22.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 234/52

1.1

See arvamus toetub olulises osas EIP poolt Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee jaoks 2004. aasta juulis ette valmistatud taustadokumendile (1).

1.2

Euroopa riigid kasutavad praegu avaliku ja erasektori partnerlusprojektide mudelit väga erinevas mahus (kontsessioonid ja muud lepinguliigid). Mõiste avaliku ja erasektori partnerlusprojekt (public private partnership — PPP) katab laia valiku olukordi; vastavalt Euroopa Investeerimispangale (EIP) on “PPP iseloomustavaks võtmejooneks riskide jagamine projekti avaliku ja erasektori esindajatest elluviijate vahel, mille aluseks on ühiselt võetud kohustus saavutada mõne avalikku huvi pakkuva projekti soovitud eesmärgid”.

2.1.1

2000 aastat tagasi oli postivedu läbi Vana-Rooma impeeriumi — vehiculatio — keisri korraldada, kohalikud omavalitsused (municipes) aga vastutasid statione'de, st postijaamade eest.

Leping, mille kohalikud omavalitsused ja nende suurte “postijaamade” haldajad pärast hankekonkursside võitjate selgumist sõlmisid, jättis viimastele vastutuse jaamade ehitamise, haldamise ja majandamise eest viieks aastaks — lustrum –, mis oli üsna tüüpiline lepingu pikkus Rooma õiguses, esinedes sagedasti maaomandi valdkonnas (sh precaria-lepingud, so lepingud, mille puhul on osapooltel õigus leping ühepoolselt lõpetada). Kulus kaksteist sajandit, enne kui seda tüüpi lepingud uuesti kasutusele võetakse.

Kontsessioonileping polnud aluseks mitte ainult Rooma keiser Augustuse postiteenusele, seda lepinguliiki kasutati ka sadamate, termaalsaunade, turuplatside ja teede ehitamiseks.

2.1.2

19. sajandil ehitati Euroopa raudteevõrk täielikult kontsessioonilepingute alusel ja selliseid lepinguid kasutati mitte ainult raudtee-ehituse ja teiste ehitustööde, vaid ka mitmesuguste muude munitsipaalteenuste puhul, nagu näiteks vee-, gaasi- ja elektrivarustus, olmejäätmete äravedu, telefoniside jne.

2.1.3

Lisaks pärinevad enamikus liikmesriikides avalikke hankeid käsitlevad õigusnormid kontsessiooniseadustest.

2.1.4

20. sajandil võimaldas kontsessioonileping mitte ainult kiirteede ja autoparklate ehitust, vaid ka veevarustussüsteemide, muuseumide, lennuväljade, trammiteede ja maa-aluste raudteetranspordisüsteemide rajamist, munitsipaalasutuste hoonete ja rajatiste ehitamist, koolide ja haiglate kapitaalremonti jne.

2.1.5

Paljud riigid on hakanud PPP-sid kasutama ning selleteemaline lühikokkuvõte sisaldub 27. oktoobril 2004 vastuvõetud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuses (2) teemal “Roheline raamat avaliku ja erasektori koostöö ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal”.

2.2.1

2003. aasta oktoobris kogunenud Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni ja EIP uurima, kuidas kõige paremini mobiliseerida avaliku ja erasektori rahastamistoetust programmile Euroopa majanduskasvu algatus (Growth Initiative) ning kuidas senisest paremini kasutada mitmeid algatusi, mis peaksid kaasa aitama PPP-de arendamisele.

2.2.2

Investeerimispanga abiga valmistas komisjon seejärel ette meetmete loetelu, mis kaasati majanduskasvu algatusse, mille võttis 2003. aasta detsembris vastu Euroopa Ülemkogu oma Brüsselis toimunud kohtumisel. Ettepanekute keskmes oli sobivate regulatiiv-, rahandus- ja haldustingimuste loomine erainvesteeringute suurendamiseks, aga ka ühendusepoolse rahastamise mobiliseerimiseks, koos kutsega liikmesriikidele jätkata riiklike kulutuste ümbersuunamist majanduskasvu soodustavatesse valdkondadesse ilma avalike eelarvete mahtu suurendamata.

