This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52005IR0023
Own-initiative Opinion of the Committee of the Regions on Competitiveness and decentralisation
Regioonide Komitee Omaalgatuslik arvamus teemal: Konkurentsivõime ja detsentraliseerimine
Regioonide Komitee Omaalgatuslik arvamus teemal: Konkurentsivõime ja detsentraliseerimine
ELT C 115, 16.5.2006, p. 10–16
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
16.5.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 115/10 |
Regioonide Komitee Omaalgatuslik arvamus teemal: “Konkurentsivõime ja detsentraliseerimine”
(2006/C 115/03)
REGIOONIDE KOMITEE,
võttes arvesse juhatuse 21. jaanuari 2005. aasta otsust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 265 lõikele 5 teha vastavasisulise omaalgatusliku arvamuse koostamine ülesandeks majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjonile;
võttes arvesse Wim Koki juhitud kõrgetasemelise töörühma aruannet “Vastakuti väljakutsetega — Lissaboni strateegia kasvu ja tööhõive alal” (november 2004);
võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel: Lissaboni strateegia uus algus” 2005. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule (KOM(2005) 24 lõplik);
võttes arvesse komisjoni teatist “Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus”(KOM(2005) 97 lõplik);
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, mis käsitleb komisjoni teatist “Vahekokkuvõte Lissaboni strateegiast” (CdR 152/2004 fin) (1);
võttes arvesse Regioonide Komitee resolutsiooni Lissaboni strateegia taaselavdamise kohta (CdR 518/2004 fin) (2);
võttes arvesse Wrocławi deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumisel Wrocławis (Poola) 19.–20. mail 2005. aastal (CdR 158/2005);
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamuse eelnõu, mis käsitleb majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) koos komisjoni soovitustega liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 99, ja ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (CdR 147/2005 fin);
võttes arvesse komisjoni teatist “Kohalik tegevus tööhõive tõstmiseks — Euroopa tööhõivestrateegia kohalik mõõde” (KOM(2000) 196 lõplik);
võttes arvesse komisjoni teatist “Euroopa tööhõivestrateegia kohaliku mõõtme tugevdamine” (KOM(2001) 629 lõplik);
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust komisjoni teatise “Kohalik tegevus tööhõive tõstmiseks — Euroopa tööhõivestrateegia kohalik mõõde” kohta (CdR fin 187/2000);
võttes arvesse arvamuse eelnõu CdR 23/2005 rev. 2, mille majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon võttis vastu 23. septembril 2005 (raportöör: hr Anders Gustâv, Solna linnapea (SE-EPP)),
ning arvestades järgmist:
1) |
Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peavad olema vajalikud volitused ning halduslikud ja eelarvevahendid tagamaks nende loomuliku rolli täitmist konkurentsivõime, uuenduste ja ühtekuuluvuspoliitika toetamisel ning korraldamisel piirkondliku ja kohaliku arengu huvides. |
2) |
Liikmesriikide eripäradele vastav detsentraliseerimine tugevdab piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust ning demokraatiat. See on võimalus reageerida elanikkonna hulgas tekkinud hirmule globaliseerumise ning ülemaailmsete majanduslike ja sotsiaalsete muutuste ees. |
3) |
Kolmepoolsed lepingud Euroopa Liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi vahel (mis teatud juhtudel hõlmavad ka linnade probleeme) kujutavad endast sobivat vahendit Euroopa regionaalpoliitikas osalejate paremaks kaasamiseks ning nende kohustuste jagamiseks. |
4) |
