—

Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun ja F.W. Bulst,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, lk 25) artikli 4 lõike 1 punkti b tõlgendamist.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluse raames, mille pooled on BGW Beratungs-Gesellschaft Wirtschaft mbH, varem BGW Marketings- & Management-Service GmbH (edaspidi „BGW”), ja B. Scholz, ning mis käsitleb sõnamärki BGW Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft.

3

Direktiivi 2008/95 artikli 3 „Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused” lõike 1 punktid b ja c näevad ette:

„1.   Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks tunnistada:

[…]

[…]”

4

Direktiivi 2008/95 artikli 4 „Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega” lõike 1 punktis b on ette nähtud:

„1.   Kaubamärki ei registreerita ja registreeritud kaubamärgi võib kehtetuks tunnistada, kui:

[…]

5

25. oktoobri 1994. aasta kaubamärgiseaduse (Markengesetz, Bundesgesetzblatt, I lk 3082; 1995 I lk 156; 1996 I lk 682) § 9 lõige 1 sätestab:

„Kaubamärgi registreeringu võib kehtetuks tunnistada,

[…]

6

Saksamaa patendi‑ ja kaubamärgiamet (Deutsches Patent- und Markenamt) registreeris 11. detsembril 2006 numbri 306 33835 all sõnamärgi BGW Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft (edaspidi „hilisem kaubamärk”) 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatavate kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) tähenduses klassidesse 16, 35, 41 ja 43 kuuluvate, järgmisele kirjeldusele vastavate kaupade ja teenuste jaoks:

klass 16: „trükised”;

klass 35: „reklaam; ärijuhtimine; ettevõttehaldus; kontoriteenused; spetsialisti ärialased konsultatsioonid; äritegevuse korraldamise konsultatsioonid; äritegevuse juhtimise konsultatsioonid; kaubandus‑ ja reklaamnäituste korraldamine; suhtekorraldus”;

klass 41: „haridus, koolitus; meelelahutus, spordi‑ ja kultuurialane tegevus; kultuuriliste või hariduslike näituste korraldamine; puhketingimuste loomine; terviseklubiteenused; kollokviumide korraldamine ja läbiviimine; konverentside, kongresside ja sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine; sportimiskohtade haldamine, spordivarustuse üürimine ja laenutus; võimlemisõpetus; seminaride, õpitubade, loengute, vestlusringide ja kursuste korraldamine ning läbiviimine; puhketeave ja konsultatsioonid; koolitusürituste korraldamine ja läbiviimine; kuurordikülastajate teavitamine spordi‑ ja kultuuriüritustest, kuurordialane nõustamine”;

klass 43: „toitlustus‑ ja majutusteenused külastajatele; majutuse broneerimis‑ ja vahendusteenus külastajatele ja eelkõige kuurordikülastajatele, vanadekodu‑ ja puhkelaagriteenused”.

7

BGW esitas registreerimisele vastulause, tuginedes järgmisele Saksa sõna‑ ja kujutismärgile nr 304 06 837 (edaspidi „varasem kaubamärk”):

8

Varasem kaubamärk on registreeritud alates 21. juulist 2004 eelnimetatud Nizza kokkuleppe tähenduses klassidesse 16, 35 ja 41 kuuluvate, järgmisele kirjeldusele vastavate kaupade ja teenuste jaoks:

klass 16: „paber, papp (kartong) ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükised; köitematerjal; fotod; kirjatarbed; majapidamis‑ ja kantseleiliimid; kunstnikutarbed; pintslid; kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse”;

klass 35: „reklaam; ärijuhtimine; ettevõttehaldus; kontoriteenused”;

klass 41: „haridus, koolitus; meelelahutus, spordi‑ ja kultuurialane tegevus; ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamine, tekstide toimetamine; kultuuriliste või hariduslike näituste korraldamine; filmitootmine, ‑produtseerimine; kinofilmide laenutamine, filmide üürimine, laenutus; videokaamerate, helisalvestiste ning raadiote ja telerite üürimine, rentimine, laenutus; kaugõpe; konverentside, kongresside ja sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine; elektronraamatute ja ‑ajakirjade kirjastamine arvutivõrgus; raadiomeelelahutus; seminaride ja õpitubade korraldamine ja läbiviimine; tõlketeenused; õpetamis‑ ja haridusteenused; kollokviumide korraldamine ja läbiviimine; stsenaristiteenused; videolindile salvestamine; konkursside korraldamine”.