2.2.3

EIP ettepanekud nõukogule koondusid nii üleeuroopalistele võrkudele kui algatuse Innovatsioon 2000 (i2i) (3) — kahe majanduskasvu algatusega hõlmatud võtmesektori — varustamisele piisavate täiendavate ressurssidega. (4) EIP võttis ülesandeks:

2.2.4

Kohustused, mille EIP majanduskasvu algatuse alusel võttis, olid loomulik jätk panga poolt möödunud kümnel aastal juba võetud meetmetele ja nende edasiarendamine, et ergutada erasektori osakaalu suurendamist avaliku infrastruktuuri rahastamises. (...).

2.2.5

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee juhtis teemal “Roheline raamat avaliku ja erasektori koostöö ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal” koostatud arvamuses (5) tähelepanu sellele, et PPP-de roll ja käsitus võivad liikmesriikide vahel vägagi erineda. Lisaks tõdes komitee, et kohalikud omavalitsused ja/või detsentraliseeritud ametiasutused näitavad PPP-de sõlmimisel sageli üles suuremat pragmaatilisust kui keskvalitsuste võimuorganid.

3.1.1

Mõiste avaliku ja erasektori partnerlusprojekt (PPP) on olnud üldiselt kasutusel 1990ndatest alates; siiski puudub avaliku ja erasektori partnerlusprojektide ühtne Euroopa mudel. (…)

3.1.2

Uusi investeeringuid infrastruktuuri tehakse Euroopas järjest rohkem erinevate PPP-de raames, mis töötavad põhimõttel, et erasektor jagab avaliku infrastruktuuri rajamisel võetavaid riske ning et riiklikest vahenditest makstakse hüvitis erasektorile ülekantud riski ulatuses.. Kõnealuste projektide puhul võib olla tegu erasektori investeeringutega uutesse rajatistesse või olemasoleva infrastruktuuri uuendamisse. Sellise avaliku infrastruktuuri tüüpilisi näiteid on lennujaamad, raudteed, maanteed, sillad, tunnelid, keskkonnarajatised (näiteks jäätmepõletid ja reoveepuhastid) ja avalikud hooned, sh valitsusasutused, koolid, haiglad ja vanglad. (…).

Lisa 2 näitlikustab 2003. aasta lõpu seisuga “PPP-de, õigussüsteemide ja riiklike organisatsioonide arengutaset (…) 25-liikmelises Euroopa Liidus (…).”

3.1.3

“Avaliku sektori peamiseks eesmärgiks mõne PPP raames on erasektori oskusteadmiste kasutamine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste parandamise heaks.” PPP-sid (…) iseloomustab sageli see, et avalik sektor:

3.2.1

PPP struktuurid (…) võivad olla oluline vahend infrastruktuuri rajamisel kogu Euroopas (…). Kui era- ja avaliku sektori koostöös mõlema sektori eeliseid ja nendevahelise koostöö potentsiaalset positiivset koosmõju maksimaalselt ära kasutatakse, võivad PPP-d kaasa aidata avalike teenuste laiendamise ja kvalitatiivse parandamise eesmärgi saavutamisele.

3.2.2

PPP-d pakuvad võimaluse ära kasutada erasektori tõhusust avalikkuse huvides ning juurutada asjakohaseid riskijagamismehhanisme avaliku ja erasektori vahel. Kahjuks ei ole see alati nii olnud, seda eriti suurte infotehnoloogiaprojektide puhul. Võimalus projektistruktuurides riske ja nende alusel makstavaid preemiaid üle kanda ja lõppkokkuvõttes tasakaalustada on omandanud otsustava tähtsuse, sest nii saab PPP-de abil tagada avalikule sektorile täiuslikumat väärtust raha eest (value for money ehk hinna ja kvaliteedi suhe). (…)

3.2.3

Kõrvuti riigihankemenetluse reformimisega on see võimaldanud erasektoril positiivselt reageerida neile uutele võimalustele luua kaasa avaliku infrastruktuuri rajamises ja kasutamises paljudes ELi riikides. (…)

3.2.4

See annab ka väiksematele eraettevõtetele (sh VKEd) võimaluse osaleda suuremastaabilistes projektides (ja juurdepääsu pikaajalistele finantseeringutele) moel, mida oleks vaevalt võimalik olnud kasutada traditsiooniliste erasektori “bilansist finantseeritud” hangete puhul (…).

