest aga vähimarenenud riikidega võrreldavates tingimustes ning ligi pool elanikkonnast jääb allapoole vaesuspiiri; |
|
E. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse mustanahaliste majandusliku olukorra parandamise strateegia kinnitati 2004. aastal ja selle eesmärgiks on kaotada apartheidi ajast pärinev ebavõrdsus, suurendades ebasoodsas olukorras oleva elanikkonna osavõttu majandusest; |
|
F. |
arvestades, et tööpuudus on Lõuna-Aafrikas Vabariigis äärmiselt suur, ametlikult üle 30% ja mitteametlike hinnangute kohaselt ligi 40%; |
|
G. |
arvestades, et töötuse määr kajastab jätkuvat rassilist diskrimineerimist, kuna töötus puudutab 50% mustanahalisest elanikkonnast, 27% värvilisest elanikkonnast, 17% Aasia päritolu elanikkonnast ning vaid 6% valgest elanikkonnast; |
|
H. |
arvestades, et sisserände situatsioon Lõuna-Aafrika Vabariigis on keeruline, kuna ühest küljest on see aastakümneid olnud kogu Lõuna-Aafrika regiooni seadusliku (kulla ja teemantide kaevandamine) ja ebaseadusliku (parem elatustase) migratsiooni külgetõmbekohaks ning teisest küljest on see riik, mis kannatab suuresti nn “ajude äravoolu” all, eriti meditsiini valdkonnas; |
|
I. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus on määratlenud oma makromajanduslikud poliitilised eesmärgid Lõuna-Aafrika kiirendatud ja ühtlase majanduskasvu algatuses (ASGISA), sihiga suurendada 2014. aastaks majanduskasvu 6%ni ja vähendada tööpuudust ning vaesust poole võrra; |
|
J. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariigis elab rohkem HIV-viirusega nakatunuid kui kusagil mujal maailmas, et 2005. aastal suri selles riigis AIDSi tagajärjel 320 000 inimest, et aidsipandeemia kujutab endast humanitaartragöödiat, millel on eriti kahjulik mõju orvuks jäänud ja väärkohtlemise all kannatavatele lastele ja mis mõjutab ka Lõuna-Aafrika Vabariigi majandust; |
|
K. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika on kogu Saharast lõuna poole jääva piirkonna majanduse tõukejõud, et Lõuna-Aafrika majanduslik areng võib aidata piirkondlikul tasandil vaesust leevendada ja aastatuhande arengueesmärke saavutada; |
|
L. |
arvestades, et kuritegevuse kõrge määr takistab majandusarengut, turismitööstust ega soodusta välismaiseid otseinvesteeringuid; |
|
M. |
arvestades, et EL on Lõuna-Aafrika tähtsaim kaubanduspartner, samal ajal kui ELi jaoks on Lõuna-Aafrika mõõduka tähtsusega kaubanduspartner; |
|
N. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika on Cotonou lepingu piiratud õigustega osaline, kes ei saa ühepoolseid kauplemissoodustusi ja keda ei rahastata Euroopa Arengufondi kaudu, kuid kes osaleb poliitilises koostöös ning AKV-ELi institutsioonides; |
|
O. |
arvestades, et EL on Lõuna-Aafrika kõige suurem rahastaja, kellelt tuleb umbes 70% kõigist doonorsummadest, mis moodustavad umbes 1,3% riigieelarvest; |
|
P. |
arvestades, et majandus- ja kaubandussuhted ning poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline, keskkonna- ja tervishoiualane ning muu koostöö on sätestatud ELi ja Lõuna-Aafrika kaubandus-, arengu- ja koostöölepingus (TDCA), mille eesmärgiks on luua asümmeetrilise ajakavaga vabakaubanduspiirkond, kus tundlikud sektorid oleksid kaitstud; |
|
Q. |
arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku uueks ELi ja Lõuna-Aafrika strateegiliseks partnerluseks, millel oleks kolm põhielementi - luua kõiki koostöövaldkondi hõlmav ühtne, sidus ja selge raamistik, minna poliitiliselt dialoogilt üle strateegilisele poliitilisele koostööle ning edendada koostööd uuesti läbivaadatud TDCAga; |
|
R. |
arvestades, et TDCA on võimaldanud ELil ületada puudujääk kaubandusbilansis Lõuna-Aafrikaga ning pannud Lõuna-Aafrikale tollimaksude kohandamise asjus suurema koorma kui ELile, mille tulemusel EL saab praegusest TDCAst rohkem kasu kui Lõuna-Aafrika; |
|
S. |
arvestades, et ELi põllumajandus- ja kõrgtehnoloogiatoodete jõudmine Lõuna-Aafrika turule kahjustab sealset põllumajandussektorit ja strateegilist lisandväärtustootmist, nagu ravimi-, masina- ja sõidukitööstus; |
|
T. |
arvestades, et Lõuna-Aafrika on teenuskaubanduse üldlepingu raames teenuste sektoris juba suuri kohustusi võtnud ja peab rakendama rangeid piiranguid, et saavutada nõutavat juurdepääsetavuse ja üldise teeninduse taset; |
|
U. |
arvestades, et komisjon kavatseb TDCAd muuta, eelkõige lisades täiendavaid sätteid kaubanduse liberaliseerimise kohta ja siduvaid kohustusi teenuste, investeeringute, riigihangete, intellektuaalomandi, konkurentsi, standardiseerimise, tolli ning päritolueeskirjade kohta; |
|
V. |
arvestades, et investeeringute ja riigihangete kaasamine võib tekitada Lõuna-Aafrika Vabariigile ja teistele Lõuna-Aafrika Tolliliidu (SACU) liikmesriikidele raskusi; |
|
W. |
arvestades, et komisjon soovitab ühtlasi kohandada TDCA muudetud Cotonou lepinguga, pidades silmas massihävitusrelvade levikut, võitlust terrorismi ja karistamatuse vastu ning palgasõdurite tegevuse takistamist; |
|
X. |
arvestades, et komisjon kavatseb esitada 14. novembri 2006. aasta Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika koostöönõukogus Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika strateegilise partnerluse rakendamise tegevuskava projekti, |
|
1. |
tervitab komisjoni soovi astuda samme ELi ja Lõuna-Aafrika strateegilise partnerluse rajamiseks ning ühtse pikaajalise koostööraamistiku kavandamiseks; |
|
2. |
rõhutab, et strateegiline partnerlus peaks moodustama ühtse raamistiku, milles oleks võimalik Lõuna-Aafrika elanikkonna ja majanduse huvides suurendada olemasolevate koostöövahendite tõhusust; |
|
3. |
rõhutab, et strateegiline partnerlus peaks täiendama ELi Aafrika strateegiat ja hõlmama juba tehtud tööd arengukoostöö instrumendi, majandusalaste partnerluslepingute ja teiste käimasolevate läbirääkimiste vallas; |
|
4. |
rõhutab, et tegevuskava peamiseks eesmärgiks peaks Cotonou lepingu kohaselt ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist silmas pidades olema vaesuse leevendamine, ning võtab arvesse strateegilise partnerluse mõju piirkonna riikidele ja läbirääkimistele majanduskoostöö lepingute sõlmimiseks; |
|
5. |
rõhutab, et HIV/AIDSi kriisi lahendamine, mis hõlmab tasakaalustatud lähenemist ennetusele (rõhutades seksuaalkäitumise ja soojätkamistervise tähtsust) ja ravile, peab jääma Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse poliitiliseks prioriteediks; tervitab valitsuse otsust, mis langetati retroviirusevastaste ravimite kasutamise programmi kasuks, kuid sellest hoolimata nõuab, et selle rakendamist on vaja kiiresti tõhustada; |
|
6. |
tervitab uusi püüdeid minna poliitiliselt dialoogilt üle strateegilisele poliitilisele koostööle, milles Lõuna-Aafrika on ankurriik, kes on võimeline püüdlema ühiste eesmärkide poole piirkondlikes, Aafrika tasandil ja ülemaailmsetes küsimustes, arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariik mängib olulist osa Saharast lõunasse jäävate riikide esindajana rahvusvahelistel foorumitel, nagu WTO ja ÜRO; |
|
7. |
nõuab, et Lõuna-Aafrika Vabariik selgitaks suhteid Lõuna-Aafrika Arengunõukogu (SADC), Lõuna-Aafrika Tolliliidu (SACU) ning kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu (TDCA) vahel, pidades silmas korrapärasema regionaalse arengu poliitika kavandamist; palub, et komisjon selgitaks ELi poliitikat seoses SADC, SACU ja TDCAga, võttes arvesse majanduskoostöö lepingu (EPA) alaseid läbirääkimisi; |
|
8. |
soovitab ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitilist dialoogi arendada edaspidi parlamendi delegatsioonide regulaarsete vastastikuste külaskäikude teel (mis on oluline, kui soovitakse suuremat vastastikust teadlikkust ühishuvide, kahe osapoole vastavate demokraatlike süsteemide ja vastutusalade küsimustes); |
|
9. |
paneb rõhku erilisele poliitilisele rollile, mida Lõuna-Aafrika Vabariik kogu Aafrika mandril (nt Sudaani, Kongo, Libeeria) suhtes juba täidab, ning on seisukohal, et Euroopa Liit peab seda positsiooni tunnustama ja toetama; rõhutab, kui oluline selles kontekstis on Aafrika Ühendus - mille üheks asutajaks ja ka aktiivseks liikmeks on Lõuna-Aafrika Vabariik - kui võimalik Aafrika mandri eestkõneleja globaliseerunud maailmas, ning loodab Aafrika Ühenduse arengu jätkumist; |
|
10. |
kutsub Lõuna Aafrika Vabariiki kasutama antud küsimuses oma poliitilist mõjuvõimu, et jõuda naaberriigi Zimbabwe kriisi rahumeelse lahendamiseni; |
|
11. |
palub komisjonil meeles pidada, et Lõuna-Aafrika on rajanud rahvusvaheliste konfiguratsioonide kontekstis olulised poliitilised ja kaubanduslikud sidemed Aasia, Ladina-Ameerika ja arenenud riikidega; |
|
12. |
rõhutab, et tegevuskavas tuleks arvestada ELi ja Lõuna-Aafrika majanduslike erinevustega, eriti kaubanduse valdkonnas, nagu - viidates vähemarenenud majandustele - on kinnitanud WTO, propageerides erilist, erinevat kohtlemist, mis võimaldab kohaldada teatud kindlaid tariife ning teisi kaubandusmeetmeid, mis on vajalikud, et aidata nendel välja arenemata majandustel püsima jääda; |
|
13. |
rõhutab, et tegevuskavas tuleb erilist tähelepanu pöörata välisinvesteeringutele suunatud soodustustele, valmistades ette uuendusliku strateegia koostöös Lõuna-Aafrika ametiasutustega, selleks et kõrvaldada peamised investeerimistakistused, nagu AIDSi sotsiaalne ja majanduslik mõju, kuritegevuse kõrge tase ning riigi sekkumine tööhõivepoliitikasse ja omandiküsimustesse; |
|
14. |
nõuab tungivalt, et komisjon ei nõuaks läbivaadatud TDCAsse selliste komponentide lisamist, mis takistaksid Lõuna-Aafrika majanduslikku arengut ja võitlust vaesuse leevendamisega, ei sekkuks Lõuna-Aafrika otsusesse, mis käsitleb erasektori osalemist põhiteenuste osutamises ja võtaks õppust SACU ja USA vabakaubanduskõneluste nurjumisest, kus USA püüdis SACUle vastuvõetamatuid tingimusi seada; |
|
15. |
soovitab, et ELi eelarves nähtaks ette assigneeringud Lõuna-Aafrika piirkonna kaubanduse integreerimise keerulise protsessi hõlbustamiseks; |
|
16. |
soovitab, et tegevuskava ja ELi eelarve hõlmaksid toetust usaldusväärse energiavarustuskindluse strateegiale Lõuna-Aafrikas, võttes arvesse kliimamuutust ning selle sotsiaalset ja keskkonnamõju Lõuna-Aafrika ja regiooni vaestele, keskendudes taastuvate energiaallikate arendamisele sealhulgas väikestele hüdroelektrijaamadele, tuuleenergiale ja biomassile; |
|
17. |
rõhutab, et tegevuskava peaks põhinema osalusel ja sidusrühmade paljususel ning keskenduma Lõuna-Aafrika peamiste eesmärkide toetamisele vastavalt ASGISA ja BEE strateegiale, sealhulgas HIV-viiruse leviku vastu võitlemine, valitsuse meetmed majanduse taastamiseks ja võitlus majandusliku ebavõrdsuse vastu, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ning, et majanduslikud hüved ei koonduks ainult finantseliidi kätte; |
|
18. |
soovitab, et eelkõige tuleks vastata neile Lõuna-Aafrika Vabariigi taotlustele tehnilise abi saamiseks, mis keskenduvad riigi arengueesmärkide saavutamisele ja toetavad piirkonna sotsiaalset ning majanduslikku arengut, et julgustada teisi Aafrika juhte võtma endale kohustus koostada Aafrika mandri jaoks säästva majandusliku arengu mudel ja see ellu viia; |
|
19. |
teeb lisaks ettepaneku suurendada koostööd hariduse ja koolituse vallas, kaasates sellesse üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse ning “Lõuna-Aafrika akna” lisamise Erasmus Mundus programmi; |
|
20. |
märgib arvestamisväärset kasu, mida Lõuna-Aafrika on saanud seoses Euroopa Investeerimispanga laenudega, ning nõuab, et mikroettevõtete ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi silmas pidades peaks vähemalt samaväärne toetustase säilima aastatel 2007-2013; |
|
21. |
rõhutab, et arenguabi tuleks eraldada kohalikul tasandil ning välisekspertide palkamine ja kaupade importimine peaks toimuma ainult juhul, kui võrdväärset asjatundlikkust või kaupu piirkonnas ei leidu; |
|
22. |
rõhutab, et Lõuna-Aafrika Vabariik võiks täita teerajaja rolli Lõuna-Aafrika regiooni ja kogu Aafrika mandri sisserändepoliitikas tänu oma ainulaadsetele kogemustele selles vallas; rõhutab seetõttu, et Lõuna- Aafrika peab kiiresti tõhustama oma jõupingutusi, et kehtestada ühtne ja tõhus rändepoliitika; palub, et nõukogu ja komisjon toetaksid neid jõupingutusi kogemuste jagamisega ning keskenduksid migratsiooniprogrammides, nagu AENEAS ja selle jätkuprogramm, Lõuna-Aafrika erilisele rollile; |
|
23. |
nõuab tungivalt, et komisjon suhtleks pidevalt Lõuna-Aafrika valitsusega ning kaasaks parlamendi, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna arutellu strateegilise partnerluse, tegevuskava ja selle rakendamise üle; |
|
24. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsusele ja Rahvusassambleele. |
(1) EÜT L 311, 4.12.1999, lk 3.
(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud koostöölepingut muutva lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).
(3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0445.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0304.
P6_TA(2006)0431
Keskkonna rahastamisvahend (LIFE+) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (6284/1/2006 - C6-0226/2006 - 2004/0218(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (6284/1/2006 - C6-0226/2006) (1); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0621) kohta; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0621/2); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0288/2006), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
nõuab tungivalt, et pärast seda, kui kaasõigusloojad LIFE+ üle teisel lugemisel kokkuleppele ei jõudnud, esitaks komisjon lahenduse, mis võimaldaks rahastada institutsiooniliste õiguste alla kuuluvat tegevust, misalates 2007. aastast kuulub LIFE+ programmi raamesse; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut projektitegevuse suhtes ajutiste meetmete võtmiseks, et vältida rahastamislünka ja tagada ühenduse keskkonnapoliitika järjepidevus ning säästev areng 2007. aastal; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
P6_TC2-COD(2004)0218
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 24. oktoobril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Keskkonnakaitse on üks Euroopa Liidu säästva arengu põhimõõtmeid . Keskkonnakaitse on ühenduse kaasrahastamise prioriteet ning keskkonnakaitse meetmeid tuleks rahastada peamiselt ühenduse horisontaalsete rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi, Euroopa Kalandusfondi ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudu. |
|
(2) |
Need ühenduse rahastamisvahendid ei hõlma kõiki keskkonnaprioriteete. Seetõttu on vaja keskkonna rahastamisvahendit (LIFE+), et aidata konkreetselt kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide arengule ja rakendamisele ning eelkõige ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ (4). |
|
(3) |
Toetust tuleks anda toetuslepingute ja riigihankelepingute kaudu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5). |
|
(4) |
LIFE+ vahendi kaudu rahastatavad meetmed ja projektid peaksid vastama abikõlblikkuse kriteeriumidele, et tagada ühenduse vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine. Meetmed ja projektid peaksid vastama täiendavatele abikõlblikkuse kriteeriumidele, et tagada Euroopa lisandväärtus ning vältida korduvate tegevuste rahastamist, välja arvatud juhul, kui neil tegevustel on selge tutvustamise või tegevuse alustamise eesmärk . |
|
(5) |
Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas on ühenduse poliitika ja õigusaktide rakendamine ise raamistik Euroopa lisandväärtuse jaoks. Parimad tavad või tutvustavad meetmed või projektid, sealhulgas sellised, mis on seotud Natura 2000 alade haldamise või määramisega vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (6) ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivile 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (7) peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest. Komisjon peaks koostama ülevaate nimetatud täiendavate vahendite panusest Natura 2000 rahastamisele finantsraamistiku 2008.-2009. aasta läbivaatamise ajaks, et kohandada LIFE+ vajalike muudatustega ja tagada ühenduse kaasfinantseerimise kõrge tase. |
|
(6) |
Liikmesriigid leppisid 2004. aastal Malahide'is kokku korra kehtestamises, et tagada Natura 2000 võrgustiku piisav rahastamine, sealhulgas ühenduse kaasfinantseerimine. Kuna käesoleva määrusega rahastatakse üksnes Natura 2000 alade haldamisega seotud parima tava või tutvustamise meetmeid, peavad komisjon ja liikmesriigid tagama piisavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise muude vahendite abil võrgustiku haldamiseks, mille aastane maksumus ELi jaoks tervikuna on hinnanguliselt 6 100 000 000 EUR. |
|
(7) |
Ühenduse keskkonnaeesmärkidega seotud innovatiivsed või tutvustavad meetmed ja projektid, sealhulgas sellised, mis arendavad või levitavad parimaid tavasid, oskusteavet ja tehnoloogiaid, ning samuti meetmed ja projektid, mis on ette nähtud teadlikkuse tõstmise kampaaniateks ja metsatulekahjude vältimisega tegelevate isikute erikoolituseks, peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ja projekte saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest. |
|
(8) |
Meetmed ja projektid, millega arendatakse ja rakendatakse ühenduse eesmärke, mis on seotud metsade ja keskkonna vastastikuse mõju laiaulatusliku, ühtlustatud ja pikaajalise seirega, peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ja projekte saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest. |
|
(9) |
Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga sätestatud tõhusa poliitika edasiarendamise ja rakendamise eesmärk on saavutatav üksnes juhul, kui toetatakse ühenduse keskkonnapoliitika arendamise või rakendamisega seotud parimaid tavasid või tutvustavaid meetmeid või projekte; tutvustatakse uuenduslikke poliitilisi lähenemisviise, tehnoloogiaid, meetodeid ja vahendeid; tugevdatakse alusteadmisi; parandatakse rakendussuutlikkust; edendatakse juhtimistava, koostöövõrkusid, vastastikust õpet ja parimate tavade vahetamist; ning tõhustatakse teabeedastuse ning teadlikkuse tõstmise ja teabevahetuse edendamist. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks seepärast aitama kaasa keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele, rakendamisele, järelevalvele ja hindamisele ning edastamisele ja levikule kogu ühenduses. |
|
(10) |
LIFE+ vahendil peaks olema kolm osa: LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus; LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava; ja LIFE+ teave ja teabevahetus. LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate meetmete ja projektidega peaks olema võimalik aidata kaasa rohkem kui ühe osa erieesmärkide saavutamisele ja kaasata osalemisse mitu liikmesriiki, samuti aidata kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike strateegiliste lähenemisviiside väljatöötamisele. |
|
(11) |
Selleks et komisjon saaks täita oma rolli keskkonnapoliitika arendamise ja elluviimise algatajana, peaks ta kasutama LIFE+ vahendeid, et viia läbi uuringuid ja hindamisi, osutada teenuseid, mis on vajalikud keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks ja integreerimiseks muudesse poliitikatesse, pidada koosolekuid ning korraldada seminare ja töörühmi ekspertide ja huvirühmade osalusel, välja arendada ja töös hoida võrgustikke ning luua ja hooldada arvutisüsteeme. Lisaks sellele peaks komisjon kasutama tsentraalselt hallatavat LIFE+ eelarveosa järgmiste tegevustega seotud kulude katmiseks: teavitamis-, teabe avaldamise ja levitamistegevused, sealhulgas üritused, näitused ja muu sarnane selgitustöö; audiovisuaalsete materjalide ettevalmistamine ja tootmine ning programmide ja projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, järelevalve, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi taotlemine. |
|
(12) |
Valitsusvälised organisatsioonid aitavad arendada ja rakendada ühenduse keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte. Seetõttu on asjakohane, et LIFE+ vahendi tsentraalselt hallatava osa kaudu toetataks mitme asjakohastele tingimustele vastava keskkonna valdkonnas tegutseva valitsusvälise organisatsiooni tegevusi, andes sellistele organisatsioonidele konkurentsipõhiseid ja läbipaistvaid igaaastaseid tegevustoetusi. Sellised valitsusvälised organisatsioonid peaksid olema sõltumatud ja mittetulunduslikud ning tegutsema vähemalt kolmes Euroopa riigis kas iseseisavalt või ühendusena. |
|
(13) |
Praegustel ja varasematel vahenditel põhinev kogemus on rõhutanud vajadust kavandada ja teha programmitööd mitme aasta põhiselt ning koondada jõupingutusi, et soodustada keskkonnakaitset, esmatähtsustades ja seades eesmärgiks neid tegevusalasid, mis võivad saada ühenduse rahalist abi. |
|
(14) |
Liikmesriigid peaksid ette valmistama iga-aastased riiklikud tööprogrammid, mis erineksid kavadest ja programmidest, mis on koostatud paljude sektorite jaoks ning millega luuakse raamistik tulevase teostusloa saamiseks, ning kavadest ja programmidest, mille puhul tuleb korraldada hindamine direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta alusel, ning samuti ei peaks neid tööprogramme käsitatama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (8) reguleerimisalasse kuuluvate kavade ja programmidena. |
|
(15) |
Keskkonnakaitse nõuded tuleks hõlmata ühenduse poliitika ja tegevuste määratluste ja rakendamisega, sealhulgas rahastamisvahenditega. See tähendab, et LIFE+ peaks täiendama teisi ühenduse rahastamisvahendeid ning komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse nii ühenduse, riigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. |
|
(16) |
Vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele kohtumistel Luxembourgis (detsembris 1997) ja Thessalonikis (juunis 2003) tuleks kandidaatriikidel ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel Lääne-Balkani riikidel lubada osaleda ühenduse programmides kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud asjaomastes kahepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustega. |
|
(17) |
Olemasolevad keskkonnavahendid tuleb ühendada ning programmitööd ja juhtimist tuleb lihtsustada, luues ühtse ja täiustatud keskkonna rahastamisvahendi. |
|
(18) |
Siiski tuleb tagada sujuv üleminek ja jätkata praeguste programmide alusel rahastatavate tegevuste järelevalvet, auditeerimist ja kvaliteedi hindamist pärast nende lõppu. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (9) punkti 37 tähenduses. |
|
(20) |
LIFE+ üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, ajakohastamisele ja arendamisele ning eelkõige toetada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist. Tegutsedes ühenduse vahendite kaudu üheskoos riiklikul ja kohalikul tasandil tulemuste parandamiseks, ühenduse eesmärkide saavutamiseks või kogu ühendust hõlmava teabevahetuse tagamiseks, saavad liikmesriigid saavutada Euroopa lisandväärtuse. Kuivõrd LIFE+ eesmärki ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja see on paremini saavutav ühenduse tasandil tegutsedes, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. |
|
(21) |
Määrusega jäetakse mitme olulise otsuse vastuvõtmine mitmeaastaste strateegiliste programmide ja iga-aastaste riiklike tööprogrammide hooleks. Need küsimused on väga murettekitavad konkreetsete liikmesriikide jaoks ning nendel küsimustel on otsustav tähtsus nende riikide keskkonnapoliitikas. Seetõttu on teatud sätete puhul asjakohane , kui need võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (10) artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt, et anda liikmesriikidele võimalus panna kavandatavad meetmed nõukogus arutusele. Regulatiivkomitee menetlust on samuti asjakohane kasutada, kui sätestatakse muid rakenduseeskirju kui määruses selgesõnaliselt nimetatud tehnilised meetmed. Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlus peaks kehtima käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud mitmeaastaste strateegiliste programmide vastuvõtmisel ja võimalike muudatuste puhul ning käesoleva määruse lisasse tehtavate muudatuste vastuvõtmisel, millega täpsustatakse olulisi sätteid, eelkõige rahastamise tingimustele vastavaid meetmeid, et võimaldada mõlemal õigusloomeinstitutsioonil neid meetmeid enne vastuvõtmist kontrollida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk
1. Käesoleva määrusega luuakse keskkonna rahastamisvahend (LIFE+).
2. LIFE+ üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, ajakohastamisele ja arendamisele, sealhulgas aidata integreerida keskkonnaküsimusi muudesse poliitikavaldkondadesse, soodustades nõndaviisi säästvat arengut.
LIFE+ toetab eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, sealhulgas temaatiliste strateegiate rakendamist ning rahastab meetmeid ja projekte, millel on Euroopa lisandväärtus liikmesriikides.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
“kuues keskkonnaalane tegevusprogramm” - otsusega nr 1600/2002/EÜ vastu võetud ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm; |
|
2) |
“finantsmäärus” - määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. |
Artikkel 3
Abikõlblikkuse kriteeriumid
1. LIFE+ rahastatavad meetmed ja projektid toetavad artikli 1 lõikes 2 sätestatud üldeesmärgi saavutamist. Võimaluse korral edendavad LIFE+ rahastatavad meetmed ja projektid kuuenda keskkonnalase tegevusprogrammi kohaste erinevate prioriteetide koostoimet ja edendavad integratsiooni.
2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud mitmeaastastes strateegilistes programmides ja artikli 6 lõike 4 kohaselt vastuvõetud iga-aastastes riiklikes tööprogrammides kavandatud meetmed ja nende programmide kohaselt rakendatavad projektid vastavad järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
ühenduse huvides, aidates märkimisväärselt kaasa artikli 1 lõikes 2 sätestatud LIFE+ üldeesmärgi saavutamisele; ning |
|
b) |
tehniliselt ja rahaliselt selged, teostatavad ja annavad kulutustele vastava tulu. |
3. Komisjon tagab, et piirkondadevahelisi ja piiriüleseid projekte kaastakse iga-aastastesse riiklikesse tööprogrammidesse, eelkõige siis, kui piiriülene koostöö on liikide säilimise tagamiseks hädavajalik.
4. Peale selle vastavad iga-aastastes riiklikes tööprogrammides kavandatud meetmed ning nende programmide kohaselt rakendatavad projektid Euroopa lisandväärtuse tagamiseks ning korduvate tegevuste rahastamise vältimiseks vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
a) |
parimate tavade kohased meetmed ja projektid või tutvustavad meetmed või projektid direktiivi 79/409/EMÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks; |
|
b) |
ühenduse keskkonnaeesmärkidega seotud innovatiivsed või tutvustavad meetmed või projektid, sealhulgas sellised, mis arendavad või levitavad parimaid tavasid, oskusteavet ja tehnoloogiaid; |
|
c) |
teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja metsatulekahjude vältimisega tegelevate isikute erikoolitus; |
|
d) |
meetmed ja projektid, millega arendatakse ja rakendatakse ühenduse eesmärke, mis on seotud metsade ja keskkonna vastastikuse mõju laiaulatusliku, ühtlustatud ja pikaajalise seirega. |
Artikkel 4
Erieesmärgid
1. LIFE+ koosneb kolmest osast:
|
— |
LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus; |
|
— |
LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava; |
|
— |
LIFE+ teave ja teabevahetus. |
2. LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osa erieesmärgid on järgmised:
|
a) |
aidata kaasa ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide, eelkõige direktiivi 79/409/EMÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisele, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil; ning toetada Natura 2000 võrgustiku edasist arengut ja rakendamist, sealhulgas ranna- ja mereelupaikade ja -liikide osas; |
|
b) |
aidata kaasa teadmistebaasi tugevdamisele ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks; |
|
c) |
toetada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute jälgimise ja hindamise poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite väljatöötamist ja rakendamist, eelkõige seoses eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ühenduses aastaks 2010; |
|
d) |
aidata kaasa sellise poliitika väljatöötamisele ja tõhusale rakendamisele, mis vähendaks kliimamuutustest tulenevat loodust ja bioloogilist mitmekesisust ähvardavat ohtu, tugevdaks ökosüsteemide vastupidavust kliimamuutustele ja lihtsustaks nende kohanemist kliimamuutustega; |
|
e) |
toetada keskkonnaalase juhtimistava parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide alastel konsultatsioonidel ning nimetatud poliitika ja õigusaktide rakendamisel. |
3. LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava osa erieesmärgid seoses kuuenda keskkonnaalase programmi eesmärkidega, sealhulgas nendega, mis on seotud prioriteetsete valdkondade hulka kuuluvate kliimamuutuse, keskkonna, tervise ja elu kvaliteedi ning loodusvarade ja jäätmetega, on järgmised:
|
a) |
aidata kaasa uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele; |
|
b) |
aidata kaasa teadmistebaasi tugevdamisele keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks; |
|
c) |
toetada keskkonnaseisundi ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute jälgimise ja hindamise lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist; |
|
d) |
hõlbustada ühenduse keskkonnapoliitika rakendamist, pöörates eelkõige tähelepanu selle rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil; |
|
e) |
toetada keskkonnaalase juhtimistava parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist poliitika üle konsultatsioonide pidamisel ja poliitika elluviimisel. |
4. LIFE+ teabe ja teabevahetuse osa erieesmärgid on järgmised:
|
a) |
levitada teavet ja tõsta teadlikkust keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses metsatulekahjude vältimisega; |
|
b) |
toetada kaasnevaid meetmeid nt teabematerjalid, infoüritused ja teavituskampaaniad, konverentsid ja koolitus, sealhulgas koolitus seoses metsatulekahjude vältimisega. |
5. Lisa sisaldab abikõlblike meetmete loetelu.
Artikkel 5
Toetuste liigid
1. Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:
|
a) |
toetuslepingud; |
|
b) |
riigihankelepingud. |
2. Ühenduse toetust võib anda kindlas vormis, näiteks partnerluse raamlepingud, finantsmehhanismides ja fondides osalemine või tegevus- või meetmetoetuste kaasrahastamine. Euroopa üldistes huvides tegutsevatele asutustele antavate tegevustoetuste suhtes ei kohaldata finantsmääruse kahanemissätteid.
3. Meetmetoetuste kaasrahastamise maksimummäär on 50% abikõlblikest kuludest. Erandina võib LIFE+ vahendi loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva osa puhul kaasrahastamise maksimummäär olla 75% abikõlblikest kuludest, kui tegemist on esmatähtsaid elupaikasid või liike käsitlevate meetmete ja projektidega, pidades silmas direktiivi 79/409/EMÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamist, kui maksimummäära suurendamine on vajalik kaitseeesmärkide saavutamiseks.
4. Riigihankelepingute puhul võidakse ühenduse rahalistest vahenditest katta teenuste ja kaupade ostmine. Need kulud võivad muu hulgas hõlmata teabe ja teavitamisega ning lisaks projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega seotud kulusid.
Artikkel 6
Programmitöö
1. Komisjon koostab esimese mitmeaastase strateegilise programmi aastateks 2007 kuni 2010 ning pärast läbivaatamist, võttes arvesse püstitatud eesmärke, teise mitmeaastase strateegilise programmi aastateks 2011 kuni 2013. Kõnealustes programmides määratletakse ühenduse rahastamise peamised eesmärgid, prioriteetsed tegevusvaldkonnad, meetmete liigid ja eeldatavad tulemused seoses artiklites 1, 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumidega.
2. Lõikes 1 osutatud mitmeaastaste strateegiliste programmide koostamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid iga aasta kohta ajavahemikel 2007 kuni 2010 ja 2011 kuni 2013. Nendes määratakse iga aasta kohta vähemalt:
|
a) |
prioriteetsed valdkonnad, võttes arvesse kindlaksmääratud pikaajalisi vajadusi; |
|
b) |
konkreetsed riiklikud eesmärgid; |
|
c) |
rahastatavad meetmed ja viis, kuidas need vastavad artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele; |
|
d) |
kulude prognoos; ja |
|
e) |
kavandatav järelevalveraamistik. |
Liikmesriigid lisavad oma iga-aastastesse riiklikesse tööprogrammidesse riikidevahelisi meetmeid.
3. Komisjon konsulteerib mitmeaastaste strateegiliste programmide kavandite osas liikmesriikidega artikli 14 lõikes 1 osutatud komitee ja direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 20 osutatud komitee raames. Programmid võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 2 . Mitmeaastane strateegiline programm aastateks 2007 kuni 2010 võetakse vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Komisjon näeb ette üldsuse osalemise mitmeaastaste strateegiliste programmide kavandite puhul.
4. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega kahepoolselt iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandite osas pärast konsulteerimist direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 20 osutatud komiteega , eesmärgiga võtta igaaastased riiklikud tööprogrammid vastu vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punktile a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid aastaks 2007 võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast esimese mitmeaastase strateegilise programmi vastuvõtmist. Vajadusel esitavad liikmesriigid iga-aastased riiklikud tööprogrammid järgmisteks aastateks ning juba esitatud kavandite ajakohastamised vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõike 3 punkti a kohaselt sätestatud ajakavale. Liikmesriigid näevad ette üldsuse osalemise iga-aastaste tööprogrammide kavandite puhul kooskõlas direktiivi 2003/35/EÜ (11) sätetega.
Liikmesriigid võivad soovi korral esitada iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid käesoleva määrusega hõlmatud mõneks või kõikideks aastateks samal ajal.
5. Komisjon peaks korrapäraselt avaldama LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide loetelud, mis sisaldavad projekti eesmärkide ja saavutatud tulemuste lühikirjeldust ja igale projektile kulutatud vahendite kokkuvõtet. Komisjon kasutab selleks asjakohaseid meediakanaleid ja tehnoloogiaid, sealhulgas Internetti.
Artikkel 7
Rahastamiskord
Komisjon rakendab käesolevat määrust kooskõlas finantsmäärusega.
Artikkel 8
Toetuse saajad
LIFE+ vahendi kaudu võib rahastada avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke asutusi, osalejaid ja institutsioone.
Artikkel 9
Kolmandate riikide osalemine
LIFE+ kaudu rahastatavad programmid on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, tingimusel et saadakse täiendavad eraldisi:
|
a) |
EFTA riigid, kes on saanud Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmeteks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta (12); |
|
b) |
Euroopa Liidu kandidaatriigid; |
|
c) |
Lääne-Balkani riigid, kes on kaasatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi. |
Artikkel 10
Rahastamisvahendite vastastikune täiendavus
Käesoleva määrusega ei rahastata meetmeid, mis vastavad teiste ühenduse rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi või Euroopa Kalandusfondi reguleerimisalale või saavad neist abi samal eesmärgil. Käesoleva määruse kohaselt toetuse saajad esitavad teabe ühenduse eelarvest saadud rahastamise ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta komisjonile. Komisjon tagab kooskõlastatuse ja vastastikuse täiendavuse ühenduse muude rahastamisvahenditega.
Artikkel 11
Kestus ja eelarvelised vahendid
1. Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
2. LIFE+ rakendamise rahastamispaketiks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse 1 911 000 000 EUR (2004. aasta hindades) .
3. Käesoleva määrusega sätestatud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena.
Eelarvepädev asutus kinnitab ettenähtud iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.
4. Vähemalt 55% LIFE+ eelarvelistest vahenditest eraldatakse looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks võetavatele meetmetele.
Artikkel 12
Järelevalve
1. Iga LIFE+ rahastatava meetme ja projekti kohta esitab toetuse saaja toetust saanud meetmete puhul komisjonile tehnilise aruande ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast projekti lõpetamist.
2. Ilma et see piiraks kontrollikoja poolt koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või -talitustega auditite läbiviimist vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 lõike 1 punktile b, viivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad läbi kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelisi kontrolle, LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide puhul, eesmärgiga kontrollida eelkõige artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist ja hinnata nende panust ELi poliitiliste eesmärkide täitmisele .
3. Käesolevast määrusest tulenevad lepingud ja kokkulepped näevad eelkõige ette, et komisjon (või komisjoni volitatud esindaja) teostab järelevalvet ja finantskontrolli ning kontrollikoda viib läbi auditeid, mis toimuvad vajadusel kohapeal.
4. Rahalise toetuse saaja hoiab viie aasta jooksul pärast mis tahes projektiga seotud viimast väljamakset komisjonile kättesaadavana kõik projektiga seoses tehtud kulutusi tõendavad dokumendid.
5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.
6. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavaid meetmeid ja projekte viiakse ellu nõuetekohaselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.
Artikkel 13
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve, kohaldades pettust, korruptsiooni ja muid ebaseaduslikke tegevusi ennetavaid meetmeid, viies läbi tõhusaid kontrolle, nõudes tagasi põhjendamatult makstud summad ning kohaldades eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (13) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (15).
2. LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine ühenduse õiguse sätte või lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, mis tuleneb majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.
3. Komisjon vähendab projektile antava rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta tuvastab eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et projekti on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti olemuse või rakendamistingimustega.
4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või kui projekti rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon toetuse saajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.
5. Iga põhjendamatu väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.
Artikkel 14
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 2 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 15
Rakendusotsused
1. Kooskõlas artikli 14 lõikes 2 sätestatud regulatiivmenetlusega tehakse järgmised rakendusotsused, millega:
|
a) |
võetakse vastu ning vajadusel muudetakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 esitatud kavandite alusel koostatud iga-aastaseid riiklikke tööprogramme; |
|
b) |
kehtestatakse käesoleva määruse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. , välja arvatud määruse vähemoluliste sätete muutmiseks kavandatud üldmeetmed otsuse 1999/468/EÜ tähenduses. |
2. Kooskõlas artikli 14 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusega tehakse järgmised rakendusotsused, millega:
|
a) |
võetakse vastu ja vajadusel muudetakse vastavalt artikli 6 lõikele 1 koostatud mitmeaastaseid strateegilisi programme; ning |
|
b) |
lisatakse meetmeid lisasse. |
3. Kooskõlas artikli 14 lõikes 4 sätestatud korralduskomitee menetlusega tehakse järgmised rakendusotsused, millega:
|
a) |
määratletakse artikli 6 lõike 2 eesmärkidel esitatavate iga-aastaste riiklike tööprogrammide vorm , sisu ja esitamise kuupäevad; |
|
b) |
määratakse kindlaks artikli 12 lõikes 1 osutatud aruannete vorm ja sisu ; ning |
|
c) |
kehtestatakse näitajad LIFE+ rahastatavate meetmete järelevalve hõlbustamiseks. |
Artikkel 16
Hindamine
1. Komisjon tagab korrapärase järelevalve mitmeaastaste programmide üle, et hinnata nende mõju.
2. Hiljemalt 30. septembriks 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteele vahekokkuvõtte LIFE+ vahendi kohta. Vahekokkuvõttes antakse hinnang käesoleva määruse rakendamisele ajavahemikul 2007 kuni 2009. Vajadusel esitab komisjon ettepanekud rakendusotsuste muutmiseks vastavalt artiklile 15.
3. Komisjon korraldab käesoleva määruse rakendamise lõpphindamise, milles antakse hinnang sellele, kuidas on määrus aidanud kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, kaasajastamisele ja arendamisele, ning eraldiste kasutamisele. Komisjon esitab kõnealuse lõpphinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2012 vajadusel koos ettepanekuga eranditult keskkonnavaldkonna rahastamiseks mõeldud rahastamisvahendi edasiseks arendamiseks alates 2014. aastast.