9

Saksamaa patendi‑ ja kaubamärgiameti 2. oktoobri 2009. aasta otsusega nõustuti osaliselt BGW vastulausega ja tunnistati osaliselt kehtetuks varasema kaubamärgi registreering põhjusel, et vastandatud kaubamärkide omavahel segiajamine on tõenäoline. Kui hilisema kaubamärgi omanik oli esitanud selle otsuse peale vaide, tühistati see otsus 9. jaanuari 2012. aasta otsusega põhjendusel, et BGW ei olnud tõendanud oma kaubamärgi kasutamist määral, mis on nõutav õiguste säilitamiseks.

10

BGW esitas selle otsuse peale tühistamiskaebuse Bundespatentgerichtile (föderaalne patendikohus).

11

See kohus leiab arvukate tõendite põhjal, mille BGW on talle esitanud, et varasema kaubamärgi õiguste säilitamiseks nõutav kasutamine on tõendatud vähemalt osas, mis puudutab „trükiseid” ja „reklaamiteenuseid”, „seminaride korraldamist ja läbiviimist” ja „konkursside korraldamist”, milliseid teenuseid on osutatud peamiselt tervishoiusektori ettevõtjatele, eelkõige optikutele ja audioprotesistidele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vastandatud kaubamärgid hõlmavad identseid kaupu ning osaliselt identseid ja osaliselt sarnaseid teenuseid.

12

Vastandatud kaubamärkide sarnasuse küsimuses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et varasema kaubamärgi tervikmuljes domineerib tähekombinatsioon „BGW” ning kujutisosa üksnes toob selle tähekombinatsiooni visuaalselt esile, foneetilisest küljest tähtsust omamata. Hilisema kaubamärgi osas leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sõnakombinatsioon „Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft” on kirjeldav ning sellel puudub igasugune eristusvõime, kuivõrd see osutab ainult asjaolule, et kõnesolevaid kaupu ja teenuseid pakub tervishoiusektori ettevõtjate ühing, mis tegutseb kogu riigis, kuid ei võimalda nende kaupade ja teenuste kaubanduslikku päritolu täpselt kindlaks teha.

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kaldub arvama, et ka hilisemast kaubamärgist jäävas tervikmuljes domineerib tähekombinatsioon „BGW”. Igal juhul arvab Bundespatentgericht (föderaalne patendikohus), et sõltumata sellele sõnakombinatsioonile antavast hinnangust tuleb nõustuda, et sellel tähekombinatsioonil on hilisemas kaubamärgis vähemalt iseseisev eristav tähtsus kohtuotsuse Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594) tähenduses. Seega tunneb asjaomane avalikkus selle kaubamärgiga turul kokku puutudes ära varasema kaubamärgi ning ainus erinevus on see, et lühend „BGW” – millel iseenesest puudub tähendus – on nüüd lahti selgitatud (kirjeldava) sõnakombinatsiooniga „Bundesverband der deutschen Gesundheitswirtschaft”.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab selles olukorras – viidates kohtuotsusele AMS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – American Medical Systems (AMS Advanced Medical Services) (T‑425/03, EU:T:2007:311), et ei ole vähimatki kahtlust, et käesoleva kohtuotsuse punktis 11 nimetatud kaupade ja teenuste puhul esineb tõenäosus, et asjaomane avalikkus ajab vastandatud kaubamärgid segi.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siiski, et niisugune järeldus võib olla vastuolus kohtuotsusega Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147), milles Euroopa Kohus leidis, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et neid tuleb kohaldada sõnamärgile, mis koosneb kõrvuti paigutatud kirjeldavast sõnakombinatsioonist ja tähekombinatsioonist, mis iseenesest ei ole kirjeldav, kui avalikkus tajub tähekombinatsiooni sõnakombinatsiooni lühendina, kuna see on moodustatud sõnakombinatsiooni iga sõna algustähtedest, ja seetõttu võib asjaomast kaubamärki tervikuna mõista kui kirjeldavate tähiste või lühendite kombinatsiooni. Eelotsusetaotluse esitanud kohus meenutab ka, et selle kohtuotsuse punktis 38 on täpsustatud, et sõnakombinatsioonis sisalduvate sõnade algustähtedest koosneval tähekombinatsioonil on sõnakombinatsiooni suhtes vaid täiendav positsioon.