3.2.5

Avalike teenuste parandamine eeldab avaliku sektori rahaliste probleemide tõttu, mis on tingitud poliitilisest strateegiast, mis eelistas erasektorit avalikule sektorile või mis — nagu võis näha teatud riikides — aastaid jättis hooletusse avalikku sektorisse vajalike investeeringute tegemise, investeeringute mahu suurendamist ja projektide elluviimise kiirendamist, mida olnuks peaaegu võimatu finantseerida traditsiooniliste hankemenetluste alusel. Sellegipoolest võib uuenduslik lähenemine avaliku sektori suurprojektide rahastamisele tuua kaasa suurema kulutustele vastava tulu (value for money) kui PPP-d.

3.2.6

“Arvestades, et paljud sellised projektid on Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA 95) (6) suuniste alusel klassifitseeritud bilansisiseste projektidena, mis kantakse bilanssi seoses riigieelarve puudujäägi arvutamisega, on küsimus rahvamajanduse arvepidamisest vaid üks neist paljudest teguritest — ja kindlasti mitte kõige olulisem –, mida valitsused peavad arvestama otsustades laiaulatusliku PPP programmi vastuvõtmise üle. (…)” Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu statistikaamet (7) on määratlenud PPP projektide arvestamise eeskirjad rahvamajanduse arvepidamisel, mis arvestavad järgmisega:

3.2.7

EMSK tunnistab edusamme, mis on tehtud PPP tegevuse laiendamise tulemusel, kuid endiselt on palju takistusi, mis tuleb kõigepealt kõrvaldada, enne kui ametiasutused saaksid võtta kõnealuse koostööviisi ulatuslikule kasutusele.

3.3.1

Valitsuste võtmekaalutluseks PPP programmi käivitamisel peaks olema tagada kulutõhusus. (…). Pole teenust/pole tasu põhimõte peaks lubama tagada, et erapartnerit motiveeritakse vastutama projektivarade õigeaegse tarnimise ja käitamise eest. (…).Traditsioonilisi riigihankemenetlusi teatud riikides kannatavad sageli märkimisväärsete viivituste all tööde täitmisel ja lepinguliste kulude ületamise all, ent samu probleeme on täheldatud mõnede PPP-de puhul. Sellele vastavalt, kui elutsüklipikkune halduskohustus langeb erasektorile, motiveerib see käitajaid optimeerima investeerimis- ja hoolduskulusid projekti vältel (…) … aga samas on näiteid, kus kasutajad toetuvad oma lepingutele ja seda olukorra ootamatule muutusele või planeeritud kulude ebatäpsusele vaatamata.

3.3.2

Riskide ülekandmise kasulikkust avalikule sektorile tuleb tõestada iga projekti eraldi läbi vaadates. Hindamise aluseks on spetsiaalne valem, mis üldiselt on tuntud nimetuse all avaliku sektori võrdlusmenetlus (Public Sector Comparator). (…) Samuti võib äärmiselt palju abi olla parimate kasutusviiside levitamise mehhanismidest, näiteks nagu PPP töökondade ja spetsialiseerunud üksuste loomine ning laialt heaks kiidetud analüüsivahendite kasutamine kulutõhususe kindlaksmääramiseks. (…) EMSK soovib siia juurde lisada, et mitmes liikmesriigis on tänaseks sisse seatud ekspertrühmad, kelle ülesandeks on avaliku ja erasektori partnerluslepingute sõlmimine ja parimate tavade tuvastamine. Komitee toetab seetõttu avaliku ja erasektori partnerlusprojektide üldist süstemaatilist võrdlemist (kulud, tulemused jne) ning kõrgetasemelise ekspertrühma loomist, kes kooskõlastaks antud küsimusi ELi tasandil.

4.1.1

Kõige esmalt nõuab pank, et kõik tema poolt toetatavad PPP projektid oleksid finantsiliselt stabiilsed, majanduslikult ja tehniliselt elujõulised tugevatel alustel, et nad vastaksid panga keskkonnanõuetele ning nende hange toimub vastavalt konkurentsireeglitele ja ELi hanke-eeskirjade kohaselt. (…)

4.1.2

Kui vähegi võimalik, alustab EIP projektis osalemist varajases etapis, enne hankemenetluse alustamist, tehes mitteainusõiguslikel alustel koostööd kõigi pakkujatega (…) pakkumisetapis. Sellega tagatakse, et pakkujad võistlevad muuhulgas selles osas, millises ulatuses nad annavad EIP osalusest tulenevaid rahalisi soodustusi edasi avalikule sektorile.