23. märtsil 2005. aastal Brüsselis toimunud Lissaboni strateegia taaselavdamise teemalisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud partnerluses majanduskasvu ja töökohtade nimel käsitletud globaliseerunud majanduse väljakutsetele on võimalik vastata tõhusamalt, kui alt-üles lähenemise kaudu kaasatakse piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused kõnealuseks eesmärgiks koostatud riiklike programmide väljatöötamisse ning rakendamisse, sest neil on otsustav tähtsus majanduskasvu soodustava keskkonna rajamisel. |
võttis 62. täiskogu istungjärgul 16.–17. novembril 2005 (16. novembri istungil) vastu järgmise arvamuse:
1. Regioonide Komitee seisukohad
1.1 Konkurentsivõime tugevdamine piirkondades, linnades ja kohalikes omavalitsusüksustes
Regioonide Komitee
1.1.1 |
märgib, et Euroopa Ülemkogul kooskõlastatud Lissaboni strateegia eesmärk seisnes Euroopa Liidu konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamises, rohkemate ja paremate töökohtade loomises ning jätkusuutliku keskkonnaalase ja sotsiaalse arengu kindlustamises. Aastaks 2010 peaks Euroopa Liit olema maailma juhtiv majandusruum. Viis aastat pärast Lissaboni kohtumist jõudis Euroopa Komisjon otsusele, et senised saavutused on väga tagasihoidlikud. Seepärast tuleb Lissaboni strateegiale anda uusi impulsse ning seejuures peaks liikmesriikidele langema suurem vastutus strateegia ellurakendamise eest. |
1.1.2 |
lisab kõnealusesse raamistikku omaalgatusliku arvamuse teemal “Konkurentsivõime ja detsentraliseerimine”. Nimetatud arvamuses püütakse selgitada detsentraliseerimise olulisust majanduskasvu jaoks ning määratleda mõjusad võtmetegurid konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamiseks kohalikul ning piirkondlikul tasandil. Siiski ei tohi konkurentsivõime suurendamine takistada jätkusuutlikku arengut. Vastutust jätkusuutliku arengu eest jagavad kõik riigid, kodanikud ja kohalikud omavalitsused, linnad ja piirkonnad. Kuigi arvamuse keskseks teemaks on eeldused konkurentsivõime parandamiseks, ei tähenda see jätkusuutliku arengu nimel tehtavate jõupingutuste tagaplaanile jätmist. |
1.1.3 |
viitab sellele, et arvamuses käsitletud konkurentsivõime suurendamise võtmetegureid on võimalik mõjutada kohalikel omavalitsustel, linnadel ja piirkondadel endil. Konkurentsivõimet käsitlevasse arutellu tuleks lisada kitsam perspektiiv näitamaks kohaliku ja piirkondliku tasandi võimalikku konkreetset panust. Seetõttu tehakse arvamuses ka ettepanekuid konkreetseteks meetmeteks, mida on võimalik rakendada konkurentsivõime suurendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. |
1.2 Euroopa vajab rohkem ettevõtjaid ja laienevaid väikeettevõtteid
1.2.1 |
tõdeb, et Euroopa on Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel läbi teinud märkimisväärse arengu. Tootmine inimese kohta tõusis Lääne-Euroopas 40 %-lt USA taseme suhtes sõja lõppedes 70 %-le 1970. aastal; sellest ajast ei ole antud näitaja suhe muutunud. Majanduskasv ja sotsiaalsüsteemide ülesehitamine on toimunud samaaegselt ning viimastel aastatel sotsiaalsüsteemide rahastamisel tekkinud probleemid langevad kokku nõrga majanduskasvuga. |
1.2.2 |
toonitab, et sõjajärgse arengu käigus on esile kerkinud arvukalt suuri, heade tulevikuväljavaadetega, maailmaturul juhtivaid ettevõtteid, ent siiski ei saa Euroopa konkurentsivõime kindlustamine põhineda vaid neil. Euroopale ei ole vaja mitte ainult seda, et praegu konkurentsivõimelised ettevõtted suudaksid üleilmses konkurentsis läbi lüüa, vaid eelkõige on tarvis rajada ka uusi kasvuvõimelisi ettevõtteid, mis suudaksid asendada teistes, turult tõrjutud, välismaale ümberpaiknenud või vähendatud tootmisvõimsusega töötavates ettevõtetes kaduma läinud töökohti. |
1.2.3 |
viitab sellele, et enamik ettevõtteid luuakse väikeses mastaabis kohalikul tasandil. Eeldatavasti asutatavate ettevõtete arv ja väikeste ettevõtete laienemine sõltub suuresti sellest, milline on kohalik ettevõtluskultuur, suhtumine ettevõtlusesse ning tööjõu, oskuste ja rahastamisvõimaluste olemasolu. |
