28.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 157/65

1.1

Kuigi komitee peab keskkonna- ja tervishoiuküsimusi strateegiliselt prioriteetseteks eesmärkideks, ei ole pakutav kava komitee arvates sidus ja igakülgne konkreetsete meetmete ja nende tähtaegadega kava, mistõttu komitee soovitab nõukogul ja Euroopa Parlamendil tungivalt toetada komisjoni jõupingutusi konkreetsema tegevuskava määratlemiseks, et tagada tervikliku lähenemisviisi vastuvõtmine neis küsimustes koos selgemini määratletud eesmärkide ja täpsete suunistega sobivate ühenduse ja siseriiklike poliitikate kehtestamiseks.

1.2

Seda eesmärki silmas pidades soovitab EMSK asjaomastel asutustel jätkata küsimusega tegelemist, kaasates täielikult eksperdid ja huvirühmad, et:

1.3

EMSK soovitab teha edasisi jõupingutusi, et leida konkreetsed viisid valdavalt tunnetuslikust lähenemisviisist kaugemale jõudmiseks ja võtta vastu konkreetsete ja võimaluse korral kvantitatiivsete eesmärkidega tõeline ja autentne tegevuskava. See soovitab komisjonil tungivalt astuda samme tegevuskava rakendamise kiirendamiseks ning eriti kava teist etappi puudutavate eesmärkide ja meetmete väljaselgitamiseks.

1.4

Ja lõpuks tuletab EMSK kõigile Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele meelde nende poliitilist vastutust piisava tähelepanu pööramise eest kõnealuses teatises esitatud põhieesmärkidele käimasolevates aruteludes Euroopa Liidu ja selle tegevuse aastail 2007-2013 rahastamise üle. Peale selle soovitab see komisjonil tungivalt koostada õigeaegselt vajalikud dokumendid, et neile laialdaselt tunnistatud prioriteetidele sihipärasemad eraldised saavutada.

2.1

Komisjon käivitas 2003. aasta juunis keskkonna- ja tervishoiustrateegia (mida nimetatakse algatuseks SCALE (1)), milles pakuti välja terviklik lähenemisviis tervishoiu, keskkonna ja uurimistegevuse valdkondade vahelise koostöö tihendamiseks. Selle lisaväärtus seisneb ühenduse süsteemi väljaarendamises, milles integreeritakse keskkonnaseisundi, ökosüsteemi ja tervishoiu alane teave. See suurendab inimese tervisele avalduvate üldiste keskkonnamõjude hindamise efektiivsust, sest võetakse arvesse ka mõjude “kokteile” ning kombineeritud ja kumulatiivseid mõjusid. Strateegia lõppeesmärk on arendada välja keskkonna ja tervishoiu vaheliste “põhjuslike seoste raamistik”, mis annab vajalikku teavet tervisele avalduvate stressitegurite allikaid ja mõjutusteid käsitleva ühenduse poliitika väljatöötamiseks.

2.2

Strateegias pööratakse erilist tähelepanu lastele, sest neile avalduv mõju ja nende tundlikkus on suurem kui täiskasvanutel. Nüüd on ülesandeks täita praktikas kohustused, mis on seotud laste õigusega kasvada ja elada tervislikus keskkonnas.

2.3

Algatusega SCALE oli seotud 150 eksperti, kes jagunesid 9 tehnilisse töörühma, ja sama palju kõikide liikmesriikide esindajaid riigiasutustest, uurimiskeskustest, ülikoolidest, tervise- ja keskkonnatalitustest, tööstusettevõtetest ja sotsiaalsfääri ettevõtetest, kes on aidanud koostada soovitusi konsultatiiv- ja koordinatsioonirühmades, piirkondlikel konverentsidel, foorumitel ja liikmesriikidevahelistel mitteametlikel kohtumistel.

2.4

Teatises esitatud tegevuskava aastateks 2004-2010 (2) on ette nähtud EL varustamiseks teaduslikult põhjendatud teabega, mis aitab EL kõigil 25 liikmesriigil vähendada teatavate keskkonnategurite kahjulikke mõjusid tervisele ning toetada keskkonna, tervishoiu ja uurimistegevusega tegelejate vahelise koostöö parandamist.

2.5

Tegevuskaval on kolm põhiteemat:

2.6

Tegevuskava keskendub eriti keskkonnategurite ja lastel üha sagedamini esinevate hingamisteede haiguste, närvisüsteemi arenguhäirete, vähi ja sisesekretoorseid häireid tekitavate mõjude vaheliste seoste selgitamisele. Tegevuskavas kehtestatakse sihipärased teadustegevuse meetmed asjakohaste põhjuslike seoste kohta omandatud teadmiste täiustamiseks ja viimistlemiseks ning samal ajal täiustatakse terviseseiret, et saada parem pilt haiguste esinemisest ühenduses.