4.1.3

Põhimõtet, mille kohaselt panga poolt antavad ja teiste rahastajate poolt eraldatavad vahendid täiendavad vastastikku teineteist, (…) järgitakse ka PPP-de puhul. (…)

4.1.4

Seetõttu on “paljud EIP laenud PPP projektidele kas panga garantiiga või erilise kindlustusseltsi kaudu kindlustatud, kas kustutusaja lõpuni või seni, kuni selgub, et projekt toimib tõrgeteta (…)”.

4.1.5

Euroopa Investeerimispanga PPP portfelli laenude kvaliteeti toetab avaliku sektori toetus paljude PPP projektide maksevoogudele. Tõepoolest lasuvad paljude projektide puhul (nagu näiteks Suurbritannia PPP-d haiglate ja koolide valdkonnas) maksekohustused üksnes avalikul sektoril ja kontsessionääre ei ohusta nõudluse kõikumistest tingitud võimalikud riskid. PPP-d saavad tavaliselt kasu ka tugevast regulatiiv- ja lepingulisest raamistikust. (…) Lõpuks tuleb nentida, et vaatamata PPP tegevuste mahu kasvule (vt lisa 3) on vastavad laenusummad jäänud suhteliselt tagasihoidlikeks võrreldes laenamise kogumahtudega (…).

4.1.6

EMSK paneb tähele, et EIP eraldab PPP projektidele vahendeid, mis moodustavad olenevalt projektist kuuendiku kuni poole investeeringute kogumahust.

5.2.1

Asjakohane, konkurentsivõimeline hange on üks PPP edukuse võtmetingimusi. Hankemenetlus võib olla keerukas ülesanne, nõudes kõrge oskustasemega inimesi nii avaliku kui erasektori poolel. Mõnel juhul võivad PPP arendamisega kaasneda pikad ja kulukad läbirääkimised; teistel puhkudel (sageli kontsessioonikogemusega riikides) saab võimalikuks hanget lihtsustada, säilitades konkurentsisurve. Hankemenetluse läbivaatamine on EIP eelneva juriidilise auditi (due diligence) lahutamatu osa PPP projektide puhul. (…)

5.2.2

EMSK arvates tuleb ausa konkurentsi tagamise nimel EIP toetusega projektide puhul eriti hoolikalt järgida ELi konkurentsiõiguse riigiabi puudutavaid sätteid. Sellega seoses juhib EMSK tähelepanu seisukohale, millele ta asus oma eespool mainitud rohelist raamatut käsitlevas arvamuses (10).

5.3.1

Riiklikud auditeerimisasutused on osutanud erilist tähelepanu tulemuslikkusele ning väärtust raha eest põhimõttele (value for money) paljude nende vastavates vastutusvaldkondades rahastatavate PPP projektide puhul (…).Selleks, et hinnata PPP-de tulemusi, soovitab komitee kasutada kõiki olemasolevaid analüüse kõigis riikides, kus on läbi viidud PPP projekte. Vastab tõele, et Suurbritannia kasutas kõnealust vahendit kõige rohkem avalike teenuste rahastamiseks, aga ka teistel riikidel on sarnaseid kogemusi. Selleks, et suuta anda täielikku hinnangut, tuleks kasutada kõiki olemasolevaid allikaid, eelkõige tööturu osapoolte kogemusi, esmajoones ametiühingute kogemusi töötingimuste arengu seisukohast ja tarbijate kogemusi teenuste kvaliteeti seisukohast

5.3.2

Lisas 4 esitatakse väljavõtted Suurbritannia riikliku auditeerimisasutuse (National Audit Office) (11) aruannetest. Need väljavõtted näitavad, et Suurbritannia PPP projektide tulemuslikkus on olnud üldiselt hea, eelkõige suurte infrastruktuuriprojektide kulutõhususe ja tähtaegadest kinnipidamise suhtes, kuigi mõningate nõrkusilmingutega esimestes kooli kinnisvara arendusprojektides; samuti on neist olnud palju abi raskuste või tehtud vigade kättenäitamisel, eriti märgatavalt IT-sektoris, kus tänaseks päevaks on PPP-de tulemuslikkus üldjuhul olnud ebarahuldav. Sarnased aruanded (12) on saadaval ka teistest riiklikest auditeerimisasutustest; hiljutine ja kriitiline Portugali kontrollikoja (Tribunal de Contas) aruanne SCUTi programmi kohta on asjakohaseks näiteks. (13)

5.3.3

EIP üleüldine kogemus näitab, et panga poolt rahastatud projektide tulemuslikkus on olnud hea. Projektide ehituslik pool on üldjuhul lõpetatud projektilepingutes sätestatud lõpetamistähtajaks. Ainult üks portfelli projektidest on märkimisväärselt hilinenud. (…)

5.3.4

Üldjuhul on projektid saavutanud ootuspärase töise tulemuslikkuse tasandi kuue kuni kaheteistkümne kuu jooksul pärast tegevuse alustamist (…). EIP poolt rahastatud projektidele kohaldatavad tagatiste vabastamise ja refinantseerimise kriteeriumid on üldjuhul õigeaegselt täidetud.