1.3 Konkurentsivõime tekib alt-üles protsessi käigus
1.3.1 |
on arvamusel, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on riiklike osalejate ning demokraatlike institutsioonidena suur mõju ettevõtete kasvupinnasele ja arengukliimale. Nad kujutavad endast demokraatia ühenduslüli ettevõtete ja kodanike tarvis ning seal toimuv arutelu ja koostöö lähiümbruse kujundamise eesmärgil on olulise tähtsusega kogu Euroopa arenguks. Viidates kohalike omavalitsuste ja piirkondade tähtsusele Euroopa majanduskasvu jaoks, ei tohiks vähendada liikmesriikide suurt ning otsustavat vastutust kõnealuses valdkonnas, ent siiski tuleb arutelu konkurentsivõime ja kasvustrateegiate üle laiendada Euroopa Liidu kodanikele võimalikult lähedase perspektiivi võrra, mis lähtub töötajatest, ettevõtjatest ning tööotsijatest. Seetõttu peab konkurentsivõime suurendamine põhinema subsidiaarsusel ja detsentraliseerimisel. Otsused tuleks langetada, arvestades kohalikku ja piirkondlikku arengudünaamikat kohapeal ja võimalikult lähedal sündmuskohale. |
1.3.2 |
viitab sellele, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste roll konkurentsivõime eesmärkide elluviimisel on liikmesriigiti erinev. Liikmesriikides, kus detsentraliseerimine on hästi arenenud ning kohalikud omavalitsused on majanduslikult suhteliselt iseseisvad (kohaliku omavalitsuse kulud kaetakse suures osas üksikisiku ja ettevõtete tulumaksust ning muudest maksutuludest), on kohalikul tasandil tugev sisemine motivatsioon edendada tööhõivet, töökohtade kvaliteeti, ettevõtlust ja sobivat ettevõtluskeskkonda, koolitus- ja uuendusteenuseid ning keskkonna kvaliteeti. Kõnealune motivatsioon tugevdab piirkondliku ja kohaliku tasandi panust konkurentsivõime eesmärkide elluviimisse. Euroopa Ülemkogu nõutav suurem omandus saab tekkida vaid tõeliste osalemis- ja mõjutamisvõimaluste kaudu. Kohalikud omavalitsused on kodanikele lähemal ning seetõttu on konkurentsivõime eesmärkide elluviimine läbipaistvam ja tõhusam. |
1.3.3 |
juhib tähelepanu sellele, et Euroopas valitsev piirkondlik mitmekesisus tuleks arvata pigem aktiva poolele. Erinevate piirkondade erinevaid olusid tuleks kasutada lähtepunktina, sest näiteks suurlinnadel, suure majanduskasvuga piirkondadel, mäestikualadel, maapiirkondadel, taandarenguga piirkondadel või muutustest mõjutatud aladel on väga erinevad tingimused. Ei ole olemas kõigile piirkondadele sobivat Euroopa mudelit. Suure majanduskasvuga piirkondadel on näiteks suur tähtsus kogu Euroopa Liidu arengule ning nende potentsiaali tuleb teadvustada. Majanduskasvu osas on alati teatud piirkonnad eesrinnas, kuid erinevate piirkondade suhtelistele eelistele tuginedes võivad juhtivad piirkonnad igal juhul tegutseda arengumootorina ning arendada piirkondi vastavalt nende tingimustele. Euroopa ei saa lubada ei tugevamate ega nõrgemate piirkondade arengu pidurdumist. Konkurentsivõimet ja ettevõtlust on võimalik tugevdada vaid juhul, kui Euroopa piirkondade, linnade ja omavalitsuste tingimusi ning võimalusi kasutatakse lähtepunktina. |
1.3.4 |
rõhutab, et kuigi Euroopa kohalikud omavalitsused ja piirkonnad on erinevad, on kõigil oma potentsiaal ning huvi konkurentsivõime suurendamise vastu ning nad ka vastutavad selle eest. |
1.4 Konkurentsivõime suurendamise tegurid
1.4.1 |