2.7

Teine tähtis teabega seotud aspekt on keskkonnast tulenevate riskitegurite, sealhulgas toidu ja koduse keskkonna, samuti terviseriskidega seostatava käitumise, näiteks konkreetsete elustiilide mõju jälgimine.

2.8

Tegevuskava täitmiseks teeb ja edendab komisjon koostööd Euroopa Keskkonnaagentuuriga, Euroopa Toiduohutusametiga ja põhiliste huvirühmadega (liikmesriigid, riigi, piirkonna ja kohalikud ametiasutused, tervishoiu-, keskkonna- ja uurimiskeskused, tööstus- ja põllumajandussektor ja muud asjaomased asutused). See koordineerib oma tegevust ka rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu WHO, OECD ja asjaomased ÜRO asutused.

2.9

Komisjon teeb 2007. aastal vahekokkuvõtte tegevuskava rakendamisest. Komisjon rakendab meetmeid olemasolevate algatuste ja programmide kaudu, millele on ressursse juba eraldatud, nimelt rahvatervise programmi ja teadus- ja arendustegevuse kuuenda raamprogrammi ja asjaomaste talituste tegevuse eelarve kaudu.

3.1

Nagu komisjon ja liikmesriigidki, pöörab komitee keskkonna- ja terviseküsimustele üha enam tähelepanu ja toetab vajadust omada selget strateegiat ja efektiivset tegevuskava nende küsimuste integreeritud käsitlemiseks ning kaasaaitamist sobivate ühenduse ja siseriiklike poliitikate väljatöötamisele. Need peaksid aitama edukalt parandada kodanike heaolu ja elukvaliteeti säästva arengu kaudu.

3.1.1

Ettevalmistustöö oli kompleksne. See oli jagatud aasta jooksul toimunud töörühmade kohtumiste ja koosolekute tiheda graafikuga seeriaks. EMSK kiidab sellise pühendumise heaks ja tunnistab osalejate, eriti tehnilistel etappidel osalenud ekspertide poolt tehtud töö väärtust. Kuid EMSK märgib, et ajanappuse tõttu ei saanud keerulisi ja seni vähe mõistetud valdkondi sügavuti analüüsida. Seetõttu ei esitata teatises üldiselt sidusat ja igakülgset konkreetsete meetmete kava ega kehtestata ka selgeid tähtaegu nende rakendamiseks.

3.1.2

Erinevused komisjoni ja liikmesriikide keskkonna- ja tervishoiualaste pädevuste ulatuses kahtlemata komplitseerisid kummagi vastutuse kehtestamise protsessi ja seega ka subsidiaarsuse põhimõtet arvestades pakutavaid meetmeid. EMSK on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid intensiivistama oma jõupingutusi põhiteadmiste omandamise ning teabe ja andmete vahetamise koordineerimiseks ja kiirendamiseks ning pakutud meetmetele sobiva rahastamise eraldamiseks.

3.1.3

Seepärast peab EMSK tegevuskava protsessi alg- ja mitte lõppetapiks. Seoses sellega tehti järgmisi märkusi.

3.2

EMSK juhib nimelt tähelepanu sobiva rahastamise vajadusele, sest tegevuskavas esitatud meetmete rakendamiseks ei ole eraldatud konkreetseid summasid. Eeldatakse, et iga meetme võib integreerida olemasolevatesse algatustesse ja EL poolt rahastatavatesse programmidesse nagu EL rahvatervise programm, kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (mainitud ainult II osas) ja teadus- ja arendustegevuse kuues raamprogramm.

3.2.1

See lähenemisviis võib aidata vältida summade hajutamist ja identse eesmärgiga projektide asjatut dubleerimist, kuid surub väljaselgitatud strateegilistele prioriteetidele peale programmide meetmed ja struktuurid, mis on suunatud teistele eesmärkidele, mis ei tarvitse teatises esitatud eesmärkidega kokku langeda.

3.2.2

EMSK peab terviseedendust strateegiliselt prioriteetseks eesmärgiks, eriti elanikkonna haavatavamate osade suhtes (eelkõige lapsed, kes on algatuse SCALE sihtrühm, sest nad on kõige haavatavamate seas, aga tulevikus ka eakad ja terviseriskidega kokkupuutuvad töötajad). Seepärast on soovitatav eraldada tähtsamatele väljaselgitatud küsimustele ja eesmärkidele kõigepealt vajalikud summad. Neid vajadusi tuleb arvestada EL 2007.-2013. aasta eelarve ja selle jagunemise praeguste arutelude käigus.