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Lihtsustamise ja konsolideerimise eesmärgil tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse järgmised õigusaktid:
|
a) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (16); |
|
b) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta otsus nr 1411/2001/EÜ ühenduse koostöö tegevusraamistiku kohta linnade säästva arengu edendamiseks (17) ; |
|
c) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. märtsi 2002. aasta otsus nr 466/2002/EÜ, millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks; (18) |
|
d) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (“Forest Focus”) (19). |
2. Enne 31. detsembrit 2006 eespool nimetatud õigusaktide kohaselt alustatud meetmeid reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni samade õigusaktidega. Kõnealuste õigusaktidega ette nähtud komiteed asendatakse käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteega. Käesolevat määrust kasutatakse kõigi kõnealuste õigusaktidega nõutud kohustuslike järelevalvetoimingute ja hindamiste rahastamiseks pärast nende õigusaktide kehtivusaja lõppu. Kuni meetmete lõpuleviimiseni peavad need vastama lõikes 1 nimetatud vahendites määratletud tehnilistele sätetele.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
..., ...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 255, 14.10.2005, lk 52.
(2) ELT C 231, 20.9.2005, lk 72.
(3) Euroopa Parlamendi 7. juuli 2005. aasta seisukoht (ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 451), nõukogu 27. juuni 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 238 E, 3.10.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(7) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(8) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.
(9) ELT C139, 14.6.2006, lk 1 .
(10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).
(12) EÜT L 117, 5.5.1999, lk 1.
(13) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(14) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(15) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(16) EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1682/2004 (ELT L 308, 5.10.2004, lk 1).
(17) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).
(18) EÜT L 75, 16.3.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ.
(19) ELT L 324, 11.12.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).
LISA
RAHASTAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD MEETMED
Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võib LIFE+ vahendi kaudu rahastada järgmisi meetmeid, kui need vastavad artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele:
|
a) |
peamiselt Euroopa tasandil keskkonna kaitsmise ja edendamisega ning ühenduse poliitika ja õigusaktide väljaarendamise ja rakendamisega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide operatiivsed tegevused; |
|
b) |
selliste võrkude , andmebaaside ja arvutisüsteemide väljatöötamine ja hooldamine, mis on otseselt seotud ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega , eriti üldsuse keskkonnaalasele teabele juurdepääsu parandamisel ; |
|
c) |
uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine; |
|
d) |
järelevalve, sealhulgas metsaseire; |
|
e) |
suutlikkuse suurendamine ja parandamine ; |
|
f) |
koolitused, töörühmad ja koosolekud, sealhulgas metsatulekahjude ennetamisega seotud algatustes osalejate koolitamine; |
|
g) |
koostöövõrkude loomine ja parimate tavade platvormid; |
|
h) |
teabe ja teabevahetusega seotud meetmed, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, eelkõige kampaaniad üldsuse teadlikkuse tõstmiseks metsatulekahjudest; |
|
i) |
uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite tutvustamine; |
|
j) |
konkreetselt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osas:
|
P6_TA(2006)0432
Toetusprogramm Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (6233/2/2006 - C6-0271/2006 - 2004/0151(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (6233/2/2006 - C6-0271/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0470) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0337/2006), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
|
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 25.10.2005, P6_TA(2005)0398.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0433
Programm “Kultuur” (2007-2013) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse programm “Kultuur” (2007-2013) (6235/3/2006 - C6-0269/2006 - 2004/0150(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (6235/3/2006 - C6-0269/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0469) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0343/2006), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) 25.10.2005 vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0397.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2004)0150
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 24. oktoobril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2006/EÜ, millega luuakse programm “Kultuur” (2007-2013)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõike 5 esimest taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Oluline on edendada koostööd ja kultuurivahetust, et austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust Euroopas ning parandada Euroopa kodanike teadmisi teistest Euroopa kultuuridest, samas tõstes inimeste teadlikkust Euroopa ühisest kultuuripärandist. Kultuuri- ja keelealase koostöö ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine aitab muuta Euroopa kodakondsuse tajutavaks reaalsuseks, soodustades Euroopa kodanike otsest osalemist integratsiooniprotsessis. |
|
(2) |
Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele saab kaasa aidata aktiivse kultuuripoliitikaga, mille eesmärgiks on säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja edendada ühiseid kultuurielemente ja ühist kultuuripärandit. |
|
(3) |
Selleks, et kodanikud toetaksid täielikult Euroopa integratsiooni ning osaleksid selles täiel määral, tuleks panna suuremat rõhku nende ühistele kultuurilistele väärtustele ja juurtele kui nende identiteedi ning vabadusel, võrdsusel, demokraatial, inimväärikuse ja aususe austamisel, sallivusel ja solidaarsusel põhinevasse ühiskonda kuulumise põhielementidele, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. |
|
(4) |
On oluline, et kultuurisektor aitab kaasa Euroopa laiemale poliitilisele arengule ning mängib selles oma rolli. Kultuurisektor on oluline tööandja ja lisaks sellele eksisteerib selge seos kultuuri tehtud investeeringute ja majandusarengu vahel; sellest tulenebki kultuuripoliitika tugevdamise tähtsus piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Vastavalt tuleks tugevdada kultuuritööstuse rolli Lissaboni strateegia kohaselt toimuva arengu raames, kuna nimetatud tööstuse panus Euroopa majandusse aina suureneb. |
|
(5) |
Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutuse kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu. Kultuurile juurdepääsu parandamine võimalikult paljude inimeste jaoks võib olla vahendiks sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel. |
|
(6) |
Asutamislepingu artiklis 3 sätestatakse, et kõigi selles artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. |
|
(7) |
Kultuuriprogrammide “Kaleidoskoop”, “Ariane”, “Raphael” ja “Kultuur 2000” loomine otsustega nr 719/96/EÜ, (3) 2085/97/EÜ, (4) 2228/97/EÜ (5) ja 508/2000/EÜ (6) on olnud positiivsed vaheetapid ühenduse kultuurimeetmete rakendamisel. Nii on omandatud märkimisväärseid kogemusi, eeskätt kõnealuste kultuuriprogrammide hindamise kaudu. Praegu on oluline ratsionaliseerida ja tugevdada ühenduse kultuurimeetmeid, toetudes nende hinnangute tulemustele, kõigi huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide tulemustele ja Euroopa institutsioonide viimase aja tööle. Seega on asjakohane kehtestada vastav programm. |
|
(8) |
Euroopa institutsioonid on mitu korda ise avaldanud arvamust seoses ühenduse kultuurimeetmete ja kultuurikoostöö väljakutsetega; eelkõige nõukogu 25. juuni 2002. aasta resolutsioonis uue tööplaani kohta Euroopa kultuurikoostöö valdkonnas (7) ja 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis, millega rakendatakse Euroopa kultuurikoostöö valdkonna tööplaan, (8) Euroopa Parlamendi 5. septembri 2001. aasta resolutsioonis kultuurikoostöö kohta Euroopa Liidus, (9)28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis programmi “Kultuur 2000” rakendamise kohta, (10)22. oktoobri 2002. aasta resolutsioonis teatri- ja näitekunsti olulisuse ja kasvu kohta laienenud Euroopa Liidus (11) ja 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta (12) ning regioonide komitee 9. oktoobri 2003. aasta arvamuses programmi “Kultuur 2000” tähtaja pikendamise kohta. |
|
(9) |
Nõukogu rõhutas oma ülalnimetatud resolutsioonides vajadust võtta ühenduse tasandil vastu ühtsem lähenemisviis kultuurivaldkonnale ning seda, et Euroopa lisandväärtus on oluline ja määrav mõiste Euroopa kultuurikoostöö raames ning samuti ühenduse kultuurivaldkonna meetmete üldtingimus. |
|
(10) |
Et muuta reaalsuseks Euroopa rahvaste ühine kultuuriruum, on oluline edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust, samuti on oluline soodustada dialoogi ja kultuurivahetust. |
|
(11) |
Nõukogu oma 16. novembri 2004. aasta järeldustes kultuurialase tööplaani kohta (2005-2006), Euroopa Parlament oma 4. septembri 2003. aasta otsuses kultuuritööstuse kohta ning majandus- ja sotsiaalkomitee oma 2004. aasta 28. jaanuari arvamuses kultuuritööstuse kohta Euroopas väljendasid vajadust võtta suuremal määral arvesse mitteaudiovisuaalse kultuuritööstuse majanduslikku ja sotsiaalset eripära. Lisaks sellele tuleks uues programmis arvestada ettevalmistusmeetmetega kultuurialaseks koostööks 2002.-2004. aastal edendatud küsimustes. |
|
(12) |
Sellega seoses on vaja edendada tihendatud koostööd kultuurivallas tegutsejate vahel, julgustades neid looma mitmeaastaseid koostöörühmi, seeläbi võimaldes arendada ühist tegevust, toetada eesmärgikohasemaid meetmeid, millel on tegelik Euroopa lisandväärtus, toetada sümboolse tähendusega kultuuriüritusi, toetada Euroopa kultuurikoostöö organisatsioone ja soodustada analüüside tegemist Euroopas huvi pakkuvatel teemadel, samuti toetada Euroopa kultuurikoostöö valdkonda käsitleva teabe kogumist, levitamist ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevusi ning Euroopa kultuuripoliitika arendamist. |
|
(13) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr .../2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 (13) on vaja oluliselt rahastada nimetatud üritust, mis on eurooplaste seas kõrgelt hinnatud ja mis aitab tugevdada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet. Selle ürituse raames tuleb asetada rõhk üleeuroopalisele kultuurikoostööle. |
|
(14) |
Toetudes Euroopa Liidu kogemustele, mis on omandatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 792/2004/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks) (14), tuleks anda tegevustoetust organisatsioonidele, kes töötavad Euroopa kultuurikoostöö nimel ja täidavad seega Euroopa kultuurisaadikute rolli. |
|
(15) |
Programmiga tuleb aidata kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele edendada säästvat arengut ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, järgides sõnavabaduse põhimõtet. |
|
(16) |
Euroopa Liidu kandidaatriike ja EMP lepingu osalisi EFTA riike tuleks käsitleda ühenduse programmide võimalike osalistena nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt. |
|
(17) |
Thessalonikis 19.-20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu “Lääne-Balkani riikide arengukava: Euroopa integratsiooni poole liikudes,” milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel. Soovi korral peaks kõnealustel riikidel sõltuvalt eelarvelistest kaalutlustest või poliitilistest prioriteetidest olema võimalik osaleda programmis või kasutada piiratumat koostöövormi lähtuvalt lisaeraldistest ja järgides asjaomaste poolte vahel kokkulepitavat erikorda. |
|
(18) |
Programm peaks olema avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriosa sisaldava lepingu vastavalt korrale, mis tuleb veel kehtestada. |
|
(19) |
Ühenduse meetme lisandväärtuse suurendamiseks on vaja kindlustada nimetatud otsuse raames võetavate meetmete ning teiste asjakohaste ühenduse strateegiate, meetmete ja vahendite ühtsus ja vastastikune täiendavus, järgides asutamislepingu artikli 151 lõiget 4. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühenduse meetmete vastastikusele mõjule kultuuri ja hariduse vallas ning meetmetele, mis edendavad parimate tavade vahetamist ja tihedamat koostööd Euroopa tasandil. |
|
(20) |
Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa kultuurisektori eripära ning hoolitseda eelkõige selle eest, et haldus- ja finantskorda lihtsustataks niipalju kui võimalik ning kohandataks vastavalt seatud eesmärkidele, samuti kultuurisektoris käibivatele tavadele ja selle arengutele. |
|
(21) |
Komisjon, liikmesriigid ning kultuuri kontaktpunktid peaksid tegutsema selle nimel, et edendada väiksemate ettevõtjate osalemist mitmeaastastes koostööprojektides ning tegevuste korraldamist potentsiaalsete projektipartnerite kokkuviimiseks. |
|
(22) |
Programm peaks koondama kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadusi ja -teadmisi. Vajaduse korral peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid mis tahes liikmesriigi või osaleva riigi kultuuriettevõtjate osaluse suurendamiseks. |
|
(23) |
Komisjoni ja liikmesriikide koostööna tuleb tagada kõnealuse programmi pidev järelevalve ja hindamine, et seda saaks kohandada, eelkõige meetmete rakendamise tähtsusjärjekorda muutes. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut. |
|
(24) |
Programmi järelevalve ja hindamise menetlustes tuleks kasutada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid. |
|
(25) |
Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või kasutatud vahendid. |
|
(26) |
Kultuurikoostööks on vaja kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mis nimetatakse programmiks “Kultuur”. |
|
(27) |
Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) punkti 37 tähenduses. |
|
(28) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16) |
|
(29) |
Käesoleva otsuse finantsalaseks rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (17) (edaspidi “finantsmäärus”), ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (18) |
|
(30) |
Ühenduse meede täiendab riigi või piirkonna meedet kultuurikoostöö alal. Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt ühisel kultuuripärandil põhineva Euroopa kultuuriala edendamist (kultuurivallas tegutsejate riikidevaheline liikumine Euroopas, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevaheline ringlus, kultuuridevaheline dialoog), ei suuda liikmesriigid selle riikidevahelise ulatuse tõttu piisavalt saavutada ning seega on meetme ulatuse või toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(31) |
Tuleks ette näha üleminekusätted, et tagada sujuv üleminek otsustega nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kehtestatud programmidelt käesoleva otsusega kehtestatavale programmile, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Loomine ja kestus
1. Käesoleva otsusega luuakse programm “Kultuur”, ühtne mitmeaastane kõigile kultuurisektoritele ja kõikide kategooriate kultuuriettevõtjatele avatud ühenduse kultuurimeetmete programm (edaspidi “programm”).
2. Programmi rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Artikkel 2
Eelarve
1. Programmi rakendamiseks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette rahastamispakett 354 miljonit EUR (19).
2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku piires.
Artikkel 3
Eeesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on edendada eurooplaste ühist ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi kultuurikoostöö arendamise kaudu programmis osalevate riikide loomeinimeste, kultuurivallas tegutsejate ja kultuuriasutuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse väljakujunemist. Programm on osalemiseks avatud mittevisuaalsele kultuuritööstusele, eelkõige väikestele kultuuriettevõtetele, kui tegemist on kultuurivaldkonna mittetulunduslike esindajatega.
2. Programmi erieesmärgid on:
|
a) |
edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist; |
|
b) |
soodustada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust; |
|
c) |
soodustada kultuuridevahelist dialoogi. |
Artikkel 4
Tegevusvaldkonnad
1. Programmi eesmärke täidetakse lisas kirjeldatud järgmiste meetmete rakendamise kaudu:
|
a) |
järgmiste kultuurimeetmete toetamine:
|
|
b) |
Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organite toetamine; |
|
c) |
Euroopa kultuurikoostöö valdkonda kuuluva teabe kogumise ja levitamise ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevuste ning Euroopa kultuuripoliitika arendamise toetamine. |
2. Need meetmed viiakse ellu lisa sätete kohaselt.
Artikkel 5
Kolmandaid riike käsitlevad sätted
1. Programm on avatud osalemiseks järgmistele riikidele:
|
a) |
EFTA riigid, mis on EMP liikmed, EMP lepingu sätete kohaselt; |
|
b) |
kandidaatriigid, kes saavad abi liidu ühinemiseelsest strateegiast üldpõhimõtete ning üldtingimuste ja korra kohaselt, mis on nende riikide osalemiseks ühenduse programmides sätestatud raamlepingutes; |
|
c) |
Lääne-Balkani riigid nende riikidega sõlmitavates raamlepingutes, mis sätestavad nende osalemise ühenduse programmides, määratletud korra kohaselt. |
Kui nõutavad tingimused on täidetud ja lisaeraldised makstud, osalevad käesolevas lõikes nimetatud riigid programmis täiel määral.
2. Programm on avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriklausleid sisaldava assotsiatsiooni- või koostöölepingu, lähtuvalt lisaeraldistest ja sätestatavast erikorrast.
Lõike 1 punktis c nimetatud Lääne-Balkani riigid, kes ei soovi täiel määral programmis osaleda, võivad teha programmiga koostööd käesolevas lõikes ettenähtud tingimuste kohaselt.
Artikkel 6
Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
Programm võimaldab võtta ühismeetmeid kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks UNESCO või Euroopa Nõukoguga, ühiste osamaksude alusel ja järgides iga institutsiooni või organisatsiooni eeskirju artiklis 4 loetletud kultuurimeetmete elluviimise kohta.
Artikkel 7
Vastastikune täiendavus muude ühenduse vahenditega
Komisjon tagab seose programmi ja muude ühenduse vahendite vahel, eelkõige seoses struktuurifondide kaudu rakendatud vahenditega ja vahenditega, mida rakendatakse sellistes valdkondades nagu haridus, kutseõpe, teadusuuringud, infoühiskond, kodanikuaktiivsus, noored, sport, keeled, sotsiaalne kaasamine, ELi välissuhted ja võitlus diskrimineerimise vastu.
Artikkel 8
Rakendamine
1. Komisjon tagab programmis sisalduvate ühenduse meetmete rakendamise kooskõlas lisaga.
2. Artikli 9 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised meetmed:
|
a) |
aasta tööplaan, sealhulgas prioriteedid, valikukriteeriumid ja -kord; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi eri meetmete lõikes; |
|
c) |
programmi järelevalve ja hindamise kord; |
|
d) |
ühenduse poolt artikli 4 lõike 1 punkti a esimese taande alusel antav rahaline toetus : summad , kestus, jagunemine ja toetusesaajad. |
3. Kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 nimetatud menetluse kohaselt.
Artikkel 9
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 10
Kultuuri kontaktpunktid
1. Kultuuri kontaktpunktid lisa I osa punktis 3.1 määratletud tähenduses tegutsevad rakendusasutustena, et levitada programmi kohta riigi tasandil teavet, võttes arvesse finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3.
2. Kultuuri kontaktpunktid vastavad järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
neil peab olema piisavalt töötajaid, kellel on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja rahvusvahelise koostöö keskkonnas vajalik keelteoskus; |
|
b) |
neil peab olema asjakohane infrastruktuur, eelkõige info- ja sidetehnoloogia; |
|
c) |
nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikti. |
Artikkel 11
Finantssätted
1. Finantsabi antakse toetusena juriidilistele isikutele. Finantsmääruse artikli 114 lõike 1 tingimustel võib teatud juhtudel anda toetusi füüsilistele isikutele. Samuti võib komisjon anda auhindu füüsilistele või juriidilistele isikutele kõnealuse programmi alusel rakendatud meetmete või projektide eest. Sõltuvalt meetme laadist võib lubada kindlasummalist rahastamist ja/või ühikukulu määrade kohaldamist.
2. Komisjon võib vastavalt toetusesaaja ja meetme omadustele otsustada, kas toetusesaaja võib vabastada kavandatud meetme või tööprogrammi täitmiseks nõutava kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest.
3. Toetuse või auhinna võivad saada Euroopa kultuuripealinnade teatavad tegevused, mis on määratud vastavalt otsusele nr 1419/1999/EÜ.
Artikkel 12
Panus seoses ühenduse muude eesmärkidega
Programm aitab tugevdada ühenduse läbivaid eesmärke, eelkõige:
|
a) |
edendades väljendusvabaduse põhimõtet; |
|
b) |
soodustades suuremat teadlikkust säästva arengu toetamise olulisusest; |
|
c) |
edendades vastastikust mõistmist ja sallivust Euroopa Liidus; |
|
d) |
aidates kõrvaldada igasuguse diskrimineerimise soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. |
Kultuurikoostöös kolmandate riikidega pööratakse erilist tähelepanu programmi ja ühenduse poliitika järjepidevusele ja vastastikusele täiendavusele.
Artikkel 13
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise korrapärase järelevalve. Järelevalve- ja hindamistulemusi võetakse arvesse programmi rakendamisel.
Järelevalve hõlmab eelkõige lõike 3 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist.
Programmi erieesmärke võib järelevalvearuannete tulemuste alusel kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusega üle vaadata.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:
|
a) |
hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande kõnealuse programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
|
b) |
hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise kõnealuse programmi jätkamise kohta; |
|
c) |
hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande. |
Artikkel 14
Üleminekusätted
Meetmeid, mis on võetud enne 2006. aasta 31. detsembrit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kohaselt, hallatakse edasi kuni nende lõppemiseni nimetatud otsuste kohaselt.