rõhutab, et dünaamiline majandus on konkurentsivõimelise Euroopa Liidu alus. Ettevõtete loomist ja laiendamist soodustavaid tegureid on loetletud erinevates allikates. Koki aruandes tuuakse välja meetmed bürokraatia vähendamiseks, seadusandluse parandamiseks, ettevõtete rajamise lihtsustamiseks ning ettevõtlust soosiva keskkonna loomiseks. Ka komisjoni töödokumendis ettevõtluspoliitika võrdlusuuringute kohta (SEC(2004) 1427) nimetatakse mõningaid tegureid, nt juurdepääs rahastamisvahenditele ning uuendustegevuse ja teadmiste edastamise olulisus. Komisjoni teatises “Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus” (KOM(2005) 97) viidatakse ka ettevõtluskeskkonnale kehtiva õigusloome olulisusele, seetõttu soovitatakse vähem, kuid sobivamaid õigusakte. |
1.4.2 |
on arvamusel, et piirkonnad, linnad ja kohalikud omavalitsused suudavad kaasa aidata konkurentsivõimet edendavate tegurite tugevdamisele. Komitee viitab eelkõige järgmistele teguritele, millele kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad avaldada suurimat mõju:
|
1.4.3 |
juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused moodustavad olulise osa Euroopa majandusest. Maksudest rahastatavate avalike ülesannete täitmine mõjutab ka Euroopa konkurentsivõimet. Avaliku halduse konkurentsivõimet mõjutavad eelkõige järgmised tegurid:
|
1.4.4 |
on arvamusel, et konkurentsivõimet suurendavate tegurite mõjutamiseks seisavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused silmitsi järgmiste väljakutsetega: haldusstruktuuride väljaarendamine, ettevõtluskultuuri ning konkurentsivõimelise halduse loomine, õpiühiskonna rajamine ning töökohtadele ja teenustele juurdepääsu lihtsustamine. |
1.4.5 |
märgib, et kohaliku omavalitsuse, piirkonna või suurlinna jne konkurentsi suurendavate tegurite mõjutamise aste sõltub formaalsest pädevusest, siseriikliku õigustiku mahust, majandusstruktuurist ning paljudest muudest kohalikku ja piirkondlikku poliitikat mõjutavatest eeldustest. Hoolimata erinevatest eeldustest tuleb siiski toonitada, et kõik kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Euroopas võivad võtta meetmeid konkurentsivõime suurendamiseks. Kui aga vastutav on mõni teine organ, jääb alati võimalus tihedaks koostööks pädeva asutusega. Järgnevalt tutvustab Regioonide Komitee 27 näidet konkreetsetest meetmetest konkurentsivõime suurendamiseks. |
1.5 Konkreetsed meetmed konkurentsivõime suurendamiseks
Konkurentsivõimeline juhtimine
1.5.1 |
Struktuurimuutustega edukalt toimetuleva juhtimise sisseseadmine. Kogemustest nähtub, et avatud dialoog ja laiaulatuslik koostöö kõigi asjaomaste sidusrühmadega on hädavajalik. Siinkohal ei tähenda “juhtimine” mitte ainult poliitilist juhtimist, vaid kohaliku omavalitsuse või piirkonna juhtimise koguulatust. Tarvis on rajada kestev ja pikaajaline koostöö ning vastastikune mõistmine ühiskonna erinevate sidusrühmade vahel ning teha selgeks nende ülesanded ja kohustused. Loomulikult kaastakse kõnealusesse juhtimisse ka kodanikuühiskond ja majandus. Koostöö abil rajatakse alus strateegiliseks arendustööks, mis aitab kaasa kogemustevahetusele ning sotsiaalse võrgustiku ja usalduse loomisele, mis on edukate piirkondade tunnuseks. Kohalikel ja piirkondlikel juhtkondadel peab olema pidevalt uuendatud ülevaadeühisest keskkonnast, et olla valmis võimalikeks struktuurimuutusteks. |
1.5.2 |
Arenguküsimustel on päevakorras oluline koht. On loomulik, et kohalikul ja piirkondlikul tasemel keerleb arutelu eelkõige riiklikult rahastatavate teenuste ümber. Seejuures ei tohi tagaplaanile jätta majanduslikku arengut. Poliitilise juhtkonna ülesanne on seada päevakorda arenguküsimused, eelkõige kohaliku ja piirkondliku konkurentsivõime vaheline seos ning heaolu globaliseerunud maailmas. Kaubandus muutis Euroopa rikkaks, kuid tänapäeval on esiplaanil sageli hirm konkurentsi ees ning inimesed tunnetavad üha harvemini neile avanevaid võimalusi. Kindlustunne kasvab, kui arenguküsimustele antakse päevakorras eriline koht ning poliitikud kõnelevad rohkem olemasolevatest võimalustest jõukuse ja üldse heaolu tugevdamiseks. |
1.5.3 |