3.3

Veel üks äärmiselt tundlik küsimus on vastastikused õiguslikud ja finantssuhted teiste iseseisvate asutuste ja organisatsioonidega. Paljusid meetmeid rakendatakse rahvusvaheliste koostööprojektide raames, mis annab pakutavatele algatustele suurema ulatuse. Siiski tekib oht, et seetõttu võib kannatada rakendamise suunitlus ja tempo. Kavandatud koordineerimis- ja koostöömehhanismid ei taga asjaomaste meetmete sidusat ja ühtset väljatöötamist ning ei ole ka lihtne välja selgitada meetmete eri etappide rakendamise eest vastutavaid osapooli.

3.3.1

Huvirühmade ja nende pädevusvaldkondade ja eriteadmiste mitmekesisus (kui mõelda näiteks sellistele organisatsioonidele nagu ühelt poolt WHO ja Keskkonnaagentuur ja teiselt poolt kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused) teeb rakendamise veelgi keerulisemaks ja võib põhjustada kumulatiivseid viivitusi eesmärkide ja nende saavutamiseks sobivate meetmete väljaselgitamisel.

3.3.2

EMSK arvates tuleks osapoolte (eriti komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste) rollid ja vastutus selgesti kindlaks määrata, samuti nende konkreetne pädevus olenevalt vajalike meetmete liigist ja asutamislepingutega delegeeritud vastavatest pädevustest. Kõnealuses teatises ei ole neid tähtsaid punkte selgitatud, mis kinnitab taas komitee ühes varasemas arvamuses Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegia kohta väljendatud muret. (3)

3.4

II osas kirjeldatud konkreetsetes meetmetes ei määratleta täpselt eesmärke, mida tuleb saavutada, kuid määratakse kindlaks vajadused ja — parimal juhul — vahendid, mida komisjon ja teised huvirühmad võiksid teadmiste puuduse või vajaduse katmiseks kasutada. Kahjuks näib, et EMSK (4) mured võivad kinnitust leida, s.t, et konkreetsete eesmärkide puudumine peale nn millenniumisihtide (Millennium Goals) on tõsine puudus, mis muudab küsitavaks kogu kava elujõulisuse.

3.5

Kavas esitatud meetmetel on üks ühine tegur: neis pakutakse konkreetseid üksikasju esimese kahe-kolmeaastase perioodi kohta, kuid järgmine neljaaastane periood on esitatud üldisemalt, et mitte öelda ebamääraselt. Selline raamistik on murettekitav, sest kava tulemusena tuleks praktikas ellu rakendada strateegia, mis peaks iseenesest pikemas perspektiivis olulist mõju avaldama. See puudujääk ei ole seletatav ka asjaoluga, et 2007. aastaks eraldatavaid ressursse ei ole veel täpsustatud. Soovitud tulemuste selgus peaks olema põhinõue, mis tagaks poliitiliste otsuste tegijate poolt strateegia tähtsusele vastava rahastamise.

3.6

2007. aasta vahekokkuvõtet ei saa piisavaks pidada. EMSK soovitab teha kaks vahekokkuvõtet, ühe 2006. ja teise 2008. aastal.

3.6.1

Esimeses vahekokkuvõttes peaks olema võimalik võtta arvesse lõpuleviimisele lähenevate (teatises mainimata) programmide ja/või meetmete seeria tulemusi ning see hõlbustaks kahel esimesel aastal saavutatud edasimineku kiiret hindamist. See looks kindla aluse enne meetmete algatamist, mida rahastatakse uutest eraldistest 2007. aasta eelarvest.

3.6.2

Teine vahekokkuvõte tagaks järgmiste etappide ja edasiste tsüklite ettevalmistuse lähtumise konkreetsetest ja õigeaegsetest hinnangutest, mille kohaldamist saab laiendada teistele haavatavatele rühmadele (näiteks eakatele), võttes aluseks saavutatud edasimineku ja tekkinud takistuste sügavama analüüsi.

4.1

Esimene rühm meetmeid on ette nähtud teabeahela täiustamiseks tervikliku keskkonna- ja tervishoiualase teabe väljatöötamisega, et saada paremini aru saasteainete allikate ja tervisemõjude vahelistest seostest. EMSK arvates on kahetsusväärne, et teabevajadus on ikka veel nii suur hoolimata ühenduse 1999.-2003. aasta tegevusprogrammi saastumisega seotud haiguste kohta (5) ja ühenduse terviseseire alase tegevusprogrammi (6) vastuvõtmisest rahvatervise alase meetme raames. Samuti on kahetsusväärne, et teatisele ei ole lisatud programmide edenemisaruandeid ja aruandeid konkreetsete puuduste kohta, mis tuleb kava esimesel rakendamisetapil kõrvaldada.