Otsuse nr 508/2000/EÜ artikli 5 tingimuste kohaselt ettenähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 9 ettenähtud komiteega.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
..., ...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 164, 5.7.2005, lk 65.
(2) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht (ELTs seni avaldamata), nõukogu 18. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELTs seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2006. aasta seisukoht (ELTs seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 1996. aasta otsus nr 719/96/EÜ, millega luuakse üleeuroopalise tähtsusega kunstiliste ja kultuuriliste ürituste toetusprogramm (Kaleidoskoop) (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20). Otsust on muudetud otsusega nr 477/1999/EÜ (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 2).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta otsus nr 2085/97/EÜ, millega luuakse raamatuid ja lugemist käsitlev tõlkimist hõlmav toetusprogramm (Ariane) (EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26). Otsust on muudetud otsusega nr 476/1999/EÜ (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta otsus nr 2228/97/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm kultuuripärandi valdkonnas (Raphaeli programm) (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31). Otsus on tunnistatud kehtetuks otsusega nr 508/2000/EÜ (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus nr 508/2000/EÜ, millega kehtestatakse programm Kultuur 2000 (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1). Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).
(7) EÜT C 162, 6.7.2002, lk 5.
(8) EÜT C 13, 18.1.2003, lk 5.
(9) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 142.
(10) EÜT C 293 E, 28.11.2002, lk 105.
(11) ELT C 300 E, 11.12.2003, lk 156.
(12) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 459.
(13) EÜT L ...
(14) ELT L 138, 30.4.2004, lk 40.
(15) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(17) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(18) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
(19) Nimetatud summa põhineb 2004. aasta näitajatel ning seda võidakse kohandada, et võtta arvesse inflatsiooni.
LISA
I. TEGEVUSTE JA ÜRITUSTE KIRJELDUS
1. Esimene tegevussuund: kultuurimeetmete toetamine
1.1. Mitmeaastased koostööprojektid
Programm toetab jätkusuutlikke ja struktureeritud kultuurilise koostöö projekte, et koondada kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadused ja -teadmised. See toetus on kavandatud selleks, et abistada koostööprojekte nende algus- ja ülesehitusjärgus või nende geograafilise laienemise järgus. Eesmärgiks on, et need rajaksid oma tegevuse püsivale alusele ning saavutaksid majandusliku iseseisvuse.
Iga koostööprojekt hõlmab vähemalt kuut kultuuriettevõtjat kuuest erinevast programmis osalevast riigist. Selle eesmärk on koondada ühe või mitme sektori erinevaid ettevõtjaid erinevatesse mitmeaastastesse tegevustesse või projektidesse, mis võivad hõlmata kas üht või mitut sektorit, kuid mis peavad olema suunatud ühele eesmärgile.
Iga koostööprojekti eesmärk on mitme struktureeritud ja mitmeaastase kultuuritegevuse läbiviimine. Neid meetmeid rakendatakse ühenduse rahalise toetuse kestuse jooksul. Neil peab olema vähemalt kaks kolmest artikli 3 lõikes 2 nimetatud erieesmärgist. Eelistatakse neid koostööprojekte, mille eesmärgiks on arendada kolmele kõnealuses artiklis nimetatud erieesmärgile vastavaid tegevusi.
Koostööprojektid valitakse välja taotlusvooru alusel finantsmääruse kohaselt. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud professionaalsust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja teovõimet kavandatud tegevuste läbiviimiseks, samuti nende tegevuste kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.
Koostööprojektide aluseks peab olema koostööleping, s.t ühine dokument, mis on ühe osaleva riigi juriidilises vormis ja millele on alla kirjutanud kõik koostööpartnerid.
Ühenduse toetus ei või ületada 50% projekti eelarvest ja see kahaneb järk-järgult. Toetus koostööprojektide kõikidele tegevustele ei või olla suurem kui 500 000 EUR aastas. Toetust antakse kolmekuni viieaastaseks perioodiks.
Näiteks eraldatakse seda liiki toetusele programmi kogueelarvest ligikaudu 32%.
1.2. Koostöömeetmed
Programm toetab valdkonnasiseseid või valdkondadevahelisi kultuurikoostöö alaseid meetmeid Euroopa kultuuriettevõtjate vahel. Esmajärjekorras peetakse silmas loovust ja uuenduslikkust. Eelkõige soodustatakse meetmeid, mille eesmärgiks on otsida koostöövõimalusi, et arendada neid pikema aja jooksul.
Iga meede kavandatakse ja viiakse läbi partnerluse raames, milles osalevad vähemalt kolm kultuuriettevõtjat kolmest erinevast osalevast riigist; need ettevõtjad võivad olla ühest või mitmest sektorist.
Meetmed valitakse välja taotlusvooru alusel finantsmääruse kohaselt. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud professionaalsust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja teovõimet kavandatud tegevuse läbiviimiseks, samuti nende tegevuste kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.
Ühenduse toetus ei või ületada 50% projekti eelarvest. Toetus ei või olla väiksem kui 50 000 EUR ega suurem kui 200 000 EUR. Toetust antakse maksimaalselt 24 kuuks.
Selle meetme jaoks sätestatud tingimusi, mis käsitlevad projektide esitamiseks vajalike kultuurettevõtjate miinimumarvu, ning ühenduse toetuse miinimum- ja maksimumsummasid, võib muuta eesmärgiga võtta arvesse kirjanduse tõlkimise erivajadusi.
Näiteks eraldatakse seda liiki toetuse jaoks programmi kogueelarvest ligikaudu 29%.
1.3. Erimeetmed
Programmiga toetatakse samuti erimeetmeid. Kõnealused meetmed on erilised, sest sisult ja haardelt ulatuslikena peaksid need leidma Euroopa rahvastes sügavat vastukaja ning aitama süvendada ühesse ja samasse ühendusse kuulumise tunnet, teadvustama neile liikmesriikide kultuuri mitmekesisust, samuti toetama kultuuride- ja rahvastevahelist dialoogi. Need peavad täitma vähemalt kahte kolmest artiklis 3 nimetatud erieesmärgist.
Kõnealused erimeetmed aitavad ka suurendada ühenduse kultuurimeetmete nähtavust nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool. Need aitavad kogu maailmas suurendada Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuri tuntust.
Märkimisväärne toetus eraldatakse “Euroopa kultuuripealinnadele”, et aidata läbi viia tegevusi, mis rõhutavad Euroopa nähtavamaks muutmist ja üleeuroopalist kultuurikoostööd.
Erimeetmete hulka võib arvata ka auhindade jagamise, sest see väärtustab kunstnikke, kunstiteoseid ning kultuuri- ja kunstisaavutusi, tutvustab neid väljaspool riigipiire ning soodustab seega liikuvust ja vahetusi.
Samuti võidakse sellega seoses eraldada toetusi koostööks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii nagu näevad ette artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6.
Eespool toodud näited ei kujuta endast ammendavat nimekirja nendest meetmetest, mida võidakse programmi selles osas toetada.
Erimeetmete valikutingimused sõltuvad konkreetsest meetmest. Rahalist toetust antakse taotlusvooru ja pakkumismenetluse alusel, välja arvatud finantsmääruse artiklites 54 ja 168 nimetatud juhtudel. Samuti võetakse arvesse iga meetme vastavust käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud programmi üldeesmärkidele ja erieesmärkidele.
Ühenduse toetus ei või ületada 60% projekti eelarvest.
Näiteks eraldatakse seda liiki toetuse jaoks programmi kogueelarvest ligikaudu 16%.
2. Teine tegevussuund: Kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine
Seda toetust antakse kas tegevustoetusena, millega kaasrahastatakse kulusid, mis on seotud sellise organisatsiooni alalise tööprogrammiga, kes tegutseb kultuuri valdkonnas Euroopa üldistes huvides või kellel on Euroopa Liidu poliitika osaks olev eesmärk kõnealuses valdkonnas.
Selliseid toetusi antakse iga-aastaste taotlusvoorude alusel.
Näiteks eraldatakse sellele tegevussuunale programmi kogueelarvest ligikaudu 10%.
Toetust võib anda organitele, mis töötavad kultuurikoostöö nimel ühel või mitmel järgmisel viisil:
|
— |
teostades esindustegevust ühenduse tasandil; |
|
— |
kogudes ja levitades teavet ühenduse üleeuroopalise kultuurikoostöö hõlbustamiseks; |
|
— |
luues Euroopa tasandil võrgustikke kultuurivallas tegutsevatele organitele; |
|
— |
osaledes kultuurikoostöö projektides või täites Euroopa kultuurisaadiku rolli. |
Nendel organisatsioonidel peab olema tõeline Euroopa mõõde. Sellest lähtuvalt peavad nad tegutsema Euroopa tasandil kas üksi või koostöös mitmesuguste ühendustega ning nende struktuur (registreeritud liikmed) ja tegevus peab saavutama mõju terves Euroopa Liidus või hõlmama vähemalt seitset Euroopa riiki.
See osa avatakse nii asutustele, mida toetatakse otsuse nr 792/2004/EÜ I lisa teises osas, kui ka kõikidele muudele Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevatele asutustele tingimusel, et nad täidavad artiklis 3 kehtestatud eesmärke ning järgivad käesoleva otsuse tingimusi.
Kõnealuste tegevustoetuste saajad valitakse välja taotlusvooru alusel. Valiku tegemisel võrreldakse asutuse tööplaani vastavust artiklis 3 sätestatud erieesmärkidega.
Otsuse selle suuna raames eraldatud tegevustoetus ei tohi ületada 80% organisatsiooni abikõlblikest kulutustest sel aastal, milleks toetus on eraldatud.
3. Kolmas tegevussuund: kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemise ning teabe kogumise ja levitamise ning projektide mõju suurendamise toetamine
Näiteks eraldatakse sellele tegevussuunale programmi kogueelarvest ligikaudu 5%.
3.1. Kultuuri kontaktpunktide toetamine
Selleks, et kindlustada programmi käsitleva praktilise teabe sihipärane, tõhus ja asukohalähedane levik, nähakse ette “kultuuri kontaktpunktide” toetamine. Need riigi tasandil tegutsevad asutused luuakse vabatahtlikkuse alusel kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 39.
Kultuuri kontaktpunktide ülesanded on järgmised:
|
— |
edendada programmi; |
|
— |
hõlbustada juurdepääsu programmile ja julgustada võimalikult paljusid kultuuriinimesi ja kultuuriettevõtjaid osalema programmiga hõlmatud tegevustes, kasutades tõhusat teavitamist ning arendades omavahelisi asjakohaseid koostöövõrke; |
|
— |
tagada tõhus ühendus mitmesuguste asutustega, mis annavad abi liikmesriikide kultuurisektorile, ja sel viisil tugevdada programmi raames võetud meetmete ja liikmesriikide toetusmeetmete vastastikust täiendavust; |
|
— |
tagada teavitamine ühenduse muude kultuuriprojektidele avatud programmide kohta, kui seda nõutakse. |
3.2. Kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemise toetamine
Programm toetab uuringute ja analüüside tegemist Euroopa kultuurikoostöö ja Euroopa kultuuripoliitika arendamise valdkonnas. Kõnealuse toetuse eesmärk on suurendada teabe ja arvandmete kogust ja kvaliteeti, et saada võrdlusandmeid ja teha analüüsi kultuurikoostöö kohta Euroopa tasandil, eriti loomeinimeste ja kultuurivallas tegutsejate liikuvuse, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete ringluse ja kultuuridevahelise dialoogi kohta.
Selle tegevussuuna raames võidakse toetada uuringuid ja analüüse, mis aitavad suurendada teadmisi üleeuroopalise kultuurikoostöö fenomeni kohta ja luua soodsaid tingimusi selle arenemiseks. Eelkõige tuleb soodustada projekte, mille eesmärgiks on statistiliste andmete kogumine ja analüüsimine.
3.3. Kultuurikoostöö valdkonnas teabe kogumise ja levitamise ning projektide mõju suurendamise toetamine
Programm toetab teabe kogumisele ja levitamisele ning projektide mõju suurendamisele suunatud tegevusi Internetis väljaarendatava vahendi kaudu, mis on suunatud kultuurispetsialistide vajadustele üleeuroopalise kultuurikoostöö valdkonnas.
Kõnealune vahend peab võimaldama vahetada kogemusi ja häid tavasid, levitada teavet programmi ja üleeuroopalise kultuurikoostöö kohta laiemas tähenduses.
II. PROGRAMMI JUHTIMINE
Programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute ja kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud infovahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada programmi juhtimiseks.
III. KONTROLL JA AUDIT
Artikli 11 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt väljavalitud projektide jaoks on kehtestatud näidisauditisüsteem.
Toetusesaaja teeb komisjonile kättesaadavaks kõik kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta vältel alates viimase makse tegemisest. Toetusesaaja tagab, et vajadusel oleksid komisjonile kättesaadavad ka partnerite või tema liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.
Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemise kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.
Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.
Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastase Ametil (OLAF) on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.
Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muu eeskirjade eiramise eest võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (1) kohaselt. OLAF teostab vajaduse korral uurimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (2).
IV. PROJEKTIDE MÕJU SUURENDAMISELE SUUNATUD TEAVE, TEAVITAMINE JA TEGEVUSED
1. Komisjon
Komisjon võib korraldada seminare, konverentse või kohtumisi selleks, et hõlbustada programmi rakendamist ja viia läbi projektide mõju suurendamisele suunatud teavitamise, teabe avaldamise, levitamisega seotud ja muid asjakohaseid tegevusi, samuti programmi järelevalvet ja hindamist. Kõnealuseid tegevusi võib rahastada toetuste või riigihankemenetluse abil või korraldab ja rahastab neid komisjon ise.
2. Kontaktpunktid
Komisjon ja liikmesriigid korraldavad vabatahtlikkuse alusel programmi rakendamiseks vajaliku teabevahetuse ja intensiivistavad seda; see teabevahetus toimub kultuuri kontaktpunktide vahendusel, mis tegutsevad riigi tasandil rakendusasutustena finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaselt.
3. Liikmesriigid
Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 87 kohaldamist, võivad liikmesriigid vajaduse korral luua toetuskavu kultuurivallas tegutsejate individuaalse liikumise soodustamiseks, et suurendada nende osalust programmis. Seda toetust saab anda kultuuriettevõtjatele reisitoetuste kujul, et lihtsustada riikidevaheliste kultuuriprojektide ettevalmistusetappe.
V. EELARVE JAGUNEMINE
Programmi aastaeelarve jagunemine
|
|
Protsenti eelarvest |
|
Tegevussuund 1 (kultuurimeetmete toetamine) |
Ligikaudu 77% |
|
— mitmeaastased koostööprojektid |
Ligikaudu 32% |
|
— koostöömeetmed |
Ligikaudu 29% |
|
— erimeetmed |
Ligikaudu 16% |
|
Tegevussuund 2 (Kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine) |
Ligikaudu 10% |
|
Tegevussuund 3 (analüüside tegemise ning teabe kogumise ja levitamise toetamine) |
Ligikaudu 5% |
|
Kõik tegevuskulutused |
Ligikaudu 92% |
|
Programmi juhtimine |
Ligikaudu 8% |
Nimetatud protsendid on näitlikud ning artiklis 9 sätestatud komitee võib neid muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusega.