Kohalike ja piirkondlike tegevuskavade arendamine majanduskasvu suurendamiseks. Lissaboni strateegia raames koostati riiklikud tegevuskavad. Ka linnad, kohalikud omavalitsused ja piirkonnad peavad kavandama majanduskasvu. Hoolimata erinevatest kohalikest ja piirkondlikest tingimustest, tuleb koostada tegevuskavad, et suurendada konkurentsivõimet ning ära kasutada erinevate Euroopa piirkondade võrreldavad eelised. |
1.5.4 |
Aktiivne ja konstruktiivne osalemine siseriiklikus ja Euroopa Liidu arengupoliitikas. Euroopa ja siseriiklike arengukavade tarvis on vajalik kohaliku ja piirkondliku juhtkonna aktiivne osalemine. Euroopa Liidu erinevad tasandid on üksteisest sõltuvad ning vaid konstruktiivse koostöö raames suudavad Euroopa Liit, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitused anda aktiivse panuse ELi potentsiaali täielikku rakendamisse. See on eriti oluline Euroopa Liidu struktuurifondide toetatavates riikides. |
1.5.5 |
Õppida parimast. Avatus oma linnale või piirkonnale kõige sobivamate strateegiate ja lähenemiste osas on edusammude saavutamisel olulise tähtsusega. Vastavate eelduste ja strateegiate sobivust on võimalik hinnata, võrreldes neid edukate strateegiatega. Kõnealuseid võrdlusi on võimalik teostada näiteks sihipäraste õppereiside kaudu, milles osalevad ettevõtted, ülikoolid ja kõrgkoolid ning kohalik press. Mõttekas on ka teatud linna või piirkonna suutlikkuse kontrollimine võrdlusuuringute teel. |
1.5.6 |
Mitmekesisuse ja piirkondliku identiteedi tunnustamine on oluline tegur piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks. Kohalik ja piirkondlik juhtkond peaks püüdma suurendada kohalikku ja piirkondlikku atraktiivsust, mille aluse moodustavad piirkondade suhtelised eelised. Konkurentsieelisena tuleks kasutada ka Euroopa mitmekesisust. |
Ettevõtluskultuur
1.5.7 |
Ettevõtluse viimine koolidesse. Õppimine kui ettevalmistus eluks ei tähenda vaid õppimist ettevalmistusena eluks töötajana. Kaasaegses koolisüsteemis on ettevõtlusel eraldi õppeainena või õppeaine osana oluline tähtsus. Teadmiste abil ettevõtlusest ja selle toimimisest mõistavad õpilased paremini ühiskondlikke seoseid ning laiendavad oma tööalaseid väljavaateid. Dialoog kohalike ja piirkondlike tööandjatega aitab kaasa õppetöö paremale sobitamisele tööturu vajadustega. |
1.5.8 |
Nõustamisalase pakkumise laiendamine uute ettevõtete asutajatele, kaasa arvatud teisele katsele minejad. Ideed ja tahet selle ellurakendamiseks omavatele ettevõtjatele tuleb tagada kergesti kättesaadav ja otstarbekas nõustamine. Lisaks vajavad teavet ja nõustamist töötajad, kes soovivad alustada tööd iseseisva ettevõtjana. Ka valestardi korral omandatud kogemused võivad kaasa aidata uuele edukale algusele. |
1.5.9 |
Teabe- ja nõustamiskeskuste ( first-stop-shops ) rajamine ettevõtete nõustamiseks ja toetamiseks rahastamisel. Nii ettevõtete rajajad kui ka kogenud ettevõtjad vajavad nõustamist ja toetust. Eksisteeriva ettevõtte konkurentsivõime säilitamine nõuab olulisi jõupingutusi ning seejuures on professionaalne toetus ja nõustamine olulise tähtsusega. Toetus võib vajalik olla ka ametiasutustega suhtlemisel, teabe- ja nõustamiskeskused võivad sellisel juhul toimida ühenduslüli ja vahendajana. Ka juurdepääs rahastamisvõimalustele on olulise tähtsusega ning kõnealustele võimalustele juurdepääsule spetsialiseerunud keskus võib olla oluliseks toeks paljudele ettevõtjatele. Kohalikke pankasid jääb üha vähemaks ja seetõttu on pangad üha vähem informeeritud kohalikest tingimustest. Probleemid kapitali hankimisel langevad küll liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandile, kuid kohalikud omavalitsused ja piirkonnad saavad aidata nende mõjusid leevendada. |
1.5.10 |