4.1.1

1. meetme (keskkonnaalaste tervisenäitajate väljatöötamine) ja 2. meetme (keskkonna, sealhulgas toidu tervikliku seire väljaarendamine, et võimaldada kindlaks määrata inimestele avalduvat mõju) lähenemisviis on peamiselt tunnetuslik. Seetõttu on meetmete väljaarendamise teine etapp kehvasti sõnastatud. Isegi teadmiste puudumisel oleks pidanud mainima selgesõnaliselt selliseid sihte nagu terviseandmete võrreldavus ja kättesaadavus, et aidata saavutada olemasolevate andmebaaside koostalitlusvõimet ja integreeritust, soovitades vajaduse korral eraldada vahendeid, sealhulgas rahalisi vahendeid vajalike metoodiliste uuringute läbiviimiseks ja olemasolevate andmete lülitamist võrgustikku, pidades silmas pikemas perspektiivis üleeuroopalise andmebaasi loomist.

4.1.1.1

EMSK soovitab valida keskkonna- ja terviseseire integreerimiseks aegsasti kliinilised/epidemioloogilised ja eksperimentaalsed uurimistegevused, et parandada ja viimistleda meie teadmisi konkreetsete keskkonnategurite ja haiguste vahelistest põhjuslikest seostest.

4.1.2

Bioseire meede (keskkonnamõjusid, haigusi ja/või häireid ja geneetilist vastuvõtlikkust näitavate biomarkerite kasutamine) näib kirjeldavat rohkem sellega kaasnevaid — ehkki reaalseid — raskusi kui kavandatavaid tegevusi. EMSK soovitab astuda kohe samme multidistsiplinaarse koordineerimise töörühma mandaadi ja eesmärkide määratlemiseks, et sellest saaks tulemuslik ja tõesti usutav vahend nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil läbiviidavateks tegevusteks.

4.1.2.1

EMSK soovitab töötada välja olemasolevate tehniliste töörühmade tegevuse põhjal prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja spetsialiseeritud keskuste tegevuse optimaalse koordineerimiskorra, et saada optimaalseid bioseire tulemusi. Peale selle soovitab ta töötada välja kohordiuuringud (eelkõige ema-lapse uuringud) mõjude bioloogiliste indikaatorite tulemuslikuks hindamiseks.

4.1.3

Ka 4. meetmes (keskkonna- ja tervishoiualaste tegevuste parem koordineerimine ja ühised tegevused) tehakse ettepanek moodustada nõuanderühm ja toetada üldiselt asjaomaste asutuste vahelist teabevahetust. EMSK peab neid ettepanekuid täiesti ebaadekvaatseteks, sest ei usu, et nõuanderühm tagaks piisavalt regulaarse andmete ja kogemuste vahetuse. Seega, arvestades, et tervishoiu- ja keskkonnaküsimuste eest vastutab mitu ministeeriumi, soovitab komitee liikmesriikidel tungivalt määrata võimalikult kiiresti vajaliku vastutuse, volituste ja vahenditega asutus või organ, kes koordineeriks jõupingutusi soovitud sihtide saavutamiseks. EMSK soovitab ka komisjonil tungivalt moodustada sobivamad koordineerimisorganid ja pakkuda edasiliikumise hõlbustamiseks tõhusamaid vahendeid.

4.2

Teise meetmete rühma eesmärk on “integreerida ja tugevdada Euroopa keskkonna- ja tervishoiualast uurimistööd”. Teatise lisas esitatud konkreetsed meetmed annavad tunnistust kavatsusest tugevdada alusteavet, mitte luua konkreetseid uurimisprojekte. 5. meede seisneb Teadusuuringute Ühiskeskuse raames või olemasolevate uurimisprojektidega saavutatud andmete analüüsimises ja selleteemaliste konverentside kavandamises. 6. meetmes analüüsitakse teatavate haiguste põhjuseid ja tekkemehhanisme ning üleeuroopalise uurimisvõrgustiku rajamist, püüdmata “võtta sihiks haiguste, häirete ja mõjude uurimine”, sest selles ei märgita, millises suunas uurimistegevus peaks toimuma. Ja lõpuks — 7. meetme eesmärk on kehtestada metoodiline süsteem riskianalüüsi metoodikate väljatöötamiseks, võttes arvesse kompleksseid vastastikuseid mõjusid ja välismõjusid, ning metoodiline süsteem nende meetodite ühtlustamiseks ja kinnitamiseks.