5.4.1

Nagu eespool näidatud, on võimalik järjepidevalt täheldada, et esialgne põhitähelepanu PPP hangete puhul enamikus riikides on transpordisektoril. Seejärel laieneb koostöö erasektoriga antud riikides sageli järk-järgult teistele sektoritele (näiteks haridus, tervishoid, energeetika, vee- ja jäätmemajandus), kus erasektori kaasamine PPP projektidesse on osutunud sama väärtuslikuks. (–)

5.4.2

Näiteks on Suurbritannia pannud märkimisväärset rõhku PPP struktuuridele sotsiaalvaldkondades (haridus ja tervishoid) — riikliku tervishoiuteenistuse ajaloos seni suurimas ulatuses. Alates 1997. aastast on Suurbritannia tervishoiuministeerium hanke alustamiseks heaks kiitnud 64 PPP haiglaprojekti investeeringute kogumahuga 11,1 miljardit Inglise naela (15,7 miljardit eurot). Neist 27 kava kogumaksumusega 3 miljardit Inglise naela (4,3 miljardit eurot) on lõpetatud ja töötavad või on veel ehitamisel. (…)

5.4.3

Veel vähemalt kolm Euroopa riiki (Portugal, Hispaania ja Itaalia) on alustamas mahukaid PPP programme tervishoiusektoris.

5.4.4

Samuti väärib märkimist, et riiklikud PPP programmid saavad sageli alguse suhteliselt suurtest projektidest keskvalitsuse toel, misjärel arenevad välja väiksemad (mõnikord korduva loomuga) projektid kohaliku või piirkondliku omavalitsuse tasandil.

5.4.5

Komitee märgib tervikliku lähenemise vajadust teadus-, arendus- ja uuendustegevusele Euroopa Liidu majanduspoliitikas. Komitee on seisukohal, et EIP potentsiaali ei ole kõnealuses valdkonnas täielikult ära kasutatud. Seetõttu soovib komitee innustada EIPd suunama märkimisväärset osa vahenditest kõnealusesse valdkonda, eriti rakendusuuringutesse ja uuendustegevusse. See nõuab EIP kõigi vahendite, kaasa arvatud PPP-de loovat kasutamist teadusuuringute valdkonnas, mida enamikul juhtudel võiks kahtlemata pidada ka avalikku sektorisse kuuluvaks.

6.1

“PPP projektide maksemehhanismide struktureerimise osas EIP portfellis valitseb märgatav mitmekesisus, mis peegeldab PPP struktuuride mitmekesisust Euroopas (…).”

6.2

Riiklikel maksetel on oluline roll. Mõnel juhul innustatakse kontsessionääre otse turvalisust tõstma (tõhusa hoolduse, parandatud valgustuse jms abil)) õnnetusmääraga seotud maksete abil.

6.3

Praktikas on EIP täheldanud avaliku sektori üldist suundumust liikuda kasutustasupõhistelt maksetelt kättesaadavuspõhistele maksetele transpordisektori PPP-des, siiski on võimalus kasutada PPP struktuuridega kaasas käivaid erinevaid maksemehhanisme erinevate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja riskijaotuse optimeerimiseks üks PPP-de võtmetunnuseid ja tugevusi (…)

6.4

Arvestades komisjoni soovi kasutada struktuuri- või ühtekuuluvusfonde avaliku sektori panuse osaliseks finantseerimiseks asjakohastel juhtudel uutes liikmesriikides, on väga soovitav ka riiklike töökondade koostöö regionaalarengu peadirektoraadi ja teiste komisjoni teenistustega. (…).

7.1

EIP on enda finantseeritavatele PPP-dele toonud märkimisväärset lisandväärtust. Finantsperspektiivist sobivad panga poolt pakutavad pikad laenuperioodid ja maksepuhkused eriti hästi suurtele infrastruktuuriprojektidele, arvestades rahastatavate varade pikki eluigasid ja kassavoogude tüüpilist arengut projekti eluea jooksul. (…).