Riigiteenistujate teadlikkuse tõstmine ettevõtlusest. Ettevõtluse toetamiseks ja et seda mitte takistada on kohalikul ja piirkondlikul administratsioonil tarvis paremini mõista ettevõtlustegevuse tingimusi ning eeldusi. See ei tähenda siiski, et kaheldakse ametiasutuste volitustes või teatud tingimustes, kuid ühiskonna erinevatest osadest paremini informeeritud riigiteenistuja on võimeline langetama tasakaalukamaid otsuseid. |
1.5.11 |
Tööandjatest ja töötajatest koosnevate nõuandvate organite loomine. Kohalik ja piirkondlik demokraatia langetab otsuseid iseseisvalt, valijate mandaadi alusel. Tagamaks otsuste asjakohasust, on tarvis pidevat dialoogi erinevate ühiskonna sidusrühmade ja kodanikega. Tööhõive kindlustamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks on olulise tähtsusega dialoog kohaliku ja piirkondliku majandusega ning töötajatega. Poliitikat, majandust ja töötajaid ühendava nõuandva organi kaudu on võimalik laiendada alust, millest lähtutakse poliitiliste otsuste langetamisel. |
Õpiühiskond
1.5.12 |
Koostöö toetamine haridusasutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja töötajatega. Õppimine ei lõppe kooliskäimisega, seetõttu tuleb toetada elukestvat õpet tagamaks vastavus elukutsega seonduvatele uutele nõuetele. Koolituse pakkumist ja nõudlust on võimalik paremini koordineerida näiteks kohalike õppekeskuste kaudu. Koolituspakkumised tuleb kohandada ettevõtetele ja nende töötajatele. Eelkõige tuleks pakkuda oluliselt rohkem õhtusi kursusi. |
1.5.13 |
Koostöö laiendamine ülikoolide ja kõrgkoolidega. Toetada tuleb kõrgharidust ning lihtsustada ka juurdepääsu akadeemilisele haridusele ja kraadiõppele. Üldiselt tuleks parandada koostööd ülikoolide ja kõrgkoolidega, et rohkem uurimusi oleks rakendatavad praktikas, ning rahuldada majanduse ja avaliku sektori vajadusi. Ameerika näitel edendab kõrgkoolide ja ühiskonna koosmõju majanduskasvu, seetõttu peaksid kohalikud omavalitsused ja piirkonnad püüdlema sarnase koostöö poole. Samas tuleks luua ka tugevamad stiimulid ülikoolide vaheliseks koostööks. |
1.5.14 |
Teadusuuringute tulemuste levitamisele kaasa aitamine. Teostatavate teadusuuringute ulatuslikum praktiline rakendamine kujutab endast väljakutset Euroopale. Kontaktpunktid teadusuuringute tulemuste ja uuenduste levitamiseks tuleks rajada ettevõtete lähedusse, mis saavad kõnealuseid uusi teadmisi ja ideid ära kasutada. |
1.5.15 |
Majandusklastrite toetamine. Lähestikku asetsevad sama valdkonna ettevõtted võivad koonduda kobarasse, mille siseselt liiguvad nimetatud ettevõtete vahel teenused, töötajad ja ideed. Klastri abil on võimalik arendada parimaid tavasid ja suurendada konkurentsivõimet — seda eelkõige samasse valdkonda kuuluvate inimeste ja ettevõtete tiheda koostöö kaudu. Seda tuleks soodustada, lihtsustades juurdepääsu parimatele tavadele ning erialase ettevalmistusega tööjõule. Toetus klastrite moodustamiseks peaks olema piirkondliku ja kohaliku planeerimistegevuse oluline osa. |
Konkurentsivõimeline haldus
1.5.16 |
Ruumilise planeerimise kasutamine konkurentsivõime aktiivseks suurendamiseks. Ruumilisel planeerimisel on oluline tähtsus kohaliku turu tekkimisel. Planeerimine mõjutab äriruumide olemasolu ja ettevõtete asutamisvabadust. Turu toimimine sõltub ka kaupluste ja teenuste kättesaadavusest klientidele. Seejuures on oluline osa ka ühistranspordil. Euroopas kehtib asutamisvabadus, kuid ebasobiv kohalik või piirkondlik ruumiline planeerimine võib tegelikkuses raskendada ettevõtete asutamist. Planeerimine piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil peab olema nii linna- kui maapiirkondade osas suunatud rohkem majanduskasvule ja arengule. |
1.5.17 |