4.2.1

EMSK soovitab praeguse suuremastaabiliste epidemioloogiliste andmete puudumise võimalikult kiiresti lahendada, eriti Euroopas neuroloogiliste käitumishäiretega seotud küsimustes, mille kohta on imikute ja laste kohta ebapiisavalt teaduslikke andmeid, kuid on piisavalt tõendeid etioloogilise seose kindlaksmääramiseks, isegi kui selle põhjuseks ei saa lugeda ainult keskkonnategureid.

4.2.2

EMSK soovitab võtta tervise- ja keskkonnaalase interdistsiplinaarse uurimistegevuse teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi prioriteetide hulka. Peale selle tuleb astuda viivitamata samme konkreetsete juba rahastatavate programmide varustamiseks vajalike ressurssidega, et täiendada meie teadmisi ja määrata kindlaks tulemuslikud sekkumisvahendid ja -meetodid tervishoiu- ja keskkonnasektoris.

4.2.3

8. meetmes (potentsiaalsete tervise ja keskkonna ohutegurite väljaselgitamise ja nendega tegelemise tagamine) esitatakse täpsemad eesmärgid. Selle eesmärk on leida viise tervishoiusektoris äärmuslike kliimamuutuste ja muude globaalsete keskkonnaohutegurite varaseks hindamiseks ja nendeks valmistumiseks. EMSK toetab neid eesmärke, kuigi need ei ole rangelt võttes seotud algatuse SCALE üldise eesmärgiga, s.t laste tervise kaitsega. EMSK loodab, et sellised meetmed võimaldavad koostada keskperioodiks sobiva programmi, millele konkreetselt vahendeid eraldatakse. Seda ei tohiks lülitada, nagu ettepanekus ette nähtud, ebasobivasse raamistikku, millele ei ole konkreetselt vahendeid eraldatud.

4.3

Kahe järgmise meetme (9. ja 10. meede) eesmärk on arendada teadlikkuse tõstmist, riskide teadvustamist, koolitust ja haridust. Neis tõstatatakse mõningaid huvitavaid küsimusi, kuid ei pakuta kindlat alust reaalsele teavitamis- ja koolitusstrateegiale, millega edendatakse sobivaid muutusi käitumises ja suunatakse liikmesriikide meetmeid selles tegevusvaldkonnas. Nagu EMSK on juba märkinud, “on siinkohal oluline tõsta teadlikkust ja tagada toetus ja pühendumine rohujuure tasandil ning sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on selles tähtis roll”. (7)

4.3.1

Viimasena pakutud meetmete (11., 12. ja 13. meede) eesmärk on vaadata läbi ja kohandada poliitika nende riskide vähendamiseks, mis on otseselt seotud haigustega, millele kava on eelkõige suunatud (respiratoorsed haigused, närvisüsteemi arenguhäired, vähk ja sisesekretsioonisüsteemi häirete mõjud). Neis soovitatakse selliseid algatusi nagu katseskeemid, võrgustike väljaarendamine, koordineerimise ergutamine või lihtsalt elektromagnetväljadega seotud uurimistulemuste jälgimine. See tundub üldiselt pigem heade kavatsuste loeteluna kui püüdena koostada kõrge riskitasemega stsenaariumidele konkreetseid ja ammendavaid tingimusi. EMSK arvates ei ole sellised ettepanekud vastavuses tervisele avaldavate rängalt kahjulike mõjudega, mida on kirjeldatud juba eelmises teatises selle strateegia kohta. Nende põhjal ilmselt ei koostata ka mõistliku aja jooksul tõelist vähendamispoliitikat.

4.3.2

EMSK soovitab tungivalt tegelda kiireloomulise küsimusena kontorites ja kodudes õhu kvaliteeti mõjutavate tegurite uurimisega (nagu on mainitud 12. meetmes). Teaduslikke andmeid tuleks koguda selgelt kehtestatud tähtajaks, mis ei jää väga kaugesse tulevikku, et võimaldada 1999. aasta soovitust elektromagnetväljade kohta ümber hinnata. EMSK arvates tekitab konkreetsete eesmärkide ja konkreetse aja jooksul eeldatavate tulemuste puudumine muret, et kavas ei õnnestu kehtestada isegi mitte efektiivseid mehhanisme praeguste ühenduse tasandil toimuvate tegevuste omavaheliseks koordineerimiseks või koordineerimiseks liikmesriikidega.