P6_TA(2006)0434
Ühenduse kodanikukaitse mehhanism *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (KOM(2006)0029 - C6-0076/2006 - 2006/0009(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0029) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0076/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0286/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
(1) Nõukogu23. oktoobri 2001. aasta otsusesse 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, tehakse mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune otsus uuesti sõnastada. |
(1) Euroopa Liidu suurõnnetustele reageerimise paremaks kooskõlastamiseks ja tõhustamiseks tehakse nõukogu23. oktoobri 2001. aasta otsusesse 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune otsus uuesti sõnastada. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 2 |
|||||||||||||||||||||||
|
(2) Loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetuste arv ja tõsidus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning seetõttu on surma saanud inimesed, on hävinud majandusja sotsiaalinfrastruktuurid ning kahjustunud keskkond. |
(2) Loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetuste arv ja tõsidus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning seetõttu on surma saanud inimesed, on hävinud vara, sealhulgas kultuuripärand, majandus- ja sotsiaalinfrastruktuurid ning kahjustunud keskkond ja rahvatervis . |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 2 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(2 a) Käesolev otsus peaks hõlmama kõigi kodanikukaitsemissioonide rahvatervisemõõdet, pidades silmas, et kõik katastroofid mõjuvad inimestele nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt ning panevad tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele suure koormuse veel pikaks ajaks pärast abimissioonide lõppemist. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 2 b (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(2 b) Rahastamisvahendite loomisest kodanikukaitse valdkonnas peaksid pärast katastroofi kasu saama eelkõige katastroofist tabatud kodanikud. See kasu tuleks muuta nähtavaks ja mõõdetavaks, kuna see oleks liikmesriikidele mõjus märguanne vastastikusest solidaarsusest. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 3 |
|||||||||||||||||||||||
|
(3) Ühenduse meetmed selleks, et rakendada nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni liikmesriikide vastastikuse abi tõhustamise kohta loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral, on aidanud kaitsta inimesi, keskkonda ja vara. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooniga, mille ühendus kiitis heaks nõukogu otsusega 98/685/EÜ, on aidanud veelgi parandada tööstusõnnetuste ennetamist ja nendega toimetulekut. |
(3) Ühenduse meetmed selleks, et rakendada nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni liikmesriikide vastastikuse abi tõhustamise kohta loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral, on aidanud kaitsta inimesi, keskkonda ja vara, ka kiirguskatastroofide korral. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon, mille ühendus kiitis heaks nõukogu otsusega 98/685/EÜ, on aidanud veelgi parandada tööstusõnnetuste ennetamist ja nendega toimetulekut. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 4 |
|||||||||||||||||||||||
|
(4) Otsusega 2001/792/EÜ, Euratom on kehtestatud ühenduse mehhanism (edaspidi “mehhanism”) tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel ning selle raames võetakse arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi. Mehhanismilt kodanikukaitseabi taotlevate riikide arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Mehhanismi tuleks tugevdada selle tagamiseks, et tõhusamalt ja selgemalt väljendada Euroopa ühtekuuluvust ning võimaldada Euroopa kiirreageerimisvõime arendamist, mida Euroopa Ülemkogu on taotlenud oma 16. ja 17. juunil 2005 toimunud kohtumise kokkuvõttes ning Euroopa Parlament oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsioonis. |
(4) Otsusega 2001/792/EÜ, Euratom on kehtestatud ühenduse mehhanism (edaspidi “mehhanism”) tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel ning selle raames võetakse arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi seoses toetusega ja abi kohaletoimetamisega. Et sellistes piirkondades tekkivatele hädaolukordadele ja vajadustele paremini reageerida, peaksid kasutamisvalmis olema spetsiaalsed päästemeeskonnad. Mehhanismilt kodanikukaitseabi taotlevate riikide arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Mehhanismi tuleks tugevdada selle tagamiseks, et tõhusamalt ja selgemalt väljendada Euroopa ühtekuuluvust ning võimaldada Euroopa kiirreageerimisvõime arendamist, mida Euroopa Ülemkogu on taotlenud oma 16. ja 17. juunil 2005 toimunud kohtumise kokkuvõttes ning Euroopa Parlament oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsioonis. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 6 |
|||||||||||||||||||||||
|
(6) Mehhanism peaks hõlbustama kodanikukaitse reageerimisvõimet kõikide suurõnnetusliikide, sealhulgas nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusega seotud õnnetuste, tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, terrorismi ning tahtmatu merereostuse puhul, nagu on ettenähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega nr 2850/2000/EÜ, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas. Kodanikukaitseabi võib taotleda kõikide kõnealuste hädaolukordade puhul, et täiendada kannatanud riigi reageerimisvõimet. |
(6) Mehhanism peaks hõlbustama kodanikukaitse reageerimisvõimet kõikide ühenduse piires või ühendusest väljaspool aset leidvate suurõnnetusliikide, sealhulgas nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusega seotud õnnetuste, tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, terrorismi ning tahtmatu või tahtliku merereostuse puhul, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega nr 2850/2000/EÜ, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas. Kodanikukaitseabi võib taotleda kõikide kõnealuste hädaolukordade puhul, et täiendada kannatanud riigi reageerimisvõimet. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 7 |
|||||||||||||||||||||||
|
(7) Ennetamine on loodus-, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide vastase kaitse seisukohast väga oluline ning nõuaks seepärast täiendavate meetmete kavandamist. Varajase hoiatamise süsteemide edasiarendamise soodustamiseks peaks ühendus abistama liikmesriike loodusõnnetustele reageerimiseks vajaliku aja minimeerimisel. Kõnealuste süsteemidega tuleks arvesse võtta olemasolevaid teabeallikaid . |
(7) Ennetamine on loodus-, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide vastase kaitse seisukohast väga oluline ning nõuaks seepärast täiendavate meetmete kavandamist. Varajase hoiatamise ja häire süsteemide edasiarendamise soodustamiseks peaks ühendus abistama liikmesriike loodusõnnetustele reageerimiseks ja ELi kodanike hoiatamiseks vajaliku aja minimeerimisel. Kõnealuste süsteemidega tuleks arvesse võtta olemasolevaid teabe-, järelevalve või avastamisallikaid ja need peaksid sisaldama nelja omavahel seotud elementi, hõlmates teadmisi ohtude ja vastuvõtlikkuse, edastamise ja leviku ning valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse kohta. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 7 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(7 a) Maakorraldus ja maakasutus on katastroofide ennetamise ja leevendamise poliitika ja kavade tähtis osa. Seetõttu tuleks poliitikas ja kavades rakendada ühtset keskkonna- ja loodusressursside korraldust, mis hõlmab ka katastroofiriskide vähendamist. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 7 b (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(7 b) Üleilmset keskkonna- ja turvaseire süsteemi, mis toetab keskkonda ja turvalisust käsitleva Euroopa poliitika arendamist ning aitab teostada järelevalvet poliitika elluviimise üle kohalikul, piirkondlikul, ühenduse ja maailma tasandil, tuleks kasutada süstemaatiliselt. Arvestades maapinna kaugseire strateegilist tähtsust keskkonna ja turvalisuse valdkonnas, tuleks kinni pidada Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumisel kehtestatud tähtaegadest ning sõltumatu ja toimiv Euroopa üleilmne seiresuutlikkus tuleks välja arendada hiljemalt 2008. aastaks. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 11 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 7 c (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(7 c) Tõhus varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem põhineb neljal peamiselt omavahel seotud teguril: ohu kindlakstegemine ja hindamine; ohu pidev jälgimine ja kindlakstegemine selle tekkimisest alates; hoiatamise ja teavitamise mehhanism; valmisolek, reageerimise ja abi osutamise suutlikkus. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 12 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 8 |
|||||||||||||||||||||||
|
(8) Liikmesriigi ja ühenduse tasandil tuleb võtta ettevalmistavaid meetmeid, et abimissioonide meeskondi oleks hädaolukorras võimalik kiiresti mobiliseerida ja nõutava paindlikkusega koordineerida ning tagada koolitusprogrammide abil hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade, päästemeeskondade ja muude vajalike ressursside tõhus päästevõime ja vastastikune täiendavus. Muude ettevalmistavate meetmete hulka kuuluvad vajalikke meditsiinilisi ressursse käsitleva teabe koondamine ja uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine. Kodanikukaitsealase kiirreageerimisvõime arendamiseks tuleks kaaluda kodanikukaitse abimissioonidel kasutatavate täiendavate sekkumismoodulite arendamist, mis koosneksid ühe või rohkema liikmesriigi ressurssidest. |
(8) Liikmesriigi ja ühenduse tasandil tuleb võtta ettevalmistavaid meetmeid, et abimissioonide meeskondi oleks hädaolukorras võimalik kiiresti mobiliseerida ja nõutava paindlikkusega koordineerida ning tagada koolitusprogrammide abil hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade, päästemeeskondade ja muude vajalike ressursside tõhus päästevõime ja vastastikune täiendavus. Muude ettevalmistavate meetmete hulka kuuluvad vajalikke meditsiinilisi ressursse käsitleva teabe koondamine , missioonidel kasutatavate seadmete koostalitlusvõime tagamine ja uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine. Kodanikukaitsealase kiirreageerimisvõime arendamiseks tuleks kaaluda kodanikukaitse abimissioonidel kasutatavate täiendavate sekkumismoodulite arendamist, mis koosneksid ühe või rohkema liikmesriigi ressurssidest , mis on täiesti koostalitlusvõimelised. Tuleks kaaluda tuleks komisjoni 20. aprilli 2005. aasta teatises pealkirjaga “Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi parandamine” esitatud valmisolekumoodulite arendamist. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 13 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 8 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(8 a) Teadlikud ja haritud kodanikud on vähem haavatavad. Seepärast peaks komisjon lisaks varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele esitama ka ühtse õnnetuste ja katastroofide vastase strateegia (nagu lubati komisjoni 2002. aasta tööprogrammis (KOM(2001)0620, punkt 4, kolmas põhimeede, lk 10), milles erilist tähelepanu pööratakse kodanike ja eelkõige laste teavitamisele ja koolitamisele. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 14 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 8 b (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(8 b) Suurõnnetuste tõhusa ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise tagamiseks ja hõlbustamiseks tuleb korraldada ulatuslikke avalikkuse ja eelkõige noorte teavitamise kampaaniad, samuti koolituse ja teadlikkuse tõstmise alaseid algatusi. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 15 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 10 |
|||||||||||||||||||||||
|
(10) Mehhanism peaks võimaldama mobiliseerida abimissioone ja lihtsustada nende koordineerimist, et tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse, vähendades inimohvreid, vigastusi, varalist ja majanduslikku kahju ja keskkonnakahjustusi ning muutes sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse eesmärkide saavutamise reaalsemaks. Tugevdatud koostöö kodanikukaitsemissioonide puhul peaks põhinema ühenduse kodanikukaitsestruktuuril , mis koosneb järelevalve- ja teabekeskusest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist, mida haldavad komisjon ja liikmesriikide asjaomased kontaktpunktid. Selle alusel tuleks luua raamistik, mille eesmärk on koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada kõnealune teave liikmesriikidele ning jagada missioonidel saadud kogemusi. |
(10) Mehhanism peaks võimaldama mobiliseerida abimissioone ja lihtsustada nende koordineerimist, et tagada eelkõige inimeste, aga ka rahvatervise, keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse, vähendades inimohvreid, vigastusi, varalist ja majanduslikku kahju ja keskkonnakahjustusi ning muutes sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse eesmärkide saavutamise reaalsemaks. Tugevdatud koostöö kodanikukaitsemissioonide puhul peaks põhinema Euroopa kodanikukaitse strateegilisel koordinatsioonikeskusel , mis koosneb järelevalve- ja teabekeskusest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist, mida haldavad komisjon ja liikmesriikide asjaomased kontaktpunktid. Selle alusel tuleks luua raamistik, mille eesmärk on koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada kõnealune teave liikmesriikidele , et tagada hädaolukordadega toimetulemiseks mõeldud täiendavate vahendite olemasolu ning jagada missioonidel saadud kogemusi. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 16 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 12 |
|||||||||||||||||||||||
|
(12) Asjakohaste transpordivõimaluste kättesaadavust tuleks täiustada, et toetada kiirreageerimisvõime arendamist ühenduse tasandil. Ühendus peaks toetama ja täiendama liikmesriikide panust nende transpordiressursside ühendamise ning vajaduse korral täiendavate transpordivõimaluste mobiliseerimise hõlbustamise kaudu. |
(12) Rahuldavate transpordivõimaluste puudumine võib oluliselt kahandada kodanikukaitsealaste abioperatsioonide tõhusust ning avaldada negatiivset mõju operatsiooni ulatusele ja kestusele. Asjakohaste transpordivõimaluste kättesaadavust tuleks täiustada, et toetada kiirreageerimisvõime arendamist ühenduse tasandil. Ühendus peaks toetama ja täiendama liikmesriikide panust nende transpordiressursside ühendamise ning vajaduse korral täiendavate transpordivõimaluste mobiliseerimise hõlbustamise kaudu. Nõukogu sekretariaadi ja komisjoni (eriti seire- ja teabekeskuse ning EÜ Humanitaarabiameti (ECHO)) vahel tuleks võimalikult kiiresti kehtestada menetlused, mis võimaldaksid kiiret teabevahetust ühise vajaduste hindamise ja potentsiaalselt kättesaadavate transpordivõimaluste kindlakstegemise osas. Nõukogu ja komisjon peaksid uurima võimalust rahastada transpordivahendeid ühenduse eelarvest. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 17 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 14 |
|||||||||||||||||||||||
|
(14) Lisaks liikmesriikide pakutava kodanikukaitseabi võimalusele oleks ettevaatusabinõuna vaja täiendava abi mobiliseerimise võimalust ühenduse tasandil, eelkõige kui samasugused ohud ähvardavad mitmeid liikmesriike. |
(14) Ehkki mehhanismi abil osutatav üldine abi on enamusel juhtudest oluline, rahuldab see harva kogu nõuet. Siiski oleks lisaks liikmesriikide pakutava kodanikukaitseabi võimalusele ettevaatusabinõuna vaja täiendava abi mobiliseerimise võimalust ühenduse tasandil, eelkõige kui samasugused ohud ähvardavad mitmeid liikmesriike. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 18 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 16 |
|||||||||||||||||||||||
|
(16) Samuti võiks kõnealune ühenduse mehhanism olla vahendiks, mis lihtsustab ja toetab Euroopa Liidu lepingu V jaotises nimetatud kriiside ohjeldamist kooskõlas nõukogu ja komisjoni 29. septembri 2003. aasta ühisdeklaratsiooniga ühenduse kodanukukaitsemehhanismi kasutamise kohta kriisiohjamise valdkonnas ning kolmandaid riike tabanud õnnetuste puhul võib selle abil hõlbustada ja toetada ka konsulaarkoostööd. Kandidaatriikide osalemine ning koostöö muude kolmandate riikidega peaksid olema võimalikud, sest see suurendaks mehhanismi tõhusust ja tulemuslikkust. |
(16) Samuti võiks kõnealune ühenduse mehhanism olla vahendiks, mis lihtsustab ja toetab Euroopa Liidu lepingu V jaotises nimetatud kriiside ohjeldamist kooskõlas nõukogu ja komisjoni 29. septembri 2003. aasta ühisdeklaratsiooniga ühenduse kodanikukaitsemehhanismi kasutamise kohta kriisiohjamise valdkonnas ning kolmandaid riike tabanud õnnetuste puhul võib selle abil hõlbustada ja toetada ka konsulaarkoostööd. Kandidaatriikide osalemine ning koostöö muude kolmandate riikide ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega peaksid olema võimalikud, sest kolmandates riikides ilmnevad hädaolukorrad võivad liikmesriike ja Euroopa kodanikke tugevalt mõjutada. Selline osalemine suurendaks mehhanismi tõhusust ja tulemuslikkust. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 19 |
|||||||||||||||||||||||
|
Põhjendus 16 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
(16 a) Kodanikele osutatavate teenuste parandamist ja sünergiat liikmesriikide esinduste vahel on võimalik saavutada ühiste konsulaarabi punktide loomisega nii kiiresti kui võimalik. Et seda võimalust lähemalt uurida, võivad liikmesriigid teatud piirkondades kavandada konsulaarteenuste koospaiknemist. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 20 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 1 teine lõik |
|||||||||||||||||||||||
|
Mehhanismi abiga tagatud kaitse hõlmab eelkõige inimeste , aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusamat kaitset loodus- ja inimtegevuse tagajärjel asetleidvate õnnetuste, terrorismiaktide ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, sealhulgas tahtmatu merereostuse (edaspidi “suurõnnetused”) eest nii ühenduse territooriumil kui ka väljaspool seda, võttes arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi. Mehhanism ei tohi mõjutada kohustusi, mis tulenevad Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastest kehtivatest õigusaktidest või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest. |
Mehhanismi abiga tagatud kaitse hõlmab eelkõige kodanike turvalisuse ja rahvatervise , aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusamat kaitset loodus- ja inimtegevuse tagajärjel asetleidvate õnnetuste, terrorismiaktide ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, sealhulgas tahtmatu ja tahtliku merereostuse eest vastavalt otsuses nr 2850/2000/EÜ sätestatule nii ühenduse territooriumil kui ka väljaspool seda, võttes arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi. Mehhanism ei tohi mõjutada kohustusi, mis tulenevad Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastest kehtivatest õigusaktidest või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 21 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 22 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 2 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 23 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 3 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 24 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 4 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 25 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 6 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 26 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 7 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 27 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 7 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 28 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 8 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 29 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 8 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 30 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 2 punkt 8 b (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 31 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 2 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Artikkel 2 a Mõisted Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 32 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 3 lõige 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriigid määravad eelnevalt oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitseteenistuses või muus päästeteenistuses kindlaks need päästemeeskonnad, keda saaks kasutada missiooni korraldamiseks või keda oleks võimalik luua ja lähetada väga lühikese etteteatamisaja jooksul, üldiselt 12 tunni jooksul alates abipalve esitamisest. Nad võtavad arvesse asjaolu, et meeskonna koosseis peaks sõltuma suurõnnetuse liigist ja sellega seotud konkreetsetest vajadustest. |
1. Liikmesriigid määravad eelnevalt oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitseteenistuses või muus päästeteenistuses kindlaks need päästemeeskonnad või sekkumismoodulid , keda saaks kasutada missiooni korraldamiseks või keda oleks võimalik luua ja lähetada väga lühikese etteteatamisaja jooksul, üldiselt 12 tunni jooksul alates abipalve esitamisest. Nad võtavad arvesse asjaolu, et meeskonna või mooduli koosseis peaks sõltuma suurõnnetuse liigist ja sellega seotud konkreetsetest vajadustest. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 33 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 3 lõige 2 |
|||||||||||||||||||||||
|
2. Liikmesriigid valivad eksperdid, keda võib hindamise või koordineerimise eest vastutavas meeskonnas õnnetuskohale saata. |
2. Liikmesriigid valivad eksperdid, keda võib hindamise ja/ või koordineerimise eest vastutavas meeskonnas õnnetuskohale saata. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 34 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 3 lõige 3 |
|||||||||||||||||||||||
|
3. Liikmesriigid teevad tööd kodanikukaitsemissioonidega seotud abimoodulite arendamise suunas, mis koosnevad ühe või mitme liikmesriigi ressurssidest ning mida on võimalik pärast väga lühikest etteteatamisaega välja saata, et teostada abifunktsioonide või rahuldada esmatähtsaid vajadusi. |
3. Liikmesriigid teevad tööd kodanikukaitsemissioonidega seotud abimoodulite arendamise suunas, mis koosnevad ühe või mitme liikmesriigi ressurssidest ning mida on võimalik pärast väga lühikest etteteatamisaega välja saata, et teostada ja eelkõige rahuldada esmatähtsaid vajadusi ning teostada abifunktsioone. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 35 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 3 lõige 6 |
|||||||||||||||||||||||
|
6. Liikmesriigid võtavad meetmed, et tagada kodanikukaitseabi õigeaegne transport. |
6. Liikmesriigid , keda toetab komisjon, võtavad meetmed, et tagada nende pakutava kodanikukaitseabi õigeaegne transport. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 36 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punkt c |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 37 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punkt c a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 38 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punkt f a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 39 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punkt h |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 40 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punkt h a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 41 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punkt i |