Eesmärkide määratlemine avalike teenuste tõhususe suurendamiseks. Kohaliku ja piirkondliku tasandi riiklikult rahastatavad teenused moodustavad suure osa Euroopa majandusest. See, kuidas kõnealuseid vahendeid kasutatakse, ei mõjuta mitte ainult kodanikele pakutavaid teenuseid, vaid ka konkurentsivõimet. Maksutulu tõhusam kasutamine mõjutab positiivselt kogu majandust ja tööhõivet. Pakutavate avalike teenuste tõhususe pidev suurendamine viib tootlikkuse kasvuni, suurema mänguruumini maksumäärade sätestamisel ning kõrgema teenuste tasemeni. Avalike teenuste tõhususe suurenemiseks on tarvis ka täpset jälgimist ja hindamist ning võimalust võrdlemiseks ja edasiarenemiseks hea tava eeskujul. |
1.5.18 |
Hinnang otsuste mõjule ettevõtlusele. Riigiasutused peavad arvestama oma otsuste mõjuga erinevatele kodanikele või näiteks keskkonnale. Sarnaselt keskkonnamõjule tuleks hinnata ka mõju majandusele ja tööhõivele. Ka olemasolevad eeskirjad tuleks läbi vaadata, kõrvaldamaks eeskirjad, mis tekitavad asjatuid kulusid ning mõjutavad negatiivselt ettevõtete konkurentsivõimet. |
1.5.19 |
Loovate viiside kasutamine ja hindamine avalike teenuste pakkumisel. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaksid ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused püüdma parandada tõhusust teenuste pakkumise loovate viiside hindamise ja kasutamise abil (nt allhanked), mis omakorda annab uusi impulsse kohalikele ja piirkondlikele turgudele. |
1.5.20 |
Avaliku hanke läbiviimise parandamine. Avalik hange tuleks kujundada konkurentsivõime suurendamise aktiivseks ja läbipaistvaks vahendiks. Avaliku hanke läbiviimist tuleb täiustada, parandamaks kvaliteeti ja järjekindlust pakkumiste hindamisel. Kõrge kvaliteedi tagamiseks võiks paljudel juhtudel luua pakkumiskeskused, mille tööst võtavad osa erinevad riigiasutused. |
1.5.21 |
Väikeettevõtete toetamine avalike pakkumiste kaudu. Avalikke pakkumisi tuleks kooskõlastada üle kohaliku omavalitsuse piiride ning arvestama peaks ka seda, et avalikke pakkumisi ei koondataks nii suurteks tellimusteks, mida väikeettevõtetel ei ole võimalik teostada. Selle asemel tuleks suuremahulised pakkumised jagada mitmeks väiksemaks pakkumiseks, mida on suutelised teostama ka väikeettevõtted. Pakkumismenetlusega kaasnev bürokraatia on paljudele väikeettevõtetele lihtsalt liiga suur. Pakkumiskutsete vormid tuleks ühtlustada nii palju kui võimalik. Piirkondlikul, riiklikul ja ka Euroopa tasandil tuleks kehtestada ühtsed normid. Nii avalike hangete läbiviimisel kui ka väiksemate sisseostude teostamisel tuleks rohkem kasutada infotehnoloogiat. |
1.5.22 |
E-halduse laialdasem kasutamine. Tarvis on laiendada ametiasutuste pakutavaid elektroonilisi teenuseid (“e-haldus”), et säästa kodanike, ettevõtete ja halduskulusid. Toimiva e-halduse raames paranevad teenused, vabanevad ressursid põhiülesannete täitmiseks ning lihtsustub riigiasutustevaheline üha suurenev elektrooniline teabevahetus. |
1.5.23 |
Tööhõive edendamine ja sotsiaalteenustest sõltuvuse vähendamine. Kõik kohalikul ja piirkondlikul tasandil võetud majandus- ja sotsiaalpoliitilised meetmed tuleb selgemalt suunata töökohtade loomisele, rohkematele inimestele töö andmisele ja sotsiaalteenustest sõltuvuse vähendamisele. Töökoht on endiselt parim lahendus sotsiaalsetele probleemidele. Menetluste parandamiseks tuleb pidevalt hinnata sotsiaalpoliitika mõju tööhõivele. Korraldada tuleks ka erialaseid koosolekuid, et vahetada parimaid tavasid kõnealuses valdkonnas. |
1.5.24 |
Tööhõive suurendamine. Panuse tööhõive suurendamisse võiks muuhulgas anda ka rohkemate lapsehoiuvõimaluste loomine ning töötute sisserändajate parem tööellu integreerimine ja nende iseseisvumise toetamine sotsiaalsete meetmete abil. Kõnealuses seoses on oluline osa ka meeste ja naiste võrdõiguslikkusel: edasiminek sugude võrdse kohtlemise valdkonnas on suurel määral seotud majanduskasvuga. Ka vanemad, pensioniealised töötajad, kes soovivad edasi töötada, kujutavad endast väärtuslikku ressurssi ning ühiskond ei tohiks neid mitte takistada, vaid peaks neid rohkem toetama. |