16

Seega on välistatud pidada kombineeritud kaubamärgi ühte koostisosa – käesoleval juhul lühendina tajutavat tähekombinatsiooni „BGW” hilisemas kaubamärgis – domineerivaks või omistada sellele vähemalt iseseisvat eristavat tähtsust, kui kõnealusel koostisosal on selles kaubamärgis ainult täiendav positsioon.

17

Asjaolu, et kohtuotsus Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) käsitleb registreerimisest keeldumise absoluutseid põhjuseid direktiivi 2008/95 artikli 3 tähenduses, ei õigusta Bundespatentgerichti (föderaalne patendikohus) arvates teistsuguse hinnangu andmist põhikohtuasjas, milles on küsimuse all selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise täiendav põhjus, kuna see, kuidas avalikkus kaubamärki tajub, ei saa põhimõtteliselt sõltuda sellest, kas tegemist on mõne registreerimisest keeldumise põhjusega direktiivi 2008/95 artikli 3 või 4 tähenduses.

18

Neil asjaoludel otsustas Bundespatentgericht (föderaalne patendikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et identsete ja sarnaste kaupade ja teenuste puhul on tõenäoline, et avalikkus võib kaubamärgid omavahel segi ajada, kui eristusvõimega tähekombinatsioon, mis on varasema keskmist eristusvõimet omava sõna‑ või kujutismärgi domineeriv osa, võetakse üle kolmanda isiku hilisemasse sõnalisse tähisesse nii, et sellele tähekombinatsioonile lisatakse kirjeldav sõnakombinatsioon, mis selgitab tähekombinatsiooni kui sõnakombinatsiooni lühendit?”

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimuse abil sisuliselt teada saada seda, kas direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et identsete või sarnaste kaupade ja teenuste puhul on tõenäoline, et asjaomane avalikkus ajab omavahel segi varasema kaubamärgi, mis koosneb eristusvõimelisest tähekombinatsioonist, mis on selle keskmise eristusvõimega kaubamärgi domineeriv osa, ja hilisema kaubamärgi, mis kordab seda tähekombinatsiooni koos lisatud kirjeldava kombinatsiooniga sõnadest, mille algustähed vastavad mainitud tähekombinatsioonile, nii et avalikkus tajub seda kõnealuse sõnaühendi lühendina.

20

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatas selle küsimuse seoses kahtlustega, mis tal on seoses kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) kohaldamisega põhikohtuasjas vastandatud kaubamärkide sarnasuse hindamisel, siis tuleb kõigepealt anda hinnang selle kohtuotsuse kohaldamisalale ja asjakohasusele.

21

Kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) aluseks olnud põhikohtuasjades oli tegemist kahe sõnamärgiga, millest üks koosnes tähisest „Multi Markets Fund” mitmel finantsturul tegutseva investeerimisfondi jaoks ja teine tähisest „Der Natur-Aktien-Index” ökoloogilise suunitlusega äriühingute aktsiate börsiindeksi jaoks. Kuna nendes kohtuasjades leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et iseseisvalt ei ole tähised „MMF” ja „NAI” direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldavad, siis küsis ta Euroopa Kohtult, kas selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis b ja/või punktis c ette nähtud keeldumispõhjused kohalduvad sellise sõnamärgi puhul, mis koosneb kõrvuti asetatud kirjeldavast sõnakombinatsioonist ja tähekombinatsioonist, mis ei ole iseenesest kirjeldav, kuid on moodustatud asjaomase sõnakombinatsiooni kõigi sõnade esitähtedest.