|||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 42 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 4 lõige 2 |
|||||||||||||||||||||||
|
2. Komisjon loob koolitusprogrammi, et tõhustada kodanikukaitse abimissiooni koordineerimist, tagades artikli 3 lõikes 1 osutatud päästemeeskondade, artikli 3 lõikes 3 osutatud missioonimoodulite või vajaduse korral artikli 3 lõikes 4 osutatud muu päästeabi kokkusobivuse ja vastastikuse täiendavuse ning täiustada artikli 3 lõikes 2 osutatud ekspertide pädevust. Programmi peavad kuuluma ühiskursused ja -õppused ning vahetuskava, mille kaudu oleks võimalik lähetada üksikisikuid teiste liikmesriikide meeskondadesse. |
2. Komisjon loob koolitusprogrammi, et tõhustada kodanikukaitse abimissiooni koordineerimist, tagades artikli 3 lõikes 1 osutatud päästemeeskondade, artikli 3 lõikes 3 osutatud missioonimoodulite või vajaduse korral artikli 3 lõikes 4 osutatud muu päästeabi kokkusobivuse ja vastastikuse täiendavuse ning täiustada artikli 3 lõikes 2 osutatud ekspertide pädevust ja õnnetuseohvrite taastusabi kvaliteeti . Programmi peavad kuuluma ühiskursused ja -õppused ning vahetuskava, mille kaudu oleks võimalik lähetada üksikisikuid teiste liikmesriikide meeskondadesse. Võimaluse korral püütakse õppustesse kaasata asjaomased kogukonnad. Katastroofi korral kohaldatav toimimiskord avalikustatakse. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 43 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 8 lõige 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriik, kellele abitaotlus on adresseeritud, otsustab viivitamata, kas tal on võimalik taotletavat abi anda, ja teatab sellest kas järelevalve- ja teabekeskuse kaudu või otse abi taotlevale liikmesriigile, täpsustades võimaliku abi ulatuse ja tingimused. Kui liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki otse, teavitab ta sellest ka järelevalve- ja teabekeskust. |
1. Liikmesriik, kellele abitaotlus on adresseeritud, otsustab viivitamata, kas tal on võimalik taotletavat abi anda, ja teatab sellest kas järelevalve- ja teabekeskuse kaudu või otse abi taotlevale liikmesriigile, täpsustades võimaliku abi ulatuse ja tingimused. Kui liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki otse, teavitab ta sellest ka järelevalve- ja teabekeskust. Järelevalve- ja teabekeskus teavitab liikmesriike sündmuste arengust. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 44 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 9 lõike 1 esimene lõik |
|||||||||||||||||||||||
|
1. Väljaspool ühenduse territooriumi toimuva suurõnnetuse puhul võib taotluse korral artikleid 6, 7 ja 8 kohaldada ka väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavate kodanikukaitse abimissioonide suhtes. |
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1257/96 kohaldamist, võib väljaspool ühenduse territooriumi toimuva suurõnnetuse puhul taotluse korral artikleid 6, 7 ja 8 kohaldada ka väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavate kodanikukaitse abimissioonide suhtes. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 45 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 9 lõike 1 teine lõik a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Ühendusevälise suurõnnetuse korral peab artikli 2 lõikes 1 sätestatud kodanikukaitset toetava kättesaadava sõjalise varustuse ja võimsuse kasutamine olema täielikult kooskõlas ÜRO suunistega militaar- ja tsiviilkaitsevarustuse kasutamise kohta loodusõnnetuste puhul (Oslo suunised, mai 1994) ning ÜRO suunistega militaar- ja tsiviilkaitsevarustuse kasutamise kohta ÜRO humanitaarmeetmete toetamiseks keerulistes hädaolukordades (MCDA suunised, märts 2003). |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 46 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik |
|||||||||||||||||||||||
|
Õnnetuste puhul, millega seoses antakse abi nii mehhanismi kui ka nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta alusel , tagab komisjon ühenduse üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse. |
Õnnetuste puhul, millega seoses antakse abi nii mehhanismi kui ka määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel, loetakse kodanikukaitse abimissioonid ühenduse üldise humanitaarvajadustele reageerimise täienduseks ning peavad seetõttu olema kooskõlas eespool nimetatud määruses kehtestatud humanitaarabi eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Komisjon tagab ühenduse üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse. Tuleb tagada, et kummagi vahendi raames toimuv sekkumistegevus ei kattuks ega oleks vastuolus. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 47 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 9 lõike 3 esimene lõik a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Komisjon tagab eelkõige, et kodanikukaitseabi vastaks koostöös teiste osalejatega hinnatud vajadustele. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 48 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 9 lõike 3 teine lõik |
|||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse koordineerimine hõlmab koordineerimist kannatanud riigiga ning ÜRO kohalviibimise korral ka temaga . |
Tegevuse koordineerimine hõlmab koordineerimist kannatanud riigiga ning ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürooga (OCHA) ja teiste abimissioonile kaasa aitavate osalejatega. See ei mõjuta kahepoolseid lepinguid osalevate liikmesriikide ja ÜRO või asjaomase riigi vahel. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 49 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 10 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Artikkel 10 a Täiendavad transpordivahendid ja logistiline toetus mobiliseeritakse asjakohaste rahvusvaheliste avalike pakkumismenetluste teel vastavalt avalikke pakkumisi reguleerivatele ELi õigusaktidele, kohaldamata seejuures julgeolekualaste erandite klauslit. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 50 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 10 b (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Artikkel 10 b Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega sobivaid struktuurimeetmeid, et tagada häire-, varajase hoiatamise ja reageerimissüsteemide kooskõlastamine ja integreerimine, millest saavad kasu liikmesriigid ja järelevalve- ja teabekeskus, samuti kooskõlastamine ühenduse teiste kodanikukaitse valdkonnas pädevate võrgustike, erikeskuste ja/või -asutustega. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 51 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 11 lõige 2 |
|||||||||||||||||||||||
|
Muud kolmandad riigid võivad kõnealuse mehhanismiga hõlmatud tegevuses osaleda, kui see on vastavate lepingute alusel lubatud. |
Muud kolmandad riigid ning rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid võivad kõnealuse mehhanismiga hõlmatud tegevuses osaleda, kui see on asjaomaste kolmandate riikide ja ühenduse vaheliste lepingute alusel lubatud. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 52 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 12 |
|||||||||||||||||||||||
|
Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni. |
Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni. Liikmesriigid määravad vastastikuse konsulaarabi raames kontaktpunktid varem kindlaksmääratud piirkondades ja teavitavad vastavalt komisjoni. |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 53 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 13 punkt 4 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 54 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 13 punkt 5 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
5 a) artikli 3 lõikes 3 sätestatud abimoodulid; |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 55 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 13 punkt 5 b (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 56 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 13 punkt 7 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 57 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 13 punkt 8 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 58 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 14 lõige 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud nõukogu määruse, millega kehtestatakse suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku rahastamisvahend, kohta tehtud ettepaneku artikli 13 alusel. |
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud nõukogu otsuse, millega luuakse kodanikukaitse rahastamisvahend, kohta tehtud ettepaneku artikli 13 alusel ning kuhu kuuluvad kohalike omavalitsuste ja piirkondlike ametivõimude esindajad . |
||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 59 |
|||||||||||||||||||||||
|
Artikli 15 lõige 1 |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva otsuse täitmise aruande, näidates ära ELi kodanike ja eelkõige õnnetustes kannatanute heaks võetud ühenduse meetmetest tuleneva lisandväärtuse. |
||||||||||||||||||||||
|
Komisjon hindab käesoleva otsuse kohaldamist iga kolme aasta järel alates selle teatavakstegemisest ja edastab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
Lisaks hindab komisjon käesoleva otsuse kohaldamist iga kolme aasta järel alates selle teatavakstegemisest ja edastab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
||||||||||||||||||||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0435
Läbipaistvuse direktiivi rakendusmeetmed (tase 2)
Euroopa Parlamendi resolutsioon läbipaistvuse direktiivi rakendusmeetmete paketi kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (1); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 30. mail 2006 avaldatud komisjoni direktiivi eelnõu, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad direktiivi 2004/109/EÜ teatavate sätete rakendamiseks; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2), mida on muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ (3); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni presidendi hr Prodi 5. veebruaril 2002. aastal Euroopa Parlamendile tehtud avaldust; |
|
— |
võttes arvesse oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsiooni finantsteenuseid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta (4); |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni poolt 10. oktoobril 2006 vastu võetud muudatusettepanekuid seoses komisjoni direktiivi eelnõuga, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad direktiivi 2004/109/EÜ teatavate sätete rakendamiseks; |
|
— |
võttes arvesse nimetatud muudatusettepanekuid puudutavat komisjoni vastust, mis edastati Euroopa Parlamendile 18. oktoobril 2006 raportöörile ning majandus- ja rahanduskomisjoni esinaisele adresseeritud kirjas; |
|
— |
võttes arvesse 5. mail 2006 toimunud majandus- ja rahandusministrite nõukogu järeldusi, milles rõhutati järelevalve, koordineerimise ja lähenemise olulisust ELis; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 103 lõiget 2, |
|
1. |
kutsub komisjoni üles arvestama võimalikult ulatuslikult talle direktiiviga 2004/109/EÜ antud volituste piire kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega, et tagada finantsturgudel osalejatele õiguskindlus; |
|
2. |
juhib tähelepanu, et rakendusmeetmete eelnõu on toimiv lahendus nende eesmärkide saavutamiseks, mis on seotud finantsturgudel osalejatele paremate tegutsemistingimuste loomisega, samuti tõhusate, läbipaistvate ja kindlate finantsturgudega Euroopa Liidus; |
|
3. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi tegevus on alates rakendusmeetmete avaldamisest juhitud vajadusest austada neid õigussätteid, mille eesmärk on saavutada tasakaalustatud tulemus konkurentsi ja läbipaistvuse vahel finantsturgude, sidusrühmade (aktsionärid, emitendid ja kasutajad), reguleerivate asutuste ja demokraatlikult valitud esindajate jaoks; |
|
4. |
väljendab heameelt valmisoleku üle, mida komisjon on näidanud koostöös Euroopa Parlamendiga kõikide asjaomaste poolte jaoks parima lahenduse leidmiseks; tuletab meelde vajadust kaasata Euroopa Parlament ja teavitada teda kõigist 2. tasandi meetmetest alates ettevalmistava tegevuse kõige varasematest etappidest; |
|
5. |
märgib, et direktiivi 2004/109/EÜ rakendusmeetmete lõpuleviimise menetlus on peaaegu pretsedenditu, arvestades seda, kuidas ELi õigusakte tavaliselt välja töötatakse; rõhutab seetõttu vajadust saavutada vastastikku rahuldav tulemus kõikide asjaomaste institutsioonide jaoks, et arendada institutsioonidevahelisi suhteid positiivses suunas; |
|
6. |
kutsub komisjoni üles jälgima tulemuslikult rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite arenguid, et tagada ühtne arusaamine garantii tasemest, mida investorid võivad oodata audiitori teostatud poolaasta finantsaruannete läbivaatamisest, kui selline audit läbi viiakse; |
|
7. |
kutsub komisjoni üles kaaluma, kas vaadata üle poolaasta lühendatud raamatupidamisaruande minimaalse nõutava sisu määratlus, kui see aruanne ei ole koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega; |
|
8. |
kutsub komisjoni üles tagama tulemusliku teavitamismenetluse olemasolu järelevalve teostamiseks turutegijana tegutsemise üle; |
|
9. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteed ehitama üles asjakohaseid võrgustikke, et piirata turuosaliste teabevahetuse koormust; |
|
10. |
kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu vajalikele samaväärsetele ootustele kolmandate riikide fondivalitsejate ja investeerimisühingute suhtes ning tagama, et sellised ühingud esitaksid kindlasti oma pädeva asutuse väljastatud tõendava dokumendi või, kui nende tegevus ei ole reguleeritud, teeksid kindlasti selle teabe teatavaks; |
|
11. |
väljendab vajadust, et liikmesriigid kooskõlastaksid jõupingutusi teabe avalikkusele teatavakstegemise miinimumstandardite kehtestamisel; |
|
12. |
kutsub komisjoni üles vaatama läbi standardid teabe tulemuslikuks levitamiseks; |
|
13. |
kiidab rakendusmeetmed heaks; |
|
14. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele. |
(1) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
P6_TA(2006)0436
Prospektide direktiivi rakendusmeetmed (tase 2)
Euroopa Parlamendi resolutsioon kolmandate riikide emitentide poolt kasutatavate raamatupidamisstandardite ja nende samaväärsuse kohta rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu on märgitud prospektide direktiivi ja läbipaistvuse direktiivi rakendusmeetmete eelnõus (komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 raamatupidamisstandardite osas, mille kohaselt koostatakse prospektides sisalduv ajalooline teave, ja komisjoni otsuse eelnõu rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt ette valmistatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta (1), eelkõige selle artikli 7 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (2), eelkõige selle artikli 23 lõiget 4; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 raamatupidamisstandardite osas, mille kohaselt koostatakse prospektides sisalduv ajalooline teave; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni otsuse eelnõu rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt ette valmistatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (4), millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ (5); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni president Romano Prodi 5. veebruaril 2002. aastal Euroopa Parlamendile tehtud avaldust; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2002. aasta resolutsiooni finantsteenuseid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta (6) Lamfalussy raporti kontekstis; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni poolt 4. oktoobril 2006 vastu võetud muudatusettepanekuid komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004, ja rakendusotsuse eelnõu rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt ette valmistatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt; |
|
— |
võttes arvesse nimetatud muudatusettepanekuid puudutavat komisjoni vastust, mis edastati Euroopa Parlamendile 18. oktoobril 2006 raportööridele ning majandus- ja rahanduskomisjoni esinaisele adresseeritud kirjas; |
|
— |
võttes arvesse 5. mail 2006 toimunud majandus- ja rahandusministrite nõukogu järeldusi, milles rõhutati järelevalve, koordineerimise ja lähenemise olulisust ELis; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 103 lõiget 2, |
|
1. |
palub komisjonil arvestada võimalikult suurel määral talle direktiividega 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ antud volituste piire kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega, et tagada finantsturgudel osalejatele õiguskindlus; |
|
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et rakendusmeetmete eelnõu on toimiv lahendus nende eesmärkide saavutamiseks, mis on seotud investeerimisühingute ja muude kauplemiskohtade parandatud tegutsemistingimustega, samuti tõhusate, läbipaistvate ja kindlate finantsturgudega Euroopa Liidus; |
|
3. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi tegevus alates rakendusmeetmete avaldamisest on juhitud vajadusest austada neid õigussätteid, mille eesmärk on saavutada tasakaalustatud tulemus konkurentsi ja läbipaistvuse vahel finantsturgude, sidusrühmade (aktsionärid, emitendid ja kasutajad), reguleerivate asutuste ja demokraatlikult valitud esindajate jaoks; |
|
4. |
väljendab heameelt valmisoleku üle, mida komisjon on näidanud koostöös Euroopa Parlamendiga kõikide asjaomaste poolte jaoks parima lahenduse leidmiseks; tuletab meelde vajadust kaasata Euroopa Parlament ja teavitada teda kõigist 2. tasandi meetmetest alates ettevalmistava tegevuse kõige varasematest etappidest; |
|
5. |
märgib, et direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ rakendusmeetmete lõpuleviimise menetlus on peaaegu pretsedenditu, arvestades seda, kuidas ELi õigusakte tavaliselt välja töötatakse; rõhutab seetõttu vajadust saavutada vastastikune rahuldav tulemus kõikide asjaomaste institutsioonide jaoks institutsioonidevaheliste suhete positiivses suunas arendamise nimel; |
|
6. |
palub komisjonil laiendada 25. juunil 2004. aastal Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele (CESR) antud mandaati, et komitee saaks edendada kolmandate riikide ühtlustatud kohtlemist riikide pädevate asutuste poolt ja et anda tehnilist abi kolmandate riikide standardite (muude kui Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete) samaväärsuse hindamisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, kuivõrd kõnealustele kolmandatele riikidele antakse võimalus mitte korrigeerida raamatupidamisaruandeid 1. jaanuarist 2007 kuni 1. jaanuarini 2009; |
|
7. |
juhib tähelepanu, et komisjon peaks kasutama ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 1. jaanuarini 2009 edusammude tegemiseks või läbirääkimiste alustamiseks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamise eesmärgil; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile töökava, milles on lühidalt iseloomustatud kolmandate riikidega peetavaid läbirääkimisi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamise üle; |
|
8. |
rõhutab, et kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete hindamine ei peaks olema ainult tehnilist laadi, vaid et arvesse tuleks võtta ka majanduslikku ja regulatiivset tausta; |
|
9. |
palub komisjonil koostada samaväärsuse määratlus, mis hõlmab kolmandates riikides kohaldatavate sobitusnõuete asjakohast kohaldamist, võttes arvesse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite alusel toimivaid Euroopa emitente, ja kolmandate riikide raamatupidamisstandardite ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite vaheliste erinevuste üksikasjaliku ja objektiivse analüüsi põhjal vajalikuks peetavaid nõudeid, et tagada investorite kaitse; |
|
10. |
arvab, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsust puudutava kokkuleppe puudumise korral 1. jaanuaril 2009 (kusjuures samaväärsus on määratletud nii, nagu see on märgitud lõikes 9) peaksid Euroopas asutatud Ameerika ettevõtjad kasutama rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid täies ulatuses; kutsub liidu teisi pädevaid asutusi üles selles osas oma seisukohta esitama; |
|
11. |
väljendab rahulolematust uute meetmete kaasamise üle, et teha protsessi nii hilises etapis veel kaheks aastaks erand professionaalsetele väärtpaberitele, ning peab seda sobimatuks; |
|
12. |
kiidab rakendusmeetmed heaks, eeldusel et komisjon võtab eelnimetatud punkte arvesse; |
|
13. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele. |
(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(2) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(3) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
P6_TA(2006)0437
Naissoost sisserändajate roll ja koht ELis
Euroopa Parlamendi resolutsioon naiste sisserände kohta: naissoost sisserändajate roll ja koht Euroopa Liidus (2006/2010(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni võõrtöötajate kohta (1949), ILO konventsiooni, mis käsitleb ebaseaduslikku võõrtööjõudu, võrdsete võimaluste edendamist ja võõrtöötajate kohtlemist (1975) ning võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni (1990); |
|
— |
võttes arvesse inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist käsitlevat protokolli (2000) ning rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavat protokolli (2000), mis täiendavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni; |
|
— |
võttes arvesse pagulasseisundi konventsiooni (1951) ja seda täiendavat pagulasseisundi protokolli (1967); |
|
— |
võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvastikufondi (UNFPA) aruannet maailma rahvastiku olukorra kohta “Lootuse täitumise suunas: naised ja rahvusvaheline ränne” (2006); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 13 diskrimineerimise vastase võitluse kohta; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 63, millega antakse ühendusele volitused ja pädevus otsustada sisserände- ja varjupaigapoliitika üle; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.-16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumise, 14.-15. detsembri 2001. aasta Laekeni kohtumise, 21.-22. juuni 2002. aasta Sevilla kohtumise ja 19.-20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumise eesistujariigi järeldusi, milles rõhutati koostöö ja teabevahetuse arendamise olulisust äsja asutatud riiklike integratsiooni kontaktpunktide rühma raames, et eelkõige tugevdada vastava poliitika kooskõlastamist riiklikul ja ELi tasandil; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele (KOM(2004)0811); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa rändevõrgustiku tuleviku kohta (KOM(2005)0606); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist sisserände, integratsiooni ja tööhõive kohta (KOM(2003)0336); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist, millega kehtestatakse aastateks 2007-2013 raamprogramm “Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine”, võttes arvesse muudetud ettepanekuid võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008-2013, millega asutatakse välispiiride fond aastateks 2007-2013, millega asutatakse Euroopa tagasisaatmisfond aastateks 2008-2013 üldprogrammi “Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames ning ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks aastateks 2007-2013 üldprogrammi “Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames (KOM(2005)0123); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Ränne ja areng: mõned konkreetsed suunised” (KOM(2005)0390); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Ühine integratsioonikava. Raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus” (KOM(2005)0389); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Poliitikakava seadusliku rände kohta” (KOM(2005)0669); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Prioriteetsed meetmed rändeprobleemide lahendamiseks: esimene tagasiside Hampton Courti kohtumisele” (KOM(2005)0621); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades” (KOM(2006)0026); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (3); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (4); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (5); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (6); |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse rändestatistika ja rahvusvahelise kaitse kohta (KOM(2005)0375); |