7.2

Lisaks võimaldavad EIP vahenditega projekti rahastamisega kaasnevad suhteliselt madalad kulutused avalikule sektorile täiendavat väärtust raha eest neilt tehingutelt. Projektide majandusliku tasuvuse parandamisest saavad kasu ka teised osalevad rahastajad. (…)

7.3

Selles kontekstis pakub EIP eelneva juriidilise auditi (due diligence) kõrge tase ning pühendumus projektivõla hoidmisele kuni kohustuste kustutamiseni (st kohustusi ei müüda allapoole edasi ja võlga ei suunata ümber sündikaatlaenudesse, mis on üsna tavaline praktika teiste oluliste laenuandjate puhul), avalikule sektorile arvestatavat stabiilsust, kestvust, kogemust ja lisandväärtust.

7.4

Panga võimet võtta enda peale eelneva projektihindamise raames nõustamistöö avaliku sektori asutustega PPP programmide või individuaalsete prioriteetsete näidisprojektide arendamise asjus, kas siis otse või kaudselt (näiteks jagamise, kogemuse või ekspertteabe lähetamise abil) on avalik sektor samuti kõrgelt väärtustanud seal, kus seda tänaseks on kasutatud. (…)

7.5

Sellega seoses võib panga osalemisel projektis, arvestades tema ainulaadset staatust erapooletu kasumit mitte taotleva rahastajana, kellel on avalik-poliitiline missioon ja märkimisväärne tehniline asjatundmus, olla oluline mõju usalduse loomisel tehingu avalike ja eraõiguslike poolte vahel. Üheks näiteks panga katalüütilisest toimest on üle Tejo jõe viiva Vasco da Gama silla projekt, Portugali PPP programmi lipulaevaks olev projekt, kus seda rolli eriti tähtsustati.

7.6

Lõpetuseks on EIP suutnud PPP projektide jaoks välja töötada ka uuenduslikke ja paindlikke rahastamisstruktuure. (…) Nagu on sätestatud Euroopa majanduskasvu algatuses, teeb EIP tööd ka laia valiku rahastamisvahendite edasiarendamisega, nagu garantiid, allutatud laenud ja mezzanine finantseerimine, infrastruktuurifondid ning sarnaste laenuinstrumentide üheks vahetusinstrumendiks väärtpaberite laialdasem kasutamine vastavalt võimalustele, et suurendada erasektori kaasatust avalike infrastruktuuriprojektide elluviimisesse. Need uuendused koos selle tähtsusega, mida teised laenuandjad osutavad panga due diligence auditile, aitavad tugevdada panga katalüütilist rolli teiste rahastamisallikate suhtes (…).

7.7

EMSK sedastab, et EIP kaasamine toob endaga kaasa kulutuste vähendamise ja rangete kriteeriumide järgimise projektide hindamisel ja riskide ülekandmisel ning võib seetõttu olla oluliseks toeks riiklikele asutustele PPP projektide teostamisel liikmesriikides.

8.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab EIP olulisust PPP-de arendamisel ning avalike teenuste laiendamise ja täiustamise toetamisel liikmesriikides, eraldades rahalisi vahendeid tööde teostamiseks järgmistes valdkondades:

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee soovitab Euroopa Investeerimispangale uueks tegevusvaldkonnaks rakendusuuringuid ja uuendustegevusi, sh abi patentide rahastamisel, mis tagaksid Euroopa Liidule maailmas juhtiva koha.

8.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee juhtis oma teemal “Roheline raamat avaliku ja erasektori koostöö ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal” koostatud arvamuses (14) tähelepanu vajadusele

8.3

EMSK on seisukohal, et liikmesriikide kõik PPP-dega tegelevad avalikud ekspertrühmad peaksid teostama omavahelist koostööd ja tegema koostööd EIP-ga eesmärgiga esitada komisjonile heade tavade loetelu, mille alusel võib käivitada arutelu ühenduse õigusliku raamistiku parandamiseks.

8.4

Arvestades EIP poolt PPP-dele eraldatud laenude mahtu ja panga kogemusi antud valdkonnas, teeb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ettepaneku, mille kohaselt tuleks EIP ja komisjoni PPP-sid käsitlev ühisaruanne võtta kord aastas päevakorrapunktina arutusele majandus- ja rahandusasjade nõukogus ning konkurentsivõime nõukogus.