22

Seega oli mainitud kohtuasjades küsimus selles, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c sätteid arvestades on võimalik registreerida kombineeritud kaubamärki, mis koosneb sõnakombinatsioonist ja selle lühendist, ja mitte käesoleva juhtumi sarnaselt hinnangu andmises sellele, kas mainitud direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses esineb segiajamise tõenäosus tähekombinatsioonist koosneva varasema kaubamärgi ja sellise hilisema kaubamärgi vahel, mis kordab seda tähekombinatsiooni koos lisatud sõnakombinatsiooniga.

23

Niisiis teenivad direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud absoluutsed keeldumispõhjused erinevat eesmärki kui selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud suhtelised keeldumispõhjused ning need on mõeldud eri huvide kaitseks.

24

Mis puutub direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti c, siis on selle sätte aluseks olev üldine huvi tagada, et kaubamärgi registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade või teenuste üht või mitut omadust kirjeldavad tähised oleksid kõigi neid kaupu või teenuseid pakkuvate majandustegevuses osalejate poolt vabalt kasutatavad (kohtuotsus Strigl ja Securvita, C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti b aluseks olev üldine huvi langeb kokku kaubamärgi peamise ülesandega, milleks on tagada tarbijale või lõppkasutajale kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse päritolu, võimaldades neil võimaliku segiajamiseta eristada seda kaupa või teenust muu päritoluga kaubast või teenusest (vt kohtuotsus Eurohypo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑304/06 P, EU:C:2008:261, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Seevastu direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti b eesmärk on kaitsta taotletava kaubamärgiga vastanduva varasema kaubamärgi omaniku isiklikke huve, ja sellega tagatakse seega segiajamise tõenäosuse esinemise korral kaubamärgi päritolu tähistamise funktsiooni täitmine (vt selle kohta kohtuotsus Medion, C‑120/04, EU:C:2005:594, punktid 24 ja 26 ning seal viidatud kohtupraktika).

27

Kuigi see, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub, ei saa – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti märgib – sõltuda asjaomasest registreerimisest keeldumise põhjusest, varieerub see, millise nurga alt tähist tajutakse, sõltuvalt sellest, kas vaja on anda hinnang tähise kirjeldavusele või segiajamise tõenäosusele.

28

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 29 on tõdenud, keskendub tähise kirjeldavuse hindamisel tähelepanu vaimsetele protsessidele, mille abil on võimalik luua seoseid tähise või selle erinevate koostisosade ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste vahel, samas kui segiajamise tõenäosuse hindamise puhul analüüsitakse pigem tähise meeldejätmise, äratundmise ja meenutamise protsesse ning nendega seotud mehhanisme.

29

Teiseks märkis Euroopa Kohus kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) punktis 32, et kummaski tähises olevad kolm suurtähte, nimelt „MMF” ning „NAI”, vastavad mõlemal juhul nendega ühendatud sõnakombinatsiooni algustähtedele ning sõnakombinatsioon ja tähekombinatsioon on mõlemal juhul mõeldud teineteist vastastikku selgitavatena ja nendevahelist seost rõhutavatena, sest mõlemad tähekombinatsioonid on moodustatud selleks, et toetada sõnakombinatsiooni tajumist avalikkuse poolt, muutes selle kasutamise ning meeldejätmise lihtsamaks.