|
— |
võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni sisserändajate lõimimise kohta Euroopas koolide ja mitmekeelse hariduse abil (7); |
|
— |
võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni seadusliku ja ebaseadusliku ümberasumise vaheliste seoste ja ümberasujate lõimimise kohta (8); |
|
— |
võttes arvesse oma 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni sisserännet, integratsiooni ja tööhõivet käsitleva komisjoni teatise kohta (9); |
|
— |
võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni vähemusrahvustesse kuuluvate naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (10); |
|
— |
võttes arvesse Haagi programmi, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 4. novembril 2004. aastal ja milles kehtestati ajavahemikul 2005-2010 vabaduse, turvalisuse ja õigluse valdkonnas rakendatavad eesmärgid; |
|
— |
võttes arvesse Groningenis 9. novembril 2004. aastal toimunud ministrite mitteametlikku konverentsi, kus esimest korda kohtusid integratsioonipoliitika eest vastutavad ministrid; |
|
— |
võttes arvesse 19. novembril 2004. aastal Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud ühiseid integratsiooni aluspõhimõtteid, mis kujutavad endast ühtset soovituste kogumit, mis peaks olema ELi integratsioonipoliitika alus; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning eriti selle artikleid 18, 20, 21 ja 22; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45, |
|
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0307/2006), |
|
A. |
arvestades, et naissoost sisserändajate arv kasvab Euroopa Liidus pidevalt ning naissoost sisserändajad moodustavad ligikaudu 54% sisserändajate üldarvust ning see rühm hõlmab järjest erinevamaid rände kategooriaid (majandusränne, katastroofidest tingitud sisseränne, perekondade taasühinemine, poliitilised pagulased või relvastatud konfliktide eest põgenejad, ebaseaduslik sisseränne, varjupaiga taotlemine); |
|
B. |
arvestades nõuetekohase organiseeritud ja kooskõlastatud Euroopa sisserändepoliitika puudumist ja asjaolu, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad koostama poliitika ebaseadusliku sisserände reguleerimiseks koostöös kolmandate riikidega; |
|
C. |
arvestades, et naissoost sisserändad puutuvad integreerumisel üldjuhul kokku suurte probleemidega, eelkõige järgmistega: raskused tööturule pääsemisel, madal tööhõive määr ja suur tööpuudus, töötamine ajutistel või madalalt tasustatud töökohtadel sotsiaal- ja majandusliku kaitseta või poolvarimajandusse kuuluvates sektorites või mitteametlikel töökohtadel, piiratud keeleoskus, madal osalusprotsent põhi- ja eelkõige kolmanda taseme hariduses, piiratud osalus vastuvõtjariigi sotsiaalses ja poliitilises elus, ametiühingutega seotud tegevuses ja kultuurielus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et sellele vaatamata tuleb ELi suhteliselt kvalifitseerimata töökohtadele, näiteks koduabilisteks, tööle kaugeltki mitte tähtsusetu arv oma riigi haridussüsteemis kõrgkooli lõpetanud noori naisi nende riikides valitseva naiste suure tööpuuduse ning madalate palkade tõttu, mida neile oma riigis nende erialasele ettevalmistusele ja oskustele vastava töö eest makstakse; |
|
D. |
arvestades, et naissoost sisserändajad puutuvad üksikisikutena sageli kokku ränga diskrimineerimisega, mis tuleneb nende abikaasade õiguslikust seisundist, nagu see on näidatud direktiivis 2003/86/EÜ (mitteautonoomne seisund, piiratud juurdepääs tööturule, elamisloa ebakindlus leseks jäämise, lahutuse jne tagajärjel) ning nii oma riigist kaasa toodud kui ka vastuvõtvas ühiskonnas valitsevast meelsusest, negatiivsetest stereotüüpidest ja tavadest; lisaks sellele märgib, et mõnes sisserändajate kogukonnas puutuvad nad kokku selliste teravate probleemidega nagu marginaliseerimine, sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ja nn auroimad; |
|
E. |
rõhutades, et väga paljudel juhtudel määrab naissoost sisserändajate integratsioon ühiskonda ära sisserändajatest põlvnevate teise ja kolmanda põlvkonna kodanike integratsiooni; |
|
F. |
arvestades, et naissoost sisserändajad puutuvad rohkem kokku nii psühholoogilise kui füüsilise kuritarvitamisega kas tulenevalt rahalisest ja õiguslikust sõltuvusest abikaasast või seetõttu, et õigusliku seisundita naissoost sisserändajatel on suurem tõenäosus sattuda töökohal kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise ning inimkaubanduse ohvriks; arvestades, et õigusliku seisundita naissoost sisserändajate puhul tekitab selline õigusliku seisundi puudumine nende elukohaks oleva liikmesriigi territooriumil eelkõige ohu, et neile võidakse keelata põhiõigusi ja samal põhjusel on nad sagedamini diskrimineerimise ja vägivalla ohvrid igapäevaelus; |
|
G. |
arvestades, et integratsioon on kahepoolne protsess, mis ühelt poolt eeldab naissoost sisserändajatelt valmisolekut võtta endale vastutus vastuvõtvasse ühiskonda integreerumise eest ja ühtlasi ELi kodanike valmisolekut aktsepteerida ja integreerida naissoost sisserändaid; arvestades, et sellega seoses tuleb kavandada ja rakendada ühendatud meetmeid, et mõjutada nii sisserändajate kui vastuvõtvate ühiskondade käitumisviisi kõigil asjakohastel tasanditel ja võtta kasutusele ressursid mõlemal poolel; arvestades, et see kahepoolne protsess nõuab vastastikust pühendumist, mis hõlmab vastuvõtva ühiskonna ja sisserändajate õigusi ja kohustusi; |
|
H. |
arvestades, et vastavalt uusimatele raportitele, milles hinnati liikmesriikide sisserändajaid käsitlevat integratsioonipoliitikat, näib, et soolist mõõdet ei ole ei ühtlustatud poliitika ega andmete kogumise tasandil süstemaatiliselt arvesse võetud; |
|
I. |
arvestades, et naissoost sisserändajate ja tüdrukute inimõiguste rikkumisi nn auroimade, sundabielude, naiste suguelundite moonutamise või muude rikkumiste kujul ei saa õigustada ühegi kultuurilise ega usulise kaalutlusega ning sellega ei tohiks mingil tingimusel leppida; |
|
J. |
arvestades, et uus finantsraamistik aastateks 2007-2013 näeb ette mitte ainult olemasolevate sisserändajate integreerimise programmide ja fondide tugevdamise, vaid ka uued algatused, nagu solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogramm (mis hõlmab kolmandate riikide kodanike integratsioonifondi, välispiiride fondi ja pagulaste fondi), mis peavad kaasama soolise mõõtme ja naissoost sisserändajate parima võimaliku integratsiooni; |
|
K. |
arvestades, et on täheldatud arvukaid seoseid naistekaubanduse ja majandusrände vahel; |
|
1. |
usub, et ELi arengu- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika raames tuleks rakendada tõhusat vastuvõtu- ja integratsioonipoliitikat sisserändajate jaoks, eriti naissoost sisserändajate jaoks, kes nüüd moodustavad enamiku nendest, kes rändavad Euroopa Liitu järjest erinevamatel põhjustel (majanduslikud põhjused, pagulus, varjupaigataotlemine, perekonna taasühinemine); tervitab komisjoni algatust avaldada suunised ühise raamprogrammi kohta kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liitu, rõhutades, et kõigi meetmete puhul tuleks arvesse võtta soo erilist olemust ja naiste olukorda; |
|
2. |
tunnistab raskusi, millega puutuvad kokku äsja riiki saabunud sisserändajad, eriti naised, kes kuuluvad kõige ohualdimasse kategooriasse, kuna nad kannatavad etnilisel päritolul ja sool põhineva kahekordse diskrimineerimise all; palub liikmesriikidel tugevdada struktuure ja sotsiaalteenuseid, mis võimaldavad sisserändajatel end raskusteta sisse seada ja annavad neile teavet nende õiguste ja kohustuste kohta vastavalt liikmesriikide põhimõtetele ja õigusaktidele; |
|
3. |
kutsub liikmesriike üles edendama teavituskampaaniaid, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mis on suunatud naissoost sisserändajatele, et ennetada ja vältida sund- ja korraldatud abielusid, naiste suguelundite moonutamist ja vaimse või füüsilise sunni muid vorme; nimetatud kampaaniad peaksid olema mitmekeelsed ning keelekasutus peaks olema kõikidele arusaadav ja lihtne; |
|
4. |
palub liikmesriikidel ja komisjonil näha ette spetsiaalselt naistele mõeldud programmide rahastamine, mis annavad teavet ELi sisenemise ja seal elamise eeltingimuste kohta sisserändajatele; kutsub ühtlasi üles tugevdama konsulaar- ja diplomaatilisi struktuure, et tegelda tulemuslikumalt sisserändest tulenevate vajadustega; |
|
5. |
kutsub sisserändajate organisatsioone üles julgustama eelkõige naisliikmeid, aga ka nende perekondi, tegema aktiivselt tööd, et integreeruda ja kasutada ära vastuvõtjariikide pakutavaid integreerumisvõimalusi, et toetada vastuvõtvate ühiskondade integratsioonialaseid jõupingutusi; |
|
6. |
rõhutab, et kõigis liikmesriikides ei ole veel rahuldavalt rakendatud direktiivi 2003/86/EÜ, mis annab märkimisväärse võimaluse naissoost sisserändajate diskrimineerivaks kohtlemiseks; |
|
7. |
kutsub liikmesriike üles riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide alusel tagama naissoost sisserändajate põhiõiguste austamise, eelkõige kaitse orjastamise ja vägivalla eest, juurdepääsu erakorralisele arstiabile, õigusabile, haridusele laste ja võõrtöötajate jaoks, võrdse kohtlemise seoses töötingimustega ning õiguse ühineda ametiühingutega (ÜRO konventsioon võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta - 1990), olenemata sellest, kas nende seisund on õiguslik või mitte; |
|
8. |
kutsub liikmesriike üles kooskõlas riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonidega (ÜRO konventsioon võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta - 1990) tagama õigusliku seisundita naissoost sisserändajate lastele juurdepääsu haridusele; |
|
9. |
palub liikmesriikidel tagada kooskõlas ühenduse õigustikuga kolmandate riikide kodanike sisenemisega seotud kahepoolsete tööhõivelepingutega või muul viisil naissoost sisserändajate turvaline õiguslik ning tööalane seisund vastuvõtjariikides ning see, et nad ei kannataks diskrimineerimise all ei soo ega päritolu tõttu; |
|
10. |
kutsub liikmesriike üles rakendama tulemuslikke meetmeid naissoost sisserändajate vastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemiseks, võimaldades vägivalla ohvritele piisavat meditsiinilist, õigusalast ja sotsiaalset tuge, rakendades neile sotsiaalse rehabilitatsiooni programme, pakkudes seksikaubanduse ohvritele varjupaiga võimalust, arvestades asjakohaselt nende vajadust turvalisuse ja kaitse järele ning andes naissoost sisserändajatele ennetavat teavet seoses nende õigustega vastuvõtjariigis; |
|
11. |
kutsub liikmesriike üles kooskõlas direktiiviga 2004/81/EÜ võtma autonoomse õigusliku seisundi avalduste läbivaatamisel asjakohaselt arvesse naissoost sisserändajate olukorda, kes on langenud eelkõige füüsilise ja psühholoogilise vägivalla, sealhulgas jätkuva sund- või korraldatud abielude tava ohvriks, ning tagama kõigi haldusmeetmete rakendamist nende kaitseks, mis hõlmab abi- ja kaitsemehhanismide tulemusliku kättesaadavuse; kutsub liikmesriike üles lihtsustama ajutise või alalise elamisloa andmise menetlust seksikaubanduse ohvritele, tuginedes eespool nimetatud protokolli sätetele, mis käsitleb inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist, ja võtma meetmeid erielamislubade andmiseks erakorralistel asjaoludel, et võimaldada õigusliku seisundita välismaalastest ohvritel vägivalla eest põgeneda; |
|
12. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et kolmandate riikidega peetakse läbirääkimisi ja sõlmitakse kahepoolsed kokkulepped kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga, eelkõige seoses isikute seisundiga abielu, lahutuse, lapse hooldusõiguse, hülgamise või polügaamia korral; |
|
13. |
kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles, arvestades, et meelelahutus- ja seksitööstuste plahvatuslik kasv pakub naissoost sisserändajatele täiendavaid rändevõimalusi, tõhustama õiguslikku raamistikku, millega naissoost sisserändajatele tagatakse õigus omada passi ja elamisluba ja võimaldatakse kriminaalvastutusele võtmist nende dokumentide äravõtmise eest, kooskõlas nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsusega 2006/619/EÜ, mis käsitleb inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamist, sellise kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist käsitleva protokolli (2000) sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (11); |
|
14. |
kutsub liikmesriike üles hõlmama oma riiklike tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni tegevuskavadega meetmeid naissoost sisserändajates tööturul osalemise toetamiseks, mitteametliku töötamise vastu võitlemiseks, naiste sotsiaalsete õiguste (võrdne tasu, sotsiaalkindlustus, pensioniõigused, jne) austamise tagamiseks, ettevõtluse toetamiseks, selle tagamiseks, et eakamad naissoost sisserändajad ei kannataks vaesuse ja tõrjutuse all, ning tööturu osapoolte ja ametiühingute rolli edendamiseks naiste sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni protsessis; |
|
15. |
kutsub liikmesriike üles tagama naissoost sisserändajatele piisav ja põhiline koolitus keeletundide ning vastuvõtjariigi põhilisi inim-, poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi ning demokraatlikke põhimõtteid puudutava teabe vormis, mis hõlbustab nende sujuvat sotsiaalset integratsiooni vastuvõtjariiki ning kaitseb neid diskrimineerimise eest perekonnas ja ühiskonnas; |
|
16. |
rõhutab eriti naissoost sisserändajate tingimusteta ja koguni prioriteetse juurdepääsu tähtsust haridusele ja keeleõppele, mis on vajalikud eeltingimused tegelikuks integreerumiseks ühiskonda ja tööellu; kutsub liikmesriike üles viima sisserändajatest naistele ja tüdrukutele sisse kohustuslik keeleõpe kui vahend nende integratsiooni soodustamiseks ning kaitsma neid diskrimineerimise eest perekonnas ja ühiskonnas; |
|
17. |
palub liikmesriikidel edendada noorte naissoost sisserändajate juurdepääsu vastuvõtjariikide haridusja koolitussüsteemidele ja edendada nende osalust integreeritud tegevusprogrammis elukestva õppe valdkonnas (2007-2013), mis hõlmab Erasmuse, Leonardo Da Vinci, Comeniuse ja Grundtvigi programme, ning Socratese, Kultuur 2007-2013 ja “Aktiivsed noored” (2007-2013) programmides; arvab, et eriti oluline on tunnustada naiste kutsekvalifikatsiooni ja oskusi (eriti teaduslikke diplomeid) ja tagada neile juurdepääs keeleõppele, mis võimaldab neil paremini integreeruda; |
|
18. |
kutsub liikmesriike üles edendama naissoost sisserändajate juurdepääsu tööhõivele ja tagama piisava kutseõppe, võttes positiivseid meetmeid, et võidelda kahekordse diskrimineerimisega, mille all naissoost sisserändajad tööturul kannatavad, ning luues neile soodsaid tingimusi juurdepääsuks tööturule ning töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, eelkõige kättesaadavate lapsehooldusvõimaluste võimaldamisega; |
|
19. |
kutsub liikmesriike üles ilmutama erilist tundlikkust, julgustades naissoost sisserändajaid osalema ühiskondlikus ja poliitilises elus vastavuses riiklike õigusaktidega ning nendest tulenevate võimalustega; |
|
20. |
juhib tähelepanu, et vanemate poolt sisserändajatest tüdrukutele tehtavate takistustega spordis, ujumises ja koolitundides osalemises ei tohi leppida ega vabandada seda kultuuriliste või usuliste põhjustega; kutsub koole ja ametiasutusi üles tagama sisserändajatest tüdrukute osalemine koolitöös ja kindlustama koolikohustuse järgimine vastavalt riigi eeskirjadele; |
|
21. |
rõhutab, et riiklikud, kohalikud ja piirkondlikud asutused on kutsutud etendama üha laiemat osa naissoost sisserändajate integratsiooniprotsessis ennetava poliitika abil ja kasutama intensiivsemat avatud dialoogi, et suhelda ja teha koostööd sisserändajate kogukondade ja võrgustikega, ning kutsub liikmesriike ja Euroopa Liitu üles toetama neid püüdlusi rahaliselt ja teabevahetuse teel, et eelkõige oleks võimalik tegelda selliste probleemidega nagu majutamine, “getostumine”, kuritegevus, juurdepääs avalikele ja sotsiaalteenustele, tervishoiuteenused, lapsehooldus jne, ning rõhutab samuti rolli, mida mängivad organiseeritud sisserändajate kogukonnad ja valitsusvälised organisatsioonid, mis annavad naissoost sisserändajatele nõu, teavet ja toetust; |
|
22. |
kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta naissoost sisserändajate ja tüdrukute õigusi ning võidelda diskrimineerimisega, millega nad puutuvad kokku oma päritolukogukonnas, taunides kõiki kultuurilise ja usulise relativismi vorme, mis võivad rikkuda naiste põhiõigusi; |
|
23. |
kutsub liikmesriike üles võtma vastu ja rakendama naiste suguelundite moonutamist käsitlevaid konkreetseid õigusnorme või võtma vastu sellised seadused ning andma kohtu alla kõik isikud, kes suguelundite moonutamist teostavad ning kehtestama tervishoiutöötajatele kohustuse registreerida kõik naiste suguelundite moonutamise juhtumid, sealhulgas tegelikud juhtumid ja juhtumid, mille puhul on kahtlus, et suguelundite moonutamine võib toimuda; |
|
24. |
kutsub liikmesriike üles võtma sõna traditsioonidele tugineva naistevastase vägivalla vastu, mõistma hukka perekonna poolt põhjustatud naissoost sisserändajate ja tüdrukute inimõiguste rikkumised ja kontrollima, milliseid seadusi saab kohaldada perekonnaliikmete vastutusele võtmiseks, eelkõige nn auroimade korral; |
|
25. |
palub komisjonil, liikmesriikidel ja päritoluriikidel anda oma elanikkonnale süstemaatilist ja vastutustundlikku teavet ELi sisserändepoliitika ja selle väljakutsete kohta, nii mees- kui naissoost sisserändajate võimaluste ja kohustuste kohta vastuvõtjariikides eesmärgiga vältida ebaseadusliku sisserände negatiivset mõju ning naissoost sisserändajate marginaliseerimist ja majanduslikku ning seksuaalset ekspluateerimist vastuvõtjariikides; |
|
26. |
kutsub komisjoni üles hõlmama määruse ettepanekuga (mis käsitleb ühenduse statistikat sisserände ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas) seoses usaldusväärsed näitajad ja võrreldavad andmed naissoost sisserändajate kohta, et anda konkreetne ülevaade nende olukorra ja probleemide kohta, millega nad kokku puutuvad; |
|
27. |
palub komisjonil viia läbi selle ühtlustatud poliitika ja nende meetmete kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine, mida on rakendatud naissoost sisserändajate nimel olemasolevate rahastamisvahendite ja programmide kaudu (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa pagulaste fond, EQUAL algatus, Daphne programm võitluseks laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, Euroopa programmid hariduse, tööhõive, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise valdkonnas); |
|
28. |
tervitab komisjoni algatust avaldada ühise raamprogrammi käigus kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liitu juhised integratsioonipoliitika kohta, mida liikmesriigid peaksid järgima, ning märgib, et nendes on selgesõnaliselt määratletud, et võetavad meetmed peavad arvestama konkreetseid sooga ning sisserändajatest naiste, noorte ja laste olukorraga seotud tegureid; |
|
29. |
kutsub komisjoni üles koguma sooga seotud andmeid sisserände kohta ELi ja korraldama nende andmete analüüsimine Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis, et tuua täpsemalt välja naissoost sisserändajate konkreetsed vajadused ja probleemid ning kõige asjakohasemad meetodid nende integreerimiseks vastuvõtjariikide ühiskonda; |
|
30. |
tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Integratsioonifondi üks peamisi konkreetseid ülesandeid on liikmesriikide teenuseid pakkuvate asutuste kohustus parandada viisi, kuidas nad rahuldavad erinevate kolmandate riikide kodanike rühmade, sealhulgas naiste ja laste vajadusi; nõuab selles tegevusraamistikus tasuta nõustamisteenuste pakkumist naissoost sisserändajatele naiste õiguste, tervishoiu, seksuaal- ja soojätkamisõiguste, tööhõive ja muude sellega seotud küsimuste valdkonnas; |
|
31. |
tunneb heameelt eespool nimetatud Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastuvõetud ühiste integratsiooni aluspõhimõtete üle, mis kujutavad endast ühtset soovituste kogumit, mis peaks olema ELi integratsioonipoliitika alus ning kutsub eesistujariiki Soomet üles pidama neid põhimõtteid oma tegevuskavas esmatähtsaks; |
|
32. |
tervitab otsust nimetada 2007. aasta võrdsete võimaluste Euroopa aastaks ja 2008. aasta kultuuridevahelise dialoogi aastaks, mida tuleks kasutada selleks, et tõsta teadlikkust naiste ja tüdrukute vastu suunatud diskrimineerimise (põhiõiguste rikkumise) suhtes ning anda ühiskonnale laiaulatuslikumat teavet naissoost sisserändajate seisundi ja rolli, nende kultuuri ja nende püüdluste kohta vastuvõtjariikides; märgib, et tegemist peaks olema kahepoolse protsessiga, mis hõlmab sisserändajate teavitamise soodustamist ja naissoost sisserändajate osalemist Euroopa sotsiaalüritustel; |
|
33. |
mõistab hukka sundabielud ja kutsub liikmesriike üles kehtestama riiklikes õigusaktides meetmeid, mille eesmärk on anda kohtu alla liikmesriigi kodanikud, kes võivad püüda korraldada või aidata kaasa sundabielu korraldamisele ka siis, kui sundabielu korraldatakse väljaspool liikmesriigi territooriumi; |
|
34. |
kutsub nõukogu ja komisjoni Euroopa ühtse sisserände- ja varjupaigapoliitika raames üles lisama varjupaigaõiguse taotlemise põhjuste hulka ohu langeda naiste suguelundite moonutamise ohvriks kooskõlas ÜRO Pagulaste Ülemkomissari avaldatud rahvusvaheliste suunistega, mis kinnitavad, et pagulaste rahvusvaheline määratlus “hõlmab sooga seotud nõudeid”; |
|
35. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid, mis ei ole seda veel teinud, tagaksid, et nende kriminaalkoodeksi alusel kohaldatakse tulemuslikke ja hoiatavaid karistusi naiste ja laste vastu suunatud kõigi vägivallavormide suhtes, eelkõige sundabielude, polügaamia, nn auroimade ja naiste suguelundite moonutamise korral, ning suurendaksid politsei- ja õigusasutuste teadlikkust nendes küsimustes; |
|
36. |
märgib murega, et liikmesriikides on seaduslikuks tunnistatud polügaamilised abielud, ehkki polügaamia on keelatud; kutsub liikmesriike üles tagama, et polügaamia oleks jätkuvalt ebaseaduslik; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks polügaamiliste abielude keelustamise lisamist oma ettepanekusse, mis käsitleb eeskirjade kehtestamist abieluasjades kohaldatava õiguse kohta; |
|
37. |
kutsub liikmesriike üles jõustama kõigi inimeste võrdsust tagavat poliitikat, nagu pagulaste staatusega seotud 1951. aasta konventsioon, et liikmesriikide poolt ebaseadusliku rände vastu võetud meetmed oleksid täielikult vastavuses mittediskrimineerimise põhimõtetega; |
|
38. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT L 261, 6.8.2004, lk 19.
(2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(3) ELT L 31, 6.2.2003, lk 18.
(4) ELT L 251, 3.10.2003, lk 12.
(5) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.
(6) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.
(7) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 121.
(8) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 535.
(9) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 390.
