ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kohtunik ainuisikuliselt)

8. juuli 2004

Kohtuasi T-136/03

Robert Charles Schochaert

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ametnikud – Kahju hüvitamise hagi – Edutamisest keeldumine – Vaimne ahistamine – Hoolitsuskohustus

Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000

Sisu: Hagi, mille esemeks on nõue hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mis väidetavalt tekkis hagejale seoses nõukogu korduva keeldumisega palgaastmele B 1 edutamisest ja väidetava vaimse ahistamisega.

Resolutsioon: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Kokkuvõte

1.     Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise hagi – Autonoomsus tühistamishagist – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.     Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise hagi – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Mittevaralise kahju piisav hüvitamine

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

3.     Ametnikud – Haldusorgani hoolitsuskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

1.     Personalieeskirjade artiklid 90 ja 91 ei tee haldus- ega üldkohtumenetluse puhul vahet tühistamishagil ja kahju hüvitamise hagil, asjaomasel isikul on lubatud õiguskaitsevahendite autonoomsuse põhimõtte kohaselt valida ühe või teise või koguni mõlema kasuks tingimusel, et Esimese Astme Kohtusse pöördutakse kolme kuu jooksul kaebuse rahuldamata jätmisest.

Õiguskaitsevahendite autonoomsuse põhimõttest on üks erand juhtumil, kui kahju hüvitamise hagi on vahetult seotud tühistamishagiga. Kui poolel on lubatud esitada kahju hüvitamise hagi ilma, et ta oleks sunnitud taotlema talle kahju tekitanud õigusvastase akti tühistamist, ei saa tunnistada vastuvõetamatuks nõuet, mis käsitleb seda sama õigusvastasust ning mis taotleb samasugust rahalist hüvitist.

Sellest järeldub, et autonoomne ei ole kahju hüvitamise hagi, mille ainuke eesmärk on saada hüvitist varalise kahju eest, nagu lisasissetuleku kaotus, mida asjaomane isik oleks saanud tema edutamise korral; sellist kahju poleks tekkinud, kui lisaks kahju hüvitamise hagile oleks õigeaegselt esitatud tühistamishagi ning see oleks rahuldatud. Nõnda ei saa asjaomane isik, kes ei ole tühistamishagi esitamisega õigeaegselt vaidlustanud teda kahjustavaid akte, seda korvata kahju hüvitamise hagi esitamisega, lootes, et talle hakkavad kehtima uued tähtajad.

(vt punktid 24−26)

Viited: 15. detsember 1966, kohtuasi C-59/65: Schreckenberg v. komisjon EMÜA (EKL 1966, lk 785, 797); 12. detsember 1967, kohtuasi C-4/67: Collignon v. komisjon (EKL 1967, lk 469, 480); 22. oktoober 1975, kohtuasi 9/75: Meyer-Burckhardt v. komisjon (EKL 1975, lk 1171, punktid 10 ja 11); 24. jaanuar 1991, kohtuasi T-27/90: Latham v. komisjon (EKL 1991, lk II-35, punktid 36 ja 37); 27. juuni 1991, kohtuasi T-156/89: Valverde Mordh v. Euroopa Kohus (EKL 1991, lk II-407, punkt 144); 13. juuli 1993, kohtuasi T-20/92: Moat v. komisjon (EKL 1993, lk II-799, punkt 46); 28. mai 1997, kohtuasi T-59/96: Burban v. parlament (EKL AT 1997, lk I-A-109 ja II-331, punktid 25, 26 ja 27); 19. september 2000, liidetud kohtuasjad T-101/98 ja T-200/98: Stodtmeister v. nõukogu (EKL AT 2000, lk I-A-177 ja II-807, punkt 38).

2.     Vaidlustatud akti tühistamine on iseenesest piisav hüvitus ning reeglina, kui kõnealuses aktis puudub ilmselgelt negatiivne hinnang hageja võimetele, mis võiks viimast solvata, on see piisav, et heastada igasugune moraalne kahju, mida tühistatud akt võis tekitada.

(vt punkt 34)

Viited: 26. jaanuar 1995, kohtuasi T-60/94: Pierrat v. Euroopa Kohus (EKL AT 1995, lk I-A-23 ja II-77, punkt 62); 21. jaanuar 2004, kohtuasi T-328/01: Robinson v. parlament (EKL AT 2004, lk I‑A‑5, II‑23, punkt 79).

3.     Personalieeskirjade artikliga 24 haldusorganile pandud hoolitsuskohustuse kohaselt peab haldusorgan teenistuses toimunud korra- ja rahurikkumise puhul piisavalt jõuliselt sekkuma ning reageerima vastavalt juhtumi asjaoludele nõutava kiiruse ja hoolega, et tuvastada faktilised asjaolud, ning võtma olukorraga tutvumise järel kasutusele sobivad meetmed. Selleks piisab, kui ametnik, kes palub institutsioonilt kaitset, esitab rünnakute kohta, mis olid väidetavalt suunatud tema vastu, esialgse informatsiooni. Nimetatud informatsiooni olemasolul on asjaomasel institutsioonil kohustus võtta tarvitusele sobivad abinõud, eelkõige algatada koostöös kaebuse esitajaga kaebuse aluseks oleva sündmuse asjaolude uurimine.

(vt punkt 49)

Viited: 26. jaanuar 1989, kohtuasi C-224/87: Koutchoumoff v. komisjon (EKL 1989, lk 99, punktid 15 ja 16); 21. aprill 1993, kohtuasi T-5/92: Tallarico v. parlament (EKL 1993, lk II-477, punkt 31); 5. detsember 2000, kohtuasi T-136/98: Campogrande v. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-267 ja II-1225, punkt 42).