30

Seoses sellega täpsustas Euroopa Kohus sama kohtuotsuse punktides 37 ja 38, et kuigi põhikohtuasja puhul tajub asjaomane avalikkus käsitletavat tähekombinatsiooni sellega kõrvuti asetseva sõnakombinatsiooni lühendina, ei saa asjaomane tähekombinatsioon siiski olla midagi enamat kui kaubamärgi kõigi osade summa tervikuna vaadelduna, ning seda isegi siis, kui asjaomasel tähekombinatsioonil endal on eristusvõime. Euroopa Kohus leidis vastupidi, et sõnakombinatsioonis sisalduvate sõnade algustähtedest koosneval tähekombinatsioonil on sõnakombinatsiooni kõrval vaid „täiendav positsioon”.

31

Kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11, EU:C:2012:147) põhjendustest ilmneb, et seda, kas tähist, milles on kõrvuti tähekombinatsioon ja sõnakombinatsioon, saab direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c tähenduses registreerida või mitte, tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi, lähtudes mitte objektiivsetest ja ette kindlaks määratud kriteeriumidest, vaid sellest, kuidas asjaomane avalikkus tähise erinevate koostisosade vastastikust mõju ja seda tähist tervikuna tajub.

32

Seega tuleb selle kohtuotsuse punktis 38 toodud väidet – millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab –, et sõnakombinatsioonis sisalduvate sõnade algustähtedest koosneval tähekombinatsioonil on sõnakombinatsioonis vaid täiendav positsioon, mõista just nii, ning seda ei tohi tõlgendada nii, nagu väljendaks see üldreeglit sõnakombinatsioonis sisalduvate sõnade algustähtedest koosneva tähekombinatsiooni täiendavale olemusele hinnangu andmiseks.

33

Selle väitega nimelt täpsustatakse ainult, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud keeldumispõhjuste kohaldatavuse üle otsustamise kontekstis võib tähekombinatsioon – isegi siis, kui sellel endal on eristusvõime – olla kirjeldav, kui see on lisatud kombineeritud kaubamärki, milles see on kombineeritud kirjeldava põhiväljendiga, mille lühendina seda tähekombinatsiooni tajutakse; see tuleb aga tuvastada juhtumipõhiselt.

34

Arvestades kohtuotsuse Strigl ja Securvita (C‑90/11 ja C‑91/11,EU:C:2012:147) aluseks olnud kohtuasjade teistsuguseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning selle kohtuotsuse kohaldamisala, järeldub eeltoodust, et selles kohtuotsuses tuvastatut ei saa vastandatud kaubamärkide sarnasusele või selle puudumisele hinnangu andmiseks põhikohtuasjale üle kanda.

35

Teiseks olgu meenutatud, et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab kõnealuste kaubamärkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas põhinema kaubamärkidest jääval tervikmuljel, arvestades eelkõige märkide eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija aga tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle erinevaid detaile (kohtuotsus Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑591/12 P, EU:C:2014:305, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse kombineeritud kaubamärgi ainult ühte koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Võrdlemisel tuleb hoopis uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna (kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 41, ja Aceites del Sur-Coosur vs. Koipe, C‑498/07 P, EU:C:2009:503, punkt 61).

37

Ehkki kombineeritud kaubamärgist asjaomase avalikkuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest, võib üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punktid 41 ja 42, ning Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punktid 42 ja 43 ning seal viidatud kohtupraktika).

38

Selles küsimuses on Euroopa Kohus täpsustanud, et isegi siis, kui vastandatud kaubamärkide ühist koostisosa ei saa pidada domineerivaks, tuleb vastandatud kaubamärkide sarnasust hinnates sellega arvestada, juhul kui see osa moodustab ise varasema kaubamärgi ja säilitab kombineeritud kaubamärgis, mille registreerimist taotletakse, iseseisva eristava tähtsuse. Juhul, kui ühine koostisosa säilitab kombineeritud tähises iseseisva eristava tähtsuse, võib avalikkus sellest tähisest jääva tervikmulje tõttu arvata, et kõnesolevad kaubad ja teenused pärinevad vähemalt majanduslikult seotud ettevõtjatelt – millisel juhul tuleb asuda seisukohale, et esineb segiajamise tõenäosus (kohtuotsus Medion, C‑120/04, EU:C:2005:594, punktid 30 ja 36, ning kohtumäärus ecoblue vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, C‑23/09 P, EU:C:2010:35, punkt 45).