P6_TA(2006)0438
Ühenduse vahendite sissenõudmine
Euroopa Parlamendi resolutsioon ühenduse vahendite sissenõudmise kohta (2005/2163(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni valget raamatut oma reformi kohta (KOM(2000)0200), eelkõige tegevust 96 puudutavat osa, mis käsitleb põhjendamatult eraldatud vahendite tõhusamat juhtimist; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist ühenduse kulude tsentraliseeritud haldamisest või haldamisest koostöös liikmesriikidega tekkinud ühenduse nõuete sissenõudmise parandamise kohta (KOM(2002)0671); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile vastastikuse abistamise sätete kasutamise kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (KOM(2006)0043); |
|
— |
võttes arvesse oma 8. aprilli 2003. aasta resolutsiooni 2001. aasta eelarve täitmise kohta (1), eelkõige selle lõikeid 39-43; |
|
— |
võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni 2001. aasta eelarve täitmise tulemuste kohta (2), eelkõige selle lõikeid 7-9; |
|
— |
võttes arvesse oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni 2002. aasta eelarve täitmise kohta (3), eelkõige selle lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni 2003. aasta eelarve täitmise kohta (4), eelkõige selle lõikeid 83-85; |
|
— |
võttes arvesse oma 7. juuni 2005. aasta resolutsiooni ühenduste finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse kohta (5); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eelkõige selle artiklit 72; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (7), millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige selle artikli 78 lõike 3 punkti f ja artiklit 84; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile uue finantsmääruse rakenduseeskirjade kohaldamise kohta (KOM(2005)0181); |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (KOM(2005)0181); |
|
— |
võttes arvesse määrust (EMÜ) nr 595/91 (8), eelkõige selle artikleid 3 ja 5 eeskirjade eiramise ja pettuse osas eelkõige, ja määrusi (EÜ) nr 1469/95 (9), nr 515/97 (10) ja nr 1258/1999 (11); |
|
— |
võttes arvesse 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (12) (uus ühise põllumajanduspoliitika määrus), eelkõige selle artiklit 32; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu otsust kohtuasjas C-87/01 (Komisjon v. CEMR) (13); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 256; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0303/2006), |
|
A. |
arvestades, et komisjon ei ole veel suutnud rakendada üksikasjalikku tegevuskava põllumajandustoetuste makseasutustele tegelikult makstud intresside ja viiviste summade kindlaks tegemiseks, arvuliselt esitamiseks ja nende kasutamise selgitamiseks, nagu Euroopa Parlament nõudis oma eespool nimetatud 2001. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni lõigetes 39-43; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament märkis oma eespool nimetatud resolutsioonis 2001. aasta eelarve täitmise tulemuste kohta murelikult niisuguste üksikasjalike tegevuskavade puudumist; arvestades, et eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega sissenõutud ühenduse rahasummad ei ole regulaarselt ELi eelarvesse kirjendatud; |
|
C. |
arvestades 30. märtsil 2006. aastal Sloveenias Bledis Sloveenia tolliameti ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) korraldatud ühisseminari, millest võtsid osa veterinaararstid, terviseohutuse eksperdid ja pettusevastase võitluse eest vastutavad uurijad ning mille teemaks oli põllumajandustoodete ebaseadusliku kaubanduse ja sellega tarbijatele kaasnevate terviseriskide vastu võitlemise meetmed, |
Finantsmäärus
|
1. |
tuletab meelde, et finantsmäärus näeb ette, et Euroopa Liidu nõuete sissenõudmine võib juhul, kui võlgnik ei ole huvitatud vabatahtlikust tagasimaksmisest, toimuda kohtulikul teel või vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 256 täitmisele pööramise teel; |
|
2. |
tervitab seoses tagasimaksetega komisjoni poolt 2002. aasta finantsmääruse muutmise raames tehtud kolme ettepanekut, millega nähakse eelkõige ette:
|
|
3. |
kutsub komisjoni üles ette valmistama finantsmääruse ja eriti selle rakenduseeskirjade läbivaatamist, nii et oleks võimalik muuta selgemaks eri tüüpi ühenduse toetustest tulenevate nõuete tekkepõhist liigitust; |
|
4. |
tuletab meelde, et käesolev ettepanek sisaldub finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 3 lõikes 1; tuletab veel meelde, et rakenduseeskirjade artiklis 105 eristatakse eel-ja vahemaksed ning kulude lõpparveldus, samuti eristatakse eelmaksed, mis tehakse liikmesriikidele või ühinemiseelsete vahendite raames finantsmääruse artikli 88 kohase lepingu täitmisel, ning finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 265 kohased ettemaksed; |
|
5. |
märgib, et ettemaksete sissenõudmiseks tuleb kehtestada kord juhtudeks, kui projekt tuleb katkestada vääramatu jõu tõttu või muudel põhjustel; märgib samuti, et niisuguseid juhtusid võib lahendada nii, et lepingupartneri tähtaja ületanud ja vaidlustamata nõude rahuldab Euroopa Liit teise lepingu alusel; |
|
6. |
on seisukohal, et makse saaja õiguspäraseid ootusi tuleb üldreeglina kaitsta, kui ta on kasutanud raha või teinud rahaga seotud korraldusi, mida ei saa tühistada või võib tühistada ainult põhjendamatute trahvide maksmisega; on seisukohal, et makse saaja ei või tugineda õiguspärastele ootustele, kui:
|
|
7. |
on seisukohal, et komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile korrapäraste ajavahemike järel ülevaate, milles esitatakse peadirektoraatide kaupa tasumata summad ja iga summa osas aeg, kui kaua summa on tasumata; |
|
8. |
on seisukohal, et rakenduseeskirjad ja valdkondlikud õigusaktid peavad olema kooskõlas asutamislepingus ja praeguses finantsmääruses ette nähtud kõikehõlmavuse ja eelarve õigsuse põhimõttega; |
|
9. |
on samuti seisukohal, et eelkõige peavad liikmesriigid tõestama, et nad järgivad rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid, ning seejärel tuleks uurida, kas EL saaks seda kasutada nimetatud valdkonnas ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks; |
|
10. |
osutab, et finantsmääruse artikli 78 lõike 1 punkti c kohaselt võib eelarvevahendite käsutaja kindlaks teha, kas kulud on kooskõlas lepingu sätetega ja enne peaarvepidajale sissenõudekorralduse edastamist peab ta hindama, kas makse saaja võib seaduspäraselt oodata, et kulusid lubatakse teha ja kas neid ootusi tuleks kaitsta, arvestades avalikku huvi nõuete sissenõudmise osas; |
|
11. |
märgib, et liiga vähe on kasutatud võimalust anda võlgnikule lisaaega tagatise esitamiseks ja viivise maksmiseks finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 85 kohaselt, et vähemalt osa võlgu olevast summast tagasi saada; |
|
12. |
märgib, et enamikul juhtudel toimub sissenõudmine lepingupartnerile makstava võla tasaarveldamisega, kui tingimused selleks on olemas; märgib samuti, et juhtudel, kui tasaarveldamine ei ole võimalik, võib viimase võimalusena saadaolev summa tagasi saada ainult siis, kui lepingupartnerit ähvardatakse tema teenuste kasutamise lõpetamisega, kui ta võlgu olevat summat tagasi ei maksa; |
|
13. |
on arvamusel, et on oluline rõhutada, et eelarvevahendite käsutaja peaks OLAFit viivitamata teavitama, kui ta teeb kindlaks, et kulud ei ole lepinguga kooskõlas või luba on saadud pettuse, ähvarduse või altkäemaksu teel; |
Menetlused
|
14. |
võtab teadmiseks, et seitse aastat pärast “Italburro” (võltsitud või) skandaali puhkemist ning hoolimata kogu tähelepanust, mida Euroopa Liidu institutsioonid, eriti Euroopa Parlament ja komisjon (OLAF), kõnealusele teemale osutasid:
|
|
15. |
märgib, et kuigi komisjon on tunnistanud rikkumiste toimumist nn Blue Dragoni asjas ja otsustanud ELi rahalisi vahendeid vastavalt pettusele vähendada, on ta seisukohal, et nende rahaliste vahendite haldamist jagav liikmesriik on ainuvastutav väidetavate rikkumiste täieliku uurimise, süüdlaste leidmise ja/või pettuse ohvritele hüvitise taotlemise eest; märgib samuti, et Blue Dragoni asi puudutab kahte liikmesriiki - Hispaaniat ja Prantsusmaad, mis teeb vastutuse määratlemise raskemaks ja mille tõttu on asjal veelgi ilmsemalt euroopalik mõõde; on arvamusel, et komisjon on avalik asutus, millel on otsesed kohustused Euroopa kodanike ees, kelle toetusest see Euroopa Parlamendi vahendusel sõltub, ja seetõttu ei peaks komisjon taotlema üksnes Euroopa rahaliste vahendite sissenõudmist liikmesriigilt, kus neid on vääralt kasutatud, vaid peaks samuti tegema võimalikult suuri jõupingutusi rikkujate vastutusele võtmiseks ja nende ohvritele kahju hüvitamiseks; |
|
16. |
tuletab meelde, et võlgade sissenõudmise menetlust kohtulikul teel või kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 256 täitmisele pööramise teel on siiani kasutatud vaid erandjuhtudel, põhiliselt konkurentsireeglite rikkumise eest määratud trahvide sissenõudmisel; võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb kooskõlas finantsmäärusega nimetatud menetluse rakendusala edaspidi laiendada; |
|
17. |
pöörab tähelepanu sellele, et institutsionaalset tüüpi menetlus, mida komisjon sissenõudmisel praegu järgib, kui nõuet ei rahuldata vabatahtlikult, ja mille puhul on ette nähtud pöördumine siseriiklike ametiasutuste poole, on liiga pikk, selle puhul ei saa kasutada makse sunniviisilist tasumist ning parimal juhul jääb makse hiljaks, kahjustades seega ühenduse finantshuve; |
|
18. |
on veendunud, et seoses täitmisele pööramisega tuleb lihtsustada teabevahetust komisjoni ja liikmesriikide vahel ning komisjoni talituste ja riikide pädevate asutuste vahel on vaja sisse seada otsesemad suhted; |
OLAFi reform
|
19. |
on muuhulgas seisukohal, et ühelt poolt tuleks mõelda, mil viisil korvata kohtumenetluse eest vastutavate siseriiklike ametiasutuste käsutuses olevate vahendite ebapiisavust, et oleks võimalik korralikult hinnata pettuste keerukust ELis, ning teisalt, mil viisil peaksid asjaomased Euroopa Liidu asutused tegema koostööd siseriiklike kontrolliasutustega, et neid hoiatada ning pettuse juhtumite uurimisse kaasata; tuletab meelde, et tegelikult ei ole siseriiklikel kontrolliasutustel piiravat kohustust Euroopa Liidu asutusi kaasata; |
|
20. |
on samuti seisukohal, et Euroopa Liidu finantshuvide tõhusa kaitse tugevdamise huvides tuleks uurida paremaid koostöövõimalusi Eurojusti ja Europoliga ning et tuleks kaaluda võimalust muuta OLAF komisjonist ning samuti teistest institutsioonidest administratiivselt täiesti sõltumatuks; |
|
21. |
märgib, et kontrollikoja eriettekandes nr 1/2005 on märgitud, et OLAFi praegune organisatsioon toimib uurimistoimingute sõltumatuse ja komisjoniga halduskoostöö osas hästi ja märgib, et aruandes on konkreetselt märgitud, et sõltumatus on praktikas tagatud, sest komisjon ei sekkunud OLAFi töösse; |
|
22. |
märgib, et hoolimata juba vastu võetud meetmetest, nõuab OLAFi uurimiste avamise ja sulgemise ning ka pikendamise eeskirjade selgemaks muutmine uusi õigusloome algatusi, mille puhul tuleb ühtlasi arvesse võtta vajadust tihendada Euroopa Parlamendi ja OLAFi vahelisi suhteid; |
|
23. |
ootab huviga OLAFi reformi käsitleva komisjoni määruse ettepaneku avaldamist; |
Rahvatervis
|
24. |
tuletab meelde, et kehtivate eeskirjade kohaselt võib eksporditoetust saada ainult seaduslike, tervislike ja turusõbralike toodete eest ning kõik nimetatud tingimustele mittevastavad tooted loetakse igasuguste toetuste suhtes abikõlbmatuks; |
|
25. |
märgib, et pettus põllumajandustoodete kaubanduses tähendab potentsiaalset ja ilmset ohtu rahva- ja loomade tervisele, nagu tuletas meelde ka OLAFi direktor ülalnimetatud kohtumisel Bledis; |
|
26. |
on seisukohal, et kindlasti tuleks senisest enam juhtida nimetatud probleemile riiklike ja rahvusvaheliste kontrolliasutuste tähelepanu ning et ainult laiaulatusliku rahvusvahelise koostöö abil, mis hõlmab ka kolmandaid riike, on võimalik kindlustada tarbijate ning ELi finantshuvide kaitse pikemas perspektiivis; |
|
27. |
märgib, et erinevate ebaseaduslike tegevuste analüüsimine näitab, et kiiremas korras tuleb tihendada koostööd riikide tolli- ja veterinaarametite ning ELi asutuste nagu OLAF vahel; |
|
28. |
peab vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liidus tarbijakaitse ja rahvatervise tagamise raames ei ole komisjonil, vastupidiselt liikmesriikidele toodete analüüsiga seotud kontrollivolitusi; |
|
29. |
tuletab meelde, et võltsitud või puhul ei olnud tegemist mitte hügieeninõuete rikkumisega, vaid pettus puudutas toodete koostist, kusjuures tegu oli valdkonnaga, mida ühendus oluliselt subsideerib |
|
30. |
on seisukohal, et komisjon ja OLAF peaks kindlustama, et liikmesriigid teostaksid oma avalikke funktsioone täitvate asutuste kaudu piisaval arvul tõeliselt sõltumatute kontrollijatega tõhusaid kontrolle; |
|
31. |
on seisukohal, et sanitaarküsimustes pädevaid ametkondi tuleks teavitada juhtudest, kus pettusega võivad kaasneda hügieeniga seotud tagasilöögid, ning tagada neile hästi läbimõeldud menetluste abil juurdepääs toote näidistele; on arvamusel, et sellisel juhul peaks näidiste säilitamise aeg olema tavapärasest märgatavalt pikem; |
OLAFi läbiviidav uurimine ja riiklikud menetlused
|
32. |
märgib, et OLAFil ei ole asjakohast teavet kohtu all olevate toodete koguste kohta, samas kui selliste uurimiste alusel algatatud kriminaalmenetlused on nõuete rahuldamise vaatepunktist täielikult ebaõnnestunud, isegi kui arvestada, et OLAFil on juriidiliselt võimalik riiklikud otsused komisjoni nimel vaidlustada; |
|
33. |
tuletab meelde, et kuigi mõnes riigis on võimalik nõudeid rahuldada isegi juhul, kui kohtuprotsess veel käib, on paljude maade kohtupraktikas kriminaalõigus tsiviilõigusest olulisem, mis tähendab, et põhjendamatult eraldatud summade sissenõudmine pole kohtuvõimu tegevuse tõttu võimalik; |
|
34. |
mõistab hukka, et mõnes riigis loetakse eeskirjade eiramine või pettus toimunuks ainult ükshaaval tõestatud summade suhtes, kusjuures iga summa suhtes tuleb seda teha eraldi, kui sel viisil pole eeskirjade eiramist või pettust tõestatud, loetakse osapool ilma konsulteerimiseta süütuks; |
Eeskirjade eiramise ja sissenõudmise alane teabevahetus ning registreerimine
|
35. |
avaldab kahetsust, et komisjon ei ole 2001. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni ning eespool nimetatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmeid käsitleva resolutsiooni lõigetes 39-43 ette nähtud tegevuskava ellu viinud; |
|
36. |
tervitab komisjoni positiivset vastust Euroopa Parlamendi korduvatele nõudmistele - täpsemalt ülalmainitud 2001. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni lõikes 102 väljendatud nõudmised - avalikustada ühenduse eelarvest abi saajate nimed ja nendele eraldatud summad, nagu kavandatakse Euroopa läbipaistvuse algatuses (KOM(2006)0194 ja SEK(2005)1300); kahetseb siiski, et samasugune teave ühenduse vahendite sissenõudmise kohta on Euroopa läbipaistvuse algatusest välja jäetud; kutsub komisjoni üles tegema eelarvepädevatele institutsioonidele ja avalikkusele kättesaadavaks nimed ja sissenõutavad summad, mis tuleb tagastada või mis on juba kantud ELi eelarvesse, samuti nende summade lõppsihtkoha; |
|
37. |
peab oluliseks, et regulatiivne raamistik näeks ette eeskirjade eiramisest tulenevate nõuete, sissenõutavate summade ning ühenduse vahenditest tegelikult kolmandatele asutustele makstud intresside ja viiviste täieliku kajastamise ühenduste eelarves, järgides nii asutamislepingus kui finantsmääruses osutatud kõikehõlmavuse ja eelarve õigsuse põhimõtet; kutsub komisjoni üles vastavalt tegutsema; |
|
38. |
on seisukohal, et komisjon peab kindlasti tagama, et ühenduse kulutuste suhtes, mida hallatakse jagatud vastutuse alusel, järgitaks sedasama kinnitamise, auditi ja atesteerimise sõltumatuse põhimõtet, mida otseselt hallatavate ühenduse kulutuste puhul; |
|
39. |
märgib, et mitte komisjon, vaid liikmesriigid tagavad halduskoostöö põhimõtte kohaselt, et ühenduse kulutuste suhtes, mida hallatakse jagatud vastutuse alusel, järgitakse samasuguseid kinnitamise, auditi ja atesteerimise sõltumatuse põhimõtteid, mida otseselt hallatavate ühenduse kulutuste puhul; märgib täiendavalt, et seda rakendatakse eelkõige akrediteeritud makseasutuste loomise puhul, millel on siseauditi teenistus, ja sõltumatute tõendamisasutuste loomise puhul Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastule määruse (EÜ) nr 1663/95 (14) kohaselt ning sõltumatute asutuste või osakondade loomise puhul määruse (EÜ) nr 1260/1999 (15) artikli 38 lõike 1 punktis f kohaselt ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 438/2001 (16) artikliga 15; |
|
40. |
on seisukohal, et sissenõudmist võivad teostada nii riigiasutused, kui ELi eelarves on ette nähtud vahendid sellega seotud kulude katmiseks, või kasumit taotlevad asutused; on seisukohal, et viimati mainitud juhul tuleb korraldada avalik pakkumine; |
|
41. |
on seisukohal, et regulatiivse raamistiku muutmisega tuleb igal juhul tagada läbipaistvuse eeskirjade järgimine ning huvide konflikti vältimine seoses viiviste, intresside ja ühenduse vahendite sissenõudmisest tulenevate summade põhjenduse, suuruse ja otstarbega; |
Euroopa prokurör
|
42. |
tuletab meelde ülalnimetatud kohtuotsust Euroopa Kohtu kohtuasjas C-87/01 komisjon vs. CMRE, milles Euroopa Kohus otsustas, et juhul, kui asjaomase ettevõtja peakorter asub ühes liikmesriigis, tähendab see, et kõnealuse ettevõtja suhtes saab vastava riigi õigust komisjoni vastu kasutada, ning et ühenduse õiguse ülimuslikkus ei ole piisav selleks, et muuta komisjoni tõlgendus ülimuslikuks kõnealuse riigi kohtuniku otsuse suhtes; |
|
43. |
on teisalt seisukohal, et Euroopa prokuröri ametikoha loomine on tähtis otsus, eelkõige seetõttu, et see lihtsustaks juurdepääsu liikmesriikide prokuratuuridele ja võimaldaks menetlust kompaktsemaks muuta; on seisukohal, et see peaks tooma kaasa volituste koondumise Euroopa prokurörile ning toimingute hulga vähendamise; meelde, et ehkki OLAFil on uurimise raames volitus sekkuda, ei ole tal kohtuvolitusi; |
|
44. |
märgib, et Euroopa prokuröri loomise projekti tuleb käsitada rohkem pikaajalise ülesandena ja edu saavutamiseks lühikese aja jooksul peab lisaväärtuse loomise kavades liikmesriikide riigiprokuröride vaheline koordineerimine olema kesksel kohal, vähendades OLAFi töökoormust ja kaitstes ühenduse finantshuve; |
*
* *
|
45. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, OLAFi järelevalvekomiteele ja OLAFile. |
(1) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 199.
(2) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 112.
(3) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 640.
(4) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 169.
(5) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 232.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(8) EÜT L 92, 13.4.1991, lk 43.
(9) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 1.
(10) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.
(11) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.
(12) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(13) EKL 2003, lk I-7617.
(14) EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6.