Kättesaadavad töökohad ja teenused
1.5.25 |
Tööturu laiendamine parema ühistranspordi kaudu. Suurlinnade majandusedu põhineb muuhulgas tööjõu ja töökohtade suurel pakkumisel ning väikestel vahemaadel ja hästi struktureeritud ühistranspordil. See lihtsustab tööotsijate ja vabade töökohtade kokkuviimist. Suurele tööturule juurdepääsu olulisust iga töötaja jaoks ei saa alahinnata. Seetõttu tuleb laiendada infrastruktuuri ja kohalikku ühistransporti, et tagada parem juurdepääs töökohtadele. Üksteisega külgnevad piirkonnad peavad tagama, et ühistranspordi kasutamine elu- ja töökoha vahel üle piirkonna piiride oleks sama hinnaga nagu see on piirkonnasisesel liikumisel. |
1.5.26 |
Lairibateenuste laiaulatusliku kättesaadavuse tagamine. Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused saavad kaasa aidata turule orienteeritud lairibateenuste väljaarendamisel. Lairiba kasutamine kergendab juurdepääsu teenustele ja lihtsustab kaugtööd. |
2. Soovitused kohaliku ja piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks
Regioonide Komitee
2.1 |
soovib ka edaspidi arutleda kohaliku ja piirkondliku konkurentsivõime üle ning kutsub Euroopa kohalikke omavalitsusi, linnu ja piirkondi üles viima kõnealust arutelu läbi oma demokraatlikes organites. Konkurentsivõime tekib alt-üles protsessi raames, seetõttu tuleb kõnealust Euroopa tuleviku jaoks olulist arutelu pidada kohapeal, sest siin tuleb ka sõnad tegudeks muuta. |
2.2 |
kutsub Euroopa kohalikke omavalitsusi, linnu ja piirkondi üles hindama käesolevas arvamuses esitatud konkreetseid meetmeid konkurentsivõime suurendamiseks, et luua kohalikud ja piirkondlikud konkurentsivõimele suunatud majanduskasvukavad. Kõnealused kavad peaksid sisaldama kohalikele ja piirkondlikele tingimustele kohandatud meetmeid. |
2.3 |
kutsub liikmesriike üles tunnustama kohalike omavalitsuste ja piirkondade rolli majanduskasvu ja konkurentsivõime osas ning andma suuremat mänguruumi kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et tagada arengupoliitika raames kohalik ja piirkondlik arengudünaamika. Riiklike reformikavade koostamine peaks hõlmama ka kohaliku ja piirkondliku tasandi rolli hindamist majandus- ja tööhõivepoliitika erinevate suuniste elluviimisel. Ühtekuuluvuspoliitika peaks olema suunatud Lissaboni eesmärkide saavutamisele ning väljendama selgelt linnade ja kohalike omavalitsuste konkreetset rolli. |
2.4 |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tunnustama suure majanduskasvuga piirkondade ja suurlinnapiirkondade olulist rolli kogu Euroopa Liidu arengus. Mahajäänud piirkonnad vajavad Euroopa majandusmootorite käivitavat jõudu. |
2.5 |
kutsub komisjoni üles aktiivselt suurendama teadmisi Euroopa piirkondlikust majanduskasvust ja konkurentsivõimest. Strateegiline tegutsemine on vajalik selleks, et oleks võimalik õppust võtta nii Euroopa kui ka maailma muude piirkondade edukatest näidetest. Toetada tuleks ka vastavasisulisi võrdlusuuringuid, mille puhul võrreldakse sarnaseid piirkondi. |
2.6 |
kutsub komisjoni üles esitama kord aastas piirkondlikke konkurentsivõime aruandeid, milles kirjeldatakse piirkondade olukorda, eesmärgiga lihtsustada vastavasisulisi võrdlusuuringuid ja selgitada välja head tavad. Regioonide Komitee pakub siinkohal komisjonile oma toetust. |
2.7 |
kavatseb aktiivselt osaleda kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamisel ning riiklike tegevuskavade hindamisel. |
Brüssel, 16. november 2005
Regioonide Komitee
president
Peter STRAUB
(1) ELT C 43, 18.2.2005, lk 1.
(2) ELT C 164, 5.7.2005, lk 91.