39

Ometi on Euroopa Kohus ka täpsustanud, et kombineeritud tähise koostisosa ei säilita niisugust iseseisvat eristavat tähtsust, kui see osa moodustab tähise teise osa või osadega koos vaadelduna terviku, millel on teistsugune tähendus kui nendel osadel eraldi võetuna (kohtuotsus Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑591/12 P, EU:C:2014:305, punkt 25).

40

Veel tuleb meelde tuletada, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 40 märkis, et põhimõtteliselt võib isegi koostisosa, millel on ainult vähene eristusvõime, domineerida kombineeritud kaubamärgist jäävas tervikmuljes või omada selles kaubamärgis iseseisvat eristavat tähtsust kohtuotsuse Medion (C‑120/04, EU:C:2005:594) tähenduses, kui see on eelkõige asukoha tõttu tähises või suuruse tõttu otsustav selles, kuidas tarbija tähist tajub, ja jääb talle meelde.

41

Käesoleval juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, analüüsides hilisema kaubamärgi koostisosi ja nende osade osatähtsust asjaomase avalikkuse taju seisukohalt, kindlaks tegema tervikmulje, mis sellest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mälus jääb, ning andma seejärel kõiki antud juhul tähtsust omavaid asjaolusid arvestades hinnangu segiajamise tõenäosusele (kohtuotsus Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑591/12 P, EU:C:2014:305, punkt 34).

42

Siiski on oluline märkida, et pelgalt asjaolu, et hilisem kaubamärk koosneb tähisest, mis sisaldab tähekombinatsiooni, mis kujutab endast varasema kaubamärgi ainsat sõnalist osa, ja sõnakombinatsioonist, mille sõnade esitähed vastavad sellele tähekombinatsioonile, ei saa üksi võetuna välistada kõnealuse varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosuse olemasolu.

43

Niisiis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, arvestades põhikohtuasja asjaolusid, muude tegurite hulgas arvesse võtma seda, kas seos, mille asjaomane avalikkus võib tähe‑ ja sõnakombinatsiooni vahel luua ja eelkõige võimalus, et esimest tajutakse teise lühendina, on selline, et asjaomane avalikkus tajub hilisemas kaubamärgis seda tähekombinatsiooni iseseisvana ja jätab ka sellisena meelde. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajaduse korral samuti hindama, kas hilisema kaubamärgi koostisosad tervikuna võetuna moodustavad loogiliselt eraldiseisva üksuse, mille tähendus erineb nende osade tähendusest eraldivõetuna.

44

Seega tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et identsete või sarnaste kaupade puhul võib olla tõenäoline, et asjaomane avalikkus ajab omavahel segi varasema kaubamärgi, mis koosneb eristusvõimelisest tähekombinatsioonist, mis on selle keskmise eristusvõimega kaubamärgi domineeriv osa, ja hilisema kaubamärgi, mis kordab seda tähekombinatsiooni koos lisatud kirjeldava kombinatsiooniga sõnadest, mille algustähed vastavad mainitud tähekombinatsioonile, nii et avalikkus tajub seda kõnealuse sõnaühendi lühendina.

45

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et identsete või sarnaste kaupade puhul võib olla tõenäoline, et asjaomane avalikkus ajab omavahel segi varasema kaubamärgi, mis koosneb eristusvõimelisest tähekombinatsioonist, mis on selle keskmise eristusvõimega kaubamärgi domineeriv osa, ja hilisema kaubamärgi, mis kordab seda tähekombinatsiooni koos lisatud kirjeldava kombinatsiooniga sõnadest, mille algustähed vastavad mainitud tähekombinatsioonile, nii et avalikkus tajub seda kõnealuse sõnaühendi